Intelligentsed agendid (0)

Intelligentsed agendid
Agendid, mis tegutsevad keerulistes keskkondades , mis on:

• Kiirelt muutuvad
  
• Ettemääramatud
  
• Avatud
  
• Milles suure tõenäosusega võivad tegevused ebaõnnestuda
  

Agentideks nimetatakse tarkvaramaailmas iseseisvaid programme nagu näiteks UNIXi deemon või arvutikell.
Realiseerimise koha pealt meenutavad agendid objekte - neil mõlemal on siseolek, nad suhtlevad sõnumite edastamise teel ning neil mõlemal on meetodid, mida saab mingis situatsioonis välja kutsuda. Suurim erinevus aga seisneb asjaolus, et objektid lubavad endid kasutada tasuta, kuid agendid teevad seda, kuna nad soovivad seda teha või siis näiteks raha eest, olgu see mistahes kujul.
Iga programm võib olla agent , kui ta on autonoomne ehk aktiivne. Intelligentsed agendid on lisaks veel reaktiivsed, proaktiivsed ning interaktiivsed.
Reaktiivsus on programmi omadus tüürida oma käitumist vastavalt keskkonnast tulevatele stiimulitele. Lihtsamad programmid eeldavad keskkonna staatilisust ning seetõttu ei pea olema reaktiivsed. Lihtne näide reaktiivsusest on programmi omadus käituda vastavalt juhule, kas Interneti ühendus on olemas programmi käivitamise hetkel või mitte.
Tegelik maailm on aga dünaamiline - keskkonnamuutujate väärtused ei ole kogu aeg samad, operatsioonisüsteeme vahetatakse või täiendatakse, sama kehtib ka tarkvarateekide kohta. Pealegi võimaldab enamik operatsioonisüsteemidest multitegumtöötlust, mille tõttu mitmed programmid võivad paralleelselt joosta ning loomulikult ka üksteist mõjutada. Seetõttu peabki keerulisem programm olema reaktiivne kompenseerimaks programmi keerukuse kasvust tingitud programmimoodulite ühilduvuse jälgitavuse vähenemist.
Ma arvan, et nii mõnedki lugejaist on kokku puutunud olukorraga, mil konkreetne programm ühe arvuti peal jookseb ning teise peal mitte. Ning põhjuseks on lihtsalt mõnede keskkonnamuutujate väärtuste erinevus või siis puudumine. Reaktiivne programm võiks nendest probleemidest üle saada.
Keskkonnale reageerimine on võrdlemisi lihtne ülesanne -programm saab stiimuli ning käitub siis vastavalt etteantud reeglitele. Proaktiivsus seevastu on programmi omadus ise initsiatiivi üles näidata ning püstitada ja ka täita eesmärke. Proaktiivne programm on võimeline ära tundma uusi tekkinud võimalusi ning kasutama neid omaenese eesmärkide saavutamisel.
Agendile lisatakse lisainformatsiooni selle kohta, milliseid vahendeid ja võimalusi saab ta kasutada. Kuidas agent toimib, on suuresti tema enese teha - seda omadust nimetatakse proaktiivsuseks.
Enamasti kasutatakse eesmärkide püstitamiseks ning lahendamiseks aastakümneid tehisintellektimaailmas kasutatud planeerimise tehnikaid ning algoritme. Nüüd lisatakse need agentidele.
Seega võib väita, et programmeerimise tehnoloogiad arenevad intelligentsete moodulite kasutamise suunas ning aastakümnete pärast kujutab tavaprogrammeerimine vaid eesmärkide püstitamist, mis iseenesest ei pruugigi väga lihtne olla. Nende täitmine seevastu toimub arukate agentide poolt, mis ise otsivad optimaalse, olgu see siis majanduslikult või arvutuslikult, lahenduse püstitatud probleemile, kaasates samas teisigi agente arvutusoperatsioonide teostamiseks.
Tihtipeale leidub eesmärke, mille lahendamiseks ei piisa vaid ühest agendist - tuleb kaasata mitmeid teisigi. Selleks aga tuleb pidada läbirääkimisi agentide vahel, sest agendid on proaktiivsed, neil on isiklikud vajadused ning niisama pole ükski neist tahteline teisi abistama. Läbirääkimiste käigus peaks positiivsel juhul jõutama olukorrani, kus kõik agendid on rahul.
Taoline olukord meenutab veidike iidset turuplatsi, kus ostjad ning müüjad kokku saavad ning raha asemel võidakse osta ka vastuteenete eest. Kuid turul on liikvel tavaliselt ka palju taskuvargaid ning petiseid, mistõttu tuleb seal rõhku pöörata mitmetele turvaprobleemidele.
Tihtipeale seostatakse agentidega veel omadusi nagu mobiilsus, õppimisvõime, ratsionaalsus (nad kulutavad minimaalselt ressursse), heatahtlikkus (nad ei tee kurja) ja tõearmastus (nad ei valeta). Kindlasti on neil mingis kontekstis olemas õigustus, kuid käesolevas artiklis ei mängi need omadused suurt rolli, mistõttu nende kirjeldusi ning muud kaasnevat võivad asjahuvilised Internetist leida.
Kõikide nende eelpool nimetatud omaduste realiseerimise tehnikate ebaküpsus on üheks põhjuseks, miks hetkel pole veel piisavalt korralikke vahendeid agendi orienteeritud programmeerimise tööstuslikuks rakendamiseks. Küll aga tasuks silmanurgast just agentide orienteeritud programmeerimise suunas piiluda ning end teaduse ja tööstuse edusammudega kursis hoida, sest aja möödudes ja tehnoloogia täiustudes võib populaarsust võitma hakata just agendi orienteeritud programmeerimine.