Haug (2)

Sarnased õppematerjalid

11

odt

Haug

Haug on meie sisevete levinumaid kalu. Mõnes järves on ta koguni ainuke kalaliik. Ta on suur ja toekas kala, kelle pikkus võib ulatuda kuni meetrini. Haugi keha on läbilõikes ümara kujuga, pea on pikk ja pardinokataoliselt lapergune. Värvuselt on ta mustjasroheline kuni rohekashall, mis on suurepärane kohastumus eluks veetaimede keskel. Haug asustab peaaegu kõiki Eesti järvi ja aeglase vooluga jõgesid, kuid ta on võimeline elama ka nõrgalt soolases merevees. Haug on erakliku eluviisiga, kes veedabki aega põhiliselt veetaimetihnikus saaki varitsedes. Seda tegevust kergendab kala kohta terav nägemine: haugi silm seletab kuni 2,5 m kaugusele, seega on ta rangelt päevase eluviisiga. Saaki silmanud, teeb ta selle suunas välkkiire sööstu. Ohvriks langevad peamiselt ahvenad, kiisad, viidikad ja latikad. Suuremat kasvu haugide jõud käib üle ka pardipoegadest, konnadest ja pisiimetajatest. Haug neelab oma saagi tervelt ega raiska aega närimise peale

Loodusõpetus

7

doc

Haug kui kõige suurem mageveekala

Haug HAUGI ELUPAIK JA-VIIS http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/ESOLUC2.htm Elab järvedes ja aeglase vooluga jõgedes, ka riimvees. Elupaik on tihedalt seotud veekogude taimestikuvööndiga, kus ta saaki varitseb. On paikse eluviisiga, tegutseb ainult päeval. Elab üksikuna. Haug asustab peaaegu kõiki Eesti järvi ja aeglase vooluga jõgesid, kuid ta on võimeline elama ka nõrgalt soolases merevees. Haug on erakliku eluviisiga, kes veedabki aega põhiliselt veetaimetihnikus saaki varitsedes. Seda tegevust kergendab kala kohta terav nägemine: haugi silm seletab kuni 2,5 m kaugusele, seega on ta rangelt päevase eluviisiga. Saaki silmanud, teeb ta selle suunas välkkiire sööstu. Ohvriks langevad peamiselt ahvenad, kiisad, viidikad ja latikad. Suuremat kasvu haugide jõud käib üle ka pardipoegadest, konnadest ja pisiimetajatest. Haug neelab oma saagi tervelt ega raiska aega närimise peale.

Loodus

17

doc

IHTÜPATOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED eksam

Kalade vibrioos Vibrioos on ägedalt kulgev nakkushaigus, mis iseloomustub muutustega kala keha pinnal ja siseorganeis. Vibrioosi võivad haigestuda paljud mere ja riimveekalad. Haiguse teki tajaks on ühe viburiga bakter Listonella anguillarum (endise nimetusega Vibrio anguillarum), mille mõõtmed on 1,5 × 0,5 µm. Teadaolevail andmeil areneb bakter vaid soolases vees temperatuuril 6­37 °C. Sagedamini haigestuvad angerjas, tursk, meriforell, lõhe, aga ka haug. Haigus esineb kevadel ja suvel, kui merevee temperatuur on üle 10 °C. Haiguse levikuviisid ei ole selged, kuid arvatavasti levib see otsese kontakti teel. Vibrioos võib esineda ägedalt ning on suure kalade suremusega, kuid ilma kliiniliste haigustunnus teta või siis kroonilise vormina. Eestis on vikerforellidel diagnoositud vibrioosi kõigis mereveelistes kalamajandites.Haiguse välised tunnused on kalaliigiti erinevad

Kalade ihtüpatoloogia ja toksikoloogia

12

rtf

Arvestuse piletid vastustega

Vibrioos on ägedalt kulgev nakkushaigus, mis iseloomustub muutustega kala keha pinnal ja siseorganeis. Vibrioosi võivad haigestuda paljud mere ja riimveekalad. Haiguse teki tajaks on ühe viburiga bakter Listonella anguillarum (endise nimetusega Vibrio anguillarum), mille mõõtmed on 1,5 × 0,5 µm. Teadaolevail andmeil areneb bakter vaid soolases vees temperatuuril 6­37 °C. Sagedamini haigestuvad angerjas, tursk, meriforell, lõhe, aga ka haug. Haigus esineb kevadel ja suvel, kui merevee temperatuur on üle 10 °C. Haiguse levikuviisid ei ole selged, kuid arvatavasti levib see otsese kontakti teel. Vibrioos võib esineda ägedalt ning on suure kalade suremusega, kuid ilma kliiniliste haigustunnus teta või siis kroonilise vormina. Eestis on vikerforellidel diagnoositud vibrioosi kõigis mereveelistes kalamajandites.Haiguse välised tunnused on kalaliigiti erinevad. Vikerforellil täheldatakse

Kalade ihtüpatoloogia ja toksikoloogia

80

docx

Eesti elustik ja elukooslused konspekt

Talvel liiguvad sooservade põõsastikes tedred ja leevikesi, tihaseis. Imetajad -suurimetajad tulevad soodesse aasta-ajati (peamiselt suvel) või satuvad sinna juhuslikult. Arenenud põõsarindega soometsades: metskits, põder, metssiga, valgejänes. Pisinärilistest uruhiir. Rabad Putukad -u. 1200 liiki, rohkem mardikalisi, liblikalisi, kahetiivalisi. Ämblikud -üle 180 liigi ämblikke, puisrabades ja rabamännikutes ristämblik. Kalad -kalu on rabajärvedes vähe, peamiselt ahven ja haug. Kahepaiksed -rohukonn, veekonn. Nõmmerabades harilik kärnkonn, vahest ka tähnikvesilik. Roomajad -puhmarikaste peenramätastega rabaosades kohtab sageli arusisalikku. Raba servaaladel nõmmrabas ja rabamännikutes võib kohata ka rästikut ja vaskussi. Linnud -Eesti rabades võib esineda üle 80 linnuliigi, neist pooled on alalised. Rabades pesitseb nt. väikekoovitaja, hallõgija, rabapistrik, teder, vahest ka enamasti siirde- ja madalsoodes pesitsevaist

Eesti elustik ja elukooslused

72

doc

KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused

Need on ehituselt k. sobivad kiireteks kontraktsioonideks, kuid väsivad kiiresti. Aeglasema, kuid püsivama t l. jaoks sobivad punased lihased, mis paiknevad uimede tugiluudel ja pikki kala keha külgi, m. eriti sabaosas. Pelaagilistel ookeanikaladel, kes ujuvad püsivalt pikki maid on punaste n. lihaste osatähtsus suurem (makrell, tuunikala), paiksematel ja vaid kiireid söste egevatel o. kaladel nagu haug, väiksem. p. Kui kala ära keeta ja tal nahk maha võtta, näeme, et lihased koosnevad liistakutest. Neid q. nimetatakse müomeerideks. Nad on eraldatus üksteistest sidekoelise kihiga. Ka ristlõikes r. näeme, et lihased koosnevad sidekoega eraldatud kimpudest, mis omakorda on s. koondunud 4 suuremasse rühma. NB!!! Kõhuääred ei ole lihased. t. Kalade keha katab nahk. Paljudel kaladel on nahk kaetud soomustega. On ka suumusteta

Kalakaubandus

40

docx

Sissejuhatus Eesti ja Seto rahvausundisse

Sissejuhatus Eesti ja Seto rahvausundisse Invisibilia – maailma nähtamatu pool, kõik, mida maailmas näha ei ole. Mõistmise lähtekohad 1. „Üleloomuliku“ puudumine – vanas usus ei tõlgendatud üleloomulikke juhtumisi üleloomulikena, vaid seda peeti lihtsalt elu osaks, üheks kogemuseks. 2. Olendite paljusus – lisaks materiaalsetele olenditele on igasuguseid muid olendeid, kes võivad endale aegajalt võtta nähtava kuju, see ei tee neid vähemreaalseks. 3. Arusaam väest – usundi üheks aluseks on vägi ehk energia, see ei ole materiaalne, kuid võib avalduda ka materiaalses maailmas. Ümberpaiknev jõud. 4. Nähtamatud seosed asjade vahel, aegade vahel – need seosed on mõjutatavad „üleloomulikul“ teel, nõidumise, maagia kaudu. Seosed on olemas asjade ja olendite vahel, aegade vahel (oleviku ja tuleviku). Nähtamatute seoste mõjutamist, nende käimapanekut nimetatakse maagiaks. Igasugused tegevuskeelud käivad samuti maagia alla. (nt. mingite asjade mittete

Kultuur

26

docx

Hüdrobioloogia 2015 Mahukas kokkuvõte eksamiks

Hüdrobioloogia- vee-enanikke uuriv teadus (sellesse võivad kuuluda ka veekogud ise koos oma tekkeloo ja tüpoloogiaga). Aga meie loengu tähenduses oli see- vee-elanike elupaigad ja eluavaldused. Hüdrosfäär-veekogud. See on vee-elanike e. hüdrobiontide asulaks. Maa pindala on 510 miljonit km2, sellest 362 miljonit km2 ehk 71% on veega kaetud ja kuulub hüdrosfääri. Kui arvestada ka veel põhjavett, katab hüdrosfäär peaaegu kogu maa pindalaga võrdse ala. Maa veest 99,5% e. 1,6 miljardit km3 asub ookeanis, ülejäänud jaganueb pinna- ja põhjavete vahel enam-vähem pooleks. Suurema osa pinnavetest moodustab mandrijää. Üldise hüdrobioloogia naaberteadused: a)rakendushüdrobioloogia (nt. kalandus, joogi- ja reovee puhastamine, veetransport, riisikasvatus, mürgised vetikad jm liigid, veekogu seisundi hindaminevesiehitused jm) b)süstemaatika c)morfoloogia (välisehitus) d)anatoomia (siseehitus) e)füsioloogia(talitus) f)biogeograafia (organismide levik Maal) g)limnoloo

Hüdrobioloogia

Meedia

Kommentaarid (2)