Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Portugali referaat". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
portugal, assoori, tejo, vulkaan, lissabon, lõunaosa, assoorid, algarve, jõed, järved, madeira, saarestik, pico, geres, maavarad, eestiga, metsatulekahjud, portugalist, erosioon, üleujutus, atlas, floora, fauna, vulkaanid, veevarud, loodusnähtus, maastik, mitmekesine, golfi, mereline, hoovus, sete, rannikualad, torm, lagos, üldandmed, pinnamood.....................................................................................................8 12. Metsatulekahjud..............................................................................................................9 13. Ilmastiku katastroofid.....................................................................................................9 14. Veevarud.......................................................................................................................11 15. Jõed...............................................................................................................................11 16. Järved............................................................................................................................12 17. Majandus.......................................................................................................................13 18. Kokkuvõte.....................................................................................
Portugal Referaat Juhendaja: Tallinn 2007 Sisukord: 1. Üldandmed 2. Portugali kaart 3. Geograafiline asend 4. Pinnamood 5. Kliima, taimestik 6. Laamtektoonika, vulkanism 7. Rahvastik Pildid Kasutatud kirjandus Portugal Pealinn: Lissabon Pealinna geograafilised koordinaadid: 38°43 N 9°10 W. Pindala: 92 391 km² Rahvaarv: 10 531 000 Rahvastiku tihedus: 112 in/km² Rahaühik: euro Riigikeel: portugali Lipp: Vapp: Ajavöönd: Lääne-Euroopa ajavöönd. Kellaaja erinevus Eestiga: 2 tundi. Geograafilise asendi kirjeldus: Portugal asub Euroopa kaguosas, Atlandi ookeani rannikul Pürenee poolsaarel. Suurema osa poolsaarest hõlmab Meseta kiltmaa, mida äärestavad 2000-3000 m kõrgused mäed
Üldandmed Portugali Vabariik asub Edela-Euroopas Pürenee poolsaare lääneosas. Läänest ja lõunast piirneb Portugal Atlandi ookeaniga ning põhjast ja idast Hispaaniaga. Portugal on üks maailma vanimaid rahvusriike ning võib väita, et ta piirid on püsinud muutumatuna alates 13. sajandist. Lisaks mandriosale kuulub Portugalile ka kaks autonoomset saarestikku Atlandi ookeanis Assoorid ja Madeira. Oma geograafilise asendi tõttu pakub Portugal kiiret ligipääsu Euroopa riikidest nii Ameerikasse kui Aafrikasse. Riigi pealinn on Lissabon. Pindala on 92 391 km². Portugalis elab üle 10 636 900 inimese, asustuse tihedus on 115 elanikku /km². Rahvastikust moodustab 99% portugallastest ja 1% muudest rahvustest. 66% elanikest elab linnas. Riigikeeleks on portugali keel. Riigikord: vabariik Pealinn: Lissabon Pindala: 92 391 km² Rahvaarv: 10 636 900 (2010) Rahvastiku tihedus: 115 elanikku /km² Riigikeel: portugali keel
PORTUGAL SISUKORD Minu loosiga tõmmatud riigiks osutus Portugal. Riik ise on Mandri-Euroopa läänepoolseim riik, lääne pool merepiir Atlandi ookeaniga, idas maapiir Hispaaniaga. Riigis elab üle 10 miljoni inimese ja pindala koos saartega on 92391 km².............................................................3 Enne loosimist lootsin ma, et ma pean tegema referaadi mõnest lähemal asuvast või suuremast riigist. Kuid siis mõtlesin ma sellele, et referaadi mõte on endale ju mõnda riiki lähedalt
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium 10D klass Portugal referaat Koostaja: Evelina Oraste Tallinn 2010 Sisukord: Sissejuhatus..............................................................................................................3 1. Üldandmed......................................................................................................3 - 4 2. Geograafiline asend ja loodus...........................................................
ÜLDANDMED Pealinn: Lissabon Riigikeel: portugali Pindala: 92 391 km² Rahvaarv: 10 531 000 (2006 a) Rahvastiku tihedus: 112 in/km² President: Aníbal Cavaco Silva Peaminister: José Sócrates Rahaühik: euro Maakood: 351 Iseseisvus: 1. detsember 1640 Riigikord: parlamentaalne vabariik Portugali lipp Portugali vapp GEOGRAAFILINE ASEND Portugal asub Euraasia mandril, Lääne- Euroopas Pürenee poolsaare lääneosas. Portugali naaberriigiks on Hispaania, millega jagab maismaapiiri nii idas kui põhjas. Lõunast ja läänest piirneb Atlandi ookeaniga. Portugal on suhteliselt korrapärase pikliku kujuga, see tähendab, et rannikutel pole eriti lahtesid ja väinu ning poolsaari jms. Samuti puuduvad ümbruskonnas saared, nii suured kui ka väikesed. Atlandi ookeanis kuuluvad Portugalile Assooride saarestik ja Madeira saar.
.......................................19 13.3.SKT osakaal........................................................19 4 Kasutatud allikad...................................................20 1.Riigi geograafiline asend Portugal (Pilt1) asub Lõuna-Euroopas Pürenee poolsaare lõunaosas. Piirneb lõunast ja läänest Atlandi ookeaniga ning idast ja põhjast Hispaaniaga. Portugali pindala on 92 212 km² (suuruselt 111-nes riik). Ka Assoori saared kuuluvad Portugalile. Portugali pealinnaks on Lissabon. Neli Portugali suurimat jõge algavad Hispaaniast ning suubuvad Atlandi ookeani. Minho voolab riigi põhjapiiril, Douro läbib Põhja-Portugali ja suubub Porto linna juures, Tejo jõgi (Püreneede pikim jõgi 1038km, millest 47km Hispaania-Portugali piiril) voolab Portugali keskosas ja moodustab enne ookeani jõudmist lehtersuudme, mille ääres asub ka Lissabon. Guadiana jõgi voolab samuti Hispaania piiril
Portugal Sinu nimi siia Sinu klass siia Sinu kool siia Eelinfo · Riigikeel portugali · Pealinn Lissabon · President Aníbal Cavaco Silva · Peaminister José Sócrates · Pindala 92 391 km² · Rahvaarv (2007) 10,848,692 · Rahvastiku tihedus 112 in/km² · Iseseisvus 1. detsember 1640 · Rahaühik: eskuudo, euro · Ajavöönd maailmaaeg · Riigihümn A Portuguesa · Üladomeen .pt · Maakood 351 Eelinfo 2 · Peamised tegevusalad: põllumajandus, kalandus, tööstus, teenindus · Suurimad linnad:
MAARDU GÜMNAASIUM Nikolai Hodosevits 11 klass PORTUGAL Referaat Juhataja: Jelena Vidinjova Maardu 2012 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................4 1. PORTUGALI ISELOOMUSTUS...................
Misso Keskkool Portugal Koostaja: Kristo Karu Juhendaja: Kaja Oru Referaat Sisukord Misso 2009 Sissejuhatus 2 Portugal on riik Euroopas, hõlmab Pürenee poolsaare lääneosa ning Atlandi ookeanis olevaid Madeira ja Assoori saared. Rahvaarv on 10,4 miljonit, pindala on 92 100 ruutkilomeetrit ning pealinnaks on Lissabon. Enamik rahvastikust elab umbes 50 km laiusel rannikualal. Väljarände tõttu rahvaarv väheneb. Majanduselt ja hariduselt on Portugal Euroopa mahajäänumaid maid (30 % elanikest on kirjaoskamatud). Portugal on kuulus viinapuu, õlipuu ning tsitrusekasvatuse ja veinivalmistamise poolest. Lõunas kasvatatakse toiduteraviljadest nisu, põhjas maisi. Assooridel ja Madeiral viljeldakse ka banaani ja ananassi. Portugalist pärineb umbes pool maailma korgitoodangust. Litosfäär
Portugalis on peaaegu kõik inimesed ühte päritolu, räägivad sama keelt ja kuuluvad katoliku usku. Portugallased on hispaanlastele lähedane rahvas, kes on tekkinud peamiselt romaani, araabia ja keldi hõimude segunemisel. Palju kultuurimõjutusi on saadud ka Brasiiliast (Brasiilias räägitakse just nimelt portugali keelt) ja Indiast. Portugali keel on lähedane galeegi keelele, mida räägitakse Loode-Hispaanias. Umbes 70 % portugallastest elab maal. Lissabon: Sadamalinn Lissabon on Portugali pealinn. Lissabon on riigi iga viienda elaniku kodulinn. Pealinnas on üks Lõuna-Euroopa parimaid sadamaid. Seal laaditakse laevadele keraamikatooteid, sardiine, korke, tomatipastat ja veini, et vedada seda üle kogu maailma. Lissabon on iidne linn, aga palju ehitisi pärineb ka 18. sajandist. Assoorid: Assoorid kuuluvad Portugalile, kuigi nad asuvad riigi põhjaosast 1200 kilomeetri kaugusel Atlandi ookeanis. Saartel toimub palju vulkaanipurskeid ja maavärinaid
ÜLDANDMED Portugali Vabariik Pealinn: Lissabon Pindala: 92,090 km2 · Maa: 91,470 km2 · Vesi: 620 km2 Rahvaarv: 10,735,765 (Juuli 2010) Portugali lipp Riigikeel: portugali Rahaühik: euro (EUR) Naaberriik: Hispaania Ajavöönd: WET (maailmaaeg) Usk: Rooma katoliku 84,5%, teised kristlikud 2,2%,
Tõrva Gümnaasium Piia Pähklamäe 10. klass Assoorid Referaat Juhendaja õpetaja Laine Tangsoo Tõrva 2009 Sisukord SISSEJUHATUS ............................................................................................... 3 1. OLULIST ASSOORIDEST ................................................................. 4 2. ASSOORID ..................................................................................... 5 3. ASSOORIDE TRADITSIOONID.................................................... 9 KOKKUVÕTE ................................................................................................. 10 KASUTATUD KIRJANDUS .......................................................................... 11 2 Sissejuhatus
Portugal 1.ASUKOHT KAARDIL Portugal asub Lõuna- Euroopas Pürenee poolsaare lääneosas.Idast ja põhjast piirneb Portugal Hispaaniaga. Läänest ja lõunast
Püramiide peetakse sarnaseks Peruu ja Mehhiko püramiididega. Maspalomase liivaluited - on valgest liivast kõrbe meenutavad luited, mis vastanduvad huvitavalt saare vulkaanilise maastikuga. Aafrikapärane 8 kilomeetri pikkune minikõrb. Loorberimets Anaga mägismaad ja teisi Põhja-Tenerife alasid kattev loorberimets on teadlaste poolt tunnistatud autentseks elavaks fossiiliks. See mets, mis 20 miljonit aastat tagasi miotseeni- ja pliotseeniajastul kattis kogu Euroopa lõunaosa, kadus kvaternaari ajastu jäätumiste tagajärjel. Tänu laiuskraadile ja ookeanituultele Kanaaridel selline taimestik siiski säilis. Nii saigi saarestikust selle miljoneid aastaid samasugusena püsinud taimestiku viimane varjupaik. Kuna selline mets vajab kasvamiseks teatud niiskus-ja temperatuuritaset, leidub seda vaid madala vööndina 500-1400 meetri kõrgusel Kanaaride põhjaosas. Loorberimetsa mitmekülgne taimestik sisaldab 20 algupärast puuliiki. 9
Nimi: Patrik Sebastian Unt EUROOPA RIIKIDE TUNDMAÕPPIMINE 2 RIIGI VÕRDLUSENA. VÕRDLUSE RIIK - Horvaatia RIIK - Portugal ALUS Pealinn Zagreb Lissabon Pindala 56 610 km2 (UMA) 92 345 km2 (UMA) 1p. Asukoht: Põhi - 46°33 N, 16°22 E Põhi - 42°9' N, 8°11' W geograafilised Lõuna - 42°23 N,16°21 E Lõuna - 36°57' N, 7°53' W koordinaadid Ida - 45°12 N, 19°27 E Ida - 41°34' N, 6°11' W 2p. Lääs - 45°29 N, 13°30 E Lääs - 38°46' N, 9°30' W
eurooplased mõtlema muinasjutuliste idamaade peale. Nendel avastustel oli hulk põhjusi. Monetaristide arvates algasid suured maadeavastused põhiliselt sellepärast, et Euroopas oli suur puudus kullast ja hõbedast. Euroopa majandus sõltus kuld- ja hõberahast, kuid kulla ja hõbeda nappus Euroopas tõi kaasa majanduslanguse suures osas Euroopast. Teine tegur oli sajanditepikkune konflikt hispaanlaste ja portugallaste ning Pürenee poolsaare lõunaosa moslemite vahel. Suutlikkus Põhja-Aafrika moslemite riike tiivalt haarata oli neile elutähtis. Samal ajal õppisid nad palju oma araablastest naabritelt. Nii karakk kui ka karavell kasutasid araablaste ladina purje, mis tegid laevad manööverdamisvõimelisemaks. Araablaste kaudu taasavastati ka vanakreeka geograafia, mis andis aimu Aafrika ja Aasia kujust. Esimese suure ekspeditsioonide laine vallandas Portugali infant Henrique Meresõitja.
eurooplased mõtlema muinasjutuliste idamaade peale. Nendel avastustel oli hulk põhjusi. Monetaristide arvates algasid suured maadeavastused põhiliselt sellepärast, et Euroopas oli suur puudus kullast ja hõbedast. Euroopa majandus sõltus kuld- ja hõberahast, kuid kulla ja hõbeda nappus Euroopas tõi kaasa majanduslanguse suures osas Euroopast. Teine tegur oli sajanditepikkune konflikt hispaanlaste ja portugallaste ning Pürenee poolsaare lõunaosa moslemite vahel. Suutlikkus Põhja-Aafrika moslemite riike tiivalt haarata oli neile elutähtis. Samal ajal õppisid nad palju oma araablastest naabritelt. Nii karakk kui ka karavell kasutasid araablaste ladina purje, mis tegid laevad manööverdamisvõimelisemaks. Araablaste kaudu taasavastati ka vanakreeka geograafia, mis andis aimu Aafrika ja Aasia kujust. Esimese suure ekspeditsioonide laine vallandas Portugali infant Henrique Meresõitja.
kool Brasiilia Nimi Klass Õpetaja: koht Asukoht ja reisihind Sao Paulosse on kõige mõtekam minna lennukiga. Lennupiletite hinnad algavad 1100 kuni 1900. Brasiilia riigi üldinfo Pindala: 8 511 960 km2 (5. maailmas) Rahvaarv: 190 824 000 (2009. 5. maailmas) Pealinn: Brasilia (2 260 000 el.) Haldusjaotus: 26 osariiki Riigikeel: Portugali keel Rahaühik: reaal (BRL); 1 BRL - 6,6 EEK; (-2,2 EUR; -3.1 USD) Riigitähis: BRA, BR Religioon: 80% katoliiklased. Protestandid (nelipühilised). Afrobrasiilia usundid- quimbanda (macumba),candomblé ja umbanda. Brasiilia: on Lõuna-Ameerika suurim riik. Kuulus oma jalgpalli ja Rio De Janeiro karnevalide poolest. Ta on väga suurte kontrastide maa Sao Paulo linnamosaiigist, kultuurilise Pernambuco ja Bahia ja puutumatute Amazoni vihmametsadeni välja. Brasiilia on maailmas suuruselt viies riik. Ta on jagatud viieks regiooniks, peamiselt osariikide järgi, kuid see jaotus järgib looduslikke piire. Naabriteks
Sisukord Asupaik............................................................................................................................................2 Riigipiirid.........................................................................................................................................2 Haldusjaotus.....................................................................................................................................2 Asustus.............................................................................................................................................3 Sotsiaal-geograafiline jaotus............................................................................................................4 Rassiline ja etniline jaotus...............................................................................................................4 Indiaanlased....................................................................................................
mäestike; talvel parasvöötme 4...10ºC, suvel troopiline õhk 24...26ºC; 400...500 mm/a, sügisel ja talvel) vöötme piires. Asend (36º...82ºpl) ning Atlandi o lähedus peam. ilmakujundajateks. Atlandi o vahetu mõju on väike, mida enam põhja poole, seda tugevam on P-Atlandi sooja hoovuse mõju (eriti talvel). Veelgi olulisemaks atmosfääri mõjutsentrumid, tähtsaim Islandi õhurõhumiinimum (Atlandi o. põhjaosa kohal, tekitab itta suunduvaid tsükloneid), Assoori maksimum (35º...40ºpl, toodab kuiva ja sooja õhku), Aasia maksimum (Euraasia mandri kohal, kujundab Euroopa ida-ja kaguosa kliimat, põhjustab külma ja sademetevaest talve), Lõuna- Aasia miinimum (vähemaktiivne, suvel). Mäestike ülaosad meenutavad polaaralasid, puudub vaid polaaröö/päev, sademeterohked, temp. madal. Vetevõrk on väga tihedalt seotud paikkonna reljeefi, kliima (sademete ja aurumise vahekord), inimtegevuse (veekogude süvendamine, kanalid,
Balkani ps. mäestike; talvel parasvöötme 4…10ºC, suvel troopiline õhk 24…26ºC; 400…500 mm/a, sügisel ja talvel) vöötme piires. Asend (36º… 82ºpl) ning Atlandi o lähedus peam. ilmakujundajateks. Atlandi o vahetu mõju on väike, mida enam põhja poole, seda tugevam on P-Atlandi sooja hoovuse mõju (eriti talvel). Veelgi olulisemaks atmosfääri mõjutsentrumid, tähtsaim Islandi õhurõhumiinimum (Atlandi o. põhjaosa kohal, tekitab itta suunduvaid tsükloneid), Assoori maksimum (35º…40ºpl, toodab kuiva ja sooja õhku), Aasia maksimum (Euraasia mandri kohal, kujundab Euroopa ida-ja kaguosa kliimat, põhjustab külma ja sademetevaest talve), Lõuna-Aasia miinimum (vähemaktiivne, suvel). Mäestike ülaosad meenutavad polaaralasid, puudub vaid polaaröö/päev, sademeterohked, temp. madal. Vetevõrk on väga tihedalt seotud paikkonna reljeefi,
kivimitest graniitidest ja gneissidest. Seal leidub rikkalikult raua- ja värviliste metallide maaki, kõikjal on graniit ja muud ehituseks sobivat materjali. (2) Aastane sademete hulk on u. 500 600 mm. Sademed ei aura täielikult ja madalamatesse kohtadesse on tekkinud rohkesti soid. Soode teket soodustab ka kristalsetest kivimitest aluspõhi, mis ei lase sademetel sügavamale imbuda. Samuti on palju kiirevoolulisi, kärestikulisi jõgesid, kuhu on ehitatud palju elektrijaamu. Jõed toituvad vihmade, lume- ja jääsulamisveest.(2) Põhja-Euroopas eristub kolm kliimavöödet: arktiline, lähisarktiline ja parasvöötme mereline valdkond. Arktikavööde hõlmab Teravmäed ja Franz Josephi maa. Päikesekiirguse juurdevool on siin väikseim ning kiirgusreziimis on välja kujunenud polaaröö ja- päeva vaheldumine. Sademeid on vähe 200 400 mm ning need langevad peamiselt lumena. Õhutemperatuur muutub läänest itta: jaanuaris -8 oC kuni -20 oC ning juulis 0
september 1254 8. jaanuar 1324) oli itaalia maadeuurija ja keskaja tuntuim rännumees. Marco Polo sündis rikka Veneetsia kaupmehe perekonnas ja talle õpetati kõike, mida oli kauplemiseks vaja: kuidas hinnata vääriskive, eristada eksootilisi vürtse ja valida kõige paremat siidi. Aastatel 12711274 reisis ta koos onu Maffeo ja isa Niccològa mööda Siiditeed Hiinasse, kus viibis 17 aastat. Selle aja vältel külastas ta paljusid Hiina piirkondi. Tagasi purjetas ta ümber Aasia lõunaosa ning siirdus Pärsia kaudu kodumaale. Oma pikast retkest kirjutas Polo raamatu oma reisikirjeldusest ning kuni 19. sajandini oli see üks tähtsamaid geograafilisi allikaid Sise-Aasia kohta. Tänapäeval küll enamik ajaloolasi usub, et Polo jõudis Hiinasse, kuid on ka arvatud, et tema reisikirjeldused on ainult üks väljamõeldis kohtadest, kus ta ise pole kunagi käinud. Vasco da Gama Vasco da Gama (1460 või 1469 24
.................................................... 11 5.1 Veestik............................................................................................................................ 11 5.2 Taimestik.........................................................................................................................11 5.3 Maavarad.........................................................................................................................12 Tenerife ja Teide vulkaan..........................................................................................................13 6.1 Tenerife........................................................................................................................... 13 6.2 Teide vulkaan..............................................................................................................14 Kokkuvõte....................................................................................................
Portugali, Itaaliasse ja Suurbritanniasse 70,9% ekspordist. Ladina-Ameerika osakaal ekspordis oli 4,9%, USA-l 4,2%, Import Euroopa Liidu liikmesriikidest moodustas 2007. aastal 58,8%. Hiina osakaal oli 5,5%, Ladina-Ameerikal 4,7% ja USA-l 3,3%. Hispaania peamised kaubanduspartnerid 2007. aastal EKSPORT IMPORT 1. Prantsusmaa 1. Saksamaa 2. Saksamaa 2. Prantsusmaa 3. Portugal 3. Itaalia 4. Itaalia 4. Hiina 5. Suurbritannia 5. Suurbritannia 4.4 Peamised majandusharud 2006. aastal oli kokku 3,2 miljonit ettevõtet. Kõige enam kasvas ettevõtete arv ehitussektoris - 7.9%, ülejäänud teenindussektoris oli ettevõtete arv 2006. aastal 5,6% 12 suurem kui 2005.a
................................................................................11 Kasutatud kirjandus......................................................................................................... 12 2 Sissejuhatus Tulemaa on Lõuna-Ameerikas. Seal asub lõunapoolseim linn Ushuaia, mis on saare Argentina-osa keskus. Saare põhjaosa on tasane, lõunaosa mägine. Mägedes on okasmetsad, põhja pool rohtlad. Tulemaa on suurim saar Tulemaa saarestikus, mille pindala on 48 100 km². Saarestik koosneb mitmesajast saarest. Kliima on lähispolaarne. Saarestiku kirdeosas on aastane sademete hulk 400...500 mm, edelaosas kuni 2000 mm, kohati 5000 mm. Kliima on suvel jahe ja talvel külm. Keskmine temperatuur on jaanuaris 10...11°C, juulis 0...2°C. Tulemaa ümbruses on pidevalt tugevad tormid, mistõttu meremehed on pidanud seda piirkonda kardetavaks.
indiaani hõimude liidud. 15. sajandil vallutasid maa inkad. 1830 kuulutati riik iseseisvaks Ecuadori nimi on riigil aastast 1835 Kultuur: Panama müts on Ecuadori rahvusmüts Mereandide toidud on väga populaarsed eriti rannikul, samuti ka sealiha ja kanaroad Aguardientepopulaarne alkohol, mis tähendab tõlkes põlevat vett Loodus Vaikse ookeani rannikul on 60100 km laiune madalik, keskosas paiknevad kaks Andide ahelikku. Kõrgeim tipp on Chimboraza 6310m vulkaan. Maa idaossa ulatub Amazonase madalik. Riigile kuuluvad Vaikses ookeanis asuvad vulkaanilised Galapagose saared. Huvitavaid fakte: Pealinn Quito asub Andide orus, mida ääristab 30 vulkaani Koolides toimub õppetöö sageli indiaani keeles 192maailma riigi hulgas on Ecuador laste suremuse koha pealt 122 kohal Galapagose Rahvuspark on üks maailma loodusimedest Ecuador on väga rikas erinevate linnuliikide poolest ligikaudu 1500 liiki Guyana
Keskaja tuntumad maadeavastajad on: Marco Polo, Vasco da Gama, Christoph Kolumbus, Amerigo Vespucci ja Fernao de Magalhaes. Järgnevalt ma neist räägingi. Marco Polo (15. september 1254 8. jaanuar 1324) Marco Polo oli Itaalia maadeuurija, kes sündis Veneetsia kaupmehe perekonnas. Aastatel 1271 1274 reisis ta koos onu Maffeo ja isa Niccològa mööda Siiditeed Hiinasse, kus viibis 17 aastat. Selle aja vältel külastas ta paljusid Hiina piirkondi. Tagasi purjetas ta ümber Aasia lõunaosa ning siirdus Pärsia kaudu kodumaale. Oma pikast retkest kirjutas Polo raamatu oma reisikirjeldusest ning kuni 19. sajandini oli see üks tähtsamaid geograafilisi allikaid Sise-Aasia kohta. Tänapäeval küll enamik ajaloolasi usub, et Polo jõudis Hiinasse, kuid on ka arvatud, et tema reisikirjeldused on ainult üks jutustamine kohtadest, kus ta ise pole kunagi käinud. Marco Polo reisid Marco polo külastas Hiinat esimest korda koos oma Venezia kaupmehest isaga. Ta jäi Hiinasse
valdavalt okaspuud. Lehtpuitu saab peamiselt idaosariikide laastatud metsadest. (1) Kalavarud Vanasti olid Ühendriikide kalavarud rikkalikud. Palju kalu oli sisevetes, eriti Suures järvistus. Tuntud heeringa- ja tursapüügi piirkonnad olid Atlandi ookeani põhjaosa rannikuvetes. Heeringat, turska, sardiine, eriti lõhelisi oli väga rikkalikult ka Vaikse ookeani rannikuvetes, kõige rohkem Alaska lõuna- ja läänerannikul. Kalarikas oli Mehhiko laht, kuhu Mississippi ja teised jõed tõid tohutul hulgal toitained. Kalavarade majandamine oli kaua aega väga halb. Kaugemates vetes levis röövpüük, millega tegelesid enamasti välismaalased. Oluliselt kahjustas kalavarasid rannikumere ja suure järvistu saastamine. Niisugustes tingimustes vähenesid kalarikkused tohutult. Viimase paarikümne aasta jooksul on tehtud tõsiseid pingutusi kalavarude kaitseks ja taastamiseks. Vaikses ookeanis ja Mehhiko lahes on olukorra edasine
Novembri vahel ulatuda üle 38. kraadi. Lõuna-Brasiilias on aga kõige külmem, talvel võivad temperatuurid minna ka alla nulli. Brasiilias sajab üldiselt kõikjal väga palju, paljudes kohtades mitu meetrit aastas. Leidub üksikuid kuivemaid paiku, idaosas isegi alla 500 mm aastas, aga päris kõrbe ei ole. Samuti pole Brasiilias paiku, kus enamikul talvedel püsiv lumikate moodustuks. Brasiilias voolavad Lõuna-Ameerika suurimad jõed Amazonas ja Paraná jõgi. Brasiilia jõgedevõrk on tihe ja jõed on üldiselt hästi laevatatavad. Seetõttu on jõelaevandus seal väga oluline, eriti hõredalt asustatud piirkondades tähtsam kui maantee- või raudteevõrk. Brasiilia asub kolmes ajavöötmes. Aastaajad on vastupidised Euroopale ja USA-le. Kevad on 22 sept 21dets, suvi 22 dets 21 märts, sügis 22 märts 21 juuni ja talv 22 juuni 21 sept.
Peaminister José Luis Rodríguez Zapatero Rahaühik Euro (EUR) Kesk-Euroopa aeg, Ajavöönd Kanaari saartel maailmaaeg Tippdomeen .es ROK-i kood ESP Telefonikood 34 Lipp: Vapp: Hispaania Kuningriik (hispaania keeles Reino de España) on riik Edela- Euroopas Pürenee poolsaarel. Samal poolsaarel asub ka Hispaania läänenaaber Portugal. Põhjapiiri taha jäävad Prantsusmaa ja väikeriik Andorra. Vahemeri jääb idasse ja lõunasse, Atlandi ookean lõunasse (Cádizi laht), läände ja põhja (Biskaia laht). Hispaaniat lahutab lõuna poole jäävast Aafrikast (Maroko) kitsas Gibraltari väin, mille ääres Euroopa poolel asub ka Suurbritanniale kuuluv Gibraltar. Hispaania osad on ka Baleaarid Vahemeres, Kanaari saared Atlandi ookeanis ning Põhja-Aafrika linnad Ceuta ja Melilla. Religioon
Koolinimi Geograafia. Hispaania. Sinu nimi -2001- Sisukord: 1 · Sissejuhatus lk 3 · Üldandmed lk 3 · Asend lk 4 · Loodus lk 4 · Jõed lk 5 · Taimestik lk 5 · Loomastik lk 5 · Rahvastik lk 6 · Majandus lk 6 · Tööstus lk 6 · Maavarad lk 7 · Energiamajandus lk 7 · Masinatööstus lk 8 · Põllumajandus lk 8 · Veondus lk 8 · Tervishoid lk 9 · Haridus lk 9 · Kasutatud materjal lk 11 2 < Hispaania lipp
annaabi.ee 
