Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Eesti luule tänapäeval. (2)

1 HALB
Punktid
Eesti luule tänapäeval #1 Eesti luule tänapäeval #2 Eesti luule tänapäeval #3 Eesti luule tänapäeval #4 Eesti luule tänapäeval #5 Eesti luule tänapäeval #6
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-04-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 126 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor henza Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
12
docx

Jürgen Rooste Referaat

JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM Jürgen Rooste Referaat 12 A Tallinn 2014 ELULUGU Jürgen Rooste on noor eesti luuletaja, kes on sündinud 31. juulil 1979. aastal Tallinnas. Ta lõpetas 1997. Aastal Tallinna Reaalkooli ja õppis Tallinna Pedagoogikaülikoolis eesti filoloogiat aastatel 1997-2004, kraadi sai aga kätte alles 2012 aasta jaanuaris. Aastatel 2002- 2007 töötas Jürgen Rooste ajalehe Sirp kirjandus- ja tegevtometajane ning peale seda 2008 aastani Eesti Instituudi Soome filiaali juhatajana. Rooste on olnud ka Eesti Kirjanike Liidu

Kirjandus
thumbnail
7
doc

Margus Konnula ehk Contra

Referaat Contra (Margus Konnula) pm1b 2014 Sisukord 1. Eluloost lk3 2. Loomingust lk3-4 3. Luulekogud ja muud kirjanduslikud Sarnid lk4-5 4. Luuletused lk6 2 Eluloost Contra on sündinud Võrumaal Urvastes agronoomi ja raamatupidaja pojana, õppinud Urvaste Algkoolis 1981­1984, Kuldre 9-klassilises koolis 1984-1989 ja Antsla Keskkoolis 1989­ 1992. Viibis sõjaväeteenistuses Eesti piirivalve Piusa kordonis 1993­1994. Töötanud 1994. aastal lühiajaliselt (kuu aega) inglise keele õpetajana Kuldre koolis, seejärel postiljonina Urvastes, aastail 1996­1999 oli Urvaste postiülem. Pärast seda vabakutseline kirjanik ja stsenarist

Kirjandus
thumbnail
69
doc

Suuline exam

1. Kristjan Jaak Peterson (18011822) 18. sajandi lõpus toimunud Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul oli muutumas kogu Euroopa vaimuilm ja ühiskond. Senine seisuslik ühiskonnakorraldus hakkas murenema, seisuse asemel tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas.

Kirjandus
thumbnail
35
docx

Nüüdiskirjanduse kordamisküsimused eksamiks 2018

Nüüdiskirjanduse eksam 2018 1. Nüüdiskirjanduse tunnused ja üldised teemad Poliitiline, majanduslik ja kultuuriline ebastabiilsus on muidugi vaid üks sajandialguse märksõna. Nüüdiskirjanduses käsitletakse kogu muutuvat maailma, kus oluliseks teemaridadeks on nt ,,kultuuride kohtumine", majanduskriis, rassi- ja sooproblemaatika, tarbimisühiskond. Millenniumi mõjud kirjanduses - Läänelikus kultuuriteadvuses millenniumi vahetusega (aga ka sajandivahetusega) kaasaskäiv lõpumeel sisaldab kristlikust piiblinarratiivist pärit pessimistlikke ennustusi ja hävingulugusid. Aastatuhande vahetus aktiveerib kaugesse minevikku ulatuvad visioonid aja ja maailma lõppemisest. Võimenduvad eksistentsiaalsed hirmud ja ühiskondliku ebastabiilsuse tunne.

Kirjandus
thumbnail
82
doc

KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017

PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett -

Kirjandus
thumbnail
7
doc

Mitmekülgsed üheksakümnendad (luule, Contra, Kivirähk)

Mitmekülgsed üheksakümnendad A Eesti luule 1990. aastatel 1. Kes eesti kirjanikest siirdusid 1990. aastatel poliitikasse? Millega nad tegelesid, mis ametikohtadel töötasid, kui kaua jne? Rummo ­ ,,Vanemuise" dramaturg (1965), sõjaväeteenistus Kaliningradis (1965-1966), kutseline kirjanik (1966-67), Tallinna Riikliku Draamateatri kirjandusosakonna toimetaja (1977-88), Eesti Vabariigi kultuuri- ja haridusminister (1992- 94), Reformierakonna liige alates 1994, Riigikogu liige alates 1995, ajalehe ,,Kultuurimaa" peatoimetaja (1997) 2002. aastaks avaldatud 8 luulekogu, 2 näidendit, lasteraamatuid, laulusõnad filmile ,,Viimne Reliikvia", dramatiseeringud, esseed, retsensioonid. Runnel ­ Töötas ajakirjas ,,Looming" (1966-71), luges loenguid vabade kunstide professorina

Kirjandus
thumbnail
26
pptx

Margus Konnula- Contra

Margus Konnula- Contra Luuleanalüüs Egert Laur Elu Eesti luuletaja. Sündis 22.03.1974 Võrumaal. 1981–1984 õppis Urvaste Algkoolis. 1984-1989 õppis Kuldre 9. klassilises koolis. 1989–1992 õppis Antsla Keskkoolis. Töötanud 1994. aastal inglise keele õpetajana. 1996–1999 oli Urvaste postiülem. Pärast seda vabakutseline kirjanik ja stsenaris. Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1997. Iseloomustus • Tema luulele on iseloomulik uuema rahvalaulu (vemmalvärss, lorilaul) traditsioonid, see on lõbus ja laululine, säravalt virtuoosse keelekasutuse ja leidlike riimidega. Palju leidub Contra loomingus paroodiaid. • Contra kasutab oma loomingus väga tihti võru keelt ja kõneleb seda ka esmase kõnekeelena. Ta on kirjutanud ka proosat ja laule. Temaatika • Luulet iseloomustab: • Nali • Tabavus • Koomilisus • Kõikuv Keele ja vormikasutus • Tema luuletustel ei pruugi olla mingeid sügavaid

Kirjandus
thumbnail
62
docx

Kirjanduse lõppueksami materjalid

KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid ­ eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus

Kirjandus



Lisainfo

Referaat, kolm noort luuletajat ja luule näited

Kommentaarid (2)

carru profiilipilt
carru: pointless
23:33 13-09-2009
merka16 profiilipilt
merka16: mõttetu
19:14 03-12-2009





Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun