Kanaari saared (Hispaania) Üldandmed Pindala: 7 447 km² Rahvaarv: 2 118 519 (2010) Pealinn: Las Palmas de Gran Canaria Rahaühik: Euro Riigikeel: Hispaania Asukoht: Atlandi ookean, Loode - Aafrika Loodus Saared jagunevad: Lanzarote, Fuerteventura, Gran Canaria, Tenerife, La Gomera, La Palma, El Hierro. Fuerteventura, La Graciosa Saared on vulkaanilised ja mägised Kõrgeim tipp: Teide vulkaan (3718m) Tenerifel Teide Tuntuimad rannad: El Bollullo Fuerteventural asuv Gorralejo Lanzarotel asuv Farma Tenerifel asuv El Bollullot (musta liivaga) Gran Canarial asuv Maspaloma Kliima Keskmised temperatuurid on talvel 18°C kuni suvel 24°C.
Suurema osa poolsaarest hõlmab Meseta kiltmaa, mida äärestavad 2000-3000 m kõrgused mäed. Kesk-Kordiljeeride mäeahelik jaotab kiltmaa Vana- ja Uus-Kastiiliaks. Poolsaar asub vahemerelise kliima vööndis. Pürenee poolsaarel asuvad ka Hispaania, Andorra ja Gibraltar. Naaberriigid: Hispaania. Saared: Atlandi ookeanis kuuluvad Portugalile Madeira saar ja Assoori saarestik. Assoori saarestiku alla kuuluvad kolm rühma: Läänerühm (Corvo ,Flores), keskrühm (Faial, Pico, São Jorge, Graciosa, Terceira) ning idarühm (São Miguel (peasaar), Santa Maria). Assoori saartel toimub palju vulkaanipurskeid ja maavärinaid. Pinnamood: Pinnamoelt on maa suures osas Meseta kiltmaa pikendus. Selgelt eristub kaks piirkonda- Tejo jõega rööpselt kulgeva Serra da Estrela ahelikuga eraldatud põhja- ja lõunaosa. Põhjas laiub mägimaastik, kus on viljakad orud, eelkõige Douro jõe org. Rohkem liigestatud ja kuivem on Loode-Portugal (Geresi, Peneda, Laeoco jt mäeahelikud). Maa
liigirohkus on võrreldes loomariigiga väga rikas. 3 Olulist Assooridest Saarestik Assoori saarestik on autonoomne piirkond, mis kuulub Portugalile aastast 1976. Ametlik keel on portugali keel, kuid esineb ka flaami ja aafrika päritoluga dialekte. Suurim linn on Ponta Delgada 55000 elanikuga. Assoori saarestik on jagatud 3 rühma: · Idarühm: Sao Miguel ja Santa Maria · Keskrühm: Terceira, Graciosa, Sao Jorge, Pico ja Faial · Läänerühm: Flores ja Corvo Rühmad jagunevad omakorda 156 vallaks. Kaart Assooride asukohast ja saartest. Assooride lipp Assooride vapp Asukoht Assoorid asuvad Atlandi ookeanis 1500 km kaugusel Lissabonist ning 3900 km kaugusel Põhja-Ameerikast. Saarte kogupindala on 2355 ruutkilomeetrit. Assooride üheksa saart ulatuvad paralleeli, mis kulgeb ka läbi Lissaboni
9º W 7º W laiuskraadide vahemikus. Pealinn Lissabon asub geograafilistel koordinaatidel: 38º N 9º W ning on Jõhvist linnulennult 3449 km kaugusel. Kellaaegade erinevus on Eestil Portugaliga kaks tundi. SAARED Atlandi ookeanis kuuluvad Portugalile Madeira saar ja Assoori saarestik. Assoori saarestiku alla kuuluvad kolm rühma: Läänerühm (Corvo ,Flores), keskrühm (Faial, Pico, São Jorge, Graciosa, Terceira) ning idarühm (São Miguel (peasaar), Santa Maria). Assoori saartel toimub palju vulkaanipurskeid ja maavärinaid. 4 PINNAMOOD, LOODUS Selgelt eristub Portugalis kaks piirkonda. Tejo jõega rööpselt kulgeva Sierra da Estrela ahelikuga eraldatud põhja ja lõunaosa. Põhjapool on mägine, kus on viljakad orud. LoodePortugal on kuivem. Riigi lõunaosa on madalam ja künkliku pinnamoega.
Vulkaanilist päritolu saared on laiali pillutatud 650 km ulatuses. Assoori saarestik hõlmab 2355 km², seal elab 243 800 inimest. Saarestiku keskus on Ponta delgada. Assoorid moodustavad üheksa vihmast ja rohelist vulkaanitippu saared, mis jagunevad rühmadesse: · Läänerühm o Santa Maria o Corvo o Flores · Keskrühm o Faial o Pico o São Jorge o Graciosa o Terceira · Idarühm o São Miguel Assoori saartel toimub palju vulkaanipurskeid ja maavärinaid. [6][10] 4. PINNAMOOD, LOODUS Portugali maastik on erakordselt mitmekesine, maastikupilt võib muutuda väga lühikeste vahemaade tagant. Portugali põhja- ja keskosa asuvad Meseta kiltmaa äärealal, mille murrangud on lõhestunud platoodeks ja ahelikeks. Selgelt eristub kaks piirkonda, mõlemad pooled on väga eriilmelised Tejo jõega
päikesekiired ja termomeeter näitab ligikaudu 15 °C. Assoorid 186 Assoorid on Portugali autonoomne piirkond ja saarestik Atlandi ookeani põhjaosas, mis avastati portugallaste poolt 1427. aastal. Saared jagunevad kolme rühma. Läänerühma moodustavad Corvo ja Flores, keskrühma Faial, Pico, São Jorge, Graciosa ja Terceira ning idarühma São Miguel (peasaar) ja Santa Maria. Lopsaka loodusega saared on vulkaanilised ja mägised, seal valitseb pehme kliima ning hoolimata kõrgrõhkkonnast sajab suvelgi vihma. Atlandi ookeanis laiuvatele Assooridele pole kerge pääseda. Omal käel lendamine läheb kulukaks, aga pakette pole eriti valida. Enamasti ei teatagi, kus Assoorid on. Keset Atlandi ookeani 1400 km Lissabonist, 4000 km Ameerikast ja Kanaaridest paar tuhat km otse lõuna poole
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
