Koostöö on sama palju kui on koostööprojekte. Erastamine Euroopa kontekstis on erastamine · Riigivara võõrandamine või müümine erasektori ettevõtetele · Otsese kontrolli kauba tootmise või teenuse pakkumise üle kaotamine Põhjused on pragmaatilised Tulu elavdamine Majanduspoliitika jne Riigi vara müümine erasektorile, mille tulemusel riik kaotab kontrolli antud teenuse üle aga saab selle vara eest raha. +erasektor on innovatiivsem, tulemuslikum + kui riigi vara on erastatud erasektori poolt, siis erasektor(eraisik) peab maksma makse, mis moodustab tulu riigile Näiteks kui eraisikul on korter või maja mis asub riigi maa peal, siis ta peab maksma maamaksu -kasumile orinteerimus, riigil kontroll puudub
). Lause pealiikmed: alus (nim. või os. käändes , kes? Mis? Öeldis: pöördeline verbivorm väljendab tegevust, mida teeb? Lause kõrvalliikmed: - nimisõna nimetavas, om. ja os. käändes.(Mees parandas autot) - - igasugune verbi laiend, mis pole sihitis ega öeldistäide (Eile sadas) - nimisõna laiend (Pikk mees) Suhtlus- e. pragmaatilised funktsioonid: - subjekt paikneb lause algul ja on nimetavas käändes (Peeter sööb õuna) - grammatiline subjekt ei lange kokku teemaga ega paikne seetõttu lause alguses (Tal on raamat) e olemasolulause - grammatiline subjekt ei lange kokku teemaga ega paikne seetõttu lause alguses (Peenral kasvab lilli)
annab edasi propositsioonilise sisu-sajab), illokutiivne(öelduga kaasneb partneri suunamine tegevusele:käsk, keeld, palve, selgitus), perlokutiivne- öeldu püüab kuulajat mõjutada, muuta tema hoiakuid, tundeid, mõtteid, tegevust. Vihjeimplikatuur- lause peidetud, kavatsuslk tähendus. Pragmaatika eesmärgid on välja selgitada: üldprintsiibid, millele allub inimestevaheline suhtlemine; spetsiifilised suhtlusüksused,millest pannakse kokku vastastikused pöördumised; pragmaatilised strateegiad ja reeglid, mille järgi seostatakse üldised suhtlusprintsiibid konkreetsete suhtlusüksustega mingis konkreetses situatsioonis. Maksiimid-keelelise käitumise juhised. Koostööprintsiip- kvantiteedimaksiim, kvaliteedimaksiim, relevantusmaksiim, meetodimaksiim. Viisakusprintsiibi juhised- taktimaksiim, aprobatsioonimaksiim, tagasihoidlkusmaksiim. Keele pragmaatilised vahendid-
muud sellist ühele jumalale pühendumisega. Ui võrrelda nt kristlastega, siis nad nagu polekski usuinimesed. Matsuri – pidustus, religioosse taustaga. Tsüklilise aja kuluga. Rituaalsed rõivad. kannavad (o)mikošit (kullast ese – konkreetselt Gami ehk koavaimu ühest kohast teise viimiseks, nn gamitakso:D). Aastaringseid pidustus on palju, aga jaapnlased ei pea seda religiooniks. On seotud kohavaimudega. Šinsa – pühamu, gamiusuga seotud asutus. (templid on budismis!!) Rituaalid on pragmaatilised (elukohajärgsed ja endaga seotud). Jaapani usundid pole seotud niivõrd ideedega vaid konkreetsete vajadustega ja praktikatega (see on lihtsustatud variant). 712 a. Jaapani vanim tekst. Kojik. 720 a. Manyoshu. Jaapani kultuur on läbi elanud kaks suurt katkestust (muutust): I kokkupuude Hiina kultuuri ja tsivilisatsiooniga. 4-6 saj. Hiina usundite ülevõtmine, integreerimine. Budism muutub enesekultuuri osaks, töötab ka laiemas plaanis jaapani rahva seas. II 1868
teed” Jumala olemasolu tõestamiseks. • Religioonifilosoofias tegeletakse veel nt selliste mõistete nagu lunastus, ilmutus, kurjus, religioosne kogemus selgitamisega. Samuti uuritakse usu ja mõistuse vahekorda, religiooni keelt jpm. Jumalatõestused 1. Teleoloogiline argument 2. Kosmoloogiline argument 3. Ontoloogiline argument (Jumala olemasolu tuletatakse Jumala mõistest – Anselm Canterburyst (1033/4-1109), René Descartes (1596-1650) 4. Pragmaatilised argumendid • Pascali kihlvedu (Jumalasse tasub uskuda igal juhul: kui Jumal on olemas, siis saan usu läbi päästetud, kui Jumalat ei ole, siis ei kaota ma temasse uskudes midagi.) 3 1. Teoloogiline argument • ehk kavandatust eeldav või järeldav argument; otstarbekohasuse / eesmärgipärasuse argument Otstarbekohasuse/eesmärgipärasuse argument • ing. k. argument from design, argument to design • õigupoolest argumentide tüüp kr. k
Vestlusanalüüsi osade hulka kuuluvad ka vooruvahetus, naaberpaarid(küsimus-vastus), kiilungid, topelt liikmetega lausungid(korratakse samu sõnu), täpsustusjätke, tihvtkonstruktsioon, eelteema, peegelkonstruktsioon, sõnatuletus, raie. Lause on grammatiline tervik = sõnad+laused. Tuumaks on alati verb. Lausung on kõne pisim terviklik suhtlusüksus (nt lause, hüüd, käsk). Terviklikkuse määrajate hierarhia 3 teooriat: 1)keskne terviklikkuse alus on süntaks; 2) intonatsioonilised ja pragmaatilised punktid valivad, mis on lõplik vooruvahetuspunkt; 3)süntaks ja intonatsioon on võrdselt tähtsad, süstemaatilise vastastikmõju määravad piirid. NETIKEEL Netikeel on spetsiifilise keelena umbes 10 aastat vana. Teksti-ja suhtlustüübid e-mail, msn, netikommentaarid, jututoad. Uus kirjaoskus arvutikasutusoskus, emotikonid, inglise keele oskus. Netikeel erineb normikeelest
, ?). 3. Märkida ära pausid ilma nende pikkust fikseerimata. 4. Jagada pausid mikropausideks (.) ja pikemateks pausideks (...). 5. Märkida poolelijäänud sõnad (märk -), lihtsõnade kokkuhääldused (märk =) ja liitsõnade lahkuhääldused (lahku kirjutada). 6. Kontrollida sõnade kvaliteeti (lühendused, venitused, normingust erinevad häälikud ja vältekasutused, diftongide lihtsustumine jms). Seejärel tuleks analüüsida intonatsioonilised, pragmaatilised ja paralingvistilised nähtused. 7. Märkida ära rõhutatud sõnad või sõnaosad. 8. Märkida pealerääkimised. 9. Lisada mitmesugused paralingvistilised nähtused ja uurija kommentaarid (naer ja naerev hääl, ebaselgused jms). 10. Osutada tempomuutused (kiirendused ja aeglustused), hääletooni, hääletugevuse muutused. Voorudevaheline paus eraldi real S: aga=noh `omaksed on `kaugel=ja (.) ja `küll nad on `väikeste lastega=ja (.) ega
- Eri valdkondade eri moodustusmallid (keemias täppis- ja triviaalmallid, nii ka ravimitel) - Teiste keelte mõjud - Kontekstuaalsed variandid (kvaliteetne vs kvaliteet-) Terminivariante on mitmeid: leksikaalsed, grammatilised (nt eri tuletised), ortograafilised (kadaster vs kataster), lubatud või soositud sünonüümia eesti keeles: - omasõna-võõrsõna paarid, nt osastav = partitiiv - põhitermin koos argivariantidega, nt transformaator trafo - pragmaatilised, kontekstist tingitud variandid (jõe säng vs jõesäng; täiendite ärajätt) Terminite allikad tulenevad - eesti kirjakeelest · sõnade ühendamine a) iseloomulik paljudele keeltele, nt prantsuse b) vähem liitsõnalembestele keeltele, nt eesti c) terminid on püsiva koosseisuga sõnaühendid, nt alla laadima d) sõnade ühendamisel ei teki uued sõnad, vaid terminid · sõnamoodustus - tulemus on uus sõnavaraüksus
ülesse ehitama. 45. Mida tähendab Pierre Bourdieu' mõiste „kultuuriline kapital“? [Populaarkultuuri uuringud, lk 270-271] Kultuuriline kapital on inimeste sotsiaalselt ja ühiskondlikult väljakujunenud kultuurilised väärtused, haritus ja staatus. See mängib olulist rolli meie kunstitarbimise maitseeelistustes ja vabaduses neid eelistusi teha. Näiteks kui nö madalamad ühiskonnakihid on oma valikutes pragmaatilised ja hindavad kunstiteoseid nende funktsiooni (meelelahutusliku) pärast, siis peenemad eelistused, mis mõõdavad maitset, on samuti pragmaatilised ja funktsionaalsed, kuna niisugune filigraansus näitab (ja ka võimaldab) kõrgemat ühiskondlikku staatust ja võimu ühiskonnas. 18 46. Mida tähendab Marshall McLuhani mõiste „globaalküla“? [Populaarkultuuri uuringud, lk 274]
(võrgutamine). Tavaliselt mõlemi kombinatsioon suurema panusega ühele • 1985 Snider, Bono: raske ja kerge müügi toime sõltub mh sellest, kuivõrd inimene ennast ise vaatleb/kontrollib (self-monitoring). High self-monitors – inimesed, kes on väga tundlikud osas, mis puudutab nende välist pilti, nähtumust, muljet. Alluvad perifeerse mõjustamise spetsiifikale. Alluvad nn Soft-Sell tehnikatele. Low self-monitors – inimesed, kes on rohkem dogmaatilised, pragmaatilised. Teavad/arvavad teadvat, mida nad tahavad. Alluvad rohkem tsentraalsele mõjustamisele. Ja Hard-Sell tehnikatele. St. – arvestamist väärt on ka inimese/sihtrühma isiksusomadused. 2009 Robert Heath - Emotsionaalse kaasatuse mudel: Emotional Engagement Model, Low Involvement Model, Low Attention Processing Model Emotsioonid/tunded - teadlik/tahtlik mõtlemine (conscious thinking)--- --hoiaku muutus - otsus
Läänemere lõuna ja keskosast. 8) Mida tähistab mõiste Sattelzeit? “Sadulaaeg”; periood 18. sajandi lõpust 19. sajandi alguseni, mille jooksul justkui ratsutati vanast korrast uude korda. Suur roll Prantsuse revolutsioonil. Enamjaolt loetakse selleks aastaid 17891830. 9) Kirjelda varauusaegset perekonda ja selle muutusi Kuni 18. sajandini kehtis abielumudel, mis seadis esiplaanile pragmaatilised kaalutlused ja abiellujate vanemate tahte. Abielluval mehel pidi olema kindel sissetulek ja naisel kaasavara. Abielu kestvus jäi üldiselt üsna lühikeseks, peamiseks põhjuseks suur vanusevahe või naise surmaga lõppev sünnitus (üldiselt oli peres 45 last). Seetõttu abielluti ka teist või kolmandatki korda. Lahutusi katoliku kirik ei tunnistanud, ka protestantlikus kirikus toimus neid harva.
,,Püha Mikaeli võitlus Saatanaga", ,,Arsinae päästmine". On maneristiks loetud ka Correggiot. Tuntumad veel Pontormo, Allari, Vasari. Manerismi käsitletakse ka skulptuuris ja arhitektuuris (ruumi üksikud osad vähe seotud). Lemmikmotiiviks kujunes anfilaad uksed asuvad kohakuti, üks ruum järgneb teisele. · Madalmaad moodustab omaette peatüki. Madalmaade areng oli teistsugune, rõhk kaubandusega tegelevatel isikutel, kes oli rohkem pragmaatilised. Olid sügavalt religioossed, veidi vähem lõbujanulised (üks kalvinismi tugialasid). Võeti kasutusele tahvelmaal ja õlivärvid (laiem värvigamma). Domineerisid religioosse sisuga maalid, tähtsal kohal portreekunst, olustiku maal, omaette maastiku-ja meremaal. Kunsti kasutati oma pereliikmete jäädvustamiseks ja kodu kaunistamiseks. Hinnati realismi, mitte ilusat realismi. Vennad Van Eyckid
jt.,1996 järgi)ja teades, et emotsionaal- ja käitumisraskustega õpilastele on nende mõistmine raskusivalmistav(e.g., Warr-Leeper, et al., 1994, viidatud Harrison, J. jt., 1996 järgi), siis on õpetaja juhtnööride mittemõistmine üsna tõenäoline. Viia kokku õpetaja juhtnööride keerukuse aste ja õpilase alles arenemisjärgus olev keelevõime on oluline, et vähendada võimaliku vastumeelsuse teket õpilase ja õpetaja vahelises suhtluses. Eriti komplitseeritud pragmaatilised ja semantilised nüansid õpetaja juhtnöörides ei sobi kokku emotsionaal- ja käitumisraskustega õpilase keeleprobleemidega. (Harrison, J. jt. ,1996) Harrison jt. väidavad oma artiklis, et õpilane võib tunda ebaedu tunni ajal toimuvates tegevustes, kui neile antakse suusõnalisi juhiseid, mida nad täielikult ei mõista. Näiteks võib tunnitöö sisaldada kolme järjestikust ülesannet. Emotsionaal- ja käitumisraskustega õpilane, kes mõistab
Numbrid, täppideta tähed või sümbolid täpitähtede asemel. Sümbolid sõnade asemele. Mõttepunkte palju ütluse lõpus, venitused, häälduspärane kirjaviis, h-tähe esinemine(iir, hia), sage sõnade kokkukirjutamine(maitea,nomis), Sõnavara erijooni vulgaarsem ja familiaarsem keel(loll jorss, krdi lollakad), palju argikeele sõnavara, argituletus, inglise laenud(dsiisas, wack), teietamine puudub, kesksed üneemid(mm, aa, ooo), pragmaatilised partiklid( siis , nagu , vat), emotikonid partiklite väljendamiseks, lühendamine ja vokaalide ärajätmine(kle, krt), netikeele erilühendused(kle, ple, vbnds, nv), täheühenditest üksiktähed(ks x) hääldusviisi, emotsiooni väljendamine emotikonid, märgikordused,tähtede kordamine (dsiiiiisas), üksiksõna rõhutamine suurtähtedega, helide ja häälitsuste märkimine(haha,väkk) Lausung tavaliselt lühiksed, konkreetsed, jäetakse vaid uus info, jäetakse verbe ära tihti.
M (märk), D (tähendus), I (interpretaator), T (tõlgendus), K (kontekst). Semiosfäär on semiootilisi süsteeme haarav semioosiline ruum, tähendusruum ehk kommunikatiivne ruum, millest väljaspool semiootilisi protsesse ei ole või ei saagi olla. Semiosfääri mõiste võttis kasutusele Juri Lotman aastal 1982 Vladimir Vernadski biosfääri mõiste mõjul. 16. Süntagmaatilised ja paradigmaatilised seosed ja suhted. Keel kui süsteem; keelereeglid · süntagmaatilised · pragmaatilised · (hierarhilised) Saussure eristas kahte tüüpi keelereegleid: * süntagmaatilised reeglid determineerivad selle, kuidas elemendid on reastatud (laused, sõnad). Süntagma on loogiliselt järjestatud märkide jada. * paradigmaatlised reeglid determineerib, mis ulatuses võib märki antud reastuses asendada teisega, kuidas märk varieerub. Paradigmaatiline asendatavusel põhinev. Süntagmaatikas on märk suhtes kontekstiga
liikuda. Laevaliikmetel kõrvad vaha täis. Ei kuule laulu, ei kuule Odysseust. Kuidas interpreteerida? Odysseuse vabadus seisneb selles, et ta on kinni seotud. Vaba inimene, kuid ei saa käituda nii nagu tahab. Adorno järgi vaba inimene see, kes suretab oma instinktid. Odysseus on valgustatud inimene – jääb ellu tänu sellele, et on kinni seotud. A: „Me elame ajastul, mil Ego valitseb Id’i üle.“ – instinktide maailm on alla surutud. Ta näeb, kuidas 20ndal saj tõusevad esile pragmaatilised ühiskonnamudelid. Tema jaoks üks mudel, mis oli samuti ratsionalistlik ja pragmaatiline - natsi- Saksamaa – ka tehniline. Teine, mida ta kummalisel kombel ei vastandanud natsi- Saksamaale oli kapitalistlik süsteem. Diktaatorlikud süsteemid valgustuse tulemus. Humanism ei ole inimsõbralikkus, inimkesksus. Kultuuritööstuslik tootmine. Kunstiteos oma mittelõpetatuses annab edasi looduse mittelõpetatust. Kaubavorm – sotsiaalsed suhted, mis on olnud osalised kunstiteose loomisel,
sündroomi puhul reegel mis võivad olla otseselt seotud mingi erihuviga, kuid võivad mõjutada ka teisi valdkondi, näiteks söögiaegu, WC-s käimist, teleri vaatamist ja tegevuste järjekorda. Keele- ja kõneprobleemid või keelelised iseärasused on Aspergeri sündroomi puhul reegliks. Tavalised on ka arusaamisega seotud probleemid, neil on kerge valesti mõista metafoorset keelt või väljendeid, mida pole neile üksikasjalikult ära seletatud. Iseäranis silmnähtavad on pragmaatilised raskused, isegi piisava keelelise üldarengu korral on Aspergeri sündroomiga isikul äärmiselt raske vestelda, lihtsatele lahtistele küsimustele vastata ja teiste verbaalse kommunikatsiooni sisust aru saada. Neil on raske mõista, et erinev rõhuasetus ja lausemeloodia võib öeldu tähendust märgatavalt muuta. Paljud räägivad ebaselgelt või vaikselt just siis, kui on väga tähtis väljendada ennast selgesti, artikuleerivad aga liialdatult
argisuhtlusele. Lähtutakse hoolikalt dokumenteeritud & salvestatud materjalist. Gumperz & Hymes ,,Ethnography of Communication" 1964 alusteos, millest alates antropoloogilised lingvistid on pidanud oluliseks hoolikalt dokumenteeritud suhtlussündmuste kirjapanekut. Hymes: Whorf'i moodi relatiivsus on sekundaarne, primaarne on erinevus keele haaratuses sotsiaalsesse ellu. Silverstein: teine lingvistilise relatiivsuse printsiip. Kui kahe erineva keele pragmaatilised reeglid on erinevad, võib see tähendada indeksikaalsete elementide erinevat tõlgendust ja seega erinevalt konstrueeritud reaalsust. Kõneetnograafia tuummõisted (Duranti 1999): 1. sooritus (performance) a) Chomsky b) Austin c) Jakobson 2. indeksikaalsus (indexicality) 3. osalus (participation) 10 12. Keelte sugulus ja selle määramine.
Enamasti on neil mitu suhet, tegemist korraga (erosel üldjuhul ei ole, tal on üks). Storge – ühised huvid olulised, peab olema hea koos olla, kogetakse nagu vana sõbra tunnet partneriga, rohkem räägitakse, otseseid tundeid vähem tuleb välja, neil on intellektuaalne oluline. Kirge on vähe võrreldes erosega, aga on olemas. Armastusel ja ühistel huvidel baseeruv. Pragma- võivad teha nimekirja partneri omadustest, mis neile on oluline, pragmaatilised, realistlikud ootused partnerile, selline kuninganna, solvub, suhted tihti õnnestuvad, sest nad on nii paika pandud, romantikat on ka. Storge ja luduse kombinatsioon on see. Mania- Iseloomulik noortele, armastus ongi kõik, kui armastust pole, siis pole elu, midagi pole, väga armukadedad, üli emotsionaalsed, meeletu romantiline armastus on üle võlli, idealiseerib (Eros on reaalne), kombinatsioon siis Erosest ja Ludusest
• Lisaks kognitiivsele teadmiste süsteemile moodustavad inimese keelevõime ka keeletöötlusprotsessid (keeleloome ja keele mõistmine). • Edukas kommunikatsioon ei saa toimuda ainult keeleteadmise baasil, selleks on vaja erinevate kognitiivsete võimete koostööd. Kommunikatsioonis on võimalik eristada järgmisi osi: • entsüklopeedilised teadmised • pragmaatilised teadmised (info üksuse kasutustingimuste kohta) • tajumoodul • motoorne süsteem Sotsiolingvistiline lähenemine sõnale: sõna kui sotsiaalne ja kultuuriline fenomen • keel on olemuselt funktsionaalne nähtus, mis teenib inimestevahelise kommunikatsiooni eesmärki • kuna inimesed on ühiskondlikud olendid, sõltub keel ka inimühiskonnast • keele sõltuvus muutuvast ühiskonnast põhjustab keele pidevat muganemist kommunikatiivsete
tingimused, mis kiirendaksid isiksuseajastule iseloomulikku arengut. Ferguson väidab, et Akvaariumi liit on ilma liidrita, aga võimas ühendus, mis töötab selle poole, et tuua esile radikaalne muutus kogu Ühendriigis. Selle liikmed on murdnud teatuid lääne mõtlemise põhielemente ja isegi ajaloo jätkuvust. See on liit ilma poliitilise doktriinita, ilma manifestita, osalistega, kes taotlevad võimu, et seda hajutada ja kelle strateegiad on pragmaatilised, isegi teaduslikud, aga kelle perspektiivid kõlavad nii müstiliselt, et nad kõhklevad sellest rääkida. Nad on aktivistid, kes küsivad erinevaid küsimusi, mis esitavad valitsevale klassile väljakutseid. Osalejaid on kõikidest ühiskonnakihtidest. Neid ühendab ja muudab sarnaseks nende endi seesmised avastused ja läbielamised. Sa võid murda läbi vanade piirangute, möödunud inertsi ja hirmu täiustumiste tasemetele, mis algselt näisid võimatud...
saatejuhtide kõnestiil vaba, nt kasutatakse slängisõnu. Minu valitud saatelõigud on poolstruktureeritud intervjuud, st neil on küll kindel vestlusteema ette nähtud, ent intervjuu pidamise vorm on vaba ning teksti maha ei loeta. Selline vorm toob kaasa vaba keelekasutuse, nii et intervjuudes esines erinevaid argiseid keelejooni. Kuulates Jüri Muttika intervjuusid, tõusid esile järgnevad keelejooned: a) küsipartikli või asemel võ, b) pragmaatilised partiklid ja parasiitsõnad no, noh, c) slängisõnad, d) lühenenud adverbid, e) venepärane vot/vott, f) selline asemel siuke, g) jutustavas vormis küsimused. Jüri Muttika kasutab küsipartikli või asemel partiklit võ. Levinuim on küsipartikkel vä, mida on uurinud Liina Lindström (2001: 92). Nimelt võ esines tema andmetel 6,8% kordadest, aga partiklit või 23,7% ja partiklit vä 68,5%. Samas sama tähendust
teadusharu keskkonnakommunikatsiooni uuringud (environmental communication). Oluline, millisena nähakse loodust, millisena nähakse inimese ja keskkonna suhteid. Ökoloogilised liikumised Üheks küsimuseks on küsimus keskkonna väärtusest kas looduskeskkonnal väärtus iseenesest või ainult inimese jaoks. Vastuste põhjal sellele küsimusele saab keskkonnaliikumisi liigitada biotsentristlikeks (näevad looduse väärtust iseeneses) ja antropotsentristlikeks (pragmaatilised lähenemised, tuleks tähele panna inimhuvi looduse kasutamises). Samas pole see eristus binaarne, vaid moodustab pigem eri vaadete kontiinumi. Võib näiteks argumenteerida, et loodusel küll on sisemine väärtus, kuid selle tajumiseks on vaja inimese osalust. Samuti võib võtta seisukoha, et osal looduse elementidest on sisemine väärtus ja teistel mitte (nt väärtus ainult kõrgematel organismidel, terviklikel ökosüsteemidel vms).
muutumatuks, samas on konkreetsed perekonnaga seonduvad hoiakud muutunud ja seda just nooremate inimeste seas. Muutunud on ka perekonna tähendus ja perekonnaelu reguleerivad normid. Uuring kinnitab, et eestimaalaste hoiakud pereelu puudutavates küsimustes erinevad rahvuse lõikes. Samuti on põlvkondade nägemused perekonnaelust erinevad. 2009. aasta alguses usuvad eestimaalased, et abielu tähendab eluaegset pühendumist, kuid on pragmaatilised lahutamise osas. 66% eestimaalastest on nõus, et abielu tuleks sõlmida kogu eluks. Samas leiab 71% vastanutest, et on õige, kui õnnetus abielus olevad inimesed abielu lahutavad, isegi kui neil on lapsed. Lahutamise pooldamises ei ole erinevusi vanusrühmades, küll aga soo, rahvuse ja elukoha lõikes. Naiste, linlaste ja eesti keelt rääkivate inimeste hulgas on rohkem neid, kes pooldavad õnnetu abielu korral lahutust. Aja jooksul on muutunud eestimaalaste silmis ka laste tähendus
massierakond bürokraatlik, hierarhiline väga oluline, suunatud suu põhivalijaskonnale olu Laiahaarde-erakond professionaliseeruv juhtkord oluline, ent tähtsam võimalikult suh orkestreerib tööd laialdane müüvus ma kartellierakond professionaalne juhtkond haldab pragmaatilised lubadused kes liikmeid võimulesaamiseks kah Erakondade ülesanded: Esindada valijaskonda Sõeluda huve ja ideid Sõnastada avalikke eesmärke Siduda inimest ja poliitilist süsteemi Värvata poliitikuid ja teisi ametikandjaid Valitseda Jälgida vastasrinnas e opositsioonis oleku ajal valitsuse tegevust Erakonna siseelu:
· Vulgaarsem ja familiaarsem keel: krdi tolvanid rsk, hüpersuper ennasttäis värd, loll jorss, mega nisa rsk · Palju argikeele sõnavara: irisema, jahuma, jobi, megalühike · Argituletus: savikas, mill, reffid `reformipartei' · Inglise laenud, tihti häälduspäraselt kirjutatud, eriti hinnangupartiklid: Dziizas, õu, jee, gawd, wack · Teietamine puudub · üneemid: kesksed mm, ee, aa ja variandid. (Ühes korpuses 35 erinevat üneemi??) · pragmaatilised partiklid: siis, nagu, vat, noh, no, a, va/vä · Emotikonid partiklite väljendamiseks: -D `ho-hoo', I ` hmm' Lühendamine: · Erinevad lühendused, palju vokaalide ärajätmist · kirjakeele tavalühendid: n.ö., st, v `või' (naise v mehega) · kõnekeelelühendid: peda, hotellikas, vä, sis, nüd, suht · Konspektistiil: pühap. Norm. · Netikeele erilühendused: kle `kule', ple `pole, vbnds `vabandust', krt `kurat', omk `hommikust', sry
kirjutavad): sõltumine ÖA ja ühildumine A Ö ühekorraga 4. Mis tüüpidesse jagunevad fraasid? VP sööb saia, saia sööma Nominaalfraasid: NP nukker vaim AdjP kummaliselt nukker AdvP (määrusfraas) ootamatult kiiresti PP (kaassõnafraas) laua alla, mööda teed QP (kvantorifraas) kolm kummitust, liiter piima, palju aega 5. Milles seisnevad moodustajate süntaktilised, semantilised ja pragmaatilised funktsioonid? Semantilisi funktsioone. Verb väljendab tegevust, alus ja verbi laiendavad moodustajad aga tegevuse osalisi (tegijat, tegevusobjekti) ja asjaolusid (kohta, aega, viisi jne). Verb on lause semantiline kese, tema leksikaalsest tähendusest oleneb muude moodustajate arv, nende tähendusfunktsioon ja vormistus. Osalisi ja asjaolusid: tegija e. agent (Mees lõhub puid) kogeja (Talle meeldib lugeda) valdaja (Tal on raamat)
Grice väidab, et iga ütlus sisaldab rohkem kui sõna-sõnalt võttes paistab. Implikatuur on lause sisu komponent, mis pole lauses sees, kuid on lausest tuletatav. Grice eristas kahte sorti implikatuure: konventsionaalsed ja absoluutsed (ilma milleta lause oleks vale). Viimased huvitasid Grice'I rohkem (need võimaldavat inimestel suhelda). Presuppositsioonid on peaaegu nagu implikatuurid, aga esimesed lähtuvad kõnelejast, teised kuulajast. Neid on kahte erinevat tüüpi - semantilised ja pragmaatilised (taustateadmised). Presuppositsioonidel on kaks olulist funktsiooni - seos kultuurikontekstiga (mida välja öeldakse ja mida presuppositsiooniks jäetakse, sõltub ajastust ja kultuurisituatsioonist) ja tekstuaalsuse roll (mis on ühe ütluse sisu (subposition), on teise ütluse eelinfo (presubposition)). G. Leech formuleerib takti - ehk viisakusepõhimõtte, mis on samuti nagu kooperatsioonipõhimõte seotud kommunikatsiooniprotsessi efektiivsusega
Jutustamisoskus algab jutukeste analüüsist ..... Teksti mõistmise kognitiivsed strateegiad (Van Dijk, Kintsch) · õppetekstid peaksid koostatud olema nii, et kasutaks mingit strateegiat: · propositsioonistrateegia- kasutusel kui vajalik lausetähenduse mõistmine, ühe lause piires. · Lokaalse sidususe strateegia-..alati mängus, kui lauses asesõnad Taadi õunapuu näide. · Makrostrateegia- pane pealkiri · skeemistrateegia- tuletamine nt · pragmaatilised strateegiad · metakeeleline- millise sõnaga on nimetatud õunu (viljad) ................. Tekstikäsitluse ettevalmistus ............... Kõne ja intellekt SKAP (primaarne)- > vaimse arengu majajäämus Intellektipuue-> sekundaarne Alakõne kuulmispuue- > Kõne <-> taju Kõnetegevus toetub tajule. Taju - > ütluse sisu. Kui mälu on juhtiv, siis toetub mälule. Kõnearengu käsitlus:
Grice väidab, et iga ütlus sisaldab rohkem kui sõna-sõnalt võttes paistab. Implikatuur on lause sisu komponent, mis pole lauses sees, kuid on lausest tuletatav. Grice eristas kahte sorti implikatuure: konventsionaalsed ja absoluutsed (ilma milleta lause oleks vale). Viimased huvitasid Grice'I rohkem (need võimaldavat inimestel suhelda). Presuppositsioonid on peaaegu nagu implikatuurid, aga esimesed lähtuvad kõnelejast, teised kuulajast. Neid on kahte erinevat tüüpi - semantilised ja pragmaatilised (taustateadmised). Presuppositsioonidel on kaks olulist funktsiooni - seos kultuurikontekstiga (mida välja öeldakse ja mida presuppositsiooniks jäetakse, sõltub ajastust ja kultuurisituatsioonist) ja tekstuaalsuse roll (mis on ühe ütluse sisu (subposition), on teise ütluse eelinfo (presubposition)). G. Leech formuleerib takti - ehk viisakusepõhimõtte, mis on samuti nagu kooperatsioonipõhimõte seotud kommunikatsiooniprotsessi efektiivsusega
argisuhtlusele. Lähtutakse hoolikalt dokumenteeritud & salvestatud materjalist. Gumperz & Hymes ,,Ethnography of Communication" 1964 alusteos, millest alates antropoloogilised lingvistid on pidanud oluliseks hoolikalt dokumenteeritud suhtlussündmuste kirjapanekut. Hymes: Whorf'i moodi relatiivsus on sekundaarne, primaarne on erinevus keele haaratuses sotsiaalsesse ellu. Silverstein: teine lingvistilise relatiivsuse printsiip. Kui kahe erineva keele pragmaatilised reeglid on erinevad, võib see tähendada indeksikaalsete elementide erinevat tõlgendust ja seega erinevalt konstrueeritud reaalsust. Kõneetnograafia tuummõisted (Duranti 1999): 1. sooritus (performance) a) Chomsky b) Austin c) Jakobson 2. indeksikaalsus (indexicality) 3. osalus (participation) 7. Keele peamised struktuuritasandid (fonoloogia, morfoloogia, süntaks, semantika). Missugused on iga tasandi põhiüksused?
hakkas end rehabiliteerima. Selleks, et Saksa ohtu vähendada, seoti Saksamaa majanduslikkudesse sidemetesse, et ei tuleks sõda- sai alguse söe ja teraseühendus. II MS tulemuseks väljaspool Euroopat oli kahe hegemooni tekkimine: Nõukogude liik ja Ühendriigid. Pmst külm sõda oli nende võimuvõitlus. Kaks hegemooni panid oma vahele piire. Ühendriikide huvi oli pidurdada NL ekspansionismi. Berliini kriis oli hea näide sellest. Pragmaatilised huvid olid ka USAl mängus. Et saaks kaupu müüa. (sp tahetakse ka EL laiendada, et rikkamad riigid saaksid kaubavahetust pidada teiste riikidega, kes pole EL-is). Euroopa integratsiooni kronoloogia · II MS järgne olukord Euroopas · Poliitilised pinged ja ebastabiilsus · Rivaliteet ja vastandlikud huvid · Majanduslik madalseis Integratsiooni areng enne EÜ aluslepingute sõlmimist · 1946 W. Churchill ja Euroopa Ühendriigid · 1947 Marshalli plaan
lunastus, ilmutus, Jumal, patt, kurjus, religioosne kogemus ja nende selgitamisega.Samuti uurib usu ja mõistuse vahekorda ning keelt, mida religioosses praktikas kasutatakse. Jumalatõestused Erinevad argumendid: Teleoloogiline argument Kosmoloogiline argument (Ontoloogiline argument – Jumala mõiste on selline, et temast ei saa mõelda teisiti kui olemasolevast, seda argumenti ei peeta tõsiseltvõetavaks) Pragmaatilised argumendid – Pascali kihlvedu: Jumalasse tasub igal juhul uskuda, kui on olemas, saan päästetud, kui pole, ei kaota ma midagi. Teleoloogiline argument telos – siht, eesmärk. See on kavandatust eeldav või järeldav argument, otstarbekohasuse või eesmärgipärasuse argument. Üldine sõnastus: Maailma ülesehitus on sedavõrd peen, korrapärane ja otstarbekohane, et seda saab seletada üksnes asjaoluga, et leidub üleloomulik kõikvõimas mõistusega olend, kes on
D 11 Personalijuhtimine 2013 · Analüütilised testid (kognitiivse võimekuse testid (üldised või spetsiifilised), taju- ja motoorikatestid, isiksusetestid, huvidetestid) · katsetöö, rollimängud, ametitestid · käitumise hindamise tehnikad, situatsioonimängud · eluloolised andmed · soovitused · grafoloogia, astroloogia · enesehinnang · teiste hinnangud · mitmemeetodi hindamiskeskused PRAGMAATILISED OTSUSED VALIKUMEETODITE KASUTAMISEL Valikukriteeriumid (ametinõuded ja hindamismeetodi karakteristikud) Meetodi sobivus ja vastuvõetavus (kandidaatide suhtumine) Valikumeeskonna võimekus Administratiivsed ja ajafaktorid Korrektsus ja valiidsus Maksumus VALIKUINTERVJUU (SELECTION INTERVIEW) 1. TÖÖ ANALÜÜSIST TULENEVAD OTSUSTUSED: ametikoha töö sisu, maht,
Abielus on naisel passiivne ja häbelik roll, luterlik arusaam seksuaalsuse lämmatamisest. 18. sajandi lõpuks kaotab naine igasuguse seksuaalsuse. Vallalised naised peamiselt bordellides?, Vallaline naine on lõbujanuline, täitmatu ja äärmine oht mehele. LääneEuroopa ja IdaEuroopa abielumudelid: kuni 18. sajandini püsis Euroopas abielumudel, mis seadis abielu sõlmimisel esiplaanile pragmaatilised kaalutlused ning abiellujate vanemate tahe. 18. sajandi aasta lõpuks hakkas kujunema uus kodanlik 4 perekonnamudel, abiellumise eelduseks hakati pidama tundeid ja armastust. Läänes: abiellutakse suhteliselt hilja (2025) ja tänu sellele naine ei jõua sünnitada üle 45 lapse, mis hoiab sündivust madalal. Mehel peab olema iseseisev elatus allikas ja suutma peret ülal hoida. Ei ela koos rohkem kui kaks põlvkonda
Rahvas mitte-aarialased 2. Veedade ajastu (1500-500 eKr) saab alguse rahvasterändest, kui Indiasse saabuvad aarialased, kes kõnelesid sanskriti keelt. Veedad on religioossete tekstide korpus, mille osad on Rigveda, Yajurveda, Samarveda ja Athorvaveda. Olulisim on neist Rigveda: Koosneb 1088st mantrast ehk palvest värsivormis Peatükke nimetatakse mandalateks Kuna kirjapanek ei olnud esialgselt lubatud, pidid olema kõik mantrad peas Mantrad olid pragmaatilised palve jumalale hea saagi, tervise või lahingus edu nime Rahvaste eristus arya ehk aarialased ja anarya ehk mitte-aarialased Hiljem ilmus ka kastisüsteem: 1. Preestrid ehk braahmanid (suust) 2. Sõdalased ehk ksatrijad (kätest) Pärimuse järgi tehtud hiiglase eri 3. Lihtrahvas ehk vaisjad (puusadest) eesmärgiks soojätkamine 4
P-SS - (semantika/süntaksi 12 41% viga ekspressiivses kõnes) P-V12 – (referent kindlaks 8 28% tegemata) P-KM -(konteksti 2 7% mittemõistmine) Tekstiloomeoskuse õpetamine 23 Kokkuvõtvalt võib öelda, et vestlemisel ilmnevad lapsel vähesed raskused. Raskused ilmnevad lapse kõnes eelkõige süntaksi vigadena. Laura pragmaatilised oskused on häiritud vaid vähesel määral. Jutustamisoskus. Iseseisva jutustamise uurimiseks kasutati pildiseeriaid „Pallilugu“ (5-osaline) ja Tuvilugu“ (5-osaline, vt lisa 2). Vahendatud tekstiloome uurimiseks kasutati pildiseeriaid Lumememme-lugu (5-osaline) ja Vanatädi-lugu (5- osaline). Enne jutustamist pidi laps kõigi 4 seeria puhul järjestama pildid. Jutustamisel ilmnesid raskused aja- ja põhjus-tagajärg suhete väljendamisega (Tüdluk..
Kõne mõistmise pragmaatiline aspekt kirjeldab seda, kuidas mõistetakse partneri ütluse eesmärki. Suhtlemisel tulebki viimast pidada kõige tähtsamaks. Teisiti öeldes kajastab pragmaatika seost keelemärk ↔ märgikasutaja (millised keelevahendid kõneleja oma mõtte väljendamiseks ütlusesse valib). Pragmaatiline seos on pealisehitus, selle aluseks on semantika (seos märk-reaalsus) ja süntaks (seos märk- märk). Seega kõnetaju pragmaatilised strateegiad on kognitiivsetega võrreldes samm edasi partneri suunas. Nende eesmärgiks on aru saada partneri, teksti lugedes aga ühe või teise tegelase kavatsustest. Normaalse arenguga täiskasvanud inimene mõistab ütluse pragmaatilist tähendust intuitiivselt. Ta toetub seejuures suhtlemissituatsiooni analüüsile, verbaalsele kontekstile ning oma teadmistele suhtlemissituatsioonidest. Last, eriti aga õpiraskustega last on vaja suunata ja abistada
Selle suhte eeliseks on partneritevaheline lähedus, puuduseks võib aga olla kire puudumine ja igavus. Pragmat iseloomustab kõige paremini praktiline armastus, kus otsitakse endale sobivat partnerit, kusjuures on olemas justkui “nimekiri” omadustest, millele oletatav partner peaks kindlasti vastama. Olemuslikuks on siin ratsionaalne kaalutlemine, kas suhted on kasulikud või mitte, alles seejärel alustatakse suhet, kusjuures füüsiline välimus neile erilist tähtsust ei mängi. Pragmaatilised armastajad eelistavad ühtesobivust, nad eelistavad ka hea sõprussuhte ülekasvamist armastuseks. Nad tahavad et nende suhe toimiks hästi ja et nende kõik peamised vajadused oleksid rahuldatud. Nad tunnetavad seda, et optimaalse sobivuse otsimine on partneri leidmise kõige arukam viis. Pragma ei ole emotsionaalset tüüpi armastus. Pragma on kombinatsioon ludusest ja storgest. Partnerid kalduvad olema homogaamsed - st meeldivus areneb eelkõige nende
1920ndatel, sest siis oli kasutada Balti Eraseadust. 1990ndatel aga ENSV tsiviilseadustikule uue seadustiku loomisel enam toetuda ei saanud. Oli vaja hakata looma täiesti uut tsiviilseadustikku. Tekkis küsimus, millist süsteemi kasutada. Valik tehti kas romaani, germaani või skandinaavia süsteemi vahel, ehk kas minna kodifitseeritud teed pidi või mitte või üksikute seaduste teed pidi nagu Skandinaavias. Valiti pandektiline süsteem. Siin said määravaks pragmaatilised väärtused, kõige varem hakakti koostama asjaõigusseadust, sest selle järele oli kõige suurem vajadus. Kõige lihtsam viis teha uuest asjast seadus, reguleerida uut valdkonda, oli võtta aluseks 1940 aastal olnud asjaõiguse eelnõu. See eelnõu oli puhtalt germaani perekonda kuuluv, sellega määratigi ära, et ka ülejäänud tsiviilõiguse osad tuleb koostada pandektilisest süsteemist lähtuvalt. Kaasa aitas
külastas järjepidevalt seminare, järeldab soovituse lugeja raskusteta, et professor ei hinda üliõpilast eriti kõrgelt, aga otse seda öelda ei taha. See järeldus põhineb informatiivsuse ja relevantsuse postulaadi rikkumisel. /Ettekanne oli väga huvitav, aga.../ Presupositsioonid on sarnased implikatuuridega, aga esimesed lähtuvad kõnelejast, teised kuulajast. Kaks erinevat tüüpi: semantilised pragmaatilised (taustateadmised). Presupositsioonidel on kaks olulist funktsiooni - seos kultuurikontekstiga (mida välja öeldakse ja mida presupositsiooniks jäetakse, sõltub ajastust ja kultuurisituatsioonist) ja tekstuaalsuse roll (mis on ühe ütluse sisu (subposition), on teise ütluse eelinfo (presubposition)). Palju sarnaseid võtteid kasutatakse erinevates kõnefiguurides. Nii näiteks ütlustes Naine on naine
tõestamiseks. Religioonifilosoofias tegeletakse veel nt selliste mõistete nagu lunastus, ilmutus, kurjus, religioosne kogemus selgitamisega. Samuti uuritakse usu ja mõistuse vahekorda, religiooni keelt jpm 93. jumalatõestused Teleoloogiline argument Kosmoloogiline argument Ontoloogiline argument (Jumala olemasolu tuletatakse Jumala mõistest Anselm Canterburyst (1033/4-1109), René Descartes (1596-1650)) Pragmaatilised argumendid- Pascali kihlvedu (Jumalasse tasub uskuda igal juhul: kui Jumal on olemas, siis saan usu läbi päästetud, kui Jumalat ei ole, siis ei kaota ma temasse uskudes midagi.) 94. Teleoloogiline argument ehk kavandatust eeldav või järeldav argument; otstarbekohasuse /eesmärgipärasuse argument ing. k. argument from design, argument to design õigupoolest argumentide tüüp kr. k. telos 'siht', 'eesmärk Teleoloogilise argumendi üldine sõnastus
Tavaliselt mõlemi kombinatsioon suurema panusega ühele · 1985 Snider, Bono: raske ja kerge müügi toime sõltub mh sellest, kuivõrd inimene ennast ise vaatleb/kontrollib (self- monitoring). High self-monitors inimesed, kes on väga tundlikud osas, mis puudutab nende välist pilti, nähtumust, muljet. Alluvad perifeerse mõjustamise spetsiifikale. Alluvad nn Soft-Sell tehnikatele. Low self-monitors inimesed, kes on rohkem dogmaatilised, pragmaatilised. Teavad/arvavad teadvat, mida nad tahavad. Alluvad rohkem tsentraalsele mõjustamisele. Ja Hard-Sell tehnikatele. St. arvestamist väärt on ka inimese/sihtrühma isiksusomadused. · 1986 Markus, Nurius Võimaliku "mina" kontseptsioon/ the concept of possible selevs Mõjustamise efektiivsus sõltub ka sellest, et kuivõrd on rakendatud toimet inimese poolt kujutletud tulevikulisele v ideaalsele minapildile, mis võib olla seotud nt
Vastloodud vabariigi haldusjaotus (vallad ja maakonnad) ning riiklik sümboolika põhines ajaloolistel traditsioonidel. Eesti rahvusvaheline seisund kindlustus 1921. aastal, mil pälviti de jure tunnustus maailma juhtivatelt riikidelt . Samal aastal sai Eestist Rahvasteliidu täieõiguslik liige. Enamiku välisriikidega kujunesid normaalsed või isegi sõbralikud suhted. Erilaadne oli suhe kommunistliku NSV Liiduga: teravast ideoloogilisest vastasseisust hoolimata oldi majandussuhetes pragmaatilised, sest rahvusvahelises isolatsioonis olev NSV Liit vajas hädasti väljapääsu maailmaturule ja noor Eesti riik vajas hädasti sissetulekuid, mida transiitkaubanduse vahendajana õnnestus ka teenida. 1920. aastatel mõjutas Eesti poliitilist elu erakondade rohkus: tavapäraselt kuulus Riigikokku kuus suurt ning neli kuni kaheksa väikest erakonda. Säärase killustatuse tõttu oli ainumõeldav moodustada koalitsioonivalitsusi, mis enamasti koosnesid nelja–viie erakonna esindajatest.
kaubandusliitudega. Osatähtsuse poolest järgnevad neile kodanikerühmade poolt loodud PACid ning kõige vähem PACe on rajanud ametiühingud (10%). Üldiselt võib öelda, et annetuste tegemisel on strateegilisimad just ärigruppe esindavad PACid, kes teevad annetusi vastavalt sellele, millie partei parajasti Kongressi kontrollib, toetades samas võimalusel rohkem ikkagi vabariiklasi. Teisi huvigruppe esindavad poliitilise tegevuse komiteed pole üldjuhul nii pragmaatilised ning annavad oma panuse kandidaadi kampaaniasse vastavalt sellele, kas nende vaated ühtivad või mitte. Näiteks Ameerika Kristliku Koalitsiooni PAC toetab alati Vabariikliku partei kandidaate, kellega neid seob konservatiivne maailmavaade. (ibid., pp. 236-237) Väga vähesed kandidaadid suudavad vastu panna ahvatlusele PACide raha vastu võtta, kuna kaasaegsed valimiskampaaniad on muutunud üha kulumaks ning soov (tagasi)valituks saada on enamasti suur
rootslased jätkasid Riia, Tallinna ja Tartu suunal ning laevaühenduse abil edasi Stockholmi ning keiserlik postitrakt Aachen-Köln-Frankfurt-Leipzig-Dresden, mis sai alguse Pariisist ning jätkus üle Varssavi Venemaale. Pariisist Dresdenini toimus 18. sajandi lõpul juba igapäevane regulaarne postivedu, ka teistel postiteedel liikus post vähemalt korra nädalas. Abielu, perekond ja moraal Kuni 18. sajandini jäi Euroopas püsima abielumudel, mis seadis abielu sõlmimisel esiplaanile pragmaatilised kaalutlused ning abiellujate vanemate tahte. Ühiskonna soovimatus uusi hoolekandealuseid juurde saada tingis, et mehelt nõuti abiellumisel kindlat sissetulekut, naiselt aga kaasavara, mistõttu esmaabiellumise keskmine iga oli suhteliselt kõrge: meestel 2728, naistel 25 26 aastat. Abiellumisega viivitades suutis varauusajal naine realiseerida vaid 40% oma viljakuspotentsiaalist ega sünnitanud keskmiselt üle nelja-viie lapse. Selles on nähtud ka ühiskonna
vajadus lahendada hingelisi probleeme religioon. Ühiskonna vajadused on kollektiivsed vajadused ehk inimeste ühiselu vajadused. Sotsiaalne institutsioon vajadus millegi ühise järele ühiselus realiseerumine 75 mõõdetakse rollide ja funktsioonidega. Ühiskonna põhiinstitutsioonideks on perekond, majandus, poliitika, religioon ja haridus. Igal institutsioonil on omad tunnused: käitumishoiakud ja näidised, sümbolid, pragmaatilised alused, käitumise suulised ja kirjalikud koodeksid, ideoloogia ja ideestik. 10. SUGU JA SEKSUAALSUS 10.1. Seksuaalsus · Seksuaalsus ja sugu mõjutab kõiki inimesi juba sünnist saati sotsialiseeritakse inimesi ühiskonna liikmeteks vastavalt nende soole · Seksuaalne identiteet inimese enesmääratlus mehe või naisena ja sellega kaasnevate kultuuriliste maskuliinsete või feminiinsete tunnuste omamine
annaabi.ee 
