Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Geograafia (põllumajandus) (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Geograafia KT kordamine.


Põllumajandus. Maakera agrokliimavöötmed


  • põllimajanduse peamine ressurss on põllumajandusmaa
    • hõlmab peaaegu kogu maismaast
  • jaguneb:
    • haritav maa
    • looduslik rohumaa
  • ligi 1,5 miljardit hektarit haritavat maad on enamjaolt põldude, kuid ka mitmeaastaste istanduste all.
  • kõige üldisemalt võib põllumajanduse jagada kaheks
    • elatus- e. naturaalmajandus( omatarbeline )
    • turumajandus (kaubaline)
  • nüüdisajal on enamike riikide põllumajandus spetsialiseerunud
  • Polaakliima
    • kogu aasta külm ja põllumajandusega tegelemine võimatu.
  • Lähispolaarne kliima
    • lühike vegetatsiooniperiood
    • kasin soojushulk
    • vaid parimates mullastikutingimustes kiirekasvulised ja lühiajalist öökülma taluvaid kultuure
  • Parasvööde
    • kevadised ja sügisesed öökülmad lühendavad vegetatsiooniperioodi, seetõttu saab sageli aastas vaid ühe saagi.
    • kapitali käive aeglane
    • tööjõuvajadus hooajaline
    • toodangu ületalve säilitamine kulukas ja suurte kadudega

  • Jahe parasvööde
    • vegetatsiooniperiood 3-5 kuud
    • looduslikult levib okasmets
    • suvi on lühike ja jahe
    • talv külm ja pikk
    • põllumajandusliku maad on vähe
    • karmid ilmastikutingimused
    • väheviljakad leetmullad
    • kasvatada saab teravilju
  • Mõõdukas parasvööde
    • vegetatsiooniperiood pikkus 5 kuud või rohkem
    • jaguneb kaheks
      • mereline
        • pehme ja niiske talvega piirkond
        • peale teraviljade kasvavad hästi ka istanduste põhikultuurid
          • sõstrad
          • õunapuud
        • mullad keskmise viljakusega
        • arvukad rohumaad on eelduseks piimakarjakasvatusele
      • mandriline
        • kultuuride valikut piirab külm talv
        • mõnikord kahjustab saaki põud
        • lühikese vegetatsiooniperioodi tõttu peab kõik tööd tegema väga ruttu
  • Soe parasvööde
    • kuuekuuline või pikem vegetatsiooniperiood
    • võimalus kasvatada soojalembelisi kultuurtaimi
    • kultuuritaimede valikut piirab lühike kuid külm talv ja vähene sademete hulk
    • niisutus on kuivematel aegadel vajalik
  • Lähistroopiline vööde
    • vegetatsiooniperioodi lühendab kuiv kliima
    • niisutamise abil on võimalik põllukultuure kasvatada kogu aasta
    • aastas võimalik saada 2 saaki
    • haritavat maad on u. 300 milj, hektarit
      • selle kasutamine sõltub sademete hulgast ja aastaajalisest jaotusest
    • pehme ja vihmane talv
    • kuum ja põuane suvi
    • mullad on viljakad
      • vihmavesi võib mäenõlvadel põhjustada erosiooni
    • kasvatatakse puuvilju
    • kasvatatakse kitsi ja lambaid
  • Troopiline vööde
    • temp. ei lange kunagi alla 0’ C
    • kõige jahedamatel kuudel temp. 15-20
    • nendel aladed maailma suurimad kõrbed
    • põllumajandusega saab tegeleda vaid oaasides , kus põhjavesi ulatub maapinna lähedale.
    • kasvatatakse
    • kasvatatakse kaameleid ja lambaid
  • Lähisekvatoriaalne vööde
    • aastaringselt soe
    • sademed langevad ebaühtlaselt
    • sageli esineb ikaldusi põua tõttu
      • hirss
      • maapähkel
      • sisal...
      • puuvill
      • riis
    • tegeletakse veisekarjakasvatusega
    • savannialadel saab tegeleda taimekasvatusega aastaringselt
    • niisutatavatelt maadelt saab aastas 3 saaki

  • Ekvatoriaalne vööde
    • väga niiske kliima
    • peaaegu viljatud mullad
      • õlipalm
      • kautśuk
      • kohvipuu
      • kakaopuu

Põllumajandusliku tootmise vormid ja nende levik


  • Agraarajastu
    • korilus
    • hiljem jäädi paikseks või tegeleti rändkarjakasvatusega
    • kasutusele võeti sõnnik väetisena
    • toidutagavarad
    • mõisasüsteem
    • tänapäeval levinud arengumaades
    • iseloomulik:
      • elatus- e. naturaalmajandus
        • toodab nii palju kui tarbib
        • palju toodetakse maaala kohta
      • kõrge tööhõive põllumajanduses

  • Industriaalajastu
    • põllumajandusreformi käigus jagati või müüdi maad talupoegadele
    • ajapikku toodeti ka müügiks
    • toodeti enamasti
      • teravilja
      • loomi
      • linde
    • segatalud
    • iseloomulik arengumaadele (brasiilia - kohvioad)
    • spetsialiseerunud suurtalud
    • turu survel keskenduti ühele või mitmele suunale
    • kaasaegsem tehnika
    • arenes kaubavahetus
    • tööjõudlus suurenes
    • levik : Euroopa ja Põhja-Ameerika
    • esmalt spetsialiseerumine piimakarja taludes
    • kasvatati ka teravilja loomadele söödaks
    • suurlinnade lähedal
    • ekstensiivsed teravilja talud
    • põhiliselt kasvatati nisu
    • levinud hõredasti asustatud kuiva kliimaga aladel
    • palgati hooajatöölised
    • tootmiskulud ning tulud väiksed
    • rantśod
    • suur loomakasvatusmajand
    • lihaveised ja lambad
    • toidetakse aastaringselt looduses
    • odav kaup
    • u. 1000 looma vähemalt
      • USA
      • Austraalia
      • Argentiina
    • istandus
    • taimekasvandusmajand
      • kohvipõõsad
      • suhkruroog
    • suur rõhk agrotehnikal
    • sordiaretus, väetamine, taimekaitsevahendid
    • esineb palju arengumaades

  • Infoajastu
    • iseloomulik
            • täielikult suunatud müügiks
            • kõrge tootlikkus
            • kemikaalide kasutamine
            • kõrged keskkonnanõuded arenenud maades arengumaades kohati puuduvad.
            • kitsalt spetsialiseerunud
    • loomavabrikud e. hiigelfarmid
    • loomad mitmekorruselistes majades
    • enamasti turu lähistel
    • sööt ostetakse sisse
    • enam levivud
            • linnuliha vabrikud
            • loomalihavabrikud
            • piimavabrikud
    • Jaapan
    • USA
    • mahepõllundus

Ekstensiivne tootmine-suurte saakide saamine suurte tootmiste tõttu
  • suur põllu pind või kari
  • saagikus tavaliselt madal
  • madalad tootmiskulud
  • raha ei investeerita sorde- voi tõuaretusele
  • toodangu omahind madal

Intensiivne tootmine- väikesel pindalal suurte saakide saamine
  • sordi ja tõuaretus
  • väetiste kasutamine
  • tehnoloogia täiustamine
  • kapitali mahutused suured
  • toodangu omahind kõrge

Maailma toidu ja keskkonnaprobleemid


  • inimesed on asustanud 85% maailmast
  • 800 milj. näljahäda käes elavat
  • 40 milj. surevad neist nälga
    • 6 milj. neist lapsed
  • arvuliselt kõige rohkem alatoidetud inimesi Hiinas ja Indias

  • Toiduprobleemide põhjused
    • vaesus
    • erinevad keskkonnategurid
      • kõrbestumine
      • kalaressursside vähenemine
      • põud
      • üleujutused
      • erinevad kahjurid
      • põllumajanduseks sobimatud maaalad
    • suur rahvaarv ja asustustihedus
    • traditsiooniliste tootmisvormide säilimine
    • maailmakaubandussüsteem
    • valitsuspoliitika

  • arenenud riigid rakendavad põllumajanduspoliitikat
  • meetmed:
    • impordipiirangud
    • toetused e. subsiidiumid
      • riik maksab oma põllumajandustoodetele
    • põllumajandustoodete kokkuost riigi poolt
    • riik maksab preemiat põldude sööti jätmise eest
    • riik maksab teatud summa kui talupidaja vähendab külvipinda või müüb oma majapidamise
  • eesmärgid
    • tagada toiduainetega varustatus
    • tagada põllumehele piisav sissetulek
    • tagada põllumajandustoodetele mõistlik hind

Põhjused
Tagajärjed
Lageraie
  • muldade erosioon
  • looduslike ökosüsteemide hävitamine
Niisutamine
  • mullad soolduvad
Kuivendamine
Ülekarjatamine
  • muldade kõrbestumine
Üleväetamine
  • entrofeerumine-veekogude kinni kasvamine
  • joogivesi muutub joogikõlbmatuks
  • mullaelustik hävinebmulla viljakus väheneb
Mürkkemikaalide kasutamine
  • kasulike eluvormide hävinemine
  • mesilaste /lindude toidu mürgitamine
  • joogivesi muutub joogikõlbmatuks
  • mullaelustik hävineb
Monokultuuride kasvatamine
  • mullad vaesuvadmulla viljakus väheneb
  • haiguste ja kahjurite levik
Raskete põllumajandusmasinate kasutamine
  • muldade tihenemine
  • õhusisalduse vähenemine
  • mullaorganismide elu keskkonna halvenemine

Vasakule Paremale
Geograafia-põllumajandus #1 Geograafia-põllumajandus #2 Geograafia-põllumajandus #3 Geograafia-põllumajandus #4 Geograafia-põllumajandus #5 Geograafia-põllumajandus #6 Geograafia-põllumajandus #7 Geograafia-põllumajandus #8
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-02-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 115 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor siim kingu Õppematerjali autor
põllumajandus, maakera agrokliimavöötmed, põllumajanduse tootmise vormid ja nende levik, maailma toidu ja keskkonna probleemid

Sarnased õppematerjalid

Põllumajandus
7
doc

Põllumajandus

See jaguneb: 3 o haritav maa o looduslik rohumaa Ligi 1,5 miljardit hektarit haritavat maad on enamjaolt põldude, kuid ka mitmeaastaste istanduste all. Kõige üldisemalt võib põllumajanduse jagada kaheks: o elatus- e. naturaalmajandus(omatarbeline) o turumajandus (kaubaline) Nüüdisajal on enamike riikide põllumajandus spetsialiseerunud. · Polaakliima o kogu aasta külm ja põllumajandusega tegelemine võimatu. · Lähispolaarne kliima o lühike vegetatsiooniperiood o kasin soojushulk o vaid parimates mullastikutingimustes kiirekasvulised ja lühiajalist öökülma taluvaid kultuure. Nt redis, sibul, varajane kartul ... · Parasvööde

Geograafia
Geograafia konspekt põllumajanduse kohta
5
doc

Geograafia konspekt põllumajanduse kohta

Arenenud riikides (kõrgtehnoloogilistes) on põllumajanduse sektoris hõivatud vaid 2-3% töötajaist. Arengumaades on sektoris hõivatud enamus töötajaist, tööd tehakse endiselt käsitsi või loomade abil algsete põllutööriistadega. MAAILMA MAAKASUTUS: 1. kõlbmatu, vähekõlblik, rikutud maa- 19% 2. Teed ja ehitised- 3% 3. Siseveekogud, liustikud- 20% 4. Metsamaa- 27% 5. Põllumajanduslik maa- 31%, Haritav maa- 10%, rohumaa 21% Kõige üldisemalt jaotub põllumajandus kaheks: 1. elatus e. Naturaalmajanduslik (omatarbeline)- põllusaadused ja loomad vaid oma pere toitmiseks 2. Turumajanduslik (kaubaline)- eesmärk toodangu müük Nüüdisajal on enamiku riikide põllumajandus spetsialiseerunud ja seega kaasatud maailmamajandusse. Spetsialiseeritud kaubaline põllumajandus annab peamise osa maailma põllumajandustoodangust. Agrokliimavöötmed Põllumajanduse spetsialiseerumine sõltub eelkõige vegetatsiooniperioodi pikkusest ja

Geograafia
Esmasektor
5
doc

Esmasektor

· Lähistroopiline vööde: kuiv kliima. 2 saaki. Läänerannikute vahemereline valdkond: pehme, vihmane talv. Kuum, põuane suvi. Viljakad mullad, kuid mullaerosioon. Mitmeaastased istanduskultuurid. Kasvatatakse puuvilju, viinamarju, oliive, ka talinisu ja maisi. 1 Mandriline valdkond: suur niiskusepuudus. Kõrbed ja poolkõrbed. Lühike, külm talv. Põllumajandus võimalik oaasides. Kasvatatakse kitsi, lambaid. Idarannikute niiske valdkond: rikkalikult sademeid. Veg.periood 8-11 kuud. 2-3 saaki. Talv lühike ja pehme. Kasvatatakse nisu, maisi, riisi, tubakat, õlitaimi, tsitruselisi, teepõõsast jms. · Troopiline vööde: temp. ei lange alla 0°C. Suurimad kõrbed. Põllumajandus oaasides. Kasvatatakse suhkrurooga, puuvilla, datlipalmi, kohvipuud. Kaameli- ja lambakasvatus.

Geograafia
Geografia - majandus- kalandus-metsandus-energia-
4
docx

Geografia - majandus ( kalandus, metsandus, energia )

Kasutus ­ Usa, Island, Itaalia, Prantsusmaa, Jaapan, Filipiinid, Uus-Meremaa. Islandil on geotermaalenergia osa elektribilansis umbes 40%. Bioenergia ­ saab toota biomassist (orgaaniliste ainete nt puidu/põllumajandusjääkide põletamisel). Bioenergiat toodetakse ka loomasõnniku biogaasistumisel ja prügimägedest eralduva metaani ja orgaaniliste jäätmete põletamisel. Paljudes arengumaades puit siiani ainuke energiaallikas. ESMASEKTOR. Esmasesse ehk hankivasse sektorisse kuuluvad põllumajandus, metsandus, kalandus ja jahindus (mõnede klassifikatsioonide järgi ka maavarade kaevandamine). Esmasektori harud töötlevad loodusvarasid inimesele vajalikeks toodeteks. 4.1 Põllumajandus, Maailma agrokliimavöötmed. Põllumajanduse peamine ressurss on põllumajandusmaa (1/3 maismaast), mis jaguneb haritavaks maaks ja looduslikuks rohumaaks. Haritav maa ­ põllud, istandused. Looduslik rohumaa ­ karjamaa. Põllumajanduse tähtsust riigis iseloomustatakse tavaliselt

Geograafia
PÕLLUMAJANDUS-MAAKERA AGROKLIIMAVÖÖTMED
20
docx

PÕLLUMAJANDUS. MAAKERA AGROKLIIMAVÖÖTMED.

1 · Põllumajanduse struktuur sõltub : · · looduslikest tingimustest · ajaloolise arengu iseärasustest · sotsiaal-majanduslikest suhetest · rahvuslikest traditsioonidest · · Põllumajanduse tähtsust mingis riigis iseloom. põllumajanduses hõivatud inimeste osatähtsusega ja põllumajanduse osatähtsusega SKT-st. · Arenenud riikides on hõivatuid 2-3% töötajaist. Arengumaades on see osa valdav. · Põllumajandus: · 2 elatus- ehk natu raalmajandus · turumajandus · Looduslikud tegurid: kliima (temp., niiskusolud, kasvuperiood), mullad ( viljakus, paksus, lõimis, põuakindlus), reljeef (tasane/mägine, nõlva kalle). · Majanduslikud tegurid: kapital (hooned, masinad, seadmed, väetised, seemned, tõuloomad), tööjõud (tööjõu kvaliteet, traditsioonid), 3 valitsuse poliitika

Geograafia
Maailma põllumajandus
4
doc

Maailma põllumajandus

Kordamine geograafia kontrolltööks ­ Maailma põllumajandus Õp lk 85-97 · Põllumajanduse peamine ressurss on põllumajandusmaa, mis hõlmab peaaegu kolmandiku kogu maismaast ning jaguneb haritavaks maaks ja looduslikuks rohumaaks. · Põllumajanduse struktuur sõltub looduslikest tingimustest, ajaloolise arengu iseärasustest, sotsiaal-majanduslikest suhetest ja ka rahvuslikest traditsioonidest. · Kõige üldisemalt võib põllumajanduse jaotada kaheks: elatus e naturaalmajanduslik

Geograafia
Geograafia esmasektor
4
doc

Geograafia esmasektor

GEOGRAAFIA KONTROLLTÖÖ "ESMASEKTOR" 1. Esmasektor Esmasektori ehk hankiva sectori harud töötlevad loodusvarasid inimesele vajalikeks toodeteks. Esmasektor rahuldab ühiskonna esmaseid vajadusi ja vähe arenenud ühiskondades on selles hõivatud suurem osa tööjõust. Kõrgelt arenenud infoühiskonnas, kus tööviljakus on väga kõrge, tullakse toime vähese tööjõuga. Esmasektori allharud: põllumajandus (taimekasvatus ja loomakasvatus), metsandus, kalandus, jahindus, toorainet töötlevad harud (toiduaine-, kerge-, metsatööstus) ja paljud teenused (aretustegevus, maaparandus, nõustamine); maavarade kaevandamine kuulub nii esmasektori kui ka töötleva tööstuse alla. Arenenud riikides, kus põllumajanduses kasutatakse kõrgtehnoloogia saavutusi, on selles sektoris hõivatud vaid 2-3% töötajaist (Suurbritannia 1%, Rootsi 2%)

Geograafia
Geograafia KT kordamine –-ESMASEKTOR
3
odt

Geograafia KT kordamine – ESMASEKTOR

Geograafia KT kordamine ­ 4. ESMASEKTOR Esmasesse ehk hankivasse sektorisse kuuluvad põllumajandus, metsandus, kalandus ja jahindus. Esmasektor rahuldab ühiskonna esmaseid vajadusi ja vähe arenenud ühiskondades on selles hõivatud suurem osa tööjõust. 4.1 Põllumajandus. Maakera agrokliimavöötmed *Põllumajandusmaa, mis hõlmab peaaegu kolmandiku kogu maismaast, jaguneb haritavaks maaks ja looduslikuks rohumaaks. *Põllumajanduse võib kaheks jagada: naturaalmajandus (omatarbeline) ja turumajanduslik (kaubaline) PÕLLUMAJANDUS MÕJUTAVAD: LOODUSLIKUD TEGURID MAJANDUSLIKUD TEGURID Kliima Mullad Reljeef Kapital Tööjõud Valitsusepoliitik

Geograafia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun