Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

OLAV MARAN (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Lõik failist

Vasakule Paremale
OLAV MARAN #1 OLAV MARAN #2 OLAV MARAN #3 OLAV MARAN #4 OLAV MARAN #5 OLAV MARAN #6 OLAV MARAN #7 OLAV MARAN #8 OLAV MARAN #9 OLAV MARAN #10 OLAV MARAN #11 OLAV MARAN #12 OLAV MARAN #13 OLAV MARAN #14 OLAV MARAN #15 OLAV MARAN #16 OLAV MARAN #17 OLAV MARAN #18 OLAV MARAN #19
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-12-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor stronzo Õppematerjali autor
Olav Maran ja tema elu ning loomingutee. Mahukas ettekanne (19 slaidi)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
13
ppt

Olav Maran

Pidid väga tihti elukohta vahetama Koolid 1941.a sügisel astus Tallinna 8. Algkooli esimesse klassi Tallinna 10. Keskkool 3. klass Algkooli kõrvalt käis ka Pioneeride Palee kunstiringis Keskooli kõrvalt tekkis huvi hoopis spordi vastu ja kunstiring jäi kõrvale 1953. keskooli lõpetades Maranil kunsti õppimise ambitsioonid väga valdavad ei olnud, ta kaalus ka võimalust minna Tartusse hoopis inglise keelt õppima Sai sisse graafikat õppima Noorukina oli Maran omal sõnul naljalembeline ja lõbus, püüdis pidevalt teisi naerma ajada Meeldis väga naljapilte joonistada, sellepärast hoolitses ema alati, et kodus leiduks piisavalt paberit Joonistamishuvi leidis rakendust ka koolis, kus Maran joonistas ja tegi karikatuure kooli seinalehele ja klassi ajalehele Kunstitoodete kombinaadi skulptuuriateljees, mille juhatajaks oli tema ema, valmistas tulevane kunstnik stalinistliku arhidektuuri dekoratiivelemente Natüürmort sidruniga

Kunstiajalugu
thumbnail
3
docx

Leili Muuga elulugu

Leili Muuga (14. november 1922 Maima küla, Oiroti oblast ­ 1. august 2016) Ta sündis eestlasest maamõõtja Adam Muuga perekonnas Maima külas Oiroti oblastis Altai krais. Aastal 1925 asus perekond Pjatigorskisse, sealt 1938. a Naltsikisse. Aastatel 1940-41 õppis Muuga Moskva Tehnoloogia Instituudis, aastatel 1941-43 töötas Naltsikis kunstiateljee meistri ning medõena. Õpingud jätkusid aastail 1943-45 Ordzonikidze (Vladikavkazi) Mäe-ja metallurgiainstituudis ning 1945. a Leningradi Mäeinstituudi IV kursusel. 1946. a asus perekond Tartusse, kus ta töötas esialgu joonestaja-konstruktorina Arhitektuurivalitsuse projekteerimisbüroos. Aastail 1947-51 õppis ta ­ peamiselt Alfred Kongo juhendamisel ­ Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis, selle sulgemisel Tallinna Riiklikus Kunstiinstituudis, mille lõpetas aastal 1953 diplomitööga "D. Mendelejev tervitab Tartu Ülikooli 100. juubeli puhul". Muuga pälvis peatselt tähelepanu

Kunst
thumbnail
20
pptx

Leili Muuga

Leili Muuga C.KARUS Elulugu · sündinud 14. novembril 1922, Oiroti oblastis Maima külas · 1925. Pjatigorskis ja 1938. Naltsikis · 1940. aastal lõpetas ta seal keskkooli · 1940­1941. õppis Moskva Tehnoloogia Instituudis keemiat · 1942-1943. töötas kunstiateljee meistri ja juhendajana ning medõena · 1943­1945. õppis Ordzonikidze Mäe- ja Metallurigiainstituudis ning jätkas õpinguid Leningradi Mäeinstituudi IV kursusel · 1946. kolis perekond Eestisse Elulugu · 1947­1951 Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis Alfred Kongo käe all · 1953. aastal lõpetas õpingud Tallinnas ENSV Riiklikus Kunstiinstituudis · Alates 1953. aastast kuulub ta Eesti Kunstnike Liitu ja osaleb näitustel · 1962­1977 töötas Muuga samas koolis õppejõuna, seejärel hakkas vabakunstnikuks · 1965. aastast alates on Leili Muuga teeneline kunstnik Looming · Maastiku- ja meremaalid ning silmapaistvad on suured kompositsioonid · Aga ka emotsioone ja intiimset õhustikku peegelda

Kunst
thumbnail
15
odp

Henn Roode

detailsem väljamaaling. Paraadil osalejate hulgast eristub ainult esiplaanil olev mees. Taustal eristab silm kolme hoone ja rahusõnalise loosungi, Demonstratsioonile. 1965 ülejäänud on killunenud kirevaks massiks. Kuuekümnendate teisel pool leiab Roode oma sõbra Olav Marani kaudu usu jumalasse. Maalilaad muutub, huvi kubismi vastu tuleb jälle esile, see avaldub filigraansetes joonlauaga ehitatud konstruktsioonides suuremate piltide osadena ja sageli esinevas pruunikas, esimesi kubiste meenutavas koloriidis. Henn Roodele pühendatud artiklis Indrek Hirv võrdles kunstniku loomingu printsiibid pühakirjatekstiga: Üks suvine portree. 1968 ,,Figuraalsetes kompositsioonides muutub tühjus, s

Kultuur
thumbnail
7
rtf

Kaasaegsed kunstnikud

Kaasaegsed kunstnikud Referaat Sisukord Navitrolla lk.3 Jüri Arrak lk.5 Epp-Maria Kokamägi lk.6 Luulik Kokamägi lk.6 NAVITROLLA Sündinud 10 augustil 1970 väikeses Lõuna ­Eesti linnakeses ­ Võrus. Lapsepõlv möödus kahes erinevas Lõuna ­ Eesti maakohas: Trolla külas ja Navi külas. Sellest ka naljaka kõlaga kunstnikunimi ­ Navitrolla. Maal elades said talle hästi selgeks kõik maaelu head ja halvad küljed. Seepärast otsutaski ta oma elu jätkata kunstnikuna.Lapsena mäletas ta ennast joonistamas igal vabal hetkel.Sõbrad ja sugulased märkasid seda ja soovitasid kunstiga tõsisemalt tegelema hakata.'' Algul tundus see mõte mulle ohtlik. Olin ju ikkagi maapoiss ja kunstnikuks olemine tundus mulle mu unistusest hoolimata midagi ebareaalset ja ulmelist.'' Kuid sõprade soovitusele tuginedes hakkas ta võtma joonistamise ja maalimise tunde kohaliku graafiku

Kunstiajalugu
thumbnail
10
docx

OP KUNST. 1950-60ndad aastad

OP KUNST. 1950-60 ndad aastad. Op-kunst arenes välja abstraktsest kunstist ja muutus eriti populaarseks 1960 a. Op-kunst põhineb optilistel efektidel, mis tuleneb inimese taju eripärast. Lihtsate kujundite ja värvuste kordusel maalipinnal on inimese silmale kas rahustav või ärritav mõju, mistõttu maalipind tundub olevat kas tõeliselt ruumiline või värelev. Võib öelda, et op-kunstnike eesmärk oli ruumilisuse või liikuvuse tunde tekitamine maalipinnal. Mõnda op-kunsti teost ei saa üle mõne sekundi vaadata, sest see on silmale niivõrd ärritav.. Victor Vasarely (1906-1997) Üks 20.sajandi kõige olulisemaid kunstnikke. Op-kunsti juhtfiguur. Tema uuendused värvi ja optiliste illusioonide valdkonnas mõjutasid paljusid nooremaid kunstnikke. Õppis Budapestis. 1930.aastatel asus Vasarely Prantsusmaale elama. Ta arendas välja täiesti oma pildikeele, mis oli otseselt inspireeritud Mondriani j

Kunstiajalugu
thumbnail
10
docx

OP KUNST. 1950-60 ndad aastad.

OP KUNST. 1950-60 ndad aastad. Op-kunst arenes välja abstraktsest kunstist ja muutus eriti populaarseks 1960 a. Op-kunst põhineb optilistel efektidel, mis tuleneb inimese taju eripärast. Lihtsate kujundite ja värvuste kordusel maalipinnal on inimese silmale kas rahustav või ärritav mõju, mistõttu maalipind tundub olevat kas tõeliselt ruumiline või värelev. Võib öelda, et op-kunstnike eesmärk oli ruumilisuse või liikuvuse tunde tekitamine maalipinnal. Mõnda op-kunsti teost ei saa üle mõne sekundi vaadata, sest see on silmale niivõrd ärritav.. Victor Vasarely (1906-1997) Üks 20.sajandi kõige olulisemaid kunstnikke. Op-kunsti juhtfiguur. Tema uuendused värvi ja optiliste illusioonide valdkonnas mõjutasid paljusid nooremaid kunstnikke. Õppis Budapestis. 1930.aastatel asus Vasarely Prantsusmaale elama. Ta arendas välja täiesti oma pildikeele, mis oli otseselt inspireeritud Mondriani j

Kunstiajalugu
thumbnail
18
doc

Evald Okase referaat

Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................3 Evald Okas............................................................................................4 Elulugu................................................................................................6 Ühisnäitused ja projektid...........................................................................10 Auhinnad.............................................................................................12 Fotod Evald Okasest................................................................................13 Maalid................................................................................................14 Graafika...............................................................................................15 Eksliibrised..........................................................................................16 Kokkuvõte.........................................

Kunst




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun