EFEKTIIVSE INIMESE 7 HARJUMUST Kadi Mikson 1. OLE PROAKTIIVNE REAKTIIVNE PROAKTIIVNE keelekasutus keelekasutus *Mina ei saa mitte *Vaadelgem alternatiive midagi teha *Ta ajab mind hulluks*Mina ise valin, kuidas ma reageerin *Seda nad ei luba *Ma saan koostada efektiivse ettekande *Ma pean seda tegema *Ma tahan seda teha *Kui ainult.... *See oleneb minust 2. Alusta lõppeesmärki silmas pidades 3. Sea esmatähtis esikohale 4. Mõtle võidan-võidad · 5. Püüa mõista ja alles seejärel olla
Inimene õpib kogu elu Kuulsas Ruja laulus on mainitud ,,Inimene õpib kogu elu, sureb aga ikka lollina..." Sellest järeldub, et nagu Tallinn ei saa kunagi valmis, ei ole ka inimene iialgi kõike-teadev. Tänapäeva ühiskonna arenev infotehnoloogia, keerukad süsteemid, proaktiivne majanduselu, pidevalt uuenev tehnika ja sellega kaasnev sõnavara lausa nõuavad pidevat juurdeõpet. Käesoleval hetkel on meil hulganisti võimalusi täiendõppeks peale koolide lõpetamist. On erinevid töötubasid, kus arendadada ja täiendada oma teadmisi ning oskusi koos teiste sellest valdkonnast huvitatutega. Ülikoolides on erinevaid täiendõppe kursused, kus saab osaleda loengutel. Töökoha kaudu on võimalik käia oma eriala koolitustel.
oma turunduskampaaniatest. Lahendus oleks järgnev: mõõda kindla tegevuse investeerimiskulud ja saadavad tulud ja taga, et aeg ja raha on kulutatud vaid turule, toodetele ja klientidele, kus on suurim tõusu potentsiaal. Tehnoloogia- turundusprogrammid, ökonomeetria, ROI mõõdik, jaotustarkvara. See kõik aitab suurendada saadavat tulu investeeringutest. 4/11/19 Õigel ajal Et turul ellu jääda peab olema paindlik ja proaktiivne. Just in time (JIT) MRM-i ja ROI abil. Kõik need kolm lahendust tagavad edu. Defineeri loodetav tulemus ja turundusmeetmed; defineeri protsess; selgita rollid ja organisatsiooni vastutus; ühenda andmed ja vahendid, et toetada protsessi; rakenda tehnoloogiat! 4/11/19 Integreeri online ja offline tegevused! Oluline on ülevaade. Tuleb mõista kuidas/miks klient ostab, millised kliendid ostavad, kas läbi online või otse.
Turvaline paindlikkus- flexicurity. Turvaline paindlikkus on proaktiivne heaoluriigi tööturupoliitika mudel. Termini võttis esmakordselt kasutusele sotsiaaldemokraatliku Taani peaminister Poul Nyrup Rasmussen, 1990 aastal. See on strateegia, milles püütakse ühendada tööturu paindlikkus tööandjate jaoks ja tööhõivekindlus töötajate jaoks. Turvalise paindlikuse põhikomponendid on: Aktiivne tööpoliitika Paindlik tööseadusandlus Sotsiaalkaitsesüsteem Elukestev õpe
konkreetne programm ühe arvuti peal jookseb ning teise peal mitte. Ning põhjuseks on lihtsalt mõnede keskkonnamuutujate väärtuste erinevus või siis puudumine. Reaktiivne programm võiks nendest probleemidest üle saada. Keskkonnale reageerimine on võrdlemisi lihtne ülesanne -programm saab stiimuli ning käitub siis vastavalt etteantud reeglitele. Proaktiivsus seevastu on programmi omadus ise initsiatiivi üles näidata ning püstitada ja ka täita eesmärke. Proaktiivne programm on võimeline ära tundma uusi tekkinud võimalusi ning kasutama neid omaenese eesmärkide saavutamisel. Agendile lisatakse lisainformatsiooni selle kohta, milliseid vahendeid ja võimalusi saab ta kasutada. Kuidas agent toimib, on suuresti tema enese teha - seda omadust nimetatakse proaktiivsuseks. Enamasti kasutatakse eesmärkide püstitamiseks ning lahendamiseks aastakümneid tehisintellektimaailmas kasutatud planeerimise tehnikaid ning algoritme. Nüüd lisatakse need agentidele.
sihtkohtade ja/või kuurortitega. Spaaturist reisib tervise parendamise ja/või säilitamise ja/või lõõgastumise eesmärkidel, kasutades spaaturismitooteid ja -teenuseid. Heaoluturism on reisimine füüsilise, vaimse ja hingelise heaolu parendamise ja säilitamise eesmärkidel, kasutades heaoluturismitooteid ja -teenuseid. Heaoluturismi peamine eesmärk on saavutada, soodustada või hoida maksimaalselt head tervist ja heaolutunnet, olla proaktiivne avastamaks uusi mooduseid, kuidas propageerida tervislikumat ja vähem stressirohket elustiili. Heaoluturist soovib leida tasakaalu ja harmooniat. Heaoluturismiga seostub heaolu, õnnelikkus, elukvaliteet, tavad ja religioossed tõekspidamised. Oluline on meeles pidada, et terviseturism on äri, kus pakutakse ja müüakse terviseturismitooteid ja -teenuseid, millel igaühel on oma konkreetne pakkuja, nimetus ja hind
2. Organisatsiooni tasakaalustatus staatiline vr. dünaamiline tasakaal 3. Mõjukus resursside voog organisatsioonis ning organisatsiooni ja väliskeskkonna vahel Organisatsiooni ja väliskeskkonna vaheline mõju Organisatsioon on avatud süsteem Väliskeskkond Väliskeskkond Organisatsioon Organisatsioon 1. Eksogeenne lähenemine 1. Endogeenne lähenemine (proaktiivne) 2. Staatiline tasakaal 2. Dünaamiline tasakaal Organisatsiooni staatiline vr. dünaamiline tasakaal Staatiline tasakaal Dünaamiline tasakaal y y1 = f(x) y Dynamic equilibrium Equilibrium y = f(x,t) y2 = f(x)
5. Selektiivne tähelepanu-tujuprotsess,kus valitakse välja stiimul,mida tähele panna. 6. Kausaalne atributsioon-sündmuste,iseenda ja teiste käitumiste põhjuste selgitamine. 7. Pikaajaline mälu: semantiline,episoodiline,protseduuri mälu. 8. Omandamise metoodika: kordamine,seoste loomine,subjektiivne korrastus,känkimine,mnemotehnilised võtted. 9. Retroaktiivne-eelneva info unustamist uue info vastuvõtmise mõjul. 10. Proaktiivne-eelneva infol on häiriv mõju uue info omandamisele. 11. Retrograadne amneesia-ei suudeta meenutada sündmusi enne ajukahjustust. 12. Psühholoogia harud: Teoreetiline-BKSIA,Rakenduslik-KTOTK 13. Vastutus hajumine-tendents tunda, et tegutsemise vastutus on jagatud või kohalolijate vahel hajutatud. 14. Hawthorne efekt-ljudi znajut shto provoditsja eksperement i ih rabota uludshaetsja. 15. Topeltpime katse-nii eksperementaator kui katseisik hoitakse teadmatuses. 16. Eetika eksp
Tahteline tähelepanu on tähelepanu teadlik ja tahtlik suunamine mingile objektile või tegevusele 10.Mälu protsessid meeldejätmine assotsiatsioonid seosed, mis tekivad protsessi käigus tahteline ja tahtmatu omandamine mnemotehnika mälutehnikad, nt loci meetod mälu maht arvatakse, et mällu on salvestatud kõik sündmused, kuid me ei suuda neid meenutada (psüühiline ühik on komp, mitte bitt) · säilitamine retro- ja proaktiivne pidurdus ettehaarav ja tagasihaarav pidurdus (kas järgnev materjal kustutab eelneva või vastupidi) unustamiskõver unustamine on kõige intensiivsem esimestel päevadel peale omandamist (nn Ebbinghausi kõver) · reprodutseerimine äratundmine meenutamine meenumine reministsents tugevate emotsionaalsete elamustega seotud nähtused ei meenu kohe pärast sündmust, vaid alles mõne aja pärast 11.Mälu liigid nii sisu kui ka kestvuse järgi Mäluliigid:
suurendatakse inkrementaalset innovatsiooni ning ka tooteimitatsiooni. Selle ajal kasvab tootlikkus ning esineb positiivne mastaabisääst. Peale selle tuleb elutsükli hääbumine, kui toode aeguneb ning selle potentsiaal on ära kasutatud. Peatub innovatsioon, uusi lahendusi ei leita ning tekkib võimalus standardite ja trajektoori muutumiseks. 6.Mis side on innovatsioonil ja ettevõtte tuumikprotsessidel? Näited 7.Milliseid võimeid vajab firma et juhtida innovatsiooniprotsesse? Proaktiivne – eesmärgiks on olla tehnoloogia esimene turule tooja. See annab võimaluse olla sektori liider. Sellised firmad kasutavad nii inkrementaalset kui ka radikaalset tehnoloogilist innovatsiooni. Teadmisi oma projektideks nad saavad tehnoloogilistelt liidritelt ning kõige nõudlikumatelt klientidelt. Proaktiivne innovatsioon nõuab täielikku tehnoloogiliste saladuste säilitamist selleks, et vältida info levikut konkurentide poole. Projektid on tavaliselt väga riskantsed. Näiteks Apple
02.2010 Unustamise kiirus on kõige suurem vahetult pärast meeldejätmist ja kahaneb aja kuludes. Kiiremini unustatakse mõtestamata informatsiooni. o Tänapäeval arvatakse, et unustamist põhjustab interferents kahe psüühilise protsessi vastastikune mõju, mille tagajärjel kahjustub vähemalt üks neist. Eristatakse kahte liigi : Proaktiivne varem omandatud materjali segav mõju hiljem omandatule. Retroaktiivne uue info segav mõju varasemale infole (varaseb info ununeb uue mõjul). o Meeldetuletamine e reprodutseerimine talletatud info uuesti esiletoomine, mis võib toimuda äratundmise, meenumise või meenutamise kaudu. Äratundmine Tajude mingit objekti, millega oleme varem kokku puutunud, tunneme selle ära.
suhteliselt püsivaks u 10-30% peale (erinevad allikad kasutavad erinevaid jooniseid, seega . . . dunno) Ebbinghaus - unustame, sest aja jooksul toimub spontaanne mälutrasside hääbumine. Põhieeldus oli, et unustamine sõltub meenutamise intervallist ja mitte sellest, mis juhtub õppimise ja meenutamise vahepeal.+mingi graafik, kus päev nr2 juures on suht nulli langenud ja sealt tasaselt madalamele. 15. Interferentsinähtused, mäluvead, ja nende tekkepõhjused. Proaktiivne interferents - varasem teadmine takistab uue omandamist Proaktiivne hõlbustus -> varasem toetab uue õppimist Retroaktiivne interferents - uus teadmine takistab vana meenutamist Retroaktiivne hõlbustus -> uus toetab vana meenutamist Mäluvead - mäletatakse tegelikkusest teistsugust seika Eksitavad küsimused Sarnasus teise sündmusega Semantiline mälu e üldised teadmised maailmast (kirjutusmasin oli, seega oli ka
Analüütiline protsess Positsioonide määratlemine turul Üldised põhivõimalused positsiooni valikuks - ühe väljavalimine Analüütiline kalkulatsioon Analüütikud Positsiooni strateegia: sõltub turu struktuurist ja tegevusharu olukorrast IV Ettevõtluse koolkond Visioneerimise protsess Üksiku liidri intuitsioon. Otsustusvõime, tarkus, kogemus Visioon Liider Perspektiivne väljavaade - kujutlema visioon Proaktiivne strateegia Ettevõtjalik strateegia - paindlik V Kognitiivne koolkond Vaimne, tunnetuslik protsess Tegelikkuse tunnetamine strateegi mõistuses Mõju otsuste langetamisele Raamistikku panema kujuta ette Vaimse perspektiivi strateegia Intellekt VI Õppimise koolkond Järkjärgulise täienemise ja õppimise protsess Situatsiooni tundmine ja organisatsiooni toimetulekuvõime Õppijaks kollektiivne süsteem
tähelepanu 5. huvi 6. ootus Tahteline tähelepanu -> on tähelepanu tahtlik ja teadlik suunamine mingile objektile või tegevusele 8. Mälu protsessid -> 1) Meeldejätmine · Assotsiatsioonid oluline on materjali asetamine seostesse · Tahteline ja tahtmatu omandamine · Mnemotehnika e mälutehnikad · Mälu maht loetakse piiramatuks 2) Säilitamine · retro- ja proaktiivne pidurdus (ette- ja tagasihaarav) · unustamiskõver (Ebbinghaus) unustamine on kõige intensiivsem esimestel päevadel peale omandamist 3) Reprodutseerimine · äratundmine · meenumine · meenutamine · reministsents tugevate emotsionaalsete elamustega seotud nähtused ei meenu kohe pärast sündmust, vaid alles mõne aja pärast. Unustamine on vajalik efektiivsemaks toimetulekuks Unustamine kui mina-kaitsemehhanism 9. Mälu liigid nii sisu kui ka kestvuse järgi ->
· ei ole piisavat juhtimisinformatsiooni · konfliktid arendusega 15 Guido Leibur Väärtuste IT halduse tasemed Teenuste Gartneri järgi Proaktiivne Reaktiivne Kaootiline 2002.a 2003.a Kaootiline Reaktiivne Proaktiivne Teenuste Väärtuste 16 Guido Leibur Gartner Group, 2006 kevad Protsesside küpsuse mõju teenuste hinnale Optimeeritud
väärtused, väikesed üksused, erinevad finantseerimiskanalid, läbipõrumise tolereerimine, org. väliste projektidega tegelemise võimaldamine 5)Kompetentne ning kaasav/kaasatud(hands-on) tippjuhtkond. 28. Anna ülevaade erinevatest innovatsioonistrateegiatest innovatsiooniprotsesside komplekssusest ja keerukusest lähtuvalt ning selgita näidete abil nende strateegiate rakendatavust. Proaktiivne eesmärgiks on olla tehnoloogia esimene turule tooja. See annab võimaluse olla sektori liider. Sellised firmad kasutavad nii inkrementaalset kui ka radikaalset tehnoloogilist innovatsiooni. Teadmisi oma projektideks nad saavad tehnoloogilistelt liidritelt ning kõige nõudlikumatelt klientidelt. Proaktiivne innovatsioon nõuab täielikku tehnoloogiliste saladuste säilitamist selleks, et vältida info levikut konkurentide poole. Projektid on tavaliselt väga riskantsed. Näiteks Apple
Leian aga, et see raamat on kõige alus. See on nagu maja vundament, ilma millet võivad asjad lihtslt kokkku kukkuda kui tuleb kõvem tuuleiil. Kuna harjumused on püsivad, tihtipeale ka alateadlikud mudelid, väljendavad need pidevalt meie iseloomu ning muudavad meid efetiivseks või ebaefetiivseks, Aristoteles on öelnud: “ me oleme see, mida me korduvalt teeme. Täiuslikkus ei ole seega mitte üksik tegu, vaid harjumus. 1. ole proaktiivne ma polnud enne selle raamtu lugemist saanud aru proatiivsuse õigest tähendusest, või mis võiks olla selle vaste. REAKTIIVSUS. Tõin välja meie keelekasutuse, kui me oleme reaktiivsed või kui oleme proaktiivsed, Ehk tunneb keegi ennst mõne lause juures ära. …..loe slaidilt. Reaktiivne inimene tahab ennast kogu vastutusest vabastada. Kui võtta juhtimsie seisukohast. Siis healb juht ei taha võtta vastutust ja süüdistab kõiki teisi. Proaktiivsed inimesed: kontrollivad kontrollitavaid
· aitab põhjendada käitumist (ka ebakohast) isiksuste esinemisest tuleneb käitumise vähene paindlikkus erinevates olukordades · oluline loomkatse ettevalmistamisel ja tõlgendamisel · isiksusetüübid võivad mõjutada stressitaset koduloomadel · loomade isiksuste mõistmine aitab paremini mõista inimeste isiksuste kujunemist loomadega on võimalik teha katseid selleks, et uurida isiksust · haiguse ennetamiseks Isiksusetüübid: · Proaktiivne (tegutseja) agressiivne, haarab initsiatiivi, tündab, tegutseb. Sobiv keskkond: stabiilsed tingimused. Paindlikkus: väike. Nimetatakse ka julgeks, aktiivseks, ,,kulliks". · Reaktiivne (jälgija) reageerib hädavajadusel, väldib konflikti. Sobiv keskkond: muutlikud tingimused. Paindlikkus: suur. Nimetatakse ka tagasihoidlikuks, passiivseks, ,,tuveks". Hirmu faktor Hirm on emotsionaalne seisund, mis tekitab kaitse- või põgenemisreaktsiooni vastuseks tegelikule
Pereliikmete rollide muutumine pere arengu käigus. Noor elluastuja- Noor pere- Väikeste lastega pere- Kooliealiste lastega pere- ,,Tühja pesa sündroom" Taas kahekesi- Lesk (lahutatud)- Surm. Perekond on süsteem ja süsteemi üks põhilisi omadusi on püüd säilitada olemasolevat stabiilsust. Süsteemi ühe elemendi muutus toob kaasa stabiilsuse lõhkumise. Püsima jäämiseks peab süsteem leidma uue stabiilsuse, kui ta seda ei leia, siis ta laguneb. 3.S. R. Covey reaktiivne ja proaktiivne inimene. Huvidering, mõjuulatusring. Kui sa ei juhi ise oma elu siis teeb seda keegi teine, see ei pruugi sind õnnelikuks teha. Sageli inimesed ei teagi, et keegi nende elu juhib. Kui oled enamus aega õnnetu ja rahulolematu on see märk sellest et sina ei korralda ise oma elu. Reaktiivne Proaktiivne Juhivad: tunded Juhivad: väärtushinnangud( Põhimõtted mida pean elu alustaladeks)
põhjendamise ja argumenteerimise. Ta arvestab argumentide esitamisel teiste huvide ja vajadustega ning on võimeline kasutama ka mitmeastmelist või kaudset mõjutamisprotsessi. Saavutusorientatsioon. Oluline on teha asju paremini ja efektiivsemalt, võtta ette uuendusliku iseloomuga töid ning püstitada kogu ettevõttele ambitsioonikaid eesmärke. Ta tegutseb plaanipäraselt ja järjekindlalt oma eesmärkide poole liikumisel. Initsiatiiv. Ta on initsiatiivikas ning proaktiivne, ennetades probleeme ning tegutsedes kaugema tulevikueesmärgi nimel. Ta märkab avanevaid võimalusi ning kasutab neid parima tulemuse saavutamiseks. Juhtimisfilosoofia. See on kogumik tõekspidamisi, millest lähtuvalt selgitatakse enda ja hinnatakse teiste tegutsemist. Juhtimisfilosoofia alus on inimeste, koostöö ja ühiskondlike protsesside mõistmine. Liider ei saa olla keegi, kellel pole oma ettekujutust tulevikuarengutest, või kes ei räägi oma tõekspidamistest, visioonist ja
Edasine unustamine kulgeb aeglasemalt ja ei ole näiteks erilist erinevust tulemustes, mis mõõdetud kas kuus tundi või kuus päeva pärast esialgset salvestamist. Unustamise põhjus on peamiselt interferents ehk vastastikune häirumine (tuleneb ladina keelest, kus inter tähendab ,,surnuks lööma"). Interferent on kahe või enama psüühilise protsessi vastastikune mõju, mille tagajärjel kahjustub vähemalt üks neist. Eristatakse kaht interferentsi liiki: - proaktiivne interferents varem omandatud materjali segav mõju hiljem omandatule. Nt esimene koolipäev ja esimene armumine inimesel on tavaliselt paremini meeles kui hilisemad samalaadsed sündmused. - Retroaktiivne interferents mõeldakse uue info segavat varasemale infole (varasem infu ununeb uue mõjul). 1.3 Meenutamine Meenutamine ehk reprodutseerimine tähendab talletatud materjali uuesti esiletoomist. See võib toimuda kas äratundmise, meenumise või meenutamise abil
Unustamise omadused: Unustamise kiirus on kõige suurem vahetult pärast meeldetuletamist ja kahaneb aja kuludes Kiiremini unustatakse mõtestamata informatsiooni. Tänapäeval ollakse seisukohal, et unustamist põhjustab peamiselt interferents. Interferents on kahe või enama psüühilise protsessi vastastikune mõju, mille tagajärjel kahjustub vähemalt üks neist. Eristatakse kahte interferentsi liiki. Proaktiivne interferents tähendab varem omandatud materjali segavat mõju hiljem omandatule. Retroaktiivne interferentsi all mõeldakse uue informatsiooni segavat mõju varasemale informatsioonile [3]. 11 KOKKUVÕTE Sain teada mälust, mälu liikidest, mäluhäiretest ning mäluprotsessidest Mälu on organismi võime omandada, säilitada ja väljastada informatsiooni
elemendid lisanduvad sinna juurde või ununevad · Spetsiifiline mälu ja üldised teadmised kombineeruvad, mälus saab juhtivaks idee. Hästi säilib mälus see info, mida on pidevalt vaja kasutada tegevuses. Unustamise põhjustab ka negatiivne induktsioon. Selle kutsuvad esile intensiivsed kõrvalärritajad omandamise ajal. Kaheks tähtsaks unustamise mehhanismiks on retroaktiivne interferents ja proaktiivne pidurdus. Esimene: eelneva info unustamist uue info vastuvõtmise mõjul. Teine mõiste osutab vastipidiselt protsessile- eelneva info häirivale mõljule uue info omandamisel. · Rohkem kui sajand tagasi uuris Hermann Ebbinghaus mehhaaniliselt omandatu unustamse kiirust eksperimentaalselt ja tegi kindlaks, et eriti intensiiven on unustaine esimese tunni vältel peale omandamist.(oli 1 esimesi, kes hakkas psüühilisi nähtusi mõõtma).
Tegemist on kirjeldava koolkonnaga, mis püüab mõista strateegia kujunemise käiku nii, nagu see organisatsioonides tegelikult toimub. Ettevõtluse koolkond rõhutab üksiku liidri tähtsust ja niisuguste tegurite nagu intuitsioon, otsustusvõime, tarkus ja kogemus rolli. Kõige tsentraalsem mõiste selles käsitluses on visioon ja seetõttu on ettevõtluse koolkonda ka visionaarseks strateegia koolkonnaks nimetatud. Ettevõtluse koolkonna peamised nurgakivid on tema proaktiivne olemus, ei reageerita mitte muutunud keskkonnale vaid pigem muudetakse keskkonda ise, ning ettevõtja rolli ja strateegilist visiooni rõhutatakse. Ettevõtjalik lähenemine srtateegia formeerimisele on väga tähtis ettevõtte rajamise etapil, olukorras, mis vajab jõulist juhtimist ja rikast viviooni. Teine tüüpiline situatsioon, mille puhul selle koolkonna esindajad on sobilikud ettevõtet juhtima, on oluliste muutuste periood juba väljakujunenud ettevõtete elus. Ettevõtjalik
Esmaõppimisel on vaja nende meeldejätmiseks vaja teha mingi arv kordusi, teatava aja pärast on sama komplekti taasõppimiseks vaja sooritada hoopis vähem arv kordusi, seega on unustamine olnud mittetäielik ja osa õpitust on mälus säilinud. Unustamine on kõige suurem vahetult peale õppimist (unustamiskõvera järsk langus) ja väheneb edaspidi (unustamiskõveral vastab sellele kõvera laugem osa). Lk. 263 Meeldetuletamist halvendavad varem (proaktiivne inteferents) ja hiljem (retroaktiivne) omandatu. [EE] Kunagi õpitud, aga unustatud informatsioon ei tarvitse olla mälus lõplikult kaotsi läinud või moondunud, vaid selle kättesaamist (meenutamist) võib häirida interferents varem või hiljem omandatu segav mõju meid huvitavatele faktidele. See sarnaneb kellegi alleshoitud kirjadega, milles kunagi saabunud kirja leidmist segavad nii varem saabunud kui ka hiljem kohale jõudnud teised kirjad lihtsalt oma olemasoluga.
pesupesemisvahendit) samuti saab vahendajate juures rohkem väljapanekuruumi võita. Mitu marginime tekib ka konkureerivate firmade ära ostmisel. - Uued kaubamärgid: uued kaubamärgid uutele tootekategooriatele. Firma võib kujundada uue kaubamärgi, kui siseneb uude tootekategooriasse, mille jaoks olemasolevad margid ei sobi. See strateegia võib killustada ressursse. 25.Uue toote arendamisega seotud probleemid (proaktiivne ja reaktiivne lähenemine) ja etapid (ideede genereerimine, sõelumine; eesmärkide ja võimaluste taustal, ärivõimaluste analüüs, toote arendamine, turutestid ja tootekompleksi kujundamine). Tarbija pole huvitatud uutest toodetest vaid uutest ja parematest lahendustest oma vajaduste rahuldamiseks. Erinevad lähenemised: - juhuslik lähenemine; teha järjest uusi tooteid, lootuses, et miski õnnestub. - Süstemaatiline lähenemine (uurides võimalusi ja analüüsides tarbijate vajadusi)
· unustamise kiirus on kõige suurem vahetult pärast meeldejätmist ja kahaneb aja kuludes (seetõttu oleks mõistlik äsja omandatud materjal kohe korrata); · kiiremini unustatakse mõtestamata info (seega pole tuupimisest suurt kasu). Unustamise põhjus on peamiselt interferents. Interferents on kahe või enama psüühilise protsessi vastastikune mõju, mille tagajärjel kahjustub vähemalt üks neist. Eristatakse kaht interferentsi liiki: · Proaktiivne interferents varem omandatud materjali segav mõju hiljem omandatule. Nt esimene koolipäev ja esimene armumine inimesel on tavaliselt paremini meeles kui hilisemad samalaadsed sündmused. · Retroaktiivne interferents mõeldakse uue info segavat mõju varasemale infole (varasem info ununeb uue mõjul). Meeldetuletamine (e reprodutseerimine) tähendab talletatud materjali uuesti esiletoomist.
Millised on personalijuhtimise osategevused? · Efektiivselt töötava personali ligimeelitamine · Personali efektiivsuse suurendamine · Efektiivse tööjõu säilitamine 6. Mis on strateegilise inimressursi juhtimise üldeesmärk? Kasvatada strateegilist võimekust, tagades organisatsioonile elujõulisuse kindlustamiseks vajaliku kvalifitseeritud ja hästi motiveeritud tööjõu. 13. loeng 1. Millised on efektiivse inimese 7 harjumust Covey järgi? 1. Ole proaktiivne haara võimalusest 2. Alusta lõppeesmärki silmas pidades 3. Sea esmatähtis esikohale 4. Mõtle võidan-võidad 5. Püüa esmalt mõista ja alles siis olla mõistetud 6. Loo sünergiat 7. Terita saagi 2. Mis on mõju-ulatusring ja mis on huvidering? Mõju-ulatusring on ala või valdkond, milleni ulatub konkreetse inimese mõju või mille piires tema arvamust arvestatakse.
mystery shopping'u meetodil, teenindusele hinnangute andmisel lähtutakse kahest peamisest ja kõiki teenindusorganisatsioone ühendavast komponendist. Esiteks teenindusoskused, mille teatud osad kuuluvad iga teeninduskontakti juurde, olenemata ettevõtte või asutuse tegevusvaldkonnast või teeninduskanalist. Absoluutselt iga teeninduskontakt sisaldab kontakti alustamist, suhtumist klienti ning ka kontakti lõpetamist (ETI teenindusoskused). Teisena on oluline tulemuslik ja proaktiivne lävimine kliendiga, mis väljendub teenindaja aktiivsuses kliendiga suhtlemisel ja lahenduse pakkumisel ning ka oma toote/teenuse tundmises (ETI müügioskused). Ideaalse teeninduskontakti puhul peaksid need kaks poolt olema tasakaalus. ETI tulemustele toetudes võib väita, et tegelikult ei ole viimastel aastatel teenindustase Eestis langenud kordagi alla taseme ,,hea" ning teenindajate teenindusoskused on alati olnud kõrgemal tasemel kui müügioskused
Noor elluastuja- Noor pere- Väikeste lastega pere- Kooliealiste lastega pere- ,,Tühja pesa sündroom" Taas kahekesi- Lesk (lahutatud)- Surm. Perekond on süsteem ja süsteemi üks põhilisi omadusi on püüd säilitada olemasolevat stabiilsust. Süsteemi ühe elemendi muutus toob kaasa stabiilsuse lõhkumise. Püsima jäämiseks peab süsteem leidma uue stabiilsuse, kui ta seda ei leia, siis ta laguneb. 3. S. R. Covey reaktiivne ja proaktiivne inimene. Huvidering, mõjuulatusring. 4. Päritolupere mõju: rollimudelid, rolliootused, sellest tuleneda võivad probleemid. Rollimudel tähendab, et igal inimesel on oma uue rolli sisutast teatud ettekujutis. Rolliootus on ümbritsevate inimeste ettekujutus ühe või teise rolli olemusele vastavast käitumisest. Mehe ja naise rolli kujunemisel toimib hulk tegureid, alatest kasvatusest, mille kumbki pool
kahaneb aja kuludes (seetõttu oleks mõistlik äsja omandatud materjal kohe korrata); kiiremini unustatakse mõtestamata info (seega pole tuupimisest suurt kasu). Unustamise põhjus on peamiselt interferents. Interferents on kahe või enama psüühilise protsessi vastastikune mõju, mille tagajärjel kahjustub vähemalt üks neist. Eristatakse kaht interferentsi liiki: Proaktiivne interferents varem omandatud materjali segav mõju hiljem omandatule. Nt esimene koolipäev ja esimene armumine inimesel on tavaliselt paremini meeles kui hilisemad samalaadsed sündmused. Retroaktiivne interferents mõeldakse uue info segavat mõju 9 varasemale infole (varasem info ununeb uue mõjul. Kasutatud kirjandus 1.http//www
kuvandiR) 2. kaubamärgi eksponeerimine (kohustuslik propagandas ja kommR, fakulatatiivne imidzireklaamis, VÄLISTATUD-sotsR) 3. levitaja KASU laad (otsene kommR, kaudne propagandas ja sotsR, kummatki imidzireklaamis) (Isiklik enesemääratlus kuvandireklaami abil?) 1.3 Propaganda põhiliigid Propaganda põhiliik on propagandategevuse ERINEVUS kommunikatsioonimudeli alusel. Kommunikatsiooni mudeli alusel eristub kaks propaganda põhiliiki: 1. Proaktiivne propaganda (suhtekorraldus ning agitatsioon) INITSIATIIVNE REKLAAMITEGEVUS 2. Reaktiivne propaganda (propagnadasõda) MAJANUDSLIK vm REKLAAM KONKURENTSIVÕITLUSES 1.4 Propagandategevuse liigid Propagandategevus(kihutustöö)-vastab prop.põhivalemile- ilmneb 2 järgus: nõustumine, käitumise muutus(mobilisatsioon). Propagandategevuse liik on propaganda erinevus intentsiooni avalikkuse alusel: Avalik propaganda Varjatud propaganda
Sarnaneb inimressursi juhtimisega. 4. Millised on personalijuhi rollid organisatsioonis? Ta on töötajate advokaat, funktsiooniekspert, inimkapitali arendaja ning valdkonna juht. 5. Milised on personalijuhtimise osategevused? 1) Efektiivselt töötava personali ligimeelitamine 2) Personali efektiivsuse suurendamine 3) efektiivse tööjõu säilitamine. 6. Mis on strateegilise inimressursi juhtimise üldeesmärk? 1. Millised on efektiivse inimese 7 harjumust COVEY arvates. · Ole proaktiivne · Alusta lõppeesmärki silmas pidades · Sea esmatähtis esikohale · Mõtle ,,võidan- võidad" · Püüa esmalt mõista ja alles seejärel olla mõistetud · Loo sünergiat · Terita saagi 2. Mis on mõju-ulatusring ja mis on huvidering 3. Joonistage Covey-Eisenhoweri ajamaatriks ja kirjeldage seda. 1. Millised on organisatsiooni kultuuri avaldusvormid? Sümbolid, keel, jutustused ja jutud. 2. Millised on organisatsiooni kultuuri tasandid?
Aspektid, mis mõjuvad ja soodustavad materjali omandamist on järgmised: a.) Korduse mõju on tähtis kuna paljudel juhtudel toob ühe ja sama tegevuse kordamine endaga kaasa selle täiustumise, kinnitamist ning tulevikus ka sõnade ja teadmiste paremat, kiiremat meenutamist. b.) Materjali organiseeritus ehk materjal, mida asutakse õppima peab olema esitatud korrastatud kujul. c.) Interferentsi nähtus ehk täheldatakse kahesugust vastastiku mõju. Proaktiivne interferent, mis tähendab seda, et varem omandatud materjal hakkb takistama hiljem omandatava materjali salvestamist. Retroaktiivne interferent avaldub esmalt õpitu meeldetuletamise halvenemises hilisema materjali mõjul (Tulving 2002: lk 61-68; Leppik 2003: lk 71). 3 2. Informatsiooni alalhoidmine ehk säilitamine. Asjade mäletamise juures oluline roll
2) Säilitamine (aktiivne nähtus!) Mälus säilitatav teave võib teha läbi muutused: a) reduktsioon e informatsiooni mahu vähenemine b) transformatsioon e informatsiooni lünklikkus c) personaliseerumine e info muutub isikupärsemaks d) üldistumine konkreetsuse taandumine e) ratsionalisatsioon lisandub info, mis selgitab vastuolulist/ebaselget f) dominandi teke mingid teemad muutuvad valdavaks Retroaktiivne interferents hiljem vastu võetud info põhjustab eelneva unustamise Proaktiivne pidurdus varem vastu võetud info põhjustab järgneva halba mäletamist 3) Reprodutseerimine (meenutamine) Kolm alaliiki: a) äratundmine (passiivne protsess, tavaliselt efektiivseim) b) meenumine (spontaanne protsess c) mäletamine/meenutamine (teadlikum, sõltub motivatsioonist, püsimälust viiakse info lühi-/töömällu) Mälu alaliigid 1) Sensoorne mälu väga lühiajaline, maht piiramatu saab infot tänu aistingutele, nagu haistmisele,
põhikomponenti: kõneleja, kõne ja kuulajad (tänapäevase kommunikatsioonimudeli kohaselt saatja, sõnum ja vastuvõtja). Veenmise puhul on olulised kõneleja iseloomuomadused, emotsionaalse atmosfääri loomine, et viia kuulajad sobivasse meeleolusse ja tugevate argumentide kasutamine. Argumentide arendamine avaliku sektori poolt on tihti reaktiivne, mitte proaktiivne. Selleks, et avaliku sektori poolt esitatud argumentidel oleks mõju, tuleb kombineerida retoorika analüüs kultuuriliste erinevuste analüüsiga. Selline eeltöö võimaldab aidata kaasa mitte ainult paremale mõistmisele vaid ka parematele argumentidele (Hood 2000). *Oli Platoni õpilane. Õpetas Makedoonia last Aleksander Suurt. Aleksandrile sai esimene raamat „Homeros“ ka kirjutatud. John Locke (1632 – 1704): Uusajal, 17. Sajandil, on J.Locke
kutsub esile ka teiste seose aktiveerumise. o Meelespidamine e säilitamine- see on isikupärane: sõltub inimese hoiakutest info suhtes (vahel mäletatakse valesti just „omakasupüüdlikult“). Kogu taju ei salvestu. Kõige kiirem unustamine toimub vahetult peale sündmust (unustamiskõver), kui infot pidevalt ei korrata. Unustamine: Retroaktiivne pidurdus- eelneva unustamine uue toel Proaktiivne pidurdus- eelnev info häirib uue meenutamist Interferents- info läheb segamini Valed taastamistunnused- unustamise põhjus, sest unustamine on sisuliselt ebaõnnestunud meeldetuletamise ebaõnnestumine Kontekst- samasse olukorda tagasiminek Motiveeritud unustamine- nt: piinlike olukordade teadlik unustamine
seotud isikute ja o-ide vahel.• Kriisivalmiduse kriteeriumiks on eelnevalt koostatud infoliikumise süsteem, mis tagab kriisi kiire avastamise, õigete meetmete rakendamise ning kriisi väikseima negatiivse mõju o-i/isiku mainele. Kolme “C” seadus- Candor: be honest, take necessary responsibility,Concern: for health and safety Show some controlled emotion and empathy.,Courage: A leader is not afraid to stand up, take responsibility, and getat the source of a problem. Proaktiivne kriisikommu- Ennetav (proaktiivne) kriisikommu - kaardistamine, kriisikäsiraamatu koostamine, kriisisimulatsiooni treeningu läbiviimine; Käsiraamatu koostamiseks tuleks teha audit, mis haarab: o tervikuna, tooteid-teenuseid, suhtlemist klientide/kodanikega, reklaami, töötajaid, o-ikultuuri, keskkonnaanalüüsi, tööohutust, suhteid võimuorganitega, meediasuhteid, seadusandlust, varasemaid kriisiolukordi.
arvamine, tagarääkimine, silent treatment (sotsiaalne valu kestab kauem kui füüsiline - Otsene – ohver füüsiliselt kohal - Kaudne – ohvrit pole kohal nt vara lõhkumine - Ülekantud – agressiivsus kantakse üle teisele, enamasti süütule sihtmärgile nt vihane naise peale aga kisad lapse peale Agressiivsuse motiivid - Reaktiivne agressiivsus – impulsiivne, afektiivne, eesmärk kellelegi kohe kahju tekitada - inimene vihastab ja reageerib nii nagu ta muidu ei reageeriks - Proaktiivne agressiivsus – külm, kalkuleeritud, ettekavatsetud, nt moraalse kahju tekitamine Statistiliselt - 2004 maailmas 100 000 inimese kohta keskmiselt 7,6 tapmist - Üldine langev trend, eestis just tõusev. Mida tsiviliseeritum ühiskond seda vähem vägivalda - Varavastased kuriteod on kõige levinumad sest inimesed on vaesed, narkoprobleemidega jne - Vägivallakuritegudes on kerge langustrend, 2018 kasvas 13% - kehaline väärkohtlemine põhjuseks ja perevägivald
Milline on lähisuhete kvaliteet? Milline on lähisuhe vanemaga? Seksuaalsus laiemalt võttes. Põhiline on seksuaalkasvatus kodus, millel on pikaajaline mõju hilisemale seksuaalsusega seonduvale. Vormitakse välja väärtussüsteemid. Kui seksuaalteemad on tavaline jututeema, siis suurema tõenäosusega diskuteerikase ka hilisemas eas. Tänapäeval on küll isade tähtsus lapse kasvatamisel suurenenud, kuid enamasti teeb seda siiski ema. Ole proaktiivne (tõstata ise seksuaalsusega küsimusi, eriti enne kainikuiga, kui laps seda teinud ei ole). Seksuaalsus on loomulik osa elust, vasta rahulikult küsimustele eakohaselt. Ära kasuta lapsepäraseid termineid, kuid ära infoga liialda. - Maimikuiga (1-2) Laps hakkab eristama sugusid. Katsub oma genitaale, masturbeerib. Seda tuleb võtta kui loomulikku tegevust. Maimikuea lõpuks tekivad ka poiste ja tüdrukute vahelised mängud, kus maadeldakse,
kuludes. Seetõttu oleks mõistlik äsja omandatud materjali ka kohe korrata); · Kiiremini unustatakse mõtestamata informatsioon. Seega pole mõtet tuupida. (3: 97) 2.1.2.2.1 Interferents Tänapäeval arvatakse, et unustamist põhjustab interferents. See on kahe või enama psüühilise protsessi vastastikune mõju, mille tahajärjel kahjustub vähemalt üks neist. Eristatakse kahte interferentsi liiki. Proaktiivne interferents tähendab varem omandatud materjali segavat mõju hiljem omandatule. (3: 97) Retroaktiivse interferentsi all mõeldakse uue ingormatsiooni segavat mõju varasemale informatsioonile. Varasem info ununeb uue mõjul. (3: 97) 2.1.3 Meeldetuletamine Meeldetuletutamine ehk reprodutseerimine on talletatud info uuesti esiletoomine. See võib toimuda äratundmise, meenumise või meenutamise kaudu. Efektiivseim neist on
täita elektroonilises vormis, vormid on eeltäidetud teenuse osutajal olemasoleva infoga. Tasuliste teenuste korral on võimalik samas nende eest tasuda. 5 Integreeritud ja Teenust saab teenuse kanali kaudu kõikide etappide proaktiivne ulatuses menetleda, menetlusinfo on kättesaadav ka teenuse tarbijale. Kogu vajalik ja seonduv info on ristkasutuses olevatest andmebaasidest integreeritud. Teenused, mis on kättesaadaval tasemel 0 kuni 3, ei ole täielikud e-teenused, kuna nende puhul toimub osa protsessist väljaspool elektroonilist kanalit. 10. Mis on Eesti teabevärav?
teisele indiviidile haiget. ülemäärane kaklemine, huligaanitsemine, julmus inimeste ja loomade vastu, äkilised vihapursked, püsiv sõnakuulmatu käitumine, suhetega manipuleerimine. püüeldakse oma eesmärkide saavutamisele (mistahes hinnaga) püüeldakse sotsiaalse domineerimise poole, et kontrollida teiste tegevust ja arvamusi kaitstakse ennast tajutud ohu eest · Vanuseti avaldub erinevalt Agressiivsuse tüübid · Proaktiivne agressiivsus. Agressiivsus, et saavutada oma eesmärki. Need lapsed võivad olla liidrid. · Reaktiivne agressiivsus. Teiste poolt ärritatav Reageerivad konfliktsituatsioonides vihaselt. Need lapsed tõrjutud, halvasti koolis kohanenud. Agressiivsed strateegiad · Füüsiline · Verbaalne · Kaudne, suhetega manipuleeriv · Vanuselised ja soolised iseärasused · Björkqvist, Archer, Cole, Huesmann jt jt
põllul. Mesilaste hoidmiseks tuleks korrigeerida pestitsiidide kasutusviise! ISELOOM JA LOOM ISE. LOOMADE ISIKSUSTEST JA NENDE UURIMISEST (T. Sepp) · Mida mõeldakse loomade käitumise, mida loomade isiksuse all? Käitumise all: ühekordne tegutsemine vastusena keskkonnale Isiksuse all: isenditevahelised erinevused käitumises, mis püsivad ajas ja erinevates olukordades. · Kirjelda peamisi isiksusetüüpe, mida loomadel eristatakse (proaktiivne, reaktiivne). Proaktiivne: ehk tegutseja - iseloomult agressiivne, ründav, initsiatiivi haarav ja tegutsev; sobiv keskkond on stabiilne keskkond; käitumise paindlikkus väike ja avatus signaalidele väike (ei suuda signaale hästi vastu võtta) Reaktiivne: ehk jälgija - iseloomult reageerib ainult hädavajadusel ja väldib konflikti; sobiv keskkond on muutlik; käitumise paindlikkus on suur ja avatus signaalidele on samuti suur.
Hästi püstitatud eesmärk väljendab soovitud tulemust, seisundit või muutust. Eesmärgiks ei saa olla tegevus või selle teostamine. Strateegilised eesmärgiks on õiguskuulekuse kasvatamine; tegevuseks selle saavutamise vahendid, näiteks kontrolli- ja mõjutusmeetmete arendamise kaudu. 11. Mis on strateegia? Too näiteid tuntumatest strateegiatest. Strateegia on kaugeima eesmärgi saavutamiseks koostatud tegevuskava. Tuntumad strateegiad on Proaktiivne strateegia ehk kullakaevaja (lähtutakse organisatsiooni sisemisest võimekusest, soovidest, taotlustest, otsitakse pidevalt uusi võimalusi oma mõjuäja suurendamiseks; seda strateegiat peetakse riskantseks ja see toob endaga kaasa potentsiaalseid konflikte väliskeskonnaga); Analüüsija strateegia (ettevaatlikum kui kullakaevaja, eesmärgiks on säilitada olemasolevaid tegevusi, tagades mõõduka uuenduslikkuse, lähtudes põhjalikust analüüsist ja tehakse
kodumaalt 2. Logistikateenused 3. 1PL-st 5PL-ni ii. Klassikaline vs uus ostufilosoofia Klassikaline ostufilosoofia · Reaktiivne (operatiivtasandi) ostmine => Lühiperspektiiv · Kohalikelt turgudelt · Palju võimalikke tarnijaid · Otsused kohapeal · Aktsepteeritav kvaliteeditase ja hinnakesksus · Varud "just-in-case" kindluse mõttes Uus (modernne) ostufilosoofia · Proaktiivne (strateegiline) ost => Pikk perspektiiv · Globaalsetelt turgudelt (vt) · Tarnijate arv piiratud · Koordineeritud otsused ja koostöö · Nulltolerants · JIT (Just in Time), JOD (Just On Demand) · Kogukulude arvestus (TCO, ka TOC) iii. Omamise kogukulu - Ettevõttekeskne vaade Kontseptsioon, mis näitab mingi vara või tööjõu omamise kogukulu, liites kokku kõik kulud, mis kuluvad selle vara või
· Efektiivselt töötava personali ligimeelitamine (personali planeerimine, töö analüüs, personali värbamine, personali valik) · Personali efektiivsuse suurendamine (personali koolitus, personali arendamine, personali hindamine) · Efektiivse tööjõu säilitamine (töötajate tasustamine, organisatsioonikultuur, töötajatevahelised suhted) 78. Millised on efektiivse inimese 7 harjumust Covey järgi? · Ole proaktiivne haaravad sihikindlalt kinni võimalustest ja võtavad endale vastutuse nende elluviimise eest. Nad ei istu käed rüpes või ei otsi süüdlasi, kui asjad ei lähe hästi. · Alusta lõppeesmärki silmas pidades juhinduvad oma töös kindlatest väärtushinnangutest, selgest strateegiast ja eesmärkidest. · Sea esmatähtis esikohale keskenduvad oluliste ja mõõdetavade eesmärkide elluviimisele
Odavam, vähem riskantsem, lihtsam allhankida, kindlam ja kiirem, väiksem keerukus, lühiajalisem. Õppimisprotsess: Õppimine on mitmetasandiline protsess: – Individual (intuiting, interpreting) – tunnetamine, tõlgendamine iseendale ja teistele – Group (integrating) – arusaamade ühtlustamine – Organization (institutionalizing) – korduva tegevuse korral ettevõtte poliitika osaks saamine ja teistesse üksustesse levitamine Õppimisviisid: 1. Proaktiivne ehk ennetav õppimine – Kuigi turg ja tehnoloogilised muutused on ennustamatud võib ennetav õppimine anda konkurentsieelise 2. Adaptiivne ehk kohanev õppimine - Standardiseeritud ärimudelid, madal ebakindlus ja stabiilne keskkond viivad imiteerimisteni – institutsionaalne teooria; IMMITEERIMINE Juhi töö: • Turundus – mida inimesed tahavad osta, miks, mis hinnaga, … • Strateegia – kuhu paika panna pikaajalised eesmärgid …
Hankimine on kulude tekitaja. Ostutegevuse käigus tagastatakse vigased tarned. Ostjad ei osale täpsustuste koostamise. Ostjad raporteerivad tootmisele või müügile. Ostutegevus on ettevõttes toetav tegevus Rõhuasteus on igapäevsel rutiinsel tegevusel. Toote või teenuse hind on oluline. Probleemide eest vastutab tarnija. Suur tarnijate arv tagab tarnevõime. Suured varud tagavad piisava tarnevõime. Infot ei jagata tarnijatega ja nendega ei tehta koostööd. Proaktiivne hankimine- üritatakse mõjutada muutusi ostuturul ja juhtide neid soovitud suunas See võib toota lisaväärtust ja sellest saadakse kasu. Tarnevead eemaldatakse ettevaatavalt. Ostjad osalevad tootearenduses ja täpsustuste koostamisel ning raporteerivad juhtkonnale. See on ettevõtte üks peamistest protsessidest Rõhuasetus on pikaajalisel arendustegevusel. Olulised on ostu kogukulud ja saadud lisaväärtus. Suur tarnijate arv tähendab kaotatud võimalusi. Suured varud tähendavad
tööstus eitas vastutust. Viis vastuseisuni tööstuste ja looduskaitse organisatsioonide/tarbijate vahel. Tõsised kk probleemid, ettevõtted eitasid vastutust. 2. staadium : Reaktiivne (1970d-1980d) end-of-pipe poliitika (tegeleb saatsega pärast selle tootmist, mitte selle ennetamisega) - reostuse hulga kontroll ja vähendamine. Tööstused ja valitsused andsid järele ühiskonna survele. Ettevõtetele kehtivaid regulatsioone karmistati 3. staadium: Proaktiivne (al 1990d) vabatahtlik puhastussüsteemide kasutamine, puhtam tootmine (ehk saaste/reostuse ennetamine), toodete elutsükli analüüsid, tööstus-ökoloogia. Tööstusest sai partner reostuse ennetamisel. Põhilised osanikud/osapooled(Main Stakeholders): Valitsus (seadusandlused, regulatsioonid, kaasaarvatud ökonoomilised instrumendid, kusjuures ettevõtted võivad uutest seadusandlustes ees olla ning uusi standardeid ka vabatahtlikult järgida)
annaabi.ee 
