SALMISTU KÜLA Arengukava 2010-2015 ülevaade NIMI KÜLA Asub Kuusalu vallas 45km kaugusel Tallinnast, 8km Kuusalust 1 meremiili kaugusel on Pedassaar, mis on osa külast 6km kaugusel Tallinn-Narva mnt Pool külast asub mere ääres, teine osa endiste suvilakooperatiivide maa-alal: Pedassaare, Laane, Klaukse AJALUGU Salmistu küla esmamainimist võib lugeda aastast 1455 Eesti ajal edukas kaluriküla, tegeleti ka piirituseveoga Soome Nõukogude ajal piiritsioon Taasiseseisvumise järel tunnustatud puhkerajoon Viimastel aastatel hoogne elamuterajamine ning paiksete elanike oluline kasv ELANIKKOND Küla elanike arv rahvastikuregistri põhjal 2014. aastal 108 inimest Suveperioodil elanikke 500+ KÜLA TUGEVUSED Mere lähedus, hea rand Kaunis loodus Eriline Pedassaar 1 miili kaugusel sadamast Väikesaarte lähedus Vaikne piirkond (eriti sügistalvel) Joogivee olem...
miiniinfokeskus, mille ülesandeks on Eesti vete miinisõjaga seonduvate andmebaaside haldamine ja täiendamine. Eesti osaleb aktiivselt Läänemere-äärsete riikide miinitõrje-alases infovahetuses. Alates 1994. aastast on miinitõrjeoperatsioonide käigus Eesti vetes kahjutuks tehtud 850 lõhkekeha. Mereväe laevade kodusadamaks on Tallinnas asuv Miinisadam, mis on võimeline vastu võtma ka NATO ja teiste liitlasriikide sõjalaevu ning tagama vajalikud sadamateenused. Merevägi ja miinitõrje Eesti Merevägi on koostöös Euroopa riikidega viinud läbi mitmeid miinitõrjeoperatsioone ja -õppuseid. Nende eesmärgiks on Eesti territoriaalvete puhastamine peamiselt kahe viimase maailmasõja ajal veesatud meremiinidest ja muudest veealustest lõhkekehadest. Kuigi Merevägi taasloodi alles 1994.a ning on üks väiksemaid maailmas, on mereväe laevade meeskonnad näidanud end rahvusvahelistel operatsioonidel koostöövõimeliste ja võrdsete partneritena
Sandown-klassi miinijahtijat, üks Lindormen-klassi staabi- ja toetuslaev, spetsiaalse väljaõppe saanud miinituukrite grupp ning miiniinfokeskus, mille ülesanne on hallata ja täiendada Eesti vete miinisõjaga seonduvaid andmebaase. Eesti osaleb aktiivselt Läänemere-äärsete riikide miinitõrje-alases infovahetuses. Mereväe laevade kodusadam on Põhja-Tallinnas asuv Miinisadam, mis on võimeline vastu võtma ka NATO ja teiste liitlasriikide sõjalaevu ning tagama vajalikud sadamateenused. Mereväe tunnuslause on "Mere kutsel - mere kaitsel!" 8 Mereväe ülesanded Eesti mereväe peamine eesmärk on kaitsta Eesti territoriaalvett. Teha miinitõrjet ning arendada miinisõjavõimet. Teenistus mereväes Ajateenistus mereväes kestab 11 kuud. Esimestel kuudel läbivad kõik mereväe ajateenijad
mullaorganismide elu keskkonna halvenemine Kalandus · Kalakasvatus kala kasvatamine siseveekogudes ja meredes. Aasia riikides. · Rannikupüük püütakse rannalähedastelt aladelt, kala töödeldakse rannikualadel ja müüakse kohalikul turul, ranna-asulated. Kasutatakse algelisi kalapüügivahendeid. Arengumaades - Ida- ja Kagu-Aasia riigid. · Avamerepüük nädalaks merele, kala töödeldakse samas. Arenenud sadamateenused - kokkuost, laevade remont. Annab suurema osa maailma kalatoodangust. · Ookeanipüük kaasaegse tehnikaga varustatud suured kalapüügilaevad võivad ära olla nädalaid. Kala töödeldakse laeval ja müüakse sadamates. Iseloomulik arenenud riikidele: USA, Jaapan, Venemaa. Peamised kalapüügipiirkonnad: · pinnakihid hapnikurikas vesi · jõgedesuudme piirkonnad jõed uhuvad maismaalt palju toitaineid
· Transport - Linna pääseb liinibussi, isikliku autoga või ühistranspordiga Narvast. Transpordi osas on linnal autorite arvates väga kesine olukord suuremate linnade vahel, kuna liinibusside väljumised toimuvad harva (nt Tallinnast 4x päevas, Pärnust saab vaid Narva ja sealt tuleb edasi vaadata). Samuti on Narva-Jõesuus sadam, mis asub Narva jõe suudmes. Kaikohti on külalisjahtidele 10, olemas on jäätmete kogumiskoht ja vahetus läheduses muud sadamateenused. · Sündmused ja vaatamisväärsused - Narva-Jõesuu suuremad kultuurisündmused toimuvad suvehooajal juunist septembrini, sest siis on linnas palju külalisi: puhkajaid ja turiste. Narva-Jõesuus toimub aastaringselt rohkelt erinevaid kultuuri ja meelelahutusüritusi. Linna visiitkaardiks on kujunenud augustikuu alguses mitmepäevase üritusteseeriaga tähistatav linna sünnipäev ning septembrikuu teisel poolel peetav Silmufestival (Narva-Jõesuu
rannikupüük - kalapüük väikepaatidega rannikulähedastest vetest, kala müüakse või töödeldakse kohe ranna-asulates. Ülekaalus valdavalt arengumaades, ülekaalukalt Ida-ja Kagu-Aasias. avamerepüük nädalaks merele, kala töödeldakse samas. Arenenud sadamateenused - kokkuost, laevade remont. Annab suurema osa maailma kalatoodangust. ookeanipüük kalapüük kaasaegsete kalapüügilaevadega ookeanist, kala töödeldakse laeval ja müüakse sadamates. Iseloomulik arenenud riikidele (USA, Jaapan, Norra jne). kalakasvatus kala kasvatamine siseveekogudes ja meres (sumpades). 64. Analüüsi muutusi maailma kalanduses ning selgita muutuste peamisi põhjusi; tea suuremate püügimahtudega riike;
rannikupüük - kalapüük väikepaatidega rannikulähedastest vetest, kala müüakse või töödeldakse kohe ranna-asulates. Ülekaalus valdavalt arengumaades, ülekaalukalt Ida-ja Kagu-Aasias. avamerepüük nädalaks merele, kala töödeldakse samas. Arenenud sadamateenused - kokkuost, laevade remont. Annab suurema osa maailma kalatoodangust. ookeanipüük kalapüük kaasaegsete kalapüügilaevadega ookeanist, kala töödeldakse laeval ja müüakse sadamates. Iseloomulik arenenud riikidele (USA, Jaapan, Norra jne). kalakasvatus kala kasvatamine siseveekogudes ja meres (sumpades). 64. Analüüsi muutusi maailma kalanduses ning selgita muutuste peamisi põhjusi; tea suuremate püügimahtudega riike;
olulised siseriiklikud ühendusteed 2) Mereväe peamine eesmärk on Eesti territoriaalvete kaitse ja põhiülesanne miinitõrje. Mereväe laevastik koosneb miinilaevadest ja miinitõrjeoperatsioonide toetuseks kasutatavatest toetuslaevadest. Mereväe laevade kodusadamaks on Tallinnas asuv Miinisadam. Samuti on Miinisadam võimeline vastu võtma NATO ja teiste liitlasriikide sõjalaevu ning tagama vajalikud sadamateenused. 3) Õhuvägi kontrollib riigi õhuruumi ning tagab strateegiliste objektide õhukaitse. Õhuväe prioriteet on õhuseire ja vastuvõtva riigi toetuse osutamine, õhuvägi vastutab kõigi õhuoperatsioonide eest Eestis. Kaasaegne õhuseiresüsteem võimaldab koostööd integreeritud NATO õhukaitsesüsteemiga, samuti peab õhuvägi suutma osutada õhusõidukitele standardite kohast teenindust vastuvõtva riigi nõuetest lähtuvalt. Õhuväe ülesanded Rahuajal
Tehnoökoloogia nimetus on tuletatud selle sisust: tehno (kr. techne tehis, kunst, meisterlikkus) + öko (oikos - kodu, kodukoht) + loogia (logos - õpetus). 2) Sadama eeskiiri on dokument,mis peab olema iga sadamal ja kus on peavad olema kirjeldatud vähemalt: 1) sadama üldandmed; 2) veesõidukite sadamasse sisenemise korraldus; 3) laevaliikluse korraldus sadama akvatooriumil; 4) veesõidukite sadamas seismise korraldus; 5) veesõidukite sadamast lahkumise korraldus; 6) osutatavad sadamateenused ja sadamateenuste osutamise korraldus; 7) reisijate teenindamise korraldus sadamas; 8) meditsiiniabi korraldus sadamas; 9) tuleohutusnõuded sadamas ja päästetööde korraldus; 10) päästeasutuse ja muu abi andva või järelevalvet teostava asutuse väljakutsumise kord. 3) Riigi jäätmekava 2008-2013 eesmärk on jäätmete ladestamise vähendamine, jäätmete taaskasutamise suurendamine ning tekkivate jäätmete ohtlikkuse vähendamine, et negatiivne mõju keskkonnale oleks minimaalne
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
