ja katsete abil, tänapäeval on ka enamustes koolides olemas projektorid, millega saab ka näidata igasuguseid pilte ja jooniseid, mida muidu võibolla õpikutes olemas ei ole. See, kui õpilane peab vahest ette kujutama seda, mida talle räägitakse on pigem kasuks kui kahjuks, sest see arendab ka kujutlusvõimet. „Ärge pidage lastele kõnesid, mis on neile arusaamatud. Pole tarvis kirjeldusi, välist kõneosavust, kõnekäände ega poeetilisi ilustusi. Nüüd pole veel tegemist tundmuste ja maitse kujundamisega. Jääge alati selgeks, lihtsaks ja külmaks.“ Ma olen nõus ainult sellega, et pole tarvis kõnekäände ega poeetilisi ilustusi. Esiteks, selles tsitaadis on viga. Alguses ta kirjutab, et näidata inimesele asja ennast ja nüüd ta kirjutab, et pole vaja kirjeldusi. Ma arvan, et kirjeldused on vajalikud õpitava mõistmiseks, sest laps ei pruugi ise
Renessansi maalikunst Giorgione 1477-1510 Päivi Margna Giorgione (kodanikunimega Giorgio Barbarelli da Castelfranco); oli Itaalia maalikunstnik renessansiajast. Tema nimi tähendab tõlkes 'Suur Jüri'. Giorgione sündis Veneetsia provintsis Treviso provintsis Castelfrancos 1477.aastal. Maalikunsti õppis ta Giovanni Bellini juures. Peamiselt töötas ta eratellijatele, kes soovisid väikesi poeetilisi või filosoofilise sisuga maale. Ta oli esimene kiriku kütkest vaba maalikunstnik, kes hülgas usulise temaatika. Aastail 15081510 maalis Giorgione oma kuulsaima teose "Magav Venus". Tema teiseks kuulsaks teoseks peetakse "Kontsert vabas looduses". Giorgione oli tuntud ka monumentalistina. Ta maalis Veneetsia paleedele freskosid, mis on kahjuks hävinud. Ta suri kolmekümne kolme aastasena 1510.aastal. katku. Hoolimata lühikesest elueast oli tal palju
*Aastaid on ta teinud saateid Klassikaraadiole Elulugu * Eesti Heliloojate Liidu liige. *2003/2004 aasta hooajal oli ta Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri (ERSO) resideeriv helilooja Looming *Algselt oli tema looming lihtsas helikeeles (1990) Sellel ajal üks hinnatumaid helitöid on "Concerto semplice" *Hiljem on Kõrvitsa käekiri muutunud keerukamaks, kuid alles on jäänud muusika südamlik tundetoon ja hingestatus *Teosed kannavad poeetilisi pealkirju, mis on sageli seotud loodusaistingutega *Suur tähelepanu kõlale *Õhuliste ning õrnade kõlavärvidega ("Allikas") Looming *Tähtteoseid aastast 2002 oli Kõrvitsa "Armastuse märk" * Palju teosed kitarrille (,,Halo", ,,Kiss on the Water") *Kirjutanud muusikat ka nuku- ja joonisfilmidel Preemiad *2001.a Heino Elleri nimeline preemia *2002. aastal noore kultuuritegelase preemia *"Eldorado" saavutas 2003
heliloomingu rostrumil 1994. aastal Pariisis • Aastal 1998 Lissabonis EXPO maailmanäituse Eesti paviljonis • Kirjutanud muusikat nuku- ja joonisfilmidele (Priit Tenderi “Vioola) Looming • Frankfurdi Raadio Sümfooniaorkester • Macao Sümfooniaorkester • Põhjamaade Sümfooniaorkester • Krasnojarski Sümfooniaorkester • Innsbrucki Tiroli Sümfooniaorkester Heliloomingu iseloomustus • Habras, õrn, tulvil poeetilisi nägemusi • Romantilised toonid • Rikkalikud harmoonia- ja tämbrivärvid • Keerukad tekstuurid Preemiad • 2001 Heino Elleri nimeline preemia • 2002 Vabariigi Presidendi Noore Kultuuritegelase preemia • 2003 Lepo Sumera nimelisel rahvusvahelisel heliloomingukonkursil III koht • 2006 Kultuurkapitali stipendium “Ela ja sära” • 2007 aastapreemia Eesti Muusikanõukogult Tähtsamad teosed • “Metsalill” (oboele ja klaverile, 2002)
aastani töötas ta Tallinnas arhivaarina ja raamatukoguhoidjana, seejärel sai temast kutseline kirjanik. Alates 1970. aastast on ta kirjanike liidu liige. Luik on elanud Helsingis (19931997), Berliinis (1996) ja Roomas (19982003). 1974. aastal abiellus eesti kirjaniku ja diplomaadi Jaak Jõerüüdaga. Viivi Luige luulehuvi algus on koolieas. Saanud innustust Ridala, Suitsu, Enno, Underi jt. Luulest, jõudis ta looming esitrükina 1962 a. Viivi luige noorusluule vahendab maalapse poeetilisi tajusid ja meeleolusid. Neist on valdav aastaaegadest lähtuv loodustunnetus.luuletaja suhe loodusega on vahetu ja tundlik, tema maastikud täis liikumist, hääli ja värve. Nende taga aimub püüd mõtestada maailma ja elu. Seejuures iseloomustab luuletaja värssi liivilik ja haikulik lühidus ning täpsus. Viivi luige looduslüürika on napisõnaline ja kujundlikult täpne. Ta lasteluule on linnalapsekeskne. Ta tõi luulesse tagasi laste argielu ning nende probleemirohke
(näiteks "töös käsitletakse, analüüsitakse, uuritakse" või "on käsitletud, analüüsitud" jne). Tuleb kasutada selget ja täpset oskuskeelt; üldtunnustatud ja väljakujunenud terminoloogiat; ei liialdata võõrsõnadega. Kirjutada tuleb nii lühidalt kui võimalik ja nii pikalt kui vajalik. Töö peab olema sõnastatud korrektselt ja loogiliselt. Vältida tuleks: paljusõnalisust, sõnakordusi; slängi, stampkeelendeid; ajakirjanduslikke, käibe- ja poeetilisi fraase; võõrkeele mõju eestikeelsele tekstile. Arvud uurimistöös Ühekohalised arvud (0-9) tuleb tekstis kirjutada sõnadega. Kui ühekohalisele arvule järgneb mõõtühik või tähis, kirjutatakse arv numbriga. Arvudele harilikult käändelõppe ei lisata, järgarvule järgneb punkt. Aasta tuleb näidata arvuliselt, mitte kasutada väljendit "käesoleval aastal", "eelmisel aastal " jne. Arvud, mis ulatuvad tuhandetesse,
ning elusündmuseid, armunu kannatusi, südamevalu rmastatu truudusetuse pärast, õnnelikke kohtumisi ja kurbi lahkumisi. Horatius (65 eKr 8 eKr) Quintus Horatius Flaccusoli Vana-Rooma tähtsaim lüüriline luuletaja. Põlvnes rooma ühiskonna alamkihist. Suure osa värssidest pühendas tolle aja kommete ja eluviiside kirjaldamisele. Vergiliuse sõber. Põhilised looduslaulud, kuid ka armastulaule ja satiire. Tuntumad teosed oodid, nn mõtteluule. Kirjutas ka epistleid, nn poeetilisi vestlusi, adresseeritud kindlale isikule ja arutlevad rahulikus toonis filosoofia ja moraali probleeme. Suur kirjanduspärand luuletused e epoodid, satiirid, värsskirjad. Olulisimad oodid, kasutas 13 erinevat stroofivormi. http://209.85.229.132/search? q=cache:47aCw1vviP4J:www.dreamsgarden.net/things/antiikkirjandus_kordamin e.doc+rooma+kuldne+ajastu+ajaj %C3%A4rk+proosa&cd=5&hl=et&ct=clnk&gl=ee
Täie jõuga ma rusikas pean hoidma käe peos on kodumaa muld. Läbi pimeda öö trepiastmeid ei näe. Kas peaksin tegema tuld? Trepp keerleb ja keerleb aastakümnete seas. Ta on tohutu pikk. Igal korrusel seisavad mitmes reas koduuksed ja igavik. Kaugel kliriseb taevas, pikk tali on ees, tuules tahm on ja ving. Küll kõigega harjuks, kui ei rabeleks sees ühtelugu see hing. Jaan Kaplinski on öelnud: ,,Viivi taevast-vaatav-pilk ei näe enam pilvi, lilleaedu, raugeid poeetilisi nägemusi, vaid maailma tema muredes, valudes ja ajaloos. Selles maailmas on koht ka Eestil, kodupaigal, Tallinna mererannal ja Tartu bussijaamal. Selles ajaloos on koht ka elulool, inimese saatusel, soovil elada, armastada, luuletada, olla." J. Kaplinski väitis, et Luige luules on väga rohkelt mitmust Nt "Põliskevad ,,Elujoon" Siia on koondatud tema loomingu tippsaavutused, tema enda valikul aastatest 1962- 1997
minimiseerimise, seda läbi enesekontrolli ning liialduste vältimise. (vrd: hedonism) 7) Quintus Horatius Flaccus (65 eKr 8 eKr) Vana-Rooma tähtsaim lüüriline luuletaja. Põlvnes rooma ühiskonna alamkihist. Suure osa värssidest pühendas tolle aja kommete ja eluviiside kirjaldamisele. Vergiliuse sõber. Põhilised looduslaulud, kuid ka armastulaule ja satiire. Tuntumad teosed oodid, nn mõtteluule. Kirjutas ka epistleid, nn poeetilisi vestlusi, adresseeritud kindlale isikule ja arutlevad rahulikus toonis filosoofia ja moraali probleeme. Suur kirjanduspärand luuletused e epoodid, satiirid, värsskirjad. Olulisimad oodid, kasutas 13 erinevat stroofivormi. 8) Publius Ovidius Naso (43 eKr 18 pKr) Vana-Rooma esimene suurem luuletaja. Noorena saadeti Rooma retoorikat õppima, et temast saaks riigiametnik. Ta töötas lühikest aega riigiametis, ent siis pühendas ent täielikult kirjutamisele. Kasvas üles
laul "kirjeldab Rolandi kangelassurma mauride ja frankide vahelises lahingus 11 saj. Karl suure hispaania sõjakäik, kangelaslik, ülistav tõsine, vähe muinasjutu pärasust, armastus teema puudub, Roland oli eeskuju rahvale ja väga pop. Rolandi lauluga hakkab prantsuse kirjanduse algus. Laul minu cidist pärineb 12 saj , räägib oma maast ja rahvast. Peategelane Cid, ta on väga armastud rahva sangar. Eepos on realistlik, ülevus puudub, ei kaustata poeetilisi metafoore. Tähtis osa on lood perekonna teemade igapäeva elu. Huumorit on aga üleloomulikke liialdusi pole. Ei rõhutata rahvusideed, aluseks paljudele hilisematele eepostele. Niebelungide laul, koostatud 13saj alguses, rüütlikirjandus oli saavutanud sel ajal kõrgtaseme. Esiplaanil tegelaste isiklik elu. Räägib armastuses, abielust, rüütlellikkust, solvumisest, kätemaksust. Euroopa kangelaslugudest on see kõige traagilisem. Esimene türkki jõudnud keskaegne eepos
tulekahjus. Sarnasusi neil neljal kangelaseeposel on palju neis sõditakse kellegi vastu, kõigis neis leidub ka reetmist, kangelased on nagu ikka au sees ja nende soove täidetakse näiteks nagu siis kui Rolandi laulus palus Karl jumalat, et ta peataks päikese. Ning Jumal ka tema soovi täitis. Ülistatakse rüütliau ja patriotismi, idealiseeritakse kangelasi, hüperboliseeritakse sündmusi ja nendes osalejaid. Veel on kõigis eepostes liialdusi mis ei ole ajalooliselt õiged. Enim poeetilisi hüperboole on Rolandi laulus, nagu see, et Rolandi juhitavat järelväge ründab Roncesvallese kurus araablaste tohutu suur vägi või siis see, et Karl on 200- aastane. Ajalooliselt kõige täpsem on Hispaania kangelaseepos, mille enamik seiku on leidnud kinnitust ajaloos. Kui Roland on uhke siis Cidil pole ühtki joont iseloomus mis võiks aluseks olla dramaatilisele konfliktile. Siegfried on aga mehine, väärikas, aus ja õiglane. Temas on nähtud saksa inimese ideaali.
abstraktsioonid. illusiooni säilimine. Marani abstraktset maalilomingut mõjutasid sel perioodil Tartu kunstnike kuuekünendate alguse looming. Nii on Marani ,,Ionard" nii koloriidilt kui vormilt sarnane Valve Janovi maalile ,,Üksik puri". Olav Maran. "Ionard", Valve Janov. "Üksik puri", 1963. 1965. Tolleaegsed tööd kannavad kunstniku enda välja mõeldud poeetilisi tähenduseta pealkirju. Kunstnik komponeerib ise pealkirju oma abstraktseile töile, mis muudavad maalid salapärasemaks ning virgutavad vaatajat otsima piltide tagamaid. Analoogse mõjuga on ka tööde koloriit, milles on huvitavaid "Memeltis", 1963. värvivahekordi ja müstikat. Figuratiivset kunsti tegi
puhata oleks seal hea. /.../ ,,Rängast rõõmust" (1982) See luulekogu erineb täielikult autori debüütkogust. Luuletused on raskestimõistetavad ning meeleolu on sünge ja tõsine. Väga selgelt on tunda luuletaja arengut ning tema pilgu avardumist sotsiaalsete probleemide nägemiseks. Luulekogu räägibki isamaast ja selle muredest. Luuletused on täis vastupanu ja kriitikat. Jaan Kaplinski on öelnud: ,,Viivi taevast-vaatav-pilk ei näe enam pilvi, lilleaedu, raugeid poeetilisi nägemusi, vaid maailma tema muredes, valudes ja ajaloos. Selles maailmas on koht ka Eestil, kodupaigal, Tallinna mererannal ja Tartu bussijaamal. Selles ajaloos on koht ka elulool, inimese saatusel, soovil elada, armastada, luuletada, olla." Luuletused räägivad lähemalt kommunistlikust terrorist, küüditamistest, ühiskonna venestamisest, dissidentide jälitamisest, kultuuri kaotusevalust: ,,Suur moejuht", ,,Sa igavene, hele märtsipäev",
joontesüsteemi - helikõrgusi tähistavad nii jooned kui ka nende vahed. Jooni oli 4-6. Guido Arezzost tõi helide kindlaid kõrgusi tähistavate tähtnimetuste (a, b, c, d, e, f, g) kõrvale suhtelist kõrgust märkivad silpnimed (sarnane JO-LE-MI-süsteemile). 12.saj. ilmusid neumadele kandilised noodipead. Troop traditsiooniliste tekstide vaba laiendamine. Väga paljudesse liturgiatekstidesse kiiluti uusi, lühemaid ja pikemaid lõike, algteksti õpetlikke ja poeetilisi kommentaare. Palju troope loodi suurtes laulukeskustes. Troopidest arenesid omaette laulud. Näiteks varased sekventsid olid alleluia-laulude pikadele vokaliisidele loodud troobid. Liturgiline draama pikemad dialoogid, mis kujunesid tähtpäevade jaoks sellistest troopidest. Liturgiline draama on teatraalne stseen jumalateenistus, kus kanti lauldes ette selle püha juurde kuuluv ja poeetiliselt töödeldud piiblilõik.
põldudele pikad kiviaiad ja kivivaremed, aga põld on ikka kive täis. Kraavide kaevamine oli juba peaaegu seisku jäänud, või kui seda tehti jäi mõni vana puhastamata. Heinamaid oli ta paljude aastate jooksul aina laastanud ja silunud, aga ikka võitles ta veel võseriku ja mätastega. Andrese ehitatud kambrid on ligi paarikümne aastaga sootuks pimedaks ja väikseks jäänud. Kohavõlgki oli tasumata Kokkuvõte maa vastupanujõust tema harijale. Leidke poeetilisi kujundeid, millega A. H. Tammsaare seda vastupanujõudu iseloomustab. · Niipea kui puutud käega maamulda, avanevad arvamata võimalused, ainult tööd, tööd, tööd, muidu ei sünni midagi. · Polnud aega silmagi sügada, aina üks töö teise otsa. · Võitled nagu mõne sajapäise mao vastu ja sured enne, kui jõuad raiuda kõik pead. · Rukis on väljamäel nõnda, et võis öelda: konn istub kaenlaaukudeni sees.
Raadio Maria. Debüütkogu "Takso Tallinna taevas" (kirjastus Verb) sai kriitikutelt hea vastuvõtu osaliseks. Selles raamatus ühendab autor tundelüürika ja ajaluule, seob kokku isikliku ja ühiskondliku, paigutab sõnasse oma emotsioonid, lahutamatuks taustaks olud ja ajad, kus need sündinud: Tallinna inimesed ja tänavad. "Andra on arusaadav ja huvipakkuv isegi siinkirjutavale 30 aastat vanemale luulesõbrale. Tallinn on põnev koht, noorus ilus aeg, kirjutaja teeb igasugu poeetilisi trikke. Andra on ühtaegu romantiline, blaseerunud, võitlev ja humoorikas," on selle kogu kohta kirjutanud Kalev Kesküla (Eesti Ekspress, 16. august 2006). Oma teises luulekogus "Saage üle" (kirjastus Tänapäev) on Andra Teede luule muutunud teravamaks, särtsakamaks ja valitudsõnalisemaks, torgates nõnda silma vaoshoitud ja malbe eesti naisluule taustal. Oma osa sellesse on andnud ka poetessi tihe lävimine "metsikuma" ja
aastal Raimo Kangro kompositsiooniklassi Eesti Muusikaakadeemias ning jätkas aastatel 1994-1998 magistrantuuris professor Jaan Räätsa juhendamisel. Ta on osalenud noorte arranzeerijate meistrikursustel Hilversumis (Holland, 1997) Metropole Orchestra ja dirigent Vince Mendozaga ning Stephen Montague kompositsiooni- meistriklassis Gdanskis (Poola, 1998). Tõnu Kõrvitsa muusikale on iseloomulik tundlikkus, õrn ja habras väljenduslaad, mis on tulvil poeetilisi sümboleid. Romantiline tundepagas on Kõrvitsa loomingus leidnud peene ja tehniliselt mitmekesise väljenduse tema helikeeles leidub rikkaid harmoonia- ja tämbrivärve ning keerukaid tekstuure. Viimaste aastate loomingus peegelduvad selles ka ida meloodiastiilid ja eesti rahvalaul. Olulisel kohal on tema loomingus loodus, sealt tulenevalt ka impressionistlik kõlapilt. Tõnu Kõrvits kirjutab muusikat nii kammer- kui sümfoonilistes zanrides. Tema orkestriteoseid iseloomustab hea
südamevalu rmastatu truudusetuse pärast, õnnelikke kohtumisi ja kurbi lahkumisi. Horatius (65 eKr 8 eKr) Quintus Horatius Flaccusoli Vana-Rooma tähtsaim lüüriline luuletaja. Põlvnes rooma ühiskonna alamkihist. Suure osa värssidest pühendas tolle aja kommete ja eluviiside kirjaldamisele. Vergiliuse sõber. Põhilised looduslaulud, kuid ka armastulaule ja satiire. Tuntumad teosed oodid, nn mõtteluule. Kirjutas ka epistleid, nn poeetilisi vestlusi, adresseeritud kindlale isikule ja arutlevad rahulikus toonis filosoofia ja moraali probleeme. Suur kirjanduspärand luuletused e epoodid, satiirid, värsskirjad. Olulisimad oodid, kasutas 13 erinevat stroofivormi. Page 2 I ja II sajandi alguse Rooma (hõbedane ajajärk) 1.sajandil algas rooma ühiskonna moraalne allakäik: vana aristokraatia olli hääbumas, asemele tulid ülikud provintsidest
aasta novembrini. 1928. aastal hakkas Talvik uuesti kirjutama. Ise arvas ta, et see sündis ,,tänu rikkamale lektüürivalikule, osalt ka vaimselt erksamale ümbruskonnale..", arvata võib, et tõuke andis ka Tuglas, kellega Talvikul oli kirjavahetus. Vorm muutus klassikaliseks. 1928. aastal on Tuglasele kirjutatud kirjaga kaasas 11 luuletust, millest 10 ilmub ,,Loomingu" 1929. aasta veebruarinumbris; luuletused tähistavad Talviku poeetilisi eneseleidmisi, mida iseloomustavad väljenduslik omapära, sõnasäästlik ilmekus ja klassikaliselt täpne vorm. Siitpeale ilmub Talviku luulet sagedamini. Ainult 1932. aastal ei avaldanud ta ridagi. Aastal 1934 ilmus Talviku esimene luuletuskogu ,,Palavik" ,,Kammisseppade" kirjanduse väljaandel, kelleks oli autor ise oma lähemate sõpradega. Talvik on öelnud, et rakke on rohkem rahuldust pakkunud loomine kui loodu laiemale avalikkusele ilmutamine. Kokku trükiti 600 eksemplari.
Kraavide kaevamine oli juba peaaegu seisku jäänud, või kui seda tehti jäi mõni vana puhastamata. Heinamaid oli ta paljude aastate jooksul aina laastanud ja silunud, aga ikka võitles ta veel võseriku ja mätastega. Andrese ehitatud kambrid on ligi paarikümne aastaga sootuks pimedaks ja väikseks jäänud. Kohavõlgki oli tasumata 7.Tehke kokkuvõte maa vastupanujõust tema harijale. Andres mõistis, et võitlus maaga kestab igavesti ja annab heal tulemusel vaid viigi. 8.Leidke poeetilisi kujundeid, millega A. H Tammsaare seda vastupanujõudu iseloomustab. Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb armastus. Polnud aega silmagi sügada, aina üks töö teise otsa. Rukis on väljamäel nõnda, et võis öelda: konn istub kaenlaaukudeni sees. 9.Milles näeb Andres lahendus võitluses soomaastikuga? Andres arvab, et kui jõgi risust puhastada hakkaks jõgi kiiremini voolama ja probleem oleks lahendatud ning maad saaks kuivaks, et sinna metsa istutada ja heina- ning põllumaid harida.
kultuuriaktsiooniks. Eesti riigi loomisele kaasa elanud kunstniku saatus oli näha tollase omariikluse lõppu. Tallinnas Nõmmel asub Kristjan Raua majamuuseum. Looming Kristjan Raud oli Eesti Muuseumi Ühingu rajajaid ja esimehi. Loonud peamiselt söe- ja pliiatsijoonistusi, vähem õli- ja temperamaale, kasutanud ka guassi ja akvarelli. Need kujutavad tahva elu ja saatust, loodust, inimese tundeilma jm. Muhus (1898), Pakril (1896-1899) ja Rakvere ümbruses jäädvustas ta poeetilisi olupilte (joonistused Pakri eitedest, emast ja onust) ning maastikke. Münchenis sai Kristjan Raua loomingus valdavaks uusromantismist, seal hulgas sümbolismist ja juugendstiilist inspireeritud laad, looduskäsitluses ilmnes panteismi sugemeid. Eriti selgesti avaldub juugendlikkus tema eksliibrisest ja sajangi alguskümne raamatukunstis. Raua kujundatud ja illustreeritud Juhan Liivi "Luuletused" (1910) on tolle aja raamatukunsti silmapaistvaim saavutus. 1913-1917 valmisid Eesti Kunstiseltsi
enesekontrolli ning liialduste vältimise. (vrd: hedonism) 7) Quintus Horatius Flaccus (65 eKr 8 eKr) Vana-Rooma tähtsaim lüüriline luuletaja. Põlvnes rooma ühiskonna alamkihist. Suure osa värssidest pühendas tolle aja kommete ja eluviiside kirjaldamisele. Vergiliuse sõber. Põhilised looduslaulud, kuid ka armastulaule ja satiire. Tuntumad teosed oodid, nn mõtteluule. Kirjutas ka epistleid, nn poeetilisi vestlusi, adresseeritud kindlale isikule ja arutlevad rahulikus toonis filosoofia ja moraali probleeme. Suur kirjanduspärand luuletused e epoodid, satiirid, värsskirjad. Olulisimad oodid, kasutas 13 erinevat stroofivormi. 8) Publius Ovidius Naso (43 eKr 18 pKr) Vana-Rooma esimene suurem luuletaja. Noorena saadeti Rooma retoorikat õppima, et temast saaks riigiametnik. Ta töötas lühikest aega riigiametis, ent siis pühendas ent täielikult kirjutamisele
Debüütkogu "Takso Tallinna taevas" sai kriitikutelt hea vastuvõtu osaliseks. Selles raamatus ühendab autor tundelüürika ja ajaluule, seob kokku isikliku ja ühiskondliku, paigutab sõnasse oma emotsioonid, lahutamatuks taustaks olud ja ajad, kus need sündinud: Tallinna inimesed ja tänavad. "Andra on arusaadav ja huvipakkuv isegi siinkirjutavale 30 aastat vanemale luulesõbrale. Tallinn on põnev koht, noorus ilus aeg, kirjutaja teeb igasugu poeetilisi trikke. Andra on ühtaegu romantiline, blaseerunud, võitlev ja humoorikas," on "Takso Tallinna taevas" kohta kirjutanud Kalev Kesküla (Eesti Ekspress, 16. august 2006). "Takso Tallinna taevas" on mitut sorti luuletustest koosnev püramiid. Püramiidi tipus on mõned väga vahedad luuletused, mille puhul hüüatad "oh sa!" Püramiidi keskmise ja laiema kihi moodustavad tekstid, mis nagu on ja ei ole kah. Kõige alumise osa
Kive küll veeti põldudelt iga aasta ära ja tehti kiviaiad, aga iga aasta uue künniga tuli pidevalt kive juurde, nendest nagu ei saadudki lahti. Kolmandaks probleemiks tekkis see, et heinamaad kippusid iga aasta uuesti võsasse ja tekkisid mättad, mis raskendasid vikatiga niitmist. Iga aasta võeti küll kirvega võsa maha ja tõmmati nii palju juuri välja kui sai, aga ikka neid tekkis juurde. Mätastega oli sama lugu, neid siluti küll ära, aga ikka leidus neid igal uuel aastal. Poeetilisi võrdlusi: ,,Aga noor oli tuline ja räpakas, eriti kivide vahel, mis seisid paiguti nagu hall hundikari varitsedes, et saha raudpuu otsa kinni karata." Soomaastikuga võideldes teadis Andres seda, et jõe suudme poole on juba vool tugevam, osaliselt kärestikuline. Ainult vargamäel oli jõgi ära ummistunud ja toikaid täis. Siis arvas Andres seda, et kuivenduskraavide kaevamine üksi ei aita, ning peab hakkama peajõge sodist puhtaks tegema
Paljudes töödes on Riley ühendanud värvide koos ja vastasmõju ning põhimõtteliselt mustvalgelt samuti töötavad efektid. Värvide koosmõju teooriate otsene mõju on ilmselt pärit Josef Albersi ja teiste Bauhausi kunstniketeoreetikute teostest. 1970ndate keskel hakkas Bridget kasutama oma töödes kurvilisi jooni. Nendel "kurvilistel" maalidel näeme tema laienenud arusaama värvi ja valguse suhetest. Riley kurvilised maalid kannavad enamasti poeetilisi ja muusikalisi pealkirju. 1980ndate keskel näeme, et Bridget Riley töö liigub järkjärgult puhta visuaalse tunde suunas, käsitledes vormi ja värvi kui "identiteedi põhimõtet" (ultimate identities), kui asju iseenesest. Värv on korraldatud vastavalt seoste põhimõtetele ja kromaatilise koostoimele, kuid üha enam on ühendatud rütmi, ruumi ja sügavuse tähendus. 3
nagu teeks eksamit nagu keegi hindaks". Lugedes saame muu hulgas nii üht kui teist teada noorpoetessi põlvkonna meeleolude kohta. Marko Mägi Andra of the Roads, nagu tõlkis poetessi nime juba kuulus Tallinna-poeet Jürgen Rooste, on oma seitsmeteist eluaasta kohta hea raamatu teinud. Andra on arusaadav ja huvipakkuv isegi siinkirjutavale 30 aastat vanemale luulesõbrale. Tallinn on põnev koht, noorus ilus aeg, kirjutaja teeb igasugu poeetilisi trikke. Andra on ühtaegu romantiline, blaseerunud, võitlev ja humoorikas. Eesti kirjandusele omaselt armastab ta maid jagada jumalaga: aFUCKINGmen, nii kõlab poetessi julges religioosses luules aamen. Luuletused on harali ja naha vahele trügivad, leidliku kujundlikkusega ja mis peaasi, need pole enamasti armastusest haiget saamise ära rääkimisega piirdunud, vaid kasvanud sellest üle, olgu siis naljakaks, küüniliseks või üldistavaks. "Ja kui ei helista / ei lõppe armastus ikkagi
Delphine'i ja Anastasie tüli, mis selle kujutluspildiga põrmugi ei sobinud ning mida ta meeleheitlikult lepitada - õigemini veel tagantjärele olematuks muuta - püüdis, põhjustab rabanduse. Kuid Goriot ei sure kõhe, vaid - nagu ütleb Horace Bianchon -elab ja kannatab veel tükk aega. Realistliku vaatlejana saab Balzac nõnda heita pilgu haiguste ja meditsiini maailma, kuid see on Goriot' agoonia juures üsna kõrvaline. Sellel agoonial on vähem meditsiinilisi põhjusi kui poeetilisi ülesandeid: anda GoriotTe ja ka Rastignacile piisavalt aega tema tütardes põhjalikult pettuda. Isa Goriot ei ole ,,üldinimlik" karakter, kogu tema loomus ning elu on keskendatud ühele võimalikule inimlikule seisundile - isa armastusele laste vastu -, kõige muu suhtes on ta üsnagi osavõtmatu. Ta on end määratlenud ainuüksi isana, näinud enda olemasolu mõtet üksnes selles rollis, järelikult ei sure ta enne, kui on mõistnud, kuidas
nende hammastega loomal ristluude päält, see pidi aitama (Rakvere); kevadel püütud esimesele haugile tuli västravarrega kolm korda pähe lüüa, siss saavad hää õnn kõik kevväi hauge püüdä (Setu); esimesena püütud havi peast imbuva verega määriti kalavõrku, öeldes: «Siin oled sa ja su vendade veri, mis teid kõiki kokku toob» (Järva-Madise). Soovitati esimesena püütud kevadise haugi silma kogu suve taskus hoida, et siis kala pime ja püünisesse satub. Regilauludes on poeetilisi sünonüüme kasutatud enam haugi kui teiste kalaliikide kohta. Need kirjeldavad kala välimust mingi tunnuse kaudu, tähelepanukeskmes on enamasti pea: suured aavid hallid seljad; suured avid - arvad hambad; hõbõ hando havvõkõisi; avi alli, laiku otsa; avid suured laugud otsad; hõbepäida hauge-siida; augid paksud pead jämedad; pikkad aavid pead jämedad; tuli augi alta vetta, mudapea muda seesta; musta pea tõusis mudasta, sini pea savi sehesta; purikad pugalad külled
· referaat sõnastatakse korrektselt ja loogiliselt; · kasutatakse selget ja täpset oskuskeelt, üldtunnustatud ja väljakujunenud terminoloogiat; · väljendused on loomulikud ja lihtsad; · ei liialdata võõrsõnadega; · hoidutakse tõlkevääratustest; · välditakse paljusõnalisust; · välditakse sõnakordusi, kasutatakse rikkalikku sõnavara; · kirjutatakse nii lühidalt kui võimalik ja nii pikalt kui vajalik; · ei kasutata slängi, stampkeelendeid, ajakirjanduslikke, käibe- ja poeetilisi (üliemotsionaalseid) fraase; · hoidutakse võõrkeelte mõjust eestikeelsele tekstile. SISUKORD Sisukorras näidatakse kõik töö peatükid ja teised alajaotused täpses vastavuses nende pealkirjade ja alguslehekülgede numbritega. Eessõna, sissejuhatus, kokkuvõte, kasutatud kirjanduse loetelu ja resümee on ilma järjekorranumbriteta, kuid loetletakse sisukorras. Samuti tuleb sisukorras loetleda ükshaaval kõik lisad koos pealkirja ja alguslehekülje numbriga.
· Cid oli hispaania rekongista tähtsaim tegelane ja armastatud rahvussangar Rodrigo Diaz de Vivar · õukonnaintriigide tõttu sattus ta Kastiilia kuningaga vastuollu ja ta saadeti maalt välja · võidud lahingutes tegid tast kangelase ja tõid lepituse Kastiilia kuningaga · Hispaania kangelaslaulu iseloomustab: realistlik toon, ülevuse puudumine, kirjeldused on konkreetsed ja asjalikud, ei kasutata poeetilisi metafoore ega hüperboole(liialdus), rõhutatakse realistlikku ellusuhtumist · Cidi ei ehita erakordsete rüütlivoorustega, ei näidata tema kangelaslikkust, vaid näidatakse inimlikkust · tähtis osa on perekonnatemaatikal ja igapäevasel eluolul; puudub üleloomulikkus; humoristlikud liialdused · teoses ei rõhutata hispaania rahvuse ideed · aristrokraatiavastane hoiak · Cid on demokraat, käitumiselt lihtne ja suuremeelne
1) loeb ja väärtustab nii eesti kui ka maailmakirjanduse olulisemaid autoreid ja kirjandusteosed, suhestab loetut teose ajastu ning tänapäevaga; 2) väärtustab kirjanduse ühiskondlikku, ajaloolist ja kultuurilist tähtsust ning kirjanikku kui loojat; 3) väärtustab kirjandust kui tunde- kogemusmaailma rikastajat ning kujutlus- ja mõttemaailma arendajat; 4) loeb nii proosat, luulet kui ka draamat, tunneb tähtsamaid kirjandusvoole ja -zanre ning eristab kirjandusteksti poeetilisi võtteid ja peamisi kujundeid; 5) mõistab sõnakunsti väljendusvahendite mitmekesisust ning nende erinevusi ja sarnasusi võrreldes teiste kunstiliikudega (teater, film, kunst, muusika); 6) tajub kirjandusteksti mitmeti tõlgendavust, erinevate kultuurikontekstide tausta teose mõistmisel, näeb kirjanduses inimese ja maailma mõistmise mudelit; 7) kujundab endast teadlikku lugejat, kes kirjanduse toel arendab oma eetilisi ja esteetilisi väärtushinnanguid ning maailmavaadet;
korda pähe lüüa, siss saavad hää õnn kõik kevväi hauge püüdä (Setu); esimesena püütud havi peast imbuva verega määriti kalavõrku, öeldes: «Siin oled sa ja su vendade veri, mis teid kõiki kokku toob» (JärvaMadise). Soovitati esimesena püütud kevadise haugi silma kogu suve taskus hoida, et siis kala pime ja püünisesse satub. Regilauludes on poeetilisi sünonüüme kasutatud enam haugi kui teiste kalaliikide kohta. Need kirjeldavad kala välimust mingi tunnuse kaudu, tähelepanukeskmes on enamasti pea: suured aavid hallid seljad; suured avid arvad hambad; hõbõ hando havvõkõisi; avi alli, laiku otsa; avid suured laugud otsad; hõbepäida haugesiida; augid paksud pead jämedad; pikkad aavid pead jämedad; tuli augi alta vetta, mudapea muda seesta; musta pea tõusis mudasta,
8 eKr. Horatius põlvnes rooma ühiskonna alamkihist ja oli ühtlasi ka rooma kirjaniku Publius Vergilius Maro sõber. Suure osa oma värssidest pühendas Horatius tolle aja kommete ja eluviiside kirjeldamisele ning põhilised tema loomingus on looduslaulud, kuid kirjutas ka armastuslaule ja satiire. Tema tuntumad teosed olid oodid ehk nn mõtteluule. Lisaks kirjutaks Horatius ka epistleid ehk nn poeetilisi vestlusi, mis olid adresseeritud kindlale isikule ja arutlevad rahulikus roonis filosoofia ning moraali probleemide üle. Tema kirjanduspärand on väga suur ja lai, sinna kuulub hulgaliselt nii luuletusi ehk epoode, satiire ja värsskirju. Oma oodides kasutas ta 13 erinevat stroofivormi. 6. Publius Ovidius Naso Publius Ovidius Naso oli Vana-Rooma esimene suurem luuletaja, kes elas aastatel 43 eKr kuni 18 pKr ja kes kasvas üles Rooma impeeriumi ajal.
ole arvustatav. Müüt religioosse pärimuse liik, mis muistsete inimeste mõtlemise baasil seletab jumalate, maailma ja inimeste tekkimist, kulgemist ja saatust. Eristatakse loomis-, viljakus-, loodusmüüte jne. Müütides kirjeldavate sündmuste tähendus on püha, neisse suhtutakse tõsiselt ja neid usutakse kahtlusteta. Legend rahvapärimuse liik, mis kujutab Piibli, apokrüüfide või pühakute elulugude alustel tekkinud poeetilisi, õpetlikke või seletavaid jutustusi. Maagia loodususundiline või kõrgususundiline riituslik käitumine, mille abil usutakse suutvat enda tahtele allutada üleloomulikku väge. Animism usk loodusobjektide, nähtuste ja olendite hingestatusesse, kusjuures eeldatakse, et eksisteerivad individuaalhinged. Animatism arvatavalt esiaja usundikihi varaseim aste, mis eeldab usku üleüldisesse elusse ja kogu loodust täitvasse ebaisikulisse väesse. Animatismis puudub veel ettekujutus
Iga noot ja paus sai kindla vältuse, ka kindlad arvulised suhted: maxima à longa à brevis à semibrevis à minima 10. Troop, liturgiline draama (lk. 46, 49) 9.-12.saj.-l võeti loomingumeetodina kasutusele troop -- traditsiooniliste tekstide vaba laiendamine vahelekiilutud kommentaaride abil ehk kirjasolevatele liturgiatekstidele ja meloodiale lisati vahele uusi improvisatsioonilisi, õpetlikke ja poeetilisi lõike. Üldiselt täideti selliste tekstilõikudega algselt vokaliisina kõlanud pikki kaunistusi, kuid täiesti võimalikud olid ka uued meloodiaosad. Troop muutus sedavõrd populaarseks ja laiendatuks, et neist tekkisid iseseisvad laulud. Kuulsaim on Lihavõttetroop Missa liturgia avalaulust introitusest, millest on 10.-saj.-l välja kasvanud liturgiline draama. Teatraalne piibliteemaline stseen jumalateenistuses, populaarne eriti suurte kirikupühade (jõulud, ülestõusmispühad) ajal,
Kontserdi vaheaegadel peeti kaks kõnet. Jakob Hurda ,,Seitse tähtsamat mälestuse kivi" selgitas keiser Aleksander II teeneid eesti rahvale ja rahva enda paremaid saavutusi, mis väärivat paigutamist seitsmele mälestustahvlile. J. Hurda meisterlik esinemine leidis tunnustust ka Jakobsoni poolel. Teisena kõneles üliõpilane R. Kallas ,,muusika häälest ja taktist", mis vägevate kuulajate südamesse hakkas. Tartu saksa ajaleht kiitis, et see kõne tuli südamest ja sisaldas ülimalt poeetilisi mõtteid. Eesti Postimees andis mõlemale kõnele täie tunnustuse. Kõned olid ajalehe arvates väga mõnusad ja õpetlikud. Rahval ei puudunud tõeline peomeeleolu, sest pärast kontserti ei raatsitud peoplatsilt kuidagi lahkuda. Hüüti mitu ,,hurraad" ja ,,elagu" ning austati üksteise järel Koidulat, Hurta, Kallast. Nende hulgas oli ka professor Aspelin Helsingist, kes tõusis pingi peale ja pidas lühikese kõne soome keeles, kus ta eesti rahvale õnne soovis
Smuuli nimelise kirjanduse aastapreemia. Kogumikus võib märgata püüet lähendada lasteluulet tolleaegsele rõhutatult assotsiatiivsele uuele luulele. Tavapärasest keerukam kujundivalik nõuab lugeja intensiivsemat suhtumist loetavasse, fantaasia suuremat liikuvust. Kuid ka teemade poolest on raamat värske ja julge: siin pakutakse mõistuluulet (,,Noorte lehtede päev", ,,Midrimaa", ,,Väike kuningajutt"), poeetilisi muinasjutte ja kujutlusmänge, milles rõhutatakse fantaasia, unistuse ja igatsuse vajalikkust inimeste emotsioonide kujunemises (,,Mänguvesi", ,,Lugu kuldraudadega ratsus"). Nende tõsiste ja pisut nukrate värsside kõrval leidub ülemeelikuid luuletusi, nagu ,,Aabitskuke kevadelaul", ,,Päikese päevakord" või ka humoristlik ,,Kuningajutt". 2.3.2 ,,Midrimaa"(1974) 1974. aastal ilmunud ,,Midrimaa" on Ellen Niidu neljateistkümnes lasteraamat, seniste
„Teele, teele kurekesed“ Kujundas välja lasteluule põhilise temaatika: loodus, kodu, isamaa, mängud, hällilaulud Loodusluules on juttu aastaaegadest, lindudest-loomadest, hommikust ja õhtust Tegevusterohkena kujutab ta suve, kutsub lapsi heinateole, põllu äärde, karja hoidma, metsa marjule, nägema mesilasi, nt „Lõikuse laulus“ (me lähme rukkist lõikamaa!!) Ülistab kodumaad, loob poeetilisi, optimistlik-ilutsevaid pilte isamaast Poiste patriootlik kasvatamine, nt „Elagu Eestimaa“ („Elagu kõik me armsamad aasad“) Luuletused olid valdavalt kirjutatud maalastele Avar ilmalik ainevaldkond, optimism, lüürilisus ja musikaalsus. Luuletus ilmus koos nootidega Jakob Tamm Luuletaja(valmid, ballaadid, rahvaluulelaadsed luuletused), tõlkija (Ivan Krõlov) Omapärane, romantima-ja realismielemente põimib laad
Kõige kallim inime, Kõige kallim, kõige kaunim,- Kuidas kokku tulime? Ka varjunimi ,,Mutti" oli kunstniku antud, säras ju tema portreeski keskse ilminguna noore ema rõõm. Laikmaa algatusel ilmus trükis rida teisigi luuletusi, nende hulgas ,,Ema laul", ,,Noor-Eesti" esimeses albumis. Laikmaa mõjus noorele Underile vabastavalt ja rikastavalt, äratas temas fantaasiat ja ootel olnud poeetilisi jõuvarusid. Olemussarnasus lõi ühise keele. Laikmaa tundis lõpetamatuse võlu elus ja kunstis. Midagi samataolist aimub Marie Underi olemust väljendavas individuaalses luulestiilis: mõni viimistlematus, lahtijäämine, avatus varub luuletusele kordumatu elulise pulseerivuse. Mõlematele oli võõras lõpetatud klassikalise täiuse ideaal. Luuletaja käsikirja jäänud värssides ja kirjades sellest ajalõigust tungib kohati isegi raevukalt esile motiiv: inimese inimlik õigus õnnele
meloodiad on kujunenud vabas ekstaatilises esituslaadis. Huvitav on ka võrrelda samast laulust säilinud varasemaid ja hilisemaid variante: tihti on meloodia vaba arendus selgelt nähtav. 9.-12. sajandil, ajal, mil kirikulaulu suuline traditsioon muutus aegamisi valdavalt kirjalikuks, ilmus sinna uus omapärane loomingumeetod troop - traditsiooniliste tekstide vaba laiendamine. Väga paljudesse liturgiatekstidesse kiiluti uusi, lühemaid ja pikemaid lõike, algteksti õpetlikke ja poeetilisi kommentaare. Lauldes võisid need tekstilõigud täita algselt vokaliisina kõlanud pikki kaunistusi, kuid uued tekstilõigud võisid tuua kaasa ka uusi meloodiaosi Palju troope loodi suurtes laulukeskustes, nagu St. Galleni klooster Sveitsis. 5 Suurte kirikupühade, eriti jõulude ja ülestõusmispühade teenistustejaoks kujunesid sellistest troopidest 1 aastatuhande lõpul pikemad dialoogid, millest sündis liturgiline
Hakkab avalduma rahvusteadvus. Kristluse teenimise ja levitamise vaim. Prantslaste „Rolandi laul“, hispaanlaste „Laul minu Cidist“, sakslaste „Nibelungide laul“. Autorid teadmata. Laule kandsid ette elukutselised laulikud. Kollektiivne elutunne, idealiseeritud sangarid, ajaloo kuulsad episoodid. Luulevorm. RL+LMC- kristlikud rüütlid võitlevad islamiusuliste araablastega. Rolandi laul: 12. saj algus. Kunstiline terviklikkus. Prantslaste isamaa- armastuse ülistamine. Rohkelt poeetilisi liialdusi. Oskuslik psühhologiseerimine, Roland pole veatu, rüütliuhkus. Võitlused nii prantslaste kui ka mauride vaatepunktist. Laul minu Cidist: XII saj. Tõetruum ajalugu kui RL. Religioosne fanatism võõras, sõda mauride vastu on Cidile igapäevane töö. Kangelaste iseloomud ei avane, vähem psühhologiseeritud. Cidis rõhutatakse pigem inimlikkust. Suurem osa eraelu. Rahva armastus mitte tänu sõjasangarlusele vaid tänu suuremeelsele ja lihtsale käitumisele.
terminoloogiat, väljendused olgu loomulikud ja lihtsad, ei liialdata võõrsõnadega, tuleb hoiduda tõlkevääratustest, peab vältima paljusõnalisust, tuleb vältida sõnakordusi ja kasutada rikkalikku sõnavara, 12 kirjutada tuleb nii lühidalt kui võimalik ja nii pikalt kui vajalik, pole soovitav kasutada slängi, stampkeelendeid, ajakirjanduslikke, käibe- ja poeetilisi (üliemotsionaalseid) fraase, hoiduda tuleb võõrapärasest keelekasutusest, tuleb vältida autori mina-vormi liigset kasutamist. 3.3 Lisad Lisad paigutatakse kasutatud kirjanduse loetelu järele. Lisad sisaldavad töö põhiosaga seotud ja seda täiendavaid lisamaterjale. Need on katsematerjal, üksikasjalik kirjeldus, algandmete tabelid, vaatlusprotokollid, ankeetküsitluse vormid, dokumentide koopiad, joonised, skeemid, diagrammid jms ehk kõik see, mis töös
soovis, et tema südamedaami maalitaks kiikudes. Salajane suudlus Thomas Grainsborough(1727-1788). Inglise rokokoo. Tema pintslitehnika on vaba ja voolav. Külmad roonid, töödes rokokoolik õhulisus ja inglaslik tagasihoidlikkus. Beauforti krahvinna portree Poiss sinises Tema portreid isel. Graatsilisus, haprus ja õrnus, nad oleks justkui portselanist. Ta pani aluse ka inglise maastikumaalile, maalides lihtsaid, poeetilisi pilte Inglismaa loodusest. Vestlus pargis Leedi Frances Duncombe 15. ptk. Rokokoo skulptuur ning graafika 18. saj. oli eelkõige graafika õitseajaks. Kasutati pehmelakki(sügavtrüki tehnika, mille korral metallplaat kaetakse pehmegrundiga ja selle peale asetatakse krobeline paber, millele kantakse joonistus) ja metsotintot(söövitav plaat töödeldakse korniliseks, seejärel kantakse plaadile joonistus. Tõmmisele on omane sametine varjundirikkus),
Nt teatris ei tohtinud halvustada NSVL-i ega Saksamaad. Kultuurialased kampaaniad Nimede eestistamine. Setumaa "Kultuurirevolutsioon". Nende kirjaoskus oli ülejäänud Eestiga võrrendes mahajäänud. Vabariigi poliitika oli integreerida setud, nende eestistamine. 1) Hariduse valdkonnas 2) Kirik (setud olid õigeusklikud) taheti nad vene mõju alt ära tõmmata. Vabariigi lõpuks hakkasid setud oma lastele eesti nimesid panema 3) kõigile perekonnanimede panek aastaks 1922 (võeti poeetilisi nimesid nagu Roosileht, Mustimets jne). 8 Kultuurisaavutused Muusika Tippsaavutused Artur Kapp (1878-1952) oratoorium "Hiiob" (1926-1929). Sõnum: truudus (oma isamaale) Cyrillus Kreek (1889-1962) oratoorium ,,Reekviem" tema varalahkunud sõbra Peeter Süda mälestuseks. Esiettekanne 1929. Eevald Aav (1900-1939) Eesti esimene ooper ,,Vikerlased". Esietendus Estonias 1928. Räägib Sigtuna vallutamisest
(emis imetab põrsaid). Määratlemata subjektiga (e. süntaktilise subjektita) mõistatused on hea aine näidata, et mõistatuse poeetilise struktuuri tasandid (metafoor vm. troop, parallelism, alliteratsioon, riim jm. kõlakujundid) ei ole üksteisest sõltumatud, vaid nende vahel valitsevad ühelt poolt konkurentsi-, teisalt aga kompensatsioonisuhted. Kui tekstis substantiivset metafoori pole, täidavad poeetilisi funktsioone teised struktuuritasandid. Subjektita mõistatustes luuakse nimepidi nimetamata asja olemuses või käitumises mingit telge pidi "ruum", tuuakse välja mingi erinevus, vastuolu, piirjuhul paradoks, ühtlasi luuakse seeläbi elementaarne parallelism. Kui selliste mõistatuste juures saab näidata mingeid stereotüüpe, siis on need pigem stereotüüpsed süntaktilis-parallelistlikud vormimallid kui metafoorsed stambid. Nimetame siingi nende parallelistlike vormimallide
nende ilmumine on näiliselt juhuslik, isegi maagiline ning seletamatu. Sellises süzheearenduses on Unt nähtavasti saanud inspiratsiooni Bulgakovi teostest. Sügisball lahkab eelkõige alateadvust, August Kase komplekse, tema kurjust, mis on tingitud keskkonna rõhuvusest. Mihkel Mutt viitab võimalusele "näha kuues tegelases autori eri tahke, nagu sümbolistlikus draamas." (Mutt, 1986, lk. 288). Elades ise Mustamäel, jagab ta Eero sümpaatiat oma kodurajooni vastu, Laura poeetilisi assotsiatsioone, mis tekivad majakonglomeraatide vahel uidates ning Maureri tehnokraatlikku optimismi tuleviku linnade suhtes. "Koos juuksur Kasega jälestab ta deklasseerunute lõhnu ja karjeid ning on ihalenud osaleda sanitaarhukkamistes. Linnalaps Peeter näeb maailma tema positivistliku esmaavastaja pilgu läbi." (Ibid.) Mihkel Mutt tuletab linna totaalsuse kujutamisest kontseptsiooni, et linn on loodud iseenese tarvis ning tegelased vaid illustreerivad seda.
terminoloogiat; · väljendused olgu loomulikud ja lihtsad; · ei liialdata võõrsõnadega; · tuleb hoiduda tõlkevääratustest; · peab vältima paljusõnalisust; · tuleb vältida sõnakordusi ja kasutada rikkalikumat sõnavara; · kirjutada tuleb nii lühidalt kui võimalik ja nii pikalt kui vajalik; · pole soovitav kasutada slängi, stampkeelendeid, ajakirjanduslikke, käibe- ja poeetilisi (üliemotsionaalseid) fraase; · hoiduda tuleb võõrkeelte liigsest mõjust eestikeelsele tekstile (Referaadi vormistamine ... 2005). 3. TIITELLEHT Tiitellehele tuleb märkida: - kooli nimetus; Tartu Ülikool Õpetajate seminar - eriala osakond; Alus- ja alghariduse õppetool - autori ees- ja perekonnanimi; - õpperühm; - töö pealkiri;
terminoloogiat; · väljendused olgu loomulikud ja lihtsad; · ei liialdata võõrsõnadega; · tuleb hoiduda tõlkevääratustest; · peab vältima paljusõnalisust; · tuleb vältida sõnakordusi ja kasutada rikkalikumat sõnavara; · kirjutada tuleb nii lühidalt kui võimalik ja nii pikalt kui vajalik; · pole soovitav kasutada slängi, stampkeelendeid, ajakirjanduslikke, käibe- ja poeetilisi (üliemotsionaalseid) fraase; · hoiduda tuleb võõrkeelte liigsest mõjust eestikeelsele tekstile (Referaadi vormistamine ... 2005). 3. TIITELLEHT Tiitellehele tuleb märkida: - kooli nimetus; - eriala osakond; Tartu Ülikool - autori ees- ja perekonnanimi; Õpetajate seminar - õpperühm; Alus- ja alghariduse õppetool - töö pealkiri;
nii jooned kui joontevahed-see süsteem on siiani kasutusel. Lk.3 II ÜHEHÄÄLSE KIRIKUMUUSIKA EDASINE ARENG 1.Zanrid: troop ja sekvents 9.-12.sajandil, ajal mil kirikulaulu suuline traditsioon muutus valdavalt kirjalikuks, ilmus sinna uus omapärane loomingu meetod troop-traditsiooniliste tekstide vaba laienemine. Väga paljudesse liturgiatekstidesse kiiluti uusi, lühemaid ja pikemaid lõike, algteksti õpetlikke ja poeetilisi kommentaare. Palju troope loodi suurtes laulukeskustes (Galleni klooster Sveitsis) Troobid võisid olla nii pikad ja iseseisvad ,et nendest arenesid välja iseseisvad laulud. Näiteks varased sekventsid olid alleluia laulude pikkadele vokaliisidele loodud troobid.(hiljem sai neist omaette lauluvorm) Sekventsi tekst on värsiline- see oli keskajal üks levinumaid vaimuliku luule vorme, mille ülesehitusele olid eeskujuks rahvalikud tantsulaulud. Sekventsid olid
Kui ta oli kõik selle kirja pannud, siis see muutus paratamatuseks. Väga eredaks kaasaegse luule autoriks sai 1970ndatel. ,,Detsember" (1971) 2. tulemine, mingil määral ka 3. tulemine. Esimene päris suuretiraaziline luulekogu, mis Jüri Üdi fenomeni laiemale kandepinnale viib. Eripärane luuletehnika, mille kujundas varakult: lõpmatu eneseeituse seeria, kuhu tuuakse sisse uut. Pinge vormi ja sisu vahel. Terve rida poeetilisi võtteid. Jüri Üdilik siire ja ka ellips tekitab pause tekstis. Üdi tekst on lorilaulu moodi. Teatriaalne luule. Tema tekste saab esitada, kõlavad. Absurdne. Analoogi on raske tuua. Kui varem oli rangesse vormi segane sisu surutud, siis hiljem tuleb juurde vabavärss, silbilisrõhuline luule, kaotab riimi ära. Sisuline rangus lisandub, siis vormiline vabadus suureneb. Sisuline rangus tähendab selgemat eetilist hoiakut.
annaabi.ee 
