Oskuskeelekorralduse eksami kordamisküsimused (0)

Oskussõnavara arendavad terminikomisjonid ja nende ühtlane võrk, terminisõnastikud, terminoloogide koolitus ja väljaõpe, terminiloomet toetav IT-keskkond, Eesti Terminoloogia Ühing, ERÜ, EKI terminoloogiatöö.
Mis on terminoloogia?

• Ontoloogiline kitsas tähendus – oskussõnavara
  
• Ontoloogiline lai tähendus – oskuskeel
  
• Gnoseoloogiline kitsas tähendus – oskussõnaõpetus
  
• Gnoseoloogiline lai tähendus – oskuskeeleõpetus
  

Mis ja milline on termin?

• Mõiste tähistus, mida võib väljendada sõna, sõnaühendi, fraasiga
  
• Element eriala märgisituatsioonis, kus suhtluses osalevad kas inimesed ( spetsialistid ), esemed (temaatiline alus) või terminid ja mõisted (mõtlemise põhiüksused).
  
• Oskuskeelend, mis on väljendatud sõna, sõnaühendi või liitsõnakomponendina. Oskuskeelend on mingi eriala nõudel tekkinud oskuskeele loomulikkeelne nomineeriv üksus (sh sõnamoodustusmorfeemid, morfeemijärjendid, püsiväljendid)
  
• Termin on üheainsa tähendusega, terminoloogilises väljas ehk süsteemis ja põhimõtteliselt defineeritav (kuid see on raske).
  
• Termin – alati seotud mõistega, ühetähenduslik või püüdleb selle poole, stiililiselt neutraalne , süsteemne. Terminilisus on olulisel määral tüve omadus (paljand, paljandiline, paljandama…)
  

Oskuskeelekorraldus – osa keelekorraldusest = üld- + oskuskeele- + nimekorraldus. Oskuskeelekorraldus on oskuskeele teadlik arendamine.
Oskuskeel – kirjakeele allkeel. Oskuskeele eripärad on vajadus ühetähenduslike sõnade järele, vajadus mõisteid üksteisest eristada (põhjus/ ajend ), abstraktsete üldistavate sõnade rohkus (kultuur, toode, teenus, kvaliteet).
Oskus- ja üldkeele vahel pole selgeid piire : sõnad liiguvad oskuskeelest üldkeelde ja vastupidi ( stress , keha). Oskuskeel on seotud erialadega, selle arendamine on teadlikum tegevus.
Terminoloogiline purism – oskuskeel on üksnes tööriist. Usutakse ka, et oskuskeel on vaid üks kirjakeel , ei saa üldkeelest erineda kuidagi.
Mis ja milline on mõiste?

• Teadmusüksus
  
• Mõisteväli – temaatiliselt seotud mõistete struktureerimata hulk
  
• Mõistesüsteem – struktureeritud mõistete hulk
  
• Ainikmõiste – üks objekt; üldmõiste – mitu objekti
  
• Mõistete hierarhia : soo ja liigi suhe
  
• Mõiste on defineeritav.
  

Mis ja milline on definitsioon?

• Määratlus – mõiste kirjeldus tuntud mõistete kaudu
  

• Sisudefinitsioon ehk klassikaline definitsioon, lähedaseim soomõiste
  
• Mahudefinitsioon, nt loetelu
  
• Piirdeselgitused – esitab vaid mõned jooned või valdkonna
  

• Ükski definitsioon pole igavene , vaid võib muutuda vastavalt meie teadmistele .
  

Motiveeritud terminid:

• Läbinähtava vormiga terminid (ümarpuit, metallkang)
  
• Hierarhiasuhe, assotsiatiivsuhe
  
• Sobitub paremini olemasolevasse süsteemi
  
• Võib olla kohmakam (pikad liitsõnad)
  

Arbitraarsed terminid:

• Mugavam kasutada
  
• Ei ole esmasel esinemisel selge, seega tuleb ära õppida
  

Ühel terminil võib olla mitu mõistet: sünonüümia, homonüümia, polüseemia. Mitmetähenduslikkus, kas segav või ükskõikne, on terminoloogias paratamatu, võimatu vältida, sest oskuskeel on loomuliku keele allkeel, sõnatüvede hulk on piiratud, meie tunnetus areneb edasi ja teised keeled on eesti keelt mõjutanud (näiline rahvusvahelisus).
Ühele mõistele võib vastata mitu terminit . Terminivariante põhjustavad

• Eri teadusalade ühe mõiste erinev vaatenurk
  
• Erinevad koolkonnad ja tunnetus
  
• Parema väljenduse otsing
  
• Eri valdkondade eri moodustusmallid (keemias täppis- ja triviaalmallid, nii ka ravimitel)
  
• Teiste keelte mõjud
  
• Kontekstuaalsed variandid (kvaliteetne vs kvaliteet-)
  

Terminivariante on mitmeid: leksikaalsed , grammatilised (nt eri tuletised ), ortograafilised (kadaster vs kataster), lubatud või soositud sünonüümia eesti keeles:

• omasõna-võõrsõna paarid, nt osastav = partitiiv
  
• põhitermin koos argivariantidega, nt transformaator – trafo
  
• pragmaatilised, kontekstist tingitud variandid (jõe säng vs jõesäng; täiendite ärajätt)
  

Terminite allikad tulenevad

• eesti kirjakeelest
  

• sõnade ühendamine
  

iseloomulik paljudele keeltele, nt prantsuse

vähem liitsõnalembestele keeltele, nt eesti

terminid on püsiva koosseisuga sõnaühendid, nt alla laadima

sõnade ühendamisel ei teki uued sõnad, vaid terminid

• sõnamoodustus - tulemus on uus sõnavaraüksus
  

keelendihange = sõnamoodustus + laen + tehisloome; kasutatakse olemasolevaid tüvesid

sõnade liitmine – oskussõnade loomise seisukohalt ammendamatu moodus , tavaline eesti k.
Probleemid: kas nimetavaline või omastavaline liitmine? 3-osaliste terminite kokku-lahkukirjutamine, omadus- ja nimisõna liitmine, liitmise jrk.

sõnade tuletamine – tuletusliited võimaldavad moodustada sarju, tuletuspesa ühe verbitüve ümber, üle tuletada ei tohi ega liiteid kuhjata, eesti keeles võõrtüvi+omaliide, nt botaaniline

pöörd- ehk tagasituletus

otse- ehk nulltuletus – konversiooniga saadakse noomenist lihtsal teel verb (nt kloonima), püütakse vältida eerima-liiteid kahemõttelisuse ohu tõttu.

• sõnale uue tähenduse andmine
  

Probleemid: tähendusnihete määratlemine on keeruline - kas tähendus on üldkeeles sama mis oskuskeeles? Sageli täpsustatakse eriala tarbeks sõnu.

metafoorid

isikustamine

sünekdohhid (osa terviku asemel, tervik osa asemel – nt lintsaba)

teiste erialade oskuskeele laenud (nt merendusterminid lennunduses)

• eesti murretest: sõnale uue tähenduse ja kuju andmine
  

Probleemid: murdekeele probleemid laenatud sõnadega (kähr = mäger VS kährik)

• tehisloomest
  

vaba ehk suvaline kombineerimine (nt raal )

aluskeelendile toetumine: raie (malev – male), täiendamine (ürp – türp), jrk vahetamine (elevandiluu – vandel ), assotsiatsioonide kasutamine ( vaip – laip )

• võõrkeelte laenud. Laenatakse nt sugulaskeeltest, eriala juhtkeeltest (nt ingl k geim ja sett).
  

Tsitaatlaenud (nt de iure)

Pärislaenud võõrsõnana (nt disain )

Tõlkelaenud (nt viisaastak )

Tähenduslaenud (nt arvutihiir )

Laenlühenditega liitsõnad (nt e-hääletus, m-pilet)

Ladina ja vanakreeka morfeemid (nt hüper-, - loogia ). Soovitatavalt otseülevõtt (nt küberneetika, mitte saibernetiks). Kasutatakse juurmorfeeme, järelliiteid, eesliiteid, prefiksoide, sufiksoide.
VÕÕRTERMINID
OMATERMINID
Lihtsam võõrkeelset kirjandust lugeda.
Segab võõrkeelse kirjanduse lugemist.
Rahvusvaheline suhtlus on lihtsam.
Ei kergenda rahvusvahelist suhtlust.
Ei moonuta sisu.
Moonutavad sisu.
Ei ole keelemeeste puristlik lõbu – kas liialdus ?
Keelemeeste puristlik lõbu, mis pole tingimata liialdus.
Kõigepealt tuleb kokku leppida mõistes, siis leida vajalik omatermin oma keeles.
Kui oleks ainult võõrterminid, poleks tasakaalu.
Teadust tuleb teha ka emakeeles, et saavutada tasakaal.
Tuleb hoiduda mehaanilisest tõlkimisest. Ei tohiks asendada võõrterminit võõrterminiga.
Tuleb hoiduda mehaanilisest tõlkimisest. Ei tohiks asendada omaterminit omaterminiga.
Keele omapärasuse säilitamiseks tuleks eelistada omaterminite arendamist .
Pseudovõõrsõnad – väga otse üle võetud võõrterminid (nt episood vs episode , enormne vs enormous)
Oma- ja võõrtermineid eristavad väljendus- ehk täpsusvõime (kas sisevorm on läbinähtav?), moodustus -, süsteemivõime ning talitluserinevused (kellele on tekst suunatud?).
Kas tuleks otsustada võõr- või omatermini kasuks?

• Tuleb austada olemasolevat sõnavara oma keeles.
  
• Tuleb arvestada mõiste tarvitamise ulatust.
  
• Tuleb arvestada võõrtermini sobivust eesti keelde.
  
• Tuleb uurida, kui head omaterminit õnnestub luua.
  
• Tuleb uurida eksotismide põhimõtet – mõni mõiste on seotud üksnes teiste rahvastega.
  
• Tuleb kindlaks teha järjekindlus ühes liigituses
  
• Kas mõiste on püsiv? On olemas n-ö moetermineid, mis pole kuigi püsivad.
  

Termini lühidus:

• Termini lühidus on eelis. Lihtsus ja kiiresti haaratavus on lugemisel olulised.
  
• Tuleb arvestada keele keskmist fraasi- ja sõnapikkust.
  
• Tuleb asendada pikad ühendid (silp)lühenditega.
  
• Leidlikkus
  
• Lühidus ilmneb põhiterminite argivastetel ( elliptilised , arbitraarsed).
  

Termini nõuded:

• Termin = vahend mõiste tähistamiseks, mitte mõiste olemuse ümberjutustus.
  
• Olulised on LÜHIDUS, MEELDEJÄÄVUS, KERGHÄÄLDATAVUS, EDASITULETATAVUS.
  
• V. Tauli printsiibid : SELGUS, ÖKONOOMSUS, ILU.
  
• H. Saari printsiibid: OTSTARBEKUS , sh rahvapärasus, SÜSTEEMSUS, OMAPÄRASUS.
  
• T. Erelti printsiibid: AJAKOHASUS, VASTAVUS OSKUSKEELE NÜÜDISNORMILE, TEGELIKKU KASUTUSSE JUURDUMUS
  

Keeled mõjutavad üksteist vastastikku. U. Mereste ületuspõhimõte = tuleb olla avatud, aga mitte allaheitlik teistele keeltele VS vastandina minimaalsete lahknevuste printsiip. Terminiloomes on liiderkeeled, nt prantsuse k diplomaatias.
Oskuskeele nõuded:

• Üldkeelsed tekstid. Oskuskeelsed tekstid laias ja kitsas mõttes – nii avalikkusele kui ka eriteadlastele suunatud.
  
• Oskuskeel peab olema täpsem, spetsiifilisem kui üldkeel.
  
• Isikupära või selle puudumine (nt umbisikuline tegumood, meie- või mina-vorm)
  
• Asjalikkus
  
• Tuleb vältida sõnade rohkust.
  
• PUUDUSED!: sõnakordus, vormikordus, nominaalstiil, mitmusega liialdamine, väär sõnajärg.
  

Termini vastavus keelenormile:

• Vastavus nii üldkeelenormile kui ka oskuskeele nüüdisnormile
  

• ortograafia
  

häälikute õigekirjutus (erinevusi pole)

kokku-lahkukirjutus

suur ja väike algustäht

• ortoeepia ja morfoloogia
  

hääldus (peenendus uutes sõnades pole kohustuslik), pearõhu kõikuvus 3-silbilistes sõnades

käänamine

• tuletuste moodustamine
  

nimisõnaliited: -ja = isik; -i, -r, -el, -ts = vahend (v.a sõjandus, abstraktsed tähendused, zooloogia); -i = ained; -ur = seadmed ja riistad, isikud; -mina (aga sageli sobivad paremini –us, -m, -mus jne)

omadussõnaliited: -ne ja –line; võõromadussõnade tuletus – kas tugineda kreeka või ladina adjektiivtüvele, nt kaootiline, või vastavale nimisõnale, nt kaoseline? Kui sisuvahet pole, eelistatakse nimisõnale vastavat tuletust.

pöördsõnaliited: -eeri ja lühitüvi (planeerima vs plaanima), -u- (kõvenduma vs kõvenema), -ta-, -sta-, -nda- (einestama/einetama)
Terminoloogiatöö vormid:

• eriteadlased + keeleteadlased. Eriteadlastelt saadakse terminite sisu kohta infot, keelteadlastest vormi kohta, nii et toimib koostöö.
  

• Keeleteadlase panus:
  

Oskuskeeleõpetuse viljelemine

Eriteadlaste metoodiline juhendamine

Praktilise terminoloogiatöö koordineerimine

Praktilises terminoloogiatöös osalemine

Oskuskeeleinfo andmine

• terminoloogiakomisjoni vorm – põhiraskus oskusteadlasel
  

töö kindlaksmääramine, piiritlemine

ettevalmistusjärk

töö terminitega

vormistamine

töö ülevaatamine ja kontroll

probleemsete kohtadega tegelemine
Mõistepõhine töö – üldjuht: püütakse rahvusvahelise mõisteühtlustuse ja terminiühtlustuse poole.
Tõlkepõhine töö:

• terminite otsimine lähtetekstist
  
• leitud terminite sisestamine terminibaasi
  
• uurimistöö ja selle dokumenteerimine
  
• dokumenteeringu kirjete korrastamine
  
• lõplik vormistamine
  

OSKUSSÕNASTIKUD
Eesti I oskussõnastik: 1909 (kindlalt ilmunud) – sks-ee-vn matemaatika sõnastik
Eesti suuremad oskussõnastikud: 1975 – vn-ee tehnika sõnastik (50’000 märksõna); 2005 – elektroenergeetikasõnastik (1023 lk, sh 7000 seletustega mõisteartiklit)
Oskussõnastikud olid 1990ndate algul laialt levinud, neid oli palju, kuid olid siiski ebaühtlase kvaliteediga. 1990ndate II poolel olukord ja kvaliteet paranesid, ühtlustusid. praeguseks on nii paber- kui elektroonilisi sõnastikke (nt www.eter.ee).

Oskus- ehk terminiartiklisõnastik

• Vähemalt 1 eriala terminiartiklite kogu
  
• Kas eraldi sõnaraamat või sõnaloend vm?
  

Seletussõnastik – oskussõnastik koos määratlustega

Tõlkesõnastik – alati mitmekeelne

Õppesõnastik – õppuri põhiterminitest koosnev

Terminiartikkel (mõistega seotud info), algab märksõnaga ehk eelisterminiga

Oskusleksikograafia/terminograafia
Sõnastiku struktuur ja tüüp:

Makrostruktuur – üldülesehituselt põhiosad+abiosad

Mikrostruktuur – terminiartikli ehitus

Tähestikuline ehk alfabeetiline sõnastik

• Lihttähestikuline
  
• Pesatähestikuline
  

Mõisteline sõnastik – nt H. Otsa „Autosõnastik“, oskussõnastik + käsiraamat (demograafiasõnastik – tekst, kus terminid on eraldi tähistatud ja viidatud)

Segatüüpi

• Nt algul tähestikuline, siis mõisteline
  
• Põimitud, nt terminid tähestikuliselt + mõistepesad VÕI mõisterühmiti + mõisterühmad tähestikuliselt
  

Sõnaraamatu mõisteline lähe:

• Sama mõiste kohta käivad terminid tuleb omavahel siduda
  

Nominatiiv = nimetav

• Ühtlasi saab anda eelistuse
  

positsioon = asend

kondimensioon = kaasmõõde

kahekordistamine duplikatsioon

vt; vt ka; vrd

• Mõistelisus 3 kujul:
  

Vormiliselt (= mõisteline sõnastik)

Tehniliselt – aluseks olevas andmebaasis on mõisteline ülesehitus)

Mõtteviisiliselt – koostamisel on lähtutud mõistesüsteemist, mitte sõnaloendist
Keelte arv:

Ühekeelne

• Õigusleksikon
  
• Õppesõnastikud
  

2-keelne

• Eesti-vene, eesti-inglise, eesti-ladina = palju õppesõnastikke
  

3-keelne (nt eesti-inglise-vene)

Enamakeelne (4–9-keelsed sõnastikud, nt 9-keelne keskonnasõnastik)
Keeled kombineeritakse sõnastikus

• võrdväärseteks sõnastikuosadeks, nt inglise-eesti ja eesti-inglise turismisõnastik
  
• põhikeelseks märksõnastikuks + teiskeelsete vastete registriks (viited lk-ga, mõistenumbriga, tähe- ja mõistenumbri kombinatsiooniga või põhikeelsete vastetega )
  

Mõistete avamine oskussõnastikes:

• seletusteta oskussõnastik (teiskeelsete vastetega)
  
• piirdeselgitused
  
• määratlused ehk definitsioonid
  
• entsüklopeediline kirjeldus
  
• kontekstpiiritlus
  
• tsitaatnäited (nt vastava koolkonna esindajalt)
  
• käsitlusviited (kust saab täpsemaid viiteid ?)
  
• seled
  
• terminiloomeandmed
  

TERMIN POLE SAMA MIS MÕISTE SELETUS.
Oskussõnastike normatiivsus :

normatiivne ehk preskriptiivne

• sisu kohustuslik õpikutes
  
• standardid
  
• eesti praktikas peamine on soovitatavate terminite esiletõstmine
  

kirjeldav ehk deskriptiivne

• tüüpiliselt tõlkesõnastik
  
• termineid ei hinnata, vaid antakse valikuta
  
• nn vihjesõnastikud
  

Oskussõnastike otstarve:

• passiivne (= arusaamiseks) VS aktiivne (= kasutamiseks)
  
• sagedussõnastik – kui tihti mingi sõna esineb?
  
• pöördsõnastik
  
• tesaurus – leksikaalne andmebaas, haldamisvahendid ja kasutajaliides
  
• lühendisõnastik
  
• võõrsõnastik
  
• koolkonnasõnastik
  

Nõuded oskussõnastikele:

Termineid peab olema optimaalne hulk, täpselt nii paju, kui vastava erialaga kokkupuutuja vajab, mitte üleliigses koguses.

Terminite ja mõistete infot peab olema tarvilikul määral, üksnes ühe eriala piires, mitte erinevatest valdkondadest kokku pandud.

Esitusviis ühes sõnastiku piires on kogu sõnastikus ühtlane ja hõlpsasti arusaadav.