5) lõuna- külmvööde. Kõigi nende viie soojusvöötme piirid on väga selgelt piiritletud. Palavvööde jääb ekvaatorist põhja ja lõuna suunas vahemikku 23,5 kraadi põhjalaiust kuni 23,5 kraadi lõunalaiust. Need laiuskraadid on viimased, kus pööripäevadel tõuseb päike seniiti. Nendel laiustel asuvaid rööbikuid nimetatakse põhja- ehk vähi pöörijoon põhjapoolkeral ja lõuna- ehk kaljukitse pöörijoon lõunapoolkeral. Mõlemal pool palavvöödet asuvad parasvöötmed. Põhja-parasvööde ulatub põhjapöörijoonest kuni põhjapolaarjooneni, lõuna-parasvööde aga lõunapöörijoonest lõunapolaarjooneni. Polaarjooned tähistavad neid laiusi, kust alates esinevad polaaröö ja polaarpäev. Parasvöötmetest pooluste suunas asuvad külmvööd. Nende piirideks on polaarjooned. Kliimavöötmed Soojusvöötmete piires on kliimaerinevused siiski suhteliselt suured. Veelgi täpsemaks kliima üldistamiseks on kasutusele võetud kliimavöötmete süsteem
Lisaks väidavad farmakoloogid, et kärbseseenel on tohutu hulk geneetilisi teisendeid ning tema keemiline koostis võib kõikuda väga laiades piirides, sõltuvalt kasvukohast ning ilmastikutingimustest. 10 2.4. Leviala Punast kärbseseent tunnevad väga paljud rahvad, sest tema veviala on ulatuslik. See hõlmab kõigi põhjapoolkeral asuvate mandrite Aasia, Ameerika ja Euroopa parasvöötmed, seent esineb ka Indias, Aafrikas ja Austraalias. Ta pole väga valiv keskkonna suhtes. Eelistades küll happelist pinnast, on ta nõus elama sümbioosis nii männi, kuuse kui ka lehisega. Eestis kasvab 8 liiki kärbseseeni. Et kärbseseen on tuntud niivõrd laial areaalil on eri rahvaste seas kehtinud väga erinevad seene tarvitamise traditsioonid, sest nii ulatuslikul alal olevad inimkultuurid on eritüübilised ja seepärast pole imekspandav, et kärbseseenesse on
annaabi.ee 
