Süntaks (0)

1. Süntaks ehk lauseõpetus on grammatika osa, mis kirjeldab lause ehitust.
Lause on kommunikatsiooni minimaalne üksus, mille abi kas väidetakse või küsitakse midagi, avaldatakse soovi, käsku vms.
Lause koosneb sõnadest, mis on omavahel grammatiliselt ja tähenduslikult seotud ning moodustavad sõnaühendeid e. fraase.
Kontekstivabad laused on vastuvõetavad ka väljaspool asjaomast konteksti. (Ma õpin keemiat).
Kontekstisidusad – antud kontekstis täiesti õiged ja arusaadavad. (Keegi on aknalaual- Kes küll ometi.)
2. Lause moodustajad ja süntaktilised üksused:
Tüdruk jookseb kiiresti
Väike tüdruk jookseb väga kiiresti
Ta lippas kodu poole.
lauses grammatiliselt samaväärsed moodustajad ( kassid ja koerad )
laiend kohaneb põhja vormiga (magus moos , magusast moosist)
laiendi vorm oleneb põhja tähendusest (kirjutas kirja, lauldi laulu)
on üks lause. Kahe elemendi vahel ühildumine ja sõltumine. (Firmad tutvustasid oma uusi tooteid.).
Lause pealiikmed: alus (nim. või os. käändes , kes? Mis?
Öeldis: pöördeline verbivorm väljendab tegevust, mida teeb?
Lause kõrvalliikmed:
- nimisõna nimetavas, om. ja os. käändes.(Mees parandas autot)
- igasugune verbi laiend, mis pole sihitis ega öeldistäide (Eile sadas)
- nimisõna laiend (Pikk mees)
Suhtlus- e. pragmaatilised funktsioonid:
- subjekt paikneb lause algul ja on nimetavas käändes (Peeter sööb õuna)
- grammatiline subjekt ei lange kokku teemaga ega paikne seetõttu lause alguses (Tal on raamat)
e olemasolulause - grammatiline subjekt ei lange kokku teemaga ega paikne seetõttu lause alguses (Peenral kasvab lilli)