Turvaline paindlikkus (0)

Turvaline paindlikkus - flexicurity.
Turvaline paindlikkus on proaktiivne heaoluriigi tööturupoliitika mudel. Termini võttis esmakordselt kasutusele sotsiaaldemokraatliku Taani peaminister Poul Nyrup Rasmussen , 1990 aastal. See on strateegia, milles püütakse ühendada tööturu paindlikkus tööandjate jaoks ja tööhõivekindlus töötajate jaoks.
Turvalise paindlikuse põhikomponendid on:

• Aktiivne tööpoliitika
  
• Paindlik tööseadusandlus
  
• Sotsiaalkaitsesüsteem
  
• Elukestev õpe
  

Turvalise paindlikkuse mõiste hõlmab mitme sotsiaalsüsteemi elemente ja kajastab nende võimet tulla nii Euroopa kui ka liikmesriikide tasandil toime meie ühiskonna ja majanduse ees seisvate ülesannetega. Valitsused ja tööandjad määravad peamiselt kindlaks turvalise paindlikkuse ulatuse ja vormi, mida tööturgudel kohaldatakse riikliku poliitika ja äriühingute sisemiste tegevuspõhimõtete kaudu. Turvalise paindlikkuse abil on võimalik oluliselt parandada Euroopa majanduse konkurentsivõimet ja luua rohkem töökohti. Peamised põhjused tööturu paindlikumaks muutmisel ja sotsiaal- ja majandussüsteeme kohanemisel on: globaliseerumine, kiiresti vananev ühiskond, naiste osakaalu suurenemine tööjõus. Rahvusvahelist kaubandust iseloomustavad kiiresti muutuvad turud ja suurenev konkurentsisurve, mis nõuavad ettevõtetelt paremat reageerimist muutustele. Nimetatud surve avaldab mõju ka ühiskonnale, kuna see mõjutab rikkuse loomise võimet.
Turvalist paindlikkust ei ole võimalik kohaldada igas riigis ühtemoodi . Üks lähenemisviis on kogu tööjõu suhtes paindlike tingimuste kohaldamine (see hõlmab töötajaid kes teevad alalist tööd või kellel on tüüpiline tööleping ). Teine lähenemisviis on ebatüüpiliste, nt tähtajalise ja ajutise töölepinguga ning osalise tööajaga töötajate õiguste normaliseerimine , säilitades samal ajal sellist liiki lepingute paindlikkuse.Ühe riigi süsteemi ei ole kerge üle kanda teise liikmesriiki, kuna tegutsemisviisid on seotud just konkreetse riigiga. Arvestama peab eri tasandeid ( töötaja , leibkond , äriühing, sektor , riik) ning nende vastastikust mõju.
Arvuline või lepinguline paindlikkus tähendab seda, et äriühingud kasutavad paindlikuma tööjõu saavutamiseks rohkem ajutisi lepinguid. Kõige levinum ajutiste töölepingute vorm on tähtajalised lepingud (kaasa arvatud hooajaline töö), ajutine töö (sealhulgas ajutine töö agentuurides) ja töö nõudmisel (Foundation Findings 2009).
Alates 2005. aastast on avatud kooskõlastusmeetodi tegevused (suunistes kokkuleppimine, eesmärkide seadmine , võrdlusuuring, iga-aastane aruandlus ja vastastikune õppimine) ühte koondatud ning selle alusel arutatakse igakevadisel ülemkogul laiemaid majanduspoliitilisi suuniseid.
Üheks poliitika väljenduseks on olnud elukäigust sõltuva vaatenurga sõnastamine, mis põhineb asjaolul, et inimestel on elu eri etappides eri majanduslikud ja ajalised vajadused ning süsteemi võib kohandada nii, et see kajastaks selliste vajaduste mitmekesistumist (Naegele, 2003).
Analüüs.
Võib öelda, et Eesti tööturu ja sotsiaalse kaitse olukord peegeldab üldisi majanduspoliitilisi prioriteete. Majanduspoliitika on turukeskne. Eestis on selgelt keskendutud rohkem tööduturu paindlikkuse suurendamisele
http://www.praxis.ee/fileadmin/tarmo/Publikatsioonid/TLS_uuring_raport.pdf
https://www.riigiteataja.ee/akt/13198475
http://www.eakl.ee/failid/e01886c5f196b5290481dcff1ae27920.pdf
Analüüsi ja kirjelda Eesti tööturu olukorda (kuni 2 lk) turvalise paindlikkuse seisukohalt:
1) milliseks pead olukorda olulisimate turvalise paindlikkuse komponentide lõikes;
2) millised järelmid on TLS 2009 muudatustel (milliseid turvalise paindlikkuse komponente mõjutab ja milliseid mitte);
3) kirjelda muutunud olukorda oma valitud fookusteema (alusmaterjalide punkt 3) seisukohalt. Püüa tuua välja argumente nii tööandja kui ka töövõtja poolelt.
Kasutatud materjalid:
Foundation Findings Turvaline paindlikkus –küsimused ja ülesanded 2009
http://www.eurofound.europa.eu/pubdocs/2007/90/et/1/EF0790ET.pdf
Wilthagen, T., Dutch flexicurity policies: normalisation of atypical work 2006
http://www.eurofound.europa.eu/pubdocs/2007/90/et/1/EF0790ET.pdf
Wikipedia
http://en.wikipedia.org/wiki/Flexicurity
Eesti Inimarengu aruanne 2012/2013 ptk 4.3 Tööturg
http://kogu.ee/public/eia2011/EIA_2011.pdf
Praxise Töölepingu seaduse (TLS2009) uuring; http://www.praxis.ee/fileadmin/tarmo/Publikatsioonid/TLS_uuring_raport.pdf