Pollumajandus, kalandus, metsandus (0)

PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS JA TOIDUAINETÖÖSTUS.  METSAMAJANDUS  
 
52. looduslike ja majanduslike tegurite mõju põllumajandusele 
 
 
Põllumajandust mõjutavad looduslikud tegurid: 
1. Kliima 
   Kasvuperiood  e. vegetatsiooniperiood - s.o see osa aastast, mil  kultuurtaimed  intensiivselt kasvavad ja 
arenevad (paljud kultuurtaimed kasvavad kui temperatuur on üle +5,  paljud vajavad kõrgemat. Vt Õ. lk 89) 
Vegetatsiooniperioodi pikkusest oleneb, mitu saaki aastas saadakse. 
  aktiivsete temperatuuride summa - s.o temperatuur, mis saadakse, kui kasvuperioodi algusest 
summeeritakse kõik ööpäeva keskmised temperatuurid, mis ületavad + 10 kraadi. (Eestis kõigub 1650o – 2000o 
vahel) 
Aktiivsete temperatuuride summa alusel eristatakse agrokliimavöötmed.  
  niiskusolud - taimede  veevajadus  on erinev. Oluline pole mitte ainult sademete hulk vaid ka nende ajaline 
jaotus. 
(N:  hirss  vajab 3  vihmast  ja 3 kuivemat kuud. Riis pidevat niiskust. Maapähkel 3 vihmast, kuid vaid 1 kuivemat 
kuud. Enamikele kultuurtaimedele ei sobi, et pikad kuivaperioodid vahelduvad üksikute sademeterikaste 
päevadega. Kunstlikku niisutust kasutatakse ka sademeterikastes maades (n. Norra, Rootsi, Soome, Eesti)       
 
2.  Mullad  
 viljakus - viljakaimad mullad on mustmullad  soojas  parasvöötmes ja pruunmullad mõõdukas parasvöötme 
merelises. 
 paksus, lõimis    parima lõimisega on saviliiv- või  liivsavimullad  
 
3. Reljeef 
   tasane , mägine –  tasased  alad soodsamad, mägisemates piirkondades on ülekaalus käsitsitöö ja seal 
tegeldakse peamiselt loomakasvatusega. Masinaid kasutada ei saa. Ka  loodusolud  vahelduvad vastavalt 
kõrgusele.  
Mida lähemale ekvaatorile, seda kõrgemal mägedes saab põllumajandusega tegelda. 
 
Põllumajandust mõjutavad majanduslikud tegurid: 
1. Valitsuse poliitika 
 
  kas ja kuidas toetatakse põllumajandust riigi eelarvest 
  kas oma riigi põllumeestele antakse eksporditoetust 
  kas kasutatakse imporditolle teiste riikide toiduainetele, et kaitsta oma riigi põllumehe toodangu 
turustamist kodumaal 
  kas põllumajandustootjatele tagatakse õiglane ja stabiilne sissetulek 
  kuidas suudetakse peatada inimeste lahkumine maapiirkondadest. 
 
2. Tööjõud (töötajate hulk, kvaliteet) 
3.  Kapital   
4.  Turg  
Kiirelt riknevate toiduainete (piim, värske liha) tootmine tuleb paigutada tarbija lähedale. Teravilja,  kartulit  jms 
võib aga ka tarbijast kaugel kasvatada. Transpordi areng ja külmutusseadmete kasutuselevõtt on turu 
läheduse vähemtähtsamaks muutunud. 
 
53. iseloomustab põllumajandusliku tootmise vorme:  segatalu , hiigelfarm, ekstensiivne 
teraviljatalu, rantšo, istandus  ja teab nende levikut 
Segatalud  põllumajandustalu,  kus  kasvatatakse  erinevaid  põllukultuure  ja  peetakse  loomi  oma  tarbeks,  kuid 
toodangu  ülejäägid  (mõni  toode)  lähevad  müügiks.  Iseloomulikud   arengumaadele ,  kus  viiakse  läbi 
agraarreforme. 
 
Ekstensiivsed teraviljatalud hõredasti asustatud  kuiva kliimaga piirkondades Põhja-Ameerikas ja  Austraalias, 
Venemaa ja Kasahstani steppides jm rohtlaaladel. Teraviljatalud on väga suure pindalaga ja seal kasvatatakse 
peamiselt  nisu.  Sageli  tuleb  farmer   tallu   ainult  külvi  ja  -lõikuse  ajaks  ning  palkab  selleks  perioodiks  sulased. 
Kogu töö tehakse ära paari  nädalaga, vili müüakse kohe elevaatorisse, seejärel sõidab  omanik tagasi alalisse 
elukohta, sulased aga lähevad uuele tööle. Madal hektarisaak,  väikesed tootmiskulud 
 
Rantšo  on  suur  loomakasvatusmajand,  kus  peetakse  tuhandepealisi  lihaveise-  või  lambakarju,  keda 
söödetakse   aastaringselt   looduslikel  karjamaadel.  Rantšo  annab  väga  odavat  toodangut,  kuid  selleks  peab 
olema  kümneid  tuhandeid  hektareid  karjamaid.   Suuremaid   kulutusi  tehakse  vaid  tõuaretusele  ja 
veterinaarteenindusele. Rantšod on levinud USA kuivas lääneosas, Austraalias, Argentinas, Lõuna-Aafrikas jm.  
 
Istandus  on  suur  taimekasvatusmajand,  mis  toodab  saadusi  (kohvi,   suhkruroog ,   puuviljad   jms)  müügiks  ja 
tegeleb  nende  esmase  töötlemisega.  Kõrge  saagikuse  tagamiseks  pannakse  suurt  rõhku  agrotehnikale 
(sordiaretus,  väetamine,  õiged   maaharimis -  ja  hooldusvõtted,  taimekaitse  jmt).  Istandus  saab  töötada  vaid 
odava tööjõuga. Selleks olid ajalooliselt orjad, hiljem arengumaadest värvatud lepingutöölised. Arengumaades 
on praegugi palju istandusi.  
 
Hiigelfarm   loomad koondatakse mitmekorruselistesse hiigelfarmidesse, mis paiknevad turu läheduses 
(sadamad, linnaäärne odav maa) ja kasutavad sisseostetud sööta. Kõige rohkem on rajatud linnu-, loomaliha- 
ja piimavabrikuid, seda  eriti   Jaapanis  ja USA-s, kuid viimasel ajal ka arengumaades. 
54. teab oluliste  kultuurtaimede : nisu, mais, riis, kohv, tee, suhkruroog ja  puuvill  peamisi 
kasvatuspiirkondi ja eksportijaid; 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
te  e 
 
 
 
 
 
 
 
puuvill 
56. toob näiteid ekstensiivse ja intensiivse põllumajandusega kaasnevatest 
keskkonnaprobleemidest 
Uute põldude rajamine 
Looduslike ökosüsteemide hävimine 
Maade niisutamine 
Soolade tõus aurumisega huumushorisonti - pinnase  sooldumine  
Üleväetamine 
Saagi keemilise koostise muutused, põhja- ja pinnavete reostus (ohtlik just liigne 
lämmastik) 
Mürkkemikaalide 
Kasulike eluvormide hävimine koos kahjulikega,  mesilaste , lindude toidu 
kasutamine 
mürgitumine, mürkide  kandumine  vette ja pikaajaline säilimine pinnases 
Monokultuuride 
Haiguste ja kahjurite levik, muldade  vaesumine , mullaviljakuse vähenemine 
kasvatamine  
Raskete põllumajandus-
Muldade tihenemine, õhusisalduse vähenemine, mullaorganismide elukeskkonna 
masinate kasutamine 
halvenemine. 
Suurte põllumassiivide 
Suureneb tuulisus, tuuleerosioon, uhtorgude teke 
rajamine 
Põllud nõlvadel 
Mulla- ja pinnaseerosioon sademetevee ja raskusjõu mõjul 
Ülekarjatamine 
Kuivemates rohtlapiirkondades viib kõrbestumisele 
KALANDUS 
57. teab maailma tähtsamaid kalapüügipiirkondi ja põhjendab nende kalarikkust; 
 mida jahedam vesi, seda punasemad alad kaardil 
 
  Külmade  hoovuste  rannikud, kus hapnikurikas vesi seguneb sooja toitainerikka veega 
   Rannikualad , kuhu suubuvad jõed, mis kannavad hulgaliselt toitaineid 
  Lähispolaarse ja  jaheda  parasvöötme  mered , mis jahedama vee tõttu on hapnikurikkamad 
58. iseloomustab kalanduse vorme: rannikupüük, ookeanipüük, kalakasvatus  ja toob näiteid 
riikidest, kus need vormid on tüüpilised 
rannikupüük - kalapüük väikepaatidega rannikulähedastest vetest, kala müüakse või töödeldakse kohe ranna-
asulates. Ülekaalus valdavalt arengumaades, ülekaalukalt Ida-ja Kagu-Aasias. 
ookeanipüük – kalapüük kaasaegsete kalapüügilaevadega ookeanist, kala töödeldakse laeval ja müüakse 
sadamates. Iseloomulik arenenud riikidele (USA, Jaapan, Venemaa, Norra jne).  
kalakasvatus – kala kasvatamine siseveekogudes ja meres (sumpades). Palju kasvatatakse  Aasia  riikides 
 
Kui riik ise ei  huvitu  oma majandusvööndis kalastamisest, võib ta püügiõiguse rentida või müüa mõnele teisele 
riigile.  
 
59. analüüsib muutusi maailma kalanduses ning selgitab muutuste peamisi põhjusi; teab 
suuremate püügimahtudega riike; 
0
5
10
15
20
25
30
35
40
45
50
140
püük kalakasvatusest
Hiina
120
Peruu
kalapüük maailmamerest
India 
Sisevetest ja kalakasvatusest 
100
Indoneesia
80
Tši li
maailmamerest 
USA
60
Jaapan
Tai
40
Vietnam
Venemaa
20
Norra
Filipiinid
0
Bangladesh
1950
1960
1970
1980
1990
2000
Lõuna-
Myanmar
Island
Malaisia
 
 
Kalapüük  tervikuna  on küll aasta-aastalt kasvanud, kuid see on toimunud peamiselt kalakasvatuse arvel.  
Väljapüük maailmamerest on 1990ndate teisest poolest jäänud enam-vähem samaks, peamiseks põhjuseks on 
maailmamere kalavarude piiratus (ülepüügi tõttu ei suuda  kalavarud  enam  taastuda ). Kiiresti on aga arenenud 
kalakasvatus.  
59. selgitab kalavarude vähenemise põhjusi ja toob näiteid kalandusega seotud 
keskkonnaprobleemidest; 
Kalavarude vähenemise põhjused:  
ülepüük – püütakse rohkem, kui kalavarud suudavad taastuda,  
maailmamere  reostumine  (nafta ammutamine merepõhjast, meretransport, õnnetused tankeritega, aktiivne 
majandustegevus  rannikualadel ),  
püügivahendite täiustumine 
Keskkonnaprobleemid.  Moodne püügitehnoloogia rikub mere ökosüsteeme. 
Kalavarude vähenemisel on palju  ulatuslikum  mõju kogu ökosüsteemile, kannatavad ka  linnud  ja teised 
loomad, kes kaladest toituvad. 
Inimtegevuse mõju mereelustikule, liikide hävimine, loodusliku mitmekesisuse  vähenemine, ökosüsteemide 
hävimine. 
Veetransport  maailma erinevate piirkondade (veekogude) vahel on põhjustanud võõrliikide sissetungi. 
 
Abinõud maailmamere kalavarude kaitseks: 
 väljapüüki piiratakse kvootide abil 
 püügitehnikale on kehtestatud teatud nõuded 
 püügivahendid on maksustatud 
 keskkonnaalased abinõud, mis aitavad vähendada maailmamere reostatust 
 kalakasvatuste rajamine, et vähendada püüki merest 
 
METSAMAJANDUS 
61. teab maailma metsarikkamaid piirkondi / riike; iseloomustab üldjoontes peamisi 
metsatüüpe (parasvöötme okas- ja  lehtmetsad , kuiva lähistroopika  metsad , niiske 
lähistroopika metsad, ekvatoriaalsed vihmametsad); 
 
Metsatüüp 
 
parasvöötme  okasmetsad   
Venemaa,  Kanada , USA, Rootsi, Soome. Väikese aastase juurdekasvuga (1-2 
m3/ha), suhteliselt hõredad, vähe puuliike ( kuusk , mänd, nulg,  tsuuga , 
ebatsuuga), enamasti kasutatakse tarbepuiduks 
parasvöötme lehtmetsad 
Kasvavad väikesel territooriumil Lääne-Euroopas, USA idaosas, aastane 
juurdekasv (5-10 m3/ha), liigiliselt  mitmekesised , puit mööblitööstusele 
kuiva lähistroopika metsad  Madal  tootlikkus  (1-2 m3/ha), vähe säilinud. Erikasutusega puuliigid 
( korgitamm , oliivipuu), keskkonnakaitseline tähtsus. 
niiske lähistroopika metsad  Aastane tootlikkus 15-20 m3/ha, okaspuud,  lehtpuud  ja väärispuud 
ekvatoriaalsed 
Suur aastane juurdekasv kuni 50 m3/ha, liigirikkad, kuid metsas palju 
vihmametsad 
väheväärtuslikke puuliike, raiutakse eelkõige väärispuidu saamiseks 
 
 
 
 
 
 
62. teab metsade majandamise põhimõtteid ning iseloomustab arenenud ja arengumaade metsamajandust; 
Arengumaad  
Arenenud riigid 
 kohati metsade röövmajandus 
 hästi toimiv metsamajandus ja metsatööstus  (eriti 
 puudub kaasaegne metsamajandus ja 
USA,  Kanada , Põhja-Euroopa riigid, Jaapan) 
metsatööstus - metsad tugevalt laastatud 
 raie ja  juurdekasvu  tasakaal, metsade hooldamine 
 metsaraie maht endiselt suur - kasvav  rahvastik  
(istutamine, kahjurite tõrje, hooldusraie jne).  
vajab põllumaad ja kütet, riik eksporditulusid 
 puit kasutatakse täielikult ja töödeldakse 
 80-90 % toodetud puidust läheb kütteks 
lõpptoodanguni välja, kaasaegne raietehnoloogia 
 suured ümarpuidu eksportijad (vähetulus) - ajutise   paljud riigid ostavad tarbepuitu sisse (kas väikese 
kasu nimel hävitatakse metsi, ökoloogilised 
puiduvaru  tõttu või soovist säilitada oma varusid.) 
kahjustused jäävad aga endi kanda 
 toodetud puidust kasutatakse  80-90 % 
 
puidutööstuses, ülejäänud läheb kütteks 
 peamiselt paberi- ja  puidutoodete   eksport  (tulus) 
 
63. teab peamisi puidu ja puidutoodete kaubavoogusid; 
I  -  väärispuidu väljavedu Mustast Aafrikast, Kagu-Aasiast ja Brasiiliast peamiselt Euroopasse, mingil määral ka 
USA-sse ja  Jaapanisse . 
On kiiresti kasvanud, kuid ilmselt 
saavutanud  maksimumi  ja võib 
röövmajandamise tõttu väga järsku 
lõppeda 
 
II  -  töötlemata puidu, enamasti aga 
valmis või poolvalmis puidutoodete 
väljavedu Põhja-Euroopast, Kanadast ja 
Venemaalt peamiselt USA-sse, Jaapanisse 
ja Lääne-Euroopasse. 
Mahuliselt suurem kui 
väärispuidukaubandus. Kaasaegse 
metsamajanduse tingimustes võib 
tulevikus kasvada. 
 
64. selgitab metsamajanduse ja puidutööstusega seotud keskkonnaprobleeme; 
metsade üleraie või röövraie: võib kaasneda pinnase erosioon,  kliimamuutused , üleujutused, põhjavee 
taseme langus, elupaikade hävimine ja loodusliku mitmekesisuse vähenemine jne 
puidu- ja paberitööstusega: veekogude ja pinnase reostumine