Kuldne, hõbedane ja vaskne ajastu (0)

Sissejuhatus
Kuldne ajajaärku (1 sajand ekr) kirjanduses said valitsevaks proosavormid, kirjanikeks olid sageli poliitikategelased ja riigimehed .
Kuldsel ajajärgul loodi klassikaline kirjanduskeel, nn kuldne ladina keel. Ühtlasi oli see hiilgavate kõnemeeste aeg.
Kuldsel ajajärgul oli Rooma impeerium kõige laiem.
Kuldse ajajärgu proosa
1. sajandil eKr. hakkas rooma kirjanduses kaduma võõramaine ainestik. Kirjanduses said valitsevaks proosavormid, kirjanikeks olid sageli poliitikategelased ja riigimehed.
Rooma kirjanduse õitseng, tema “kuldne ajajärk” langeb rooma polise lagunemise ja impeeriumi tekkimise ajastusse, hilisemasse ajajärku antiikmaailma arengus. Rooma kirjanduse “kuldne ajajärk” ei tunne neid laialdasi ja keerulisi küsimusi, mis seisid atika ajajärgu aegse Kreeka ühiskondliku mõtte ees, kuid ta annab subjektiivse elu hoopis suurema süvendatuse ja sisemise läbielamise suurema intensiivsuse, olgugi kitsamas ning piiratumas sfääris. Selles seisnebki too uudsus , mille rooma kirjandus terviklikult vaadelduna toob antiikkirjanduse üldisse pilti.
Kuldsel ajajärgul loodi klassikaline kirjanduskeel, nn kuldne ladina keel. Ühtlasi oli see hiilgavate kõnemeeste aeg.
1. Sajandi esimesel poolel kirjutasid Catullus ja Lucretius silmapaistvaid luuletusi. Kuulsaim kõnemees oli ladina kunstilise kirjakeele looja Cicero .
Sel ajal formeerus kirjanduskeel ning arenesid välja kirjanduslikud stiilid. Sajandi teisel poolel tegutsesid Vergilius, Horatius ning Ovidus - samuti silmapsistvad luuletajad. see oli hiilgavate kõnemeeste aeg.
Caesar ( 100-44 eKr.)
Gaius Julius Caesar oli Rooma üks silmapaistvaim kõnemees, mitmekülgne kirjanik, väejuht ja riigitegelane, kes teostas rohkesti reforme.
Temalt on säilinud kaks ajaloolist teost. " Commentarii de bello Gallico" ("Märkmeid Gallia sõjast"), käsitleb sõjategevust Gallias 58-52 e.m.a., ning pakub peale sõja kirjeldust väärtuslikku ajaloolis -etnoloogilist materjali muistsete keldi hõimude kohta; "Commentarii de bello civili" ("Märkmeid kodusõjast") käsitleb Caesari enda võitlust Pompeiusega 49.-48. a. e.m.a. Mõlemad raamatus on ka rohkesti tevet tollasest olustikust, tavadest , lahingupidamisest ja relvastusest.
Caesari keel on teaduslikult lihtne ja karge. Ta pidas sõnavalikut ning keelekasutust kõnekunsti ja kirjanduse aluseks.
Cicero (106-43)
Marcus Tullis Cicero oli suurim rooma kõnemees, riigitegelane, filosoof ja kirjanik.Temalt on säilinud 58 kõnet, traktaate retoorika ja filosoofia alalt ning hulgaliselt kirju. Cicero kui kõnemehe tegevus põhines printsiipidel, mida ta käsitleb oma traktaadis "De oratore"
(Kõnemehest). Teosed " Brutus " ja "Oratore" (Kõnemees) käsitlevad kõnekunsti ajalugu, kõnemeisterlikkust ja stiili. Filosoofilistes teostes "De natura deorum" (jumalate olemusest), "De finibus boborum et malorum" (Hüvede ja pahede piiridest) jt on Cicero elektik. Tema filosoofilistes vaadetes ühilduvad epikuurlaste ideoloogia, stoik, platonliku akadeemia mõjutused, millest täielikult ei pooldanud ta aga ühtegi.
Peale eri stiilide rakendas Cicero oma kõnedes toonimuutusi, kasutas vaheldumisi paatost ja nalja, kirglikku ja eraooletut väljendusviisi. Võib öelda, et Cicero on saanud kõnekunsti sümbloiks.
Kuldse ajajärgu lüürika
Kuldsel ajajärgul lõi Roomas õitsele omapärane armastusluule liik - eleegia ehk nutulaul , ka ülekantud tähenduses - kurb lugu, jutt. Just armastuses näeb eleegia elu peamist sisu. Tavaliselt kirjeldatakse eleegiates isiklikke kogemusi ning elusündmuseid, armunu kannatusi, südamevalu rmastatu truudusetuse pärast, õnnelikke kohtumisi ja kurbi lahkumisi.
Horatius (65 eKr – 8 eKr)
Quintus Horatius Flaccusoli Vana-Rooma tähtsaim lüüriline luuletaja. Põlvnes rooma ühiskonna alamkihist. Suure osa värssidest pühendas tolle aja kommete ja eluviiside kirjaldamisele. Vergiliuse sõber. Põhilised looduslaulud, kuid ka armastulaule ja satiire. Tuntumad teosed oodid , nn mõtteluule. Kirjutas ka epistleid, nn poeetilisi vestlusi , adresseeritud kindlale isikule ja arutlevad rahulikus toonis filosoofia ja moraali probleeme. Suur kirjanduspärand – luuletused e epoodid, satiirid, värsskirjad. Olulisimad oodid, kasutas 13 erinevat stroofivormi.

I ja II sajandi alguse Rooma (hõbedane ajajärk)

1.sajandil algas rooma ühiskonna moraalne allakäik: vana aristokraatia olli hääbumas, asemele tulid ülikud provintsidest. Esiplaanile kerkis rikas, kuid kultuurivõõras kaupmeeste ja pankurite kiht, kelle hulgas oli palju libertiine ehk vabakslastud orje. Kirjanduses süvenesid langus- ja pettumusmeeleolud, aga ka kriitiline suhtumine kaasaja ühiskonda. Paljud kirjanikud olid provintsiaalid.

Ühiskond

Peale Augustuse surma tugevnes keisrite võim üha enam, ehkki vastuseis senati poolt oli tugev ning õukonna intriigides osales ka keisri kaardivägi. II sajandi alguseks oli aga juba saavutatud tasakaal senati ja keisrivõimu vahel ning siserahu häirisid vaid alistatute ülestõusud. I sajand oli välispoliitiliselt Rooma kõrgaeg, oli palju vallutatud maid, tugev eksport , hea teedevõrk ning tohutusuur tulu koormiste näol. Provintside majanduslik olukord üha paranes . Orjanduslik kord hakkas aga lagunema , talupoegade asumine suurematesse linnadesse, eeskätt Roomasse, oli valdav. Langes ka orjatöö tootlikkus ning Itaalia hakkas provintside majandusliku iseseisvumise tõttu esikohta keisririigis kaotama. Rooma moraalne allakäik oli I sajandil täies hoos – levis orjameelsus, varjamatu materiaalsete hüvede tagaajamine, ühiskondlike tunnete nõrgenemine, abielusidemete nõrgenemine, vaba kooselu, sündimuse langus. Vanarooma arsitokraatia hakkas välja surema – tekkis uus ülikkond, eelkõige pärit Itaalia linnadest või provintsidest. Ametliku religiooni kõrval levisid idamaise päritoluga kultused ja müsteeriumid. Filosoofia ergutas ebausku, rooma filosoofid eemaldusid teoreetilistest küsimustest, piirdudes praktilise moraaliga, erinevused stoikude ja epikuurlaste vahel kadusid . Levis retooriline haridus , arenesid filoloogia ja õigusteadus. Kunstile oli omane väline sära ja sisu vaesumine. Loodi palju kolossaalseid ehitisi. Portreemaal ja skulptuurportree arenesid.

Kirjandus

Rooma kirjandusse saabus hõbedane ajajärk ¹. „Kirjanduselu keskuseks jäi endiselt Rooma, kirjandus tugines peamiselt kohalikule rooma traditsioonile, vabanedes otsestest kreeka mõjudest,“ kirjutab Kleis . (Kleis 1974: 94). Poliitiline teema kirjanduses kaotas tähtsuse ning muutus keisrite tegude lipitsevaks ülistuseks. Teater lõi täielikult lahku kirjandusest – seal etendati miime, atellaane, pantomiime ja pakuti eelkõige veriseid vaatepilte. Tõsine näidend lavateosena kadus ja muutus puhtkirjanduslikuks lugemisdraamaks. Rooma kirjanduse tase üldjoontes langes, hoolimata mõnest progressiivsest joonest. Kirjanduslooming kasvas aga kvantitatiivselt, kirjanike hulka ilmus mitmeid provintsiaale
Vaskne ajajärk
Seoses keisririigi üldise allakäiguga said alates 2. Sajandist üha selgemini nähtavaks ka rooma kirjanduse languse tunnused. 3-4 sajandil laostus täielikult. Rooma muutus provintsilinnaks; levis ristiusk mis peagi sai ametlikuks riigiusundiks ning pani ühtlasi ka aluse kristliku kirjanduse tekkele. Impeeriumi kriis süvenes. Puhkes kolooniate, talupoegade ja orjade ülestõuse. Suure mõju omandasid riigi teenistuses olevad germaani sõjapealikud. Aastal 476 kõrvaldasid germaanlased troonilt viimase keisri ja Lääne-Rooma riik lakkas olemast. Seda nimetatakse ka antiikkirjanduse lõppaastaks
Kokkuvõte
See ajajärk oli hiilgav kõnemeeste ja riigmeeste jaoks. Lood klassikaline kirjanduskeel, ladina keel. Hiljem hõbedasel ajajärgul hakkas Rooma ühiskond allakäima ei suutnud enam ohjata nii suurt impeeriumi. Aristokraatia oli hääbumas tekkisid asemele ülikud provintsitest.
Vaskne ajajärk ehk nn Rooma impeeriumi lõpp. Tulid nähtavale rooma kirjanduse languse tunnused. 3-4 sajand laostus täielikult.
Rooma impeerium
Caesar
Horatius
Allikad
Kirjandus antiigist renessansini- Anne Nahkur
http://209.85.229.132/search?q=cache:47aCw1vviP4J:www.dreamsgarden.net/things/antiikkirjandus_kordamine.doc+rooma+kuldne+ajastu+ajaj%C3%A4rk+proosa&cd=5&hl=et&ct=clnk&gl=ee
Ene
http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/rooma7.ht m, http://www.tlulib.ee/vana/pildid/oleviste/main7.html
http://en.wikipedia.org/wiki/Roman_Empire
Page 7