Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

OLAV MARAN (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

OLAV   MARAN
 
 
Varased  aastad
Sündinud: 20. oktoober 1933. aastal Tartus.
Tema ema (Elfri de Maran) oli 1920. aastate alguses õppinud Pal ase 
kunstikoolis Nikolai Tri gi al  joonistamist ja Konrad Mäe al  maali.
Kuna vanemad lahutasid juba 1936. aastal, jäi laste üleskasvatamine 
ema kanda.
1938. a pere asus elama Tal inna.
 
 
Õpingud Kunstiinstituudis
1953. a otsustas rma soovitusel Kunstiinstituuti 
tulla õppima (lõpetas  1959 . a).
Ülikooliaastatel tegeles ka karikatuuride ja 
karikatuurses laadis illustratsioonide tegemisega 
ajalehtedele (Noorte Hääl, Sirp ja  Vasar ).
Diplomitööks tegi sarja teatriplakateid. (1959) 
 
 
Pärast Tal inna Ri kliku 
Kunstiinstituudi lõpetamist siirdus 
tööle sati rajakirja Pikker kunstilise 
toimetajana (1959-1965). 
Seejärel töötas 
vabakunstnikuna.
Marani  illustratsioonid
 
 
See, mida 50-ndail aastail kunstis ja Instituudis õpetati, tema arvates, 
oli tegelikult 19. sajand. 
Noori ühendas soov end sotsrealismi keskkonnast välja rebida. 
Seetõttu kõik, mis oli Kunsti nstituudis õpitud, tuli sisuliselt unustada ja 
alustada kunstiuuringuid uuesti.
Tehniliselt polnud meil vanemate kunstnikega midagi võrrelda. 
Igavese kunstiväärtuse  kriteerium  nihkus tahaplaanile, tähtsam oli 
vabaduse võlu,“
 meenutab Maran.
Varem Olav Maranile oli  abstraktsus  ja geomeetrilisus kunsti aluseks 
ning ta hindas just oma abstraktseid töid kõige kõrgemalt. Tema jaoks 
oli  abstraktsionism  küsimus kunsti olemusest. 
 
 
Tundis loometee alguses 
suurt huvi avangardistlike 
kunstisuundade vastu. 
1957. aastal valmis esimene 
kohmakas katsetus 
abstraktsioonis, milleks Maran 
kasutas poolikuid värvituube 
kunagi Konrad Mäe poolt 
tema emale kingitud 
Kompositsioon  valge jupiga”
1962, guašš

maalikastist.
 
 
Maran: “Mingit 
isikupära ega stiili ma 
esialgu kujundada ei 
püüdnud. Selle järele ei 
olnud tarvidust ja see ei 
tulnud mõttesegi, 
tahtsin lihtsalt 
proovida, mis välja 
tuleb. Kõike, mis 

“Disponeeritud  maastik ”, 1965. a 
kunstilist erutust 
pakkus, püüdsin 
maalida”.

 
 
“Mena”
“Nokturn”
1965. aastal valmisid 
Marani parimatele 
guašš- tempera  tehnikas 
abstraktsioonidele on 
mitmed Marani parimad 
iseloomulik ruumilisuse 
abstraktsioonid. 
il usiooni säilimine.
 
 
Marani abstraktset maalilomingut mõjutasid sel perioodil 
Tartu kunstnike kuuekünendate alguse looming.
Nii on Marani „Ionard“ nii koloriidilt kui vormilt sarnane  Valve  
Janovi maalile  „Üksik  puri “.

 
Olav Maran. “Ionard”, 
Valve Janov. “Üksik puri”, 1963.
1965.
 
 
Tolleaegsed tööd kannavad 
kunstniku enda välja mõeldud 
poeetilisi tähenduseta 
pealkirju.
Kunstnik komponeerib ise 
pealkirju oma abstraktseile 
töile, mis muudavad maalid 
salapärasemaks ning 
virgutavad  vaatajat otsima  
piltide tagamaid. Analoogse 
mõjuga on ka tööde  koloriit
milles on huvitavaid 
“Memeltis”, 1963.
värvivahekordi ja müstikat. 
 
 
Figuratiivset kunsti tegi 
rohkem selleks, et 
näitusele pääseda.
Seoses 
abstraktsioonihuvi ning 
filosoofoliste otsingute 
süvenemisega jagunes 
Marani kunst selgelt 
näitustele mõelduks ning 
iseendale  ja siseringile 
looduks. 
 
 
Defriis,  joonistus , 1966. a
 
 
Fotokol aaž „XX 
sajandi grimasse“ 
väljendab Marani 
kohta haruldaselt 
otseselt ühiskondlik-
poli tilisi änge.
“XX sajandi grimasse”, 1965.
 
 
“Teejoomine”, 1962.
“Kuupaistel”, 1963.
“Enne plahvatust”, 1965.
 
 
Loomingu pööre
Peamine Olav Marani muutumise põhjus oli 
pöördumine religiooni poole, mis toimus 
1968. aastal.
Viimase 40 aasta jooksul on ta maalinud vaid 
vaikelusid .
Juba veidi varem ilmusid inti msed 
loodusvaated, kuigi veel poolabstraktses 
käsitluses.  Edasi tulid vaikelud, kust 
tasapisi  kadusid  värvimodelleeringud 
ning jäi traditsiooniline vormi kujutamine 
valguse ja varjuga.  
 
 
Marani varaseimate vaikelude hulka 
kuulub 1960. aastaga dateeritud 
„Vaikelu punase  raamatuga – 
kol asel  foonil  on pisut naivistlikult 
kujutatud nooruslikult epateeriv 
kompositsioon pruunist pudelist, 
punasest  suletud raamatust ja vanast 
mustast kaabust.
Vaikelu  punase raamatuga”, 
1960.

“Vaikelu pruuni draperiiga”, 
“Vaikelu kookospähklite ja merekarpidega”, 
 
 
1988.
1989.
Inspiratsioonist
Tööprotsessis inspiratsiooni ei saa. 
Tunnustab inspiratsiooni, kuid leiab 
seda palju laiemat, kui  inspiratsioon  
kogu eluks, kogu olemiseks.  
Vaatleb inspiratsiooni usu 
kontekstis.
“Vaimu tulek  inimesse  ehk inspiratsioon lähtub Jumalast, see 
on osa saamine Jumala  vaimust , ja selle inspiratsiooni 
väljundiks on kogu elu. Seesmiselt väljendub see rahu, 
harmoonia, tasakaaluna ja väliselt väljendub see võimes 
rakendada elus neid  printsiipe , mida õpetab meile  Piibel .”  

Ta meelega väldib usulise  propaganda  atribuutikat, ta tahab 
nähtavaks teha seda seesmist elu, mida Jumal inimeste annab.”
 
 
Mõned faktid
•  1979. a pälvis Kunstnike Liidu preemia
•  1987. a sai  Kristjan  Raua preemia
•  esimene personaalnäitus  1971 . aastal Tallinnas Eesti 
Kunstimuuseumis, teine samaskohas  seitse  aastat hiljem. 
•  Muuhulgas  näidanud oma töid personaalnäitustel Tartu 
Kunstimuuseumis (1982. a) ja Tallinna Kunstihoones (1992. a)
 
 
Allikad

http://www.vaal.ee/est/avaleht/otsing ?
_search_gal ery=yes& author =Maran
%2C+Olav&piece_of_art=&price_min=&price_max=&c_id=&imageFiel
d.x=0&imageField.y=0 


http://digikogu.ekm.ee/search?searchtype=complex&author_ids=383 

http://epl.delfi.ee/news/kultuur/olav-maran-avangardistist -
vanameistriks.d?id=51155885
 

“Olav Marani kunstnikutee”, Tõnis Tatari magistritöö
http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/6599/tatar_tonis .
pdf
 

TV saade Olav Maranist (1989): http://etv.err.ee/arhi v.php?id=143280  
 
 

Document Outline

  • Slide 1
  • Slide 2
  • Slide 3
  • Slide 4
  • Slide 5
  • Slide 6
  • Slide 7
  • Slide 8
  • Slide 9
  • Slide 10
  • Slide 11
  • Slide 12
  • Slide 13
  • Slide 14
  • Slide 15
  • Slide 16
  • Slide 17
  • Slide 18
  • Slide 19
Vasakule Paremale
OLAV MARAN #1 OLAV MARAN #2 OLAV MARAN #3 OLAV MARAN #4 OLAV MARAN #5 OLAV MARAN #6 OLAV MARAN #7 OLAV MARAN #8 OLAV MARAN #9 OLAV MARAN #10 OLAV MARAN #11 OLAV MARAN #12 OLAV MARAN #13 OLAV MARAN #14 OLAV MARAN #15 OLAV MARAN #16 OLAV MARAN #17 OLAV MARAN #18 OLAV MARAN #19
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-12-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor stronzo Õppematerjali autor
Olav Maran ja tema elu ning loomingutee. Mahukas ettekanne (19 slaidi)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Olav Maran
13
ppt

Olav Maran

Pidid väga tihti elukohta vahetama Koolid 1941.a sügisel astus Tallinna 8. Algkooli esimesse klassi Tallinna 10. Keskkool 3. klass Algkooli kõrvalt käis ka Pioneeride Palee kunstiringis Keskooli kõrvalt tekkis huvi hoopis spordi vastu ja kunstiring jäi kõrvale 1953. keskooli lõpetades Maranil kunsti õppimise ambitsioonid väga valdavad ei olnud, ta kaalus ka võimalust minna Tartusse hoopis inglise keelt õppima Sai sisse graafikat õppima Noorukina oli Maran omal sõnul naljalembeline ja lõbus, püüdis pidevalt teisi naerma ajada Meeldis väga naljapilte joonistada, sellepärast hoolitses ema alati, et kodus leiduks piisavalt paberit Joonistamishuvi leidis rakendust ka koolis, kus Maran joonistas ja tegi karikatuure kooli seinalehele ja klassi ajalehele Kunstitoodete kombinaadi skulptuuriateljees, mille juhatajaks oli tema ema, valmistas tulevane kunstnik stalinistliku arhidektuuri dekoratiivelemente Natüürmort sidruniga

Kunstiajalugu
Leili Muuga elulugu
3
docx

Leili Muuga elulugu

Leili Muuga (14. november 1922 Maima küla, Oiroti oblast ­ 1. august 2016) Ta sündis eestlasest maamõõtja Adam Muuga perekonnas Maima külas Oiroti oblastis Altai krais. Aastal 1925 asus perekond Pjatigorskisse, sealt 1938. a Naltsikisse. Aastatel 1940-41 õppis Muuga Moskva Tehnoloogia Instituudis, aastatel 1941-43 töötas Naltsikis kunstiateljee meistri ning medõena. Õpingud jätkusid aastail 1943-45 Ordzonikidze (Vladikavkazi) Mäe-ja metallurgiainstituudis ning 1945. a Leningradi Mäeinstituudi IV kursusel. 1946. a asus perekond Tartusse, kus ta töötas esialgu joonestaja-konstruktorina Arhitektuurivalitsuse projekteerimisbüroos. Aastail 1947-51 õppis ta ­ peamiselt Alfred Kongo juhendamisel ­ Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis, selle sulgemisel Tallinna Riiklikus Kunstiinstituudis, mille lõpetas aastal 1953 diplomitööga "D. Mendelejev tervitab Tartu Ülikooli 100. juubeli puhul". Muuga pälvis peatselt tähelepanu

Kunst
Leili Muuga
20
pptx

Leili Muuga

Leili Muuga C.KARUS Elulugu · sündinud 14. novembril 1922, Oiroti oblastis Maima külas · 1925. Pjatigorskis ja 1938. Naltsikis · 1940. aastal lõpetas ta seal keskkooli · 1940­1941. õppis Moskva Tehnoloogia Instituudis keemiat · 1942-1943. töötas kunstiateljee meistri ja juhendajana ning medõena · 1943­1945. õppis Ordzonikidze Mäe- ja Metallurigiainstituudis ning jätkas õpinguid Leningradi Mäeinstituudi IV kursusel · 1946. kolis perekond Eestisse Elulugu · 1947­1951 Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis Alfred Kongo käe all · 1953. aastal lõpetas õpingud Tallinnas ENSV Riiklikus Kunstiinstituudis · Alates 1953. aastast kuulub ta Eesti Kunstnike Liitu ja osaleb näitustel · 1962­1977 töötas Muuga samas koolis õppejõuna, seejärel hakkas vabakunstnikuks · 1965. aastast alates on Leili Muuga teeneline kunstnik Looming · Maastiku- ja meremaalid ning silmapaistvad on suured kompositsioonid · Aga ka emotsioone ja intiimset õhustikku peegelda

Kunst
Henn Roode
15
odp

Henn Roode

detailsem väljamaaling. Paraadil osalejate hulgast eristub ainult esiplaanil olev mees. Taustal eristab silm kolme hoone ja rahusõnalise loosungi, Demonstratsioonile. 1965 ülejäänud on killunenud kirevaks massiks. Kuuekümnendate teisel pool leiab Roode oma sõbra Olav Marani kaudu usu jumalasse. Maalilaad muutub, huvi kubismi vastu tuleb jälle esile, see avaldub filigraansetes joonlauaga ehitatud konstruktsioonides suuremate piltide osadena ja sageli esinevas pruunikas, esimesi kubiste meenutavas koloriidis. Henn Roodele pühendatud artiklis Indrek Hirv võrdles kunstniku loomingu printsiibid pühakirjatekstiga: Üks suvine portree. 1968 ,,Figuraalsetes kompositsioonides muutub tühjus, s

Kultuur
Kaasaegsed kunstnikud
7
rtf

Kaasaegsed kunstnikud

Kaasaegsed kunstnikud Referaat Sisukord Navitrolla lk.3 Jüri Arrak lk.5 Epp-Maria Kokamägi lk.6 Luulik Kokamägi lk.6 NAVITROLLA Sündinud 10 augustil 1970 väikeses Lõuna ­Eesti linnakeses ­ Võrus. Lapsepõlv möödus kahes erinevas Lõuna ­ Eesti maakohas: Trolla külas ja Navi külas. Sellest ka naljaka kõlaga kunstnikunimi ­ Navitrolla. Maal elades said talle hästi selgeks kõik maaelu head ja halvad küljed. Seepärast otsutaski ta oma elu jätkata kunstnikuna.Lapsena mäletas ta ennast joonistamas igal vabal hetkel.Sõbrad ja sugulased märkasid seda ja soovitasid kunstiga tõsisemalt tegelema hakata.'' Algul tundus see mõte mulle ohtlik. Olin ju ikkagi maapoiss ja kunstnikuks olemine tundus mulle mu unistusest hoolimata midagi ebareaalset ja ulmelist.'' Kuid sõprade soovitusele tuginedes hakkas ta võtma joonistamise ja maalimise tunde kohaliku graafiku

Kunstiajalugu
OP KUNST-1950-60ndad aastad
10
docx

OP KUNST. 1950-60ndad aastad

OP KUNST. 1950-60 ndad aastad. Op-kunst arenes välja abstraktsest kunstist ja muutus eriti populaarseks 1960 a. Op-kunst põhineb optilistel efektidel, mis tuleneb inimese taju eripärast. Lihtsate kujundite ja värvuste kordusel maalipinnal on inimese silmale kas rahustav või ärritav mõju, mistõttu maalipind tundub olevat kas tõeliselt ruumiline või värelev. Võib öelda, et op-kunstnike eesmärk oli ruumilisuse või liikuvuse tunde tekitamine maalipinnal. Mõnda op-kunsti teost ei saa üle mõne sekundi vaadata, sest see on silmale niivõrd ärritav.. Victor Vasarely (1906-1997) Üks 20.sajandi kõige olulisemaid kunstnikke. Op-kunsti juhtfiguur. Tema uuendused värvi ja optiliste illusioonide valdkonnas mõjutasid paljusid nooremaid kunstnikke. Õppis Budapestis. 1930.aastatel asus Vasarely Prantsusmaale elama. Ta arendas välja täiesti oma pildikeele, mis oli otseselt inspireeritud Mondriani j

Kunstiajalugu
OP KUNST-1950-60 ndad aastad
10
docx

OP KUNST. 1950-60 ndad aastad.

OP KUNST. 1950-60 ndad aastad. Op-kunst arenes välja abstraktsest kunstist ja muutus eriti populaarseks 1960 a. Op-kunst põhineb optilistel efektidel, mis tuleneb inimese taju eripärast. Lihtsate kujundite ja värvuste kordusel maalipinnal on inimese silmale kas rahustav või ärritav mõju, mistõttu maalipind tundub olevat kas tõeliselt ruumiline või värelev. Võib öelda, et op-kunstnike eesmärk oli ruumilisuse või liikuvuse tunde tekitamine maalipinnal. Mõnda op-kunsti teost ei saa üle mõne sekundi vaadata, sest see on silmale niivõrd ärritav.. Victor Vasarely (1906-1997) Üks 20.sajandi kõige olulisemaid kunstnikke. Op-kunsti juhtfiguur. Tema uuendused värvi ja optiliste illusioonide valdkonnas mõjutasid paljusid nooremaid kunstnikke. Õppis Budapestis. 1930.aastatel asus Vasarely Prantsusmaale elama. Ta arendas välja täiesti oma pildikeele, mis oli otseselt inspireeritud Mondriani j

Kunstiajalugu
Evald Okase referaat
18
doc

Evald Okase referaat

Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................3 Evald Okas............................................................................................4 Elulugu................................................................................................6 Ühisnäitused ja projektid...........................................................................10 Auhinnad.............................................................................................12 Fotod Evald Okasest................................................................................13 Maalid................................................................................................14 Graafika...............................................................................................15 Eksliibrised..........................................................................................16 Kokkuvõte.........................................

Kunst




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun