4205 m kliima Troopiline kliimavööde Päevapikkus 11-13,5 tundi Ilmastik suhteliselt ühenäoline Vesi aastaringselt soe: 23-27 kraadi flora & fauna Troopilised vihmametsad Rikkalik loomastik Lanzarote La Palma Tenerife Fuerteventura Hierro La Comera Gran Canaria geoloogia Peamiselt tardkivim basalt. Mount Teide 3718 m Saared tekkinud Kanaari Hotspoti kohale kliima Subtroopiline kliima Ilmastik varieerub vastavalt asukohale. flora & fauna Vahemereline taimestik Mitmekesine loomastik järeldus Nii Hawaii kui Kanaarid on: Vulkaanilise tekkega arhipellaagid Erilise taimestiku ja loomastikuga Troopilise kliimaga Tänan kuulamast!
Põhja-Iirimaal on Antrimi ja Sperrini mäed, mis varjavad suurimat ja kauneimat Lough Neagh' järve. Sotimaa rannik on liigestatud põhjas ja läänes ning seal paiknevad suurtest ja hõredalt asustatud saartest koosnevad saarestikud, nagu Hebriidid, Orkney ja Shetlandi saared. Mani saar ja Kanalisaared alluvad otse Briti kroonile. Seevastu kuulub riigile rohkesti väikeseid laialipuistatud valdusi Kariibi meres ja erinevates ookeanides. Välisvaldused on ka Gibraltar ja Falklandi ehk Malviini saared, mida tahab endale ka Argentiina. Kuigi saareriigis kõrgeid mägesid pole, tekitab väga niiske kliima rohkesti madalaid jõgesid, mille veetase eriti ei kõigu. Suurim jõgi on Thames, mis viib oma veed läbi Lõuna-Inglismaa ja pealinna Londoni ning suubub Põhjamerre. Sinna voolavad ka Ouse ja Trent. Atlandi ookeani suubuvad Severn ja Clyde. Inglismaa põhjaosas, Walesis ja Sotimaal on palju järvi. Kunagi oli Suurbritannia kaetud tiheda taimestikuga: kasvasid suured tamme- ja
Galápagose saared Koostas: Carmen Maaring Ecuador · Ecuadorile kuuluvad ka Galápagose saared Vaikses ookeanis, umbes 965 kilomeetrit mandrist lääne poole. · Ecuador asub ekvaatoril ja selle järgi on ta ka oma nime saanud. · Tema alla kuulub 256 370 ruutkilomeetrit. Equadori pealinn on Quito ning suurim linn on Guayaquil. Riigi keskosa (Sierra) läbivad Andid. · Idaosas asub Amazonase vihmamets. · Rahvaarv(2003) 13 710 234. Ecuadori lipp ja vapp Üldine · Galápagose saared on saarestik Vaikses ookeanis. · Saarestiku pindala on 7994 km²
Jaava saared 8a 25.12.12 Sisukord 1. Sisukord 2. Geograafiline asend 3. Üldine tutvustus 4. Kliima 5. Taimed ja loomad 6. Keskkonna probleemid 7. Majandus 8. Inimesed 9. Tavad ja kombed 10. Toit 11. Transport 25.12.12 1 Geograafiline asend Malai saarestikus 127 000 m2 Suurima elanike arvuga saar maailmas 25.12.12 2 Üldine tutvustus Pealinn Jakarta Populaarseim saar 864 inimest km2 Jaava keel, Sunda keel ja Madurese keel 25.12.12 3 Kliima Temperatuur 37c Novembrist Aprillini ...
Hawaii saared Kirjeldus Hawaii saared on saarestik Polüneesias. Saared kuuluvad Ameerika ühendriikidele, moodustades Hawaii osariigi. Hawaii saarestik tekkis vulkaani purske tagajärjel. Vulkaanilise tekkega saarte kogupindala on 16 600 km2. Pinnamood ja pinnavormid Suurest kõrgusest hoolimata on saare pinnamood vähe liigestatud ja valdavad on lauged nõlvad. Põhjuseks on see, et vedel basaltlaava voolas mööda laugeid nõlvu alla ja moodustas tardudes laugete nõlvadega kilpvulkaani. Laama Vaikse ookeani laama liigub aastas 5- 6mm jagu Aasia mandri poole. Hawaii vulkaanid tõusevad kõrgustikesse keset Vaikse ookeani laama. See laama lahkneb. Nähtused Hawaiil on ainukesena aktiivne vulkaan tema teistest saartest. Hawaiil on vahel suured lained. Vulkaani pursked võivad tekitada tsunami. 2006 aastal toimus maavärin. Maavärin 2006-dal aastal 16.oktoobril toimus Vaiks...
Galapagose saared Galapagose saared on Coloni saarestikus asuvad ning Ecuadorile kuuluvad vulkaanilised saared. Need asuvad umbes 1000 kilomeetri kaugusel Lõuna-Ameerika rannikust, Vaikses ookeanis. Saarestik koosneb 16 suuremast saarest ja hulgast väiksematest saartest. 1535. aastal avastas saared Fray Tomas de Berlanga ning saarte looduse uurimisele pani aluse Charles Darwin, kes 1835. aastal sealset loomastiku uuris. Alates 1934. aastast kuuluvad saared looduskaitse alla ning 1978. aastast UNESCO maailmapärandi nimekirja.
Havai saared Referaat Tõrva Gümnaasium Kaido Mõts 8. a klass 2006/2007 Havai Havai saarestik ja samanimeline USA osariik, mis asub väikse ookeani põhjaosas. Havai saarte pindala on 16 636 km2 ja seal elab umbes miljon inimest, neist elab 80 % Oahu saarel. Havai pealinn on Honolulu.Vulkaanilise päritoluga saarestikku kuulub 8 suuremat saart ja hulk väiksemaid (sh.korallisaari). Kõrgeim tipp on kustunud vulkaan Mauna Kea (4205 m) , tegevvulkaanidest on tuntuim Mauna Loa (4170 m).Havail valitseb troopiline mereline kliima. Tuulepealseil nõlvul sajab 3500-4000 mm, sealhulgas Kauai saarel Waialeale nõlvul ligi 12 000 mm, tuulealustel aladel paiguti alla 500 mm aastas. Keskmine temperatuur on jaanuaris 21, juulis 25 soojakraadi. Taimestik Havai eraldatuses kujunenud elustik on erakordselt endeemirohke:97 % õistaimeliikidest (2700 liiki,sealhulgas üliharuldasi korvõielisi ja lellukalisi,puid) ning nende nektaris...
Bali saared Selles slideshows on 10 küsimust koos õigete vastustega. Kellele kuuluvad Bali saared? Indoneesiale Itaaliale Jaapanile Kanadale Bali saared kuuluvad.. Indoneesiale Itaaliale Jaapanile Kanadale Milline kliima valitseb saarel? Lähispolaarne Troopiline Ekvatoriaalne Lähisekvatoriaalne Saarel on ... kliima Lähispolaarne Troopiline Ekvatoriaalne Lähisekvatoriaalne Milline ookean jääb Balist lõunasse? Vaikne ookean India ookean Põhja-Jäämeri Atlandi ookean Balist lõunasse jääb.. Vaikne ookean India ookean Põhja-Jäämeri Atlandi ookean
Kanaari saared ÜLDANDMED · Kanaari saared kuuluvad Hispaania Kuningriigi koosseisu. · Ametlikult käibel olev rahaühik on euro. · Kanaari saartel elab kokku 1,5 miljonit püsielanikku. · Saari külastab aastas u 5 miljonit turisti. · Kanaari saartel on roomakatoliku usk. · Enim tuntud saared on Gran Canaria ja Tenerife ASEND · Kanaari saared asuvad Atlandi ookeanis, Loode-Aafrikast umbes 100 km eemal. Asend kaardil LOODUSLIKUD TINGIMUSED · Maastik ja pinnareljeef on äärmiselt mitmekesine. · Üldiselt on saared mägised, kõrgeim mäetipp on 3718 m üle merepinna: Tenerife saarel asuv Teide. · Vee temperatuur saarte ümbruses on talvel 17- 20 kraadi, suvel 20-23 kraadi. · Kanaari saarte kliima on ühtlane ja mahe aastaringselt, keskmine temperatuur on 20 kraadi. · Saartel sajab vihma kõige rohkem talvel.
.....................................................................3 2Hawaii saarestik........................................................................................................................4 2.1Üldiseloomustus.................................................................................................................4 2.2Avastuslugu........................................................................................................................4 2.3Suuremad saared................................................................................................................4 2.4Geoloogia...........................................................................................................................5 2.4.1Maavärinad..................................................................................................................6 2.4.2Tsunamid........................................................................................
docstxt/128448730471170.txt
Kagu-Aasia saared Enelis Haljaste 7b Sissukord Kagu-Aasia Kagu-Aasia saared Geograafiline asend Pinnamood Laama Mõned pildid Kagu-Aasia saared on ja ilmselt ka jäävad lähiajal üheks maailma kõige turistikamaks piirkonnaks. alla loetakse Indohiina poolsaarel ning Euraasia ja Austraalia vahelistel saartel asuvaid riike ja maad. Kagu-Aasia Saared Malai saarestik on kõige suurem saarestik Kagu-Aasias (Seal asuvad ka väiksemad saared) Malai saarestikul on üle 25 000 saare. Sunda saared on saarestik Kagu-Aasias, osa Malai saarestikust. Sunda saared jagunevad Väikesteks ja suurteks. Bali on Väikeste Sunda saarte läänepoolseim saar. Geograafiline asend Malai saarestiku kordinaadid : 2° S ja 107° E Malai saarestik on saarestik Aasia ja Austraalia ning Vaikse- ja India ookeani vahel.
· Maastik vaheldub karmist vulkaanilisest lopsaka troopikani. · Ferralliitmullad Mauna Kea, kustunud vulkaan INIMTEGEVUS · Põllumajandus: Suured kohvi-, orhideede- ja banaaniistandused, kasvatatakse ananassi, suhkruroogu, riisi. · Karjakasvatus: kitsed · Kalandus: hülged, kalad, kilpkonnad · Turism: Oahu saar on turistide meelispaik, kuurordipiirkonnad, tervislik kliima, looduskaitsealad. TURIS M Suuremad saared: 1. Maui - Talumatult romantiline. 2. Oahu - Vastuoluline ja tulvil ööpäevaringset actioni't. 3. Kauai - Kõige troopilisem ja lopsakam. 4. Hawaii - Orhideed, kohviistandused ja maailma tegusaim vulkaan. 5. Molokai - Peidetud ja sõbralik. 6. Lanai - Eksklusiivne luksus. 7. Niihau - Keelatud saar. saar Oahu Maui Hawaii Kauai Molokai Niihau Lanai Kasutatud info · http://et.wikipedia.org/wiki/Hawaii_saar
5)Apenniini ps 19)Sardiinia s 33)Püreneed 6)Balkani ps 20)Sitsiilia s 34)Sudeedid 7)Krimmi ps 21)Malta s 35)Vogeesid 8)Novaja Zemlija s 22)Kreeta s 36)Shwarzwald 9)Franz Josephi maa 23) Bornholm'i s 37)Kesk-Doonau m 10)Teravmäed 24) Öland'I s 38)Alam-Doonau m 11)Islandi saar 25)Gotland e. Ojamaa 39)Hibiinid 12)Fääri saared 26)Ahvenamaa stk 13)Shetlandi s 27) Sjalland Lolland 14)Briti saared 28) Valdai Kõrgustik Lahed mered väinad
1927 jagati kaheks provintsiks 1. Lääneprovintsiks, mille pealinn oli Santa Cruz de Tenerife 2. Idaprovintsiks, mille pealinn oli Las Palmas de Gran Canaria Neli aastat töötas valitsus lääneprovintsi pealinnas ja neli aastat idaprovintsi pealinnas Päriselanikud olid guantshid, neid on peetud keltide või viikingite järeltulijaiks Guantshidid müüdi orjusesse ja nende keel ja kombed kaotati 15.sajandil, kui saared allutati Hispaaniale Tänapäeval elavad seal hispaanlased Turismipiirkonnad ja vaatamisväärsused Gran Canaria Puerto Rico Moodne turismikeskus, elav ööelu, aktiivne puhkus. Maspalomase liivarannad Aqua Sur Maspalomas Saare suurim veepark, 40 atraktsiooni ja liugrada. Aqua Sur Tenerife Loro Park Loomaaed, kus on üle 3500 erineva liigi papagoisi, Euroopa pikim haitunnel ja suurim delfiinišõu. Güimari püramiidid
Tõrva Gümnaasium Kaido Mõts 10 a klass Fidzi saared Referaat Juhendaja õpetaja Laine Tangsoo Tõrva 2008 2 Sisukord Fidzi Vabariigi andmeid.............................................. 3 Fidzi saarestik......................................................... 4 Ajalugu................................................................. 5 Kasutatud allikad.......................................................6
asub ka Bora Bora lennujaam. Lennujaamast hotellidesse ning saare BORA BORA keskusesse pääsemiseks tuleb kasutada veesõidukeid. Peasaare ning väikesaarte vahele jääb SAARED imeline laguun. Kõikjalt saart ümbritsevad AKTIIVNE PUHKUS korallid ning saarekesed muudavad Bora Boral võite surfata, snorgeldada või peasaarele ligipääsemise keerukaks Bora
Fidži Asub vaikse ookiani lõunaosas Fidži koosneb enam kui 330 saarest, millest 110 on alaliselt asustatud Kogupindala on umbes 18 300 km2 Pealinn on Suva Rahvaarv 905502 Riigi keel on Inglise ja Fidži Rahvastikutihedus 49,6 in/km² Põllumajanduse kasvatatakse viinamarju ja toodetakse ka suhkrut Kasvatatakse ka kookospähkleid Lisaks toodetakse ka tuntud pudelivett, mis pärineb Arteesia põhjaveekihtidest. Kariloomad on kodulinnud, sead ja veised, sealhulgas mõned piimakarjad. Kuna Fidži maismaast 64,9 protsenti moodustab mets ja metsamaa, on puit ka majanduslikult oluline, eriti mänd ja mahagon. Põhiliselt püütakse tuunikala Kuld, vask, avamerel naftapotensiaal Energia saamiseks on sunnitud sisseostma fossiilkütust Keskonna probleemid: Kalanduses ülepüük, metsade hävinemine, globaalne kliimasoenemine Tänan tähelepanu eest :D Kasutatud...
Üldandmed................................................. Error: Reference source not found Ajalugu....................................................... Error: Reference source not found Majandus.................................................... Error: Reference source not found Maksud....................................................... Error: Reference source not found Kaart........................................................... Error: Reference source not found Fääri saared.................................................Error: Reference source not found Kokkuvõte.................................................. Error: Reference source not found 3 Sissejuhatus Kuna Fääri saared on koht kuhu tahaks ise minna, siis mõtlesin Fääri saartest teha referaadi. Loodan, et referaadi abiga saab paljut teada saarte
Estonia is a small country in Northern Europe with an area of about 45 000 sq km. The country's climate is determined by the proximity of the Atlantic Ocean. The summer temperatures are a little lower than the average of that latitude, but the winters are considerably warmer. As a part of the East-European Plain, the country has a rather flat surface. The highest and most topographically variagated region in Estonia is in the south-eastern part of the country. The Sakala Upland plains offer contrast to the hills of Ottepää, Karula and Haanja. At 318 metres, Suur Munamägi ('Great Egg Hill') is not only the highest point in Estonia, but of all the Baltic countries. The country has 3974 km of coastline, while the land border, in comparison, is only a mere 633 km. The coast varies from limestone cliff in the north to sandy beaches in the west. Most of Estonia's many islands belong to the West Estonian archipelago. The largest islands are Sa...
A trip of mine Canary Islands Dec. 2015- Feb. 2016 Keilika Meos · Country: Spain - Gran Canaria and Tenerife Islands · Length of the trip: 1.5 months · Mount Teide · Maspalomas dunes · Amadores beach Loro park (animal park) · In Tenerife · The largest parrots population (350 different species) · Orca ocean show(has attracted critisism) and parrots making tricks Siam park (water park) · In Tenerife · One of the largest water parks in Europe · Many water activities like waterslides, wavepool, lazy river & more · Mini stories: wave pool, slide fear, Kamikaze Thank you Any questions?
docstxt/1329917342159694.txt
docstxt/124093761515939.txt
docstxt/134791922674.txt
- , . - , , . - . . : - , - - - - . . : , . , - . - . - , . - . - . . - . - . " - ". - . , . 1520 . . (38 ) (3555 2). . (135 ). (144 ). -. . . "". . . - . - . P . , , . , . ! 9 08.12.2008
rajoneeringuga. Arold muutis: *Maarsikurajoonide nimetusi (Nt. Kagu-Eesti lavamaa asendati Ugandi lavamaaga, Kirde-Eesti lavamaa asemel Viru lavamaa) *Muutis ka m6ne maastikurajooni piire (nt. Alutaguse rajooniga liitis Endla J2rve n6o) Moodustas endisest P2rnu madalikust uued maastikurajoonid. 1)Soomaa 2)Liivi lahe rannikumadaliku 3)Metsepole madaliku 4)P6hjaosa liitis L22ne-Eesti madalikuga. P6HJA-EESTI RANNIKUMADALIK JA SOOME LAHE SAARED *Geograafiline asend Rannikumadalik asub soome lahe l6una kaldal, ulatub Pakri ps l22nest kuni Narva j6eni idas. L6una piiriks on P6hja-Eesti paekallas e. Balti klint. V2ga selged piirid looduses. *Geoloogia ja relieef Geoloogiliselt moodustab rannikumadaliku alusp6hja Balti kristalse kilbi l6una Veerul asuva Yrg Neeva vasak kallas. Astangu all on v2ga palju rannikualadel levivad setteid: liiv, kruus, mandrij22setted, moreen (ka. suured r2ndrahnud), j22j2rve setted, j22 j6gede setted.
. , . , -- . 50 . 45 226 ². . -- 1 340 935 ( , ). : -- 68,6 %, -- 25,6 %, -- 2,1 %, -- 1,2 %, -- 0,8 %, -- 1,7 %. : - , - , - -. : - , - ; - , , , , ; , "", , . : (396,9 , 29,6% , 1.01.2007); (102 ), (66,7 ), - (45,4 ) (44,1 ). 1 500 . , 2 900 . , . . , ( ), . . , . 15 : --- --- . -- -- . -- -- . --- --- . -- -- . -- -- . -- -- . -- -- . -- -- . -- -- . -- -- . -- -- . -- -- . -- -- . -- -- . 1 - 24 - 24 - 20 - 10 - 24 - ...
Vahemere rannik Pilt 1. Dalmaatsiarannik Aadria mere idarannik. Seal asub dalmaatsiarannik- paralleelselt rannikuga kulgevad piklikud saared. Rannik on liigestatud, saartevahelised lahed on sügavad. Ranniku iseloomulik kuju on tekkinud tänu meretaseme tõusule peale jääaega, mille tulemusel on osa vanadest mäestikest uppunud ning saared on moodustunud mäeahelike veepealsetest tippudest. Murdlainetus on vaid kõige välimiste saarteni, saarte vahel ei esine murdlainetust. Tegemist on kulutusrannikuga. Pil t 2. Laguunrannik Aadria mere põhjarannik. Seal asub laguun- looduslik veekogu, mis on osaliselt või täielikult maasäärega põhiveekogust eraldatud. Laguun asub mandrilaval ja seega on ta madal. Laguunis murdlainetust ei esine
10)Musta mere rannikumadalik 18)Maagimäestik 11)Alpid 19)Juuramäed 12)Karpaadid 20)Schwarewald 21)Vogeesid 22)Reini kiltkivimäestik 23)Ardennid 24)Prantsuse kesmassiiv 25)Apenniinid 26)Dinaarid 27)Krimmi mäestik Poolsaared, saared 1) Skandinaavia ps 15) Iiri s 2) Koola ps 16)Suurbritannia s 3) Jüüti ps 17)Baleaari s 4)Pürenee e. Ibeeria ps 18)Korsika s 5)Apenniini ps 19)Sardiinia s 6)Balkani ps 20)Sitsiila s 7)Krimmi ps 21) Malta s 8)Novaja Zemlja s 22) Kreeta s 9)Franz Josephi maa 23) Bornholm'i s 10)Teravmäed 24)Öland'i s 11)Islandi saar 25)Gotland e. Ojamaa
Hiiumaa and Saaremaa Hiiumaa is the second biggest island belonging to Estonia. Its largest town is kärdla. Hiiumaa arose from the water about 455 million years ago as a result of a meteorite impact. It is one of the oldest islands in the world. Around the island there are more than 200 islands and islets that have just risen from the water. Hiiumaa is a very beautiful place with kind and friendly people. The landscape on one end of the island is completely different from the landscape the other. In many languages the island is called ,,Day island". The best known sight on Hiiumaa is the Kõpu lighthouse. It's located on the Kõpu peninsula. It is the oldest lighthouse in the Baltics and the second or third oldest lighthouse in the world that has had the light continuously burning. The other big island that belongs to Estonia is Saaremaa. Saaremaa is approximately as big as Tenerife in Spain. The ...
Läänemere pindalaks on 365 000 km², koos Taani väinadega 386 000 km², Koos Kattegatiga 420 000 km². Läänemere keskmiseks sügavuseks on 55 meetrit, maht umbes 20 000 km³. Põhjareljeefi ja hüdroloogilise režiimi sarnasuse alusel käsitletakse mõnikord Kattegatti Läänemere osana. Mere läänepiiriks võetakse Jüütimaa kirdeosas olevat Skageni neeme ja loode pool Göteborgi paiknevat Marstrandi saart ühendav joon. Läänemere liigestus ja tähtsamad saared. Nii bioloogiliselt kui ka kalamajanduslikult on osutunud otstarbekaks Skagerrakki, Kategatti ning Taani väinu käsitleda koos, nn. üleminekupiirkonnana. Läänemere läänepiiriks aga loetakse ühelt poolt Darssi ja Gedseri neeme vahelist veealust künnist. Läänemere sellise piiritluse bioloogiliseks põhjenduseks on paljude mereliste taime- ja loomaliikide levikupiiri kokkulangemine Darssi künnisega. Ida poole seda künnist need organismid ei tungi
Tubakas Kasvutingimused Levilaks on Põhja- ja Lõuna-Ameerika, Austraalia, Edela-Aafrika ja Vaikse ookeani saared kasvatatakse lavades ja avamaa peenardes, nii kõetavatel, kui ka mittekõetavatel lavadel. Parim kasvutingimuse temperatuur on 22-28°C juures ja hiljem 18-25 °C juures. Kasvab tavaliselt troopilises ja subtroopilises vöötmes. Aastas annab ainult ühe saagi, kuna lehed ja õied kuivatatakse ja töödeldakse, kui taim on piisavalt suur. Kodumaa Tubaks on saanud oma ladinakeelse nime Nicotiana Jean Nicot' järgi. Jean nicot oli Prantsusmaa saadik Portugalis ning tubakas pärineb algselt
Katriin Kristmann 11c Midway merelahing Midway merelahing leidis aset 1942. aastal Vaiksel ookeanil, kui Jaapan otsustan rünnata Ameerika Ühendriike ja vallutada Midway saared. Lahingu lõpus tuli aga Jaapanil tunnistada kaotust ja Ühendriigid said viimaks Pearl Harbori eest kätte maksta ja Jaapanile vastulöögi anda. Jaapani laevastiku ülemjuhataja admiral Yamamoto oli saavutatud võitudest muutunud ülimalt enesekindlaks. Tema käsutuses oli ju ikkagi seni Vaiksel ookeanil nähtud suurim armaada, mis koosnes 165 sõjalaevast ja 18 allveelaevast. Ometi oli aga USA lahti murdnud jaapanlaste
HAWAII OSARIIK Hawaii saared HAWAII SAARED Hawaii saared on saarestik polüneesia,Vaikses ookeanis.Saared kuuluvad Ameerika Ühendriikidele,moodustades hawaii osarigi.Hawaii osariigi pealinn on Honolulu,mis asub O'ahu lõunarannikul. HAWAII OSARIIK •Hawaii saarte kogu pindala on 16600ruutkilomeetrit. •Hawaii osariigi rahvaarv on 1,3miljonit(2010). •Hawaii saare pindala on 10400ruutkilomeetrit. •Hawaii saare rannajoonepikkus:428km. •Hawaii saare rahvaarv on 185100(2010). HAWAII OSARIIK
Põhja jäämeri on pindalalt maailma kõige väiksem meri. Jäämeri on ainuke meri, mis on tervenisti külmvöös. Merd piiravad Euraasia ja PõhjaAmeerika. Põhja jäämere kõige suuremad ja olulisemad saared/saarestikud on: · UusSiberi saarestik · Severnaja Zemlja saar · Novaja Zemlja saar · Franz Josephi maa (saarestik) · Teravmäed (saarestik) · Gröönimaa · Arktilised saared Jäämere mered ja lahed on: · Tsuktsi meri · IdaSiberi meri · Laptevite meri · Kara meri · Barentsi meri · Grööni meri · Baffini laht · Hudsoni laht · Beauforti meri · Valge meri Pindala: 14,7 (mln km²) Osa maailmamere pindalast: 4% Maht: 18,1 (mln km³) Keskmine sügavus: 1300m. Suurim sügavus: 5450m. (Nanseni nõgu)
Euroopa Asub euraasia mandril. Paikneb põhja ja ida poolkeral. Suurus üle 10 km2. Mered ja lahed euroopas: Mered: 1) Läänemeri 1. Põhjameri 2. Baarensi meri 3. Valge meri 4. Vahemeri 5. Egeuse meri 6. Aadria meri 7. Must meri 8. Aasovi meri? Lahed: 1. Botnia laht ehk Põhjalaht 2. Biskaia laht 3. Soome laht Saared ja saarestikud: Saared: 1. Briti saared 2. Island 3. Kreeta 4. Küpros 5. Sitsiilia 6. Sardiinia 7. Korsika Saarestikud: 1. Novaja Zemlja 2. Franz Joosepi maa 3. Teravmäed Poolsaared: 1. Skandinaavia poolsaar 2. Jüüti poolsaar (taani) 3. Pürenee poolsaar ( Hispaania ja Portugal) 4. Apeniini poolsaar (Itaalia) 5. Balkani poolsaar Väinad: 1. Taani väinad (Suur Belt, Väike Belt, Sundi) 2. Skagerakk 3. Kattegat 4. Giblartari väin 5
.................................................. 7 Kasutatud kirjandus................................................................................................ 8 Lääne-Virumaa 2 Asub Põhja-Eestis, ulatub Soome lahest Endla järve nõoni ja Kõrvemaast Alutaguseni, moodustab ajaloolise Virumaa lääneosa. Lääne-Virumaa koosseisu kuuluvad ka Uhtju saared ja Eesti põhjapoolseim saar Vaindloo, piirneb Harju-, Järva-, Jõgeva- ja Ida-Virumaaga. Hõlmab endise Rakvere rajooni, mis 1. I 1990 muudeti Rakvere maakonnaks ja 26. III 1990 Lääne-Virumaaks. (joonis 1) Kaardil on Lääne-Virumaa (2003) [7] Aluskord Millest koosneb aluskord? Aluspõhi koosneb kahest korrusest, nii nagu see on iseloomulik kõigile platvormidele. Kõige all lasub paks moonde- ja tardkivimitest aluskord. Tardkivimid( graniit, millest tuntumad on
3. Selgita mõisted. Mäeliustik- liustik, mis tekib mäestikes lumepiirist kõrgemal ja mille jäämass liigub mööda orge allapoole Rannik- maismaa ja suure veekogu vaheline üleminekuala, kuhu kuuluvad ka saared Laguunrannik- maasäärte ja väikeste saartega merest eraldatud lahtedest ehk laguunidest koosnev rannik Tõus- maailmamere loodete põhjustatud keskmisest kõrgem veeseis Mõõn- maailmamere loodete põhjustatud keskmisest madalam veeseis Maailmameri- katkematu veeväli, mis hõlmab kõiki ookeane ja katab maakera pinnast 71% Tsüklon- ehk madalrõhkkond, ulatuslik ala, kus õhurõhk on madalam kui seda ümbritsevates piirkondades
Tallinna Mustamäe Gümnaasium Portugal Referaat Mari-Liis Eha G1KR Tallinn 2009 1 Sisukord Sissejuhatus 1. Üldandmed . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . lk 3 2. Asend . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . lk 3 3. Saared . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. lk 3, 4 4. Pinnamood, loodus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . lk 4 4.1. Floora . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . lk 5 4.2. Fauna . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . lk 5 4.3. Maavarad . . . . . . . . . . . . .
(2cm/a) kuna Island asub Atlandi ookeani keskahelikus, mis on ühtlasi ka Põhja-Ameerika ning Euraasia laamade piiriks. 17. Miks tekivad riftiorud? Kui kaks kontinentaalset laama lahknevad, tekivad riftiorud. 18. Kuhu Aafrikasse võib tekkida uus ookean? Aafrika laama ja Somaalia laama vahele. 19. Kus asub San-Andrease murrang? Vaikse ookeani laama ja Põhja-Ameerika laama vahel, moodustab nende vahele piiri. 20. Kuidas on tekkinud Hawaii saared? Kuuma täpi vulkanismi tagajärjel. 21. Loetle Hawaii saarestiku saared. Kauai, O'ahu, Maui, Hawaii, (Ni'ihau, Molokai, Lana'i, Kaho'olawe). 22. Kui pika maa aastas laamad liiguvad? Litosfääri laamad liiguvad teineteise suhtes u 2-20cm/a. Nt: Vaikse ookeani laam ka Nazca laam liiguvad teineteisest kiirusega u 17,2 cm/a. Põhja- Ameerika laama ja Euraasia laama lehknemiskiirus on 2cm/a. 23. Tee kokkuvõte, mida Sa teada said. • 1915 avaldas A
Hawaii 8.Klass Hawaii saared on saarestik Polüneesias. Saared kuuluvad Ameerika Ühendriikidele, moodustades Hawaii osariigi. Hawaii Maui O'ahu Kauai Molokai Lanai Niihau Kahoolawe Hawaii saared moodustavad pika loode- kagusuunalise saarteaheliku. Vulkaanilise tekkega saarte kogupindala 16 600 km2. Kagupoolsemad saared on nooremad. Saarestiku kõrgeim mägi on Hawaii saarel asuv 4207 meetri kõrgune Mauna Kea. http://www.youtube.com/watch?v=fJ4WsRolZ4E http://www.youtube.com/watch?v=6cs2s4GoQCM
TTK LÄÄNEMERI Referaat Nimi: Egert Nari Klass: 6a Tallinn 2017 SISUKORD LÄÄNEMEREST ÜLDISELT........................................................................................ 2 1. SAARED.............................................................................................................. 3 1.1. Liivi lahe saared:.......................................................................................... 4 1.2. Soome lahe saared:...................................................................................... 4 1.3. Väinamere saared:....................................................................................... 4 1.4. Suurimad läänemere saared:.......................................................................5 2. LAHED..............................................................
Vaikse Ookeani Saarte Looduskatastroofid Vaikse ookeani saared 1. Hawaii saared 2. Lõuna-Hiina mere saared 3. Tulemaa saared 4. Uus-Kaledoonia saared Hawaii Hawail võib kohata 5 erinevat looduskatastroofi need on: 1. Üleujutused 2. Orkaanid 3. Tsunamid 4. Lava Voolud 5. Maavärinad 2006 aastal sadas rohkem kui 30 päeva vihma ja see tekitas suuri üleujutus kahjusid ning kahjustas inimeste terviseid. Lõuna-Hiina 1. Üleujutused 2. Maavärinad 3. Taifuunid 4. Tsunamid Peamine jõe ettearvamatuse põhjus on selle suurus ja vee koostis
KARIIBI MERE PIIRKOND Kariibi meri on Atlandi ookeani osa. Piirneb lõunas Lõuna-Ameerika ja läänes Kesk-Ameerikaga, põhjas Suurte Antillide (Kuuba, Haiti ja Puerto Rico), idas Väikeste Antillidega. Loodes Yucatáni väina kaudu ühendatud Mehhiko lahega. Sügavus kuni 7110 meetrit. Meres on nõrgad looded. Kliima on troopiline, esineb orkaane. KARIIBI MERE SAARED Kariibi mere saared paiknevad Florida poolsaare ja Lõuna-Ameerika mandri vahelises vööndis. Kliima on siin pea aasta läbi troopiline, keskmine temperatuur on umbes 26º C. Suviti esineb siin sageli torme ja koguni vulkaane. Kriibi mere saartel võib kohata mitmeid erinevaid keskkondi. Üha suurenevast turistide voolust hoolimata elutseb siin endiselt hulgaliselt mitmesuguseid loomaliike. SAARTE TEKE
..................................... 3.2. Põlised männikud........................................... 3.3. Põlised lehtmetsad.......................................... 3.4. Ajutiste veekogude ümbrus............................ 3.5. Veekogude madalad kaldad........................... 3.6. Järsakumetsad................................................ 3.7. Pesapaigad..................................................... 3.8. Saared............................................................ 3.9. Puistud........................................................... 3.10. Üksikud suured puud................................... 3.11. Põlendikud................................................... KOKKUVÕTE.................................................................... KASUTATUD KIRJANDUS............................................. LISA...........................................................
Suurbritannia Jarmo Vaik 9. Klass Harmi Põhikool. Sisukord 1. Sisukord 2. Sissejuhatus Suurbritanniasse 13. Valitsus 3. Sümboolika 14. Turism 4. Rahvastik 4.1 Rahvused 15. Tuntumad linnad 4.2 Religioonid 5. Geograafiline asend 16. Piirkonnad 6. Maastik 16.1 Inglismaa 7. Veekogud 16.2 Sotimaa 8. Mäed/mäestikud 9. Saared 16.3 Wales 10. Kliima 16.4 PõhjaIirimaa 11. Kliima 11. Majandus 17. Kasutatud 11.1 Tööstus Kirjandus 11.2 Põllumajandus/Kalandus 11.3 Energeetika Suurbritannia Ametlik nimi: Suurbritannia ja PõhjaIirimaa ühendkuningriik Koosneb neljast riigist: Inglismaa, Sotimaa, Wales ja PõhjaIirimaa Pindala: 244 088 km² Rahvaarv: 62 041 700 Pealinn: London Peamised keeled: Inglise
Dalmaatsia rannik Asub Horvaatias Rannikutüüp, mille puhul saarte rannajoon kulgeb maismaa rannajoonega paralleelselt Mäeahelike vahelised orud on mereveega üle ujutatud Dalmaatsia rannik on iseloomulik Aadria mere idarannikule Rannikutüübi nimi pärineb Horvaatia lõunaosas asuvast endise Rooma provintsi Dalmaatsia nimest Samasuguse rannikutüübiga on ka Sumatra saare edelarannikul asuvad Mentawai saared Rannajoonele on iseloomulikud arvukad pikliku kujuga rannikulähedased saared Iseloomulik kuju on tekkinud tänu meretaseme tõusule peale jääaega, mille tulemusena on osa vanadest mäestikest uppunud ning saared on moodustunud mäeahelike veepealsetest tippudest Selle tulemusena on ka saartevahelised lahed sügavad Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Dalmaatsia_rannik http://en.wikipedia.org/wiki/Dalmatia Tänan!
Okeaania Austraalia, Mikroneesia Ühendriigid, Fiji, Loodusvarasid nagu plii, Põlisusundid, 2002. aasta seisuga Saartel kasvatatakse: Laevaehitus Levinud on Panus väike, Prantsuse Polüneesia, Kiribati, Marshalli vask, tsink, nikkel ja protestantlus, elab Okeaanias kohv, õlipalm, , vähesel meretransport. sest Okeaania saared, Nauru, Uus-Kaledoonia, Uus- kuld, kaevandatakse üle katoliiklus, 35834670 inimest, kautsukipuu, banaan, määral on eraldatud Meremaa, Palau, Paapua Uus-Guinea, kogu regiooni lääne osa; taoism, see arv jaguneb kakao. metsa- ja ja laiali
oma rahva üle kontroll ja võim). Antud referaadis tahan anda ülevaate iseseisvate Okeaania riikide tekkest, nende ajaloost ning riigisüsteemidest. Okeaaniasse kuuluvad iseseisvad riigid valisin Eesti Entsüklopeedia 15. köite järgi vältimaks arusaamatusi (erinevad allikad annavad erineva andmeid riikide Okeaaniasse kuulumise ja iseseisvuse kohta). Selle järgi on Okeaanias asuvad suveräänsed riigid Belau, Fidzi, Kiribati, Marshalli saared, Mikroneesia, Nauru, Paapua Uus-Guinea, Saalomoni saared, Samoa, Tonga, Tuvalu, Uus-Meremaa Vanuatu (ja Austraalia). Nende riikide paljususe ja töö liigse mahukuse tõttu olen otsustanud ülevaate anda vaid huvitavamatest (mõnel juhul lausa seikluslikest ja naljakatest) iseseisvumistest. Iseloomustamiseks valisin seega Samoa, Paapua-Guinea, Nauru, Saalomoni saared, Tuvalu ja Vanuatu. 1. Okeaania Okeaania on poliitiline ruum, mis koosneb 14 iseseisvast riigist, millest vaid Paapua Uus-
PÕHJA- AMEERIKA Venezuela- Caracas Tsiili- Santiago Uruguay- Montevideo Brasiilia- Brasilia Argentina- Buenos Aires AAFRIKA Suriname- Paramaribo Alzeeria- Alziir Colombia- Bogota Angola- Luanda Peruu- Lima Benin- Porto- Novo Ecuador- Quito Botswana- Gaborone Paraguay- Asuncion Burkina Faso- Ouagadougou Boliivia- La Paz Burundi- Bujumbura Guyana- Georgetown Djibouti- Djibouti Prantsuse Guajaana- Cayenne Egiptus- Kairo Falklandi saared- Port Stanley Ekvatoriaal- Guinea- Malabo Elevandiluurannik- Yamoussoukro Eritrea- Asmara Etioopia- Addis Abeba Gabon- Libreville Gambia- Banjul Ghana- Acc...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
