Tõnu Kõrvits1969 Kooliaastad • 1987. aastal Tallinna Muusikakool • 1994. aastal Eesti Muusikaakadeemia • Täiendkoolitused Hilversumis, Gotlandil, Boswillis ja Gdanskis Tööaastad • 1994. aastast Eesti Heliloojate Liidu liige • 2001. aastast Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõud • 2003/2004 aasta hooajal Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri (ERSO) resideeriv helilooja • Mitmeid aastaid tegev olnud klassikaraadios Looming • “For You, the Messenger Of Night” - tellimustöö 1999. aastal toimunud Lockenhausi festivalile • Tema teoseid on esitatud Kopenhaagenis (ArtGernda, 1996), Hong Kongis/Macaus (World Music Days, 2007), jne Looming • UNESCO rahvusvahelisel heliloomingu rostrumil 1994. aastal Pariisis • Aastal 1998 Lissabonis EXPO maailmanäituse Eesti paviljonis • Kirjutanud muusikat nuku- ja joonisfilmidele (Priit Tenderi “Vioola) Looming • Frankfurdi
aastal TMKK Alo Põldmäe kompositsiooniklassi, 1994. aastal Eesti Muusika ja Teatriakadeemias Raimo Kangro kompositsiooniklassi ja omandas 1999. aastal samas professor Jaan Räätsa juhendamisel magistrikraadi. Õpingute ajal osales ta noorte arranzeerijate meistrikursustel Hilversumis (Holland, 1997) Metropole Orchestra ja dirigent Vince Mendozaga ning Stephen Montague kompositsioonimeistriklassis Gdanskis (Poola, 1998). Aastast 2001 on Tõnu Kõrvits Eesti Muusika ja Teatriakadeemia kompositsiooni ja orkestratsiooni õppejõud. Õpliaste seas nt Kristo Matson ja Ülo Krigul. 2003/2004 aasta hooajal oli ta ERSO resideeriv helilooja - au, mida varem osutatud vaid Eino Tambergile ja Raimo Kangrole. Mitmeid aastaid on ta tegev olnud klassikaraadios. alustas komponeerimist 1990. aastatel neoromantiliste teostega: "Inimesele, kelle silmis helkis Põhjanaela sära" (1993) kammerorkestrile
-le, ,,Du, ewig du" (2001, Sina, igavesti Sina) flöödile, tsellole ja klavessiinile, viiulikontsert (2002), ,,Siis oled vaikuses mu ligi üksnes Sina" (2002) vokaalansamblile, ,,Be lost in the Call" (2003) sümfoniettkoosseisule, ,,Adios/ r Rma" (2003) kahele kontratenorile, koorile ja instrumentaalansamblile, ,,Songs" (2005) solistidele, vokaalgrupile ja instrumentaalgrupile, tsellokontsert ,,Before" (2006, Silmitsi), ,,Flow" (2008) kontratenorile, lautole ja gambakonsordile jt. Tõnu Kõrvits (1969) Tõnu Kõrvits õppis Tallinna Muusikakeskkoolis, lõpetas 1994. aastal Raimo Kangro kompositsiooniklassi Eesti Muusikaakadeemias ning jätkas aastatel 1994-1998 magistrantuuris professor Jaan Räätsa juhendamisel. Ta on osalenud noorte arranzeerijate meistrikursustel Hilversumis (Holland, 1997) Metropole Orchestra ja dirigent Vince Mendozaga ning Stephen Montague kompositsiooni- meistriklassis Gdanskis (Poola, 1998).
See on Taani kõrgeim muusikaline tunnustus, millega kaasneb preemia samuti 1,2 miljoni Eesti krooni väärtuses. Fond põhjendas Pärdi premeerimist järgmiselt: "Pärdi muusikas on rikkalikult vaimseid ülemtoone ning helilooja püüab oma ilusa ja lihtsa muusika abil tabada midagi väga sügaval inimese sees peituvat." Autasustamistseremoonia toimus 22. mail 2008 Kopenhaagenis Taani raadio kontserdisaalis toimunud kontserdil, kus Taani raadio orkestrit ja vokaalansamblit juhatas Tõnu Kaljuste. 2008. aastal pühendas helilooja oma neljanda sümfoonia "Los Angeles" Mihhail Hodorkovskile, kes on Venemaa naftakompanii Jukos eksjuht ja praegu vang. Sümfoonia kandideeris 13. veebruaril 2011 Grammy auhinnale parima kaasaegse klassikalise heliteose kategoorias.9 Tunnustused · Eesti Muusikaakadeemia audoktor, 1990 · Rootsi Kuningliku Muusikaakadeemia auliige, 1991 · Rakvere aukodanik, 1995 9 http://et.wikipedia.org/wiki/Arvo_P%C3%A4rt
1994. aastal võitis Kaumann kompositsioonikonkursi European Young Composer, mille korraldaja on maailma üks hinnatuimaid kammerorkestreid Academy of St. Martin in the Fields. Võidu tõid talle tema klaverikontsert ning "Pettus" tenorsaksofonile, timpanile ja klaverile. Võit tõi kaasa ka tellimuse sellelt orkestrilt - Kaumann kirjutas tellimustööna teose "Nihilissimus Acutus". 1997. aastal toimus Kaumanni esimene autorikontsert, kus Tallinna Kammerorkestrit juhatas Tõnu Kaljuste. Hooajal 1999/2000 oli Kaumann "NYYD Ensemble'i" juures resideeriv helilooja. Ta on tegutsenud ka lauljana erinevates ansamblites, nagu "LinnaMuusikud" ja "Heinavanker"; praegu laulab ta keskaegsele vokaalmuusikale pühendunud ansamblis "Vox clamantis". Looming: 1990. aastatel debüteerinud eesti heliloojate seas on Tõnis Kaumanni käekiri silmatorkavalt omapärane. Tema stiili alus on eesti muusikas juba varasematel aegadel sügavalt juurdunud neoklassitsism
1969. aastast on Tormis vabakutseline helilooja. Eesti koorimuusikas on Tormise loomingu tähtsust raske ülehinnata - aastakümneid on ta olnud selles valdkonnas sõltumatu liider. Pikka aega oli tema muusika peaesitajaks RAM. Väga palju esitati Tormise loomingut just oma kõrgperioodil, 1960.-1970. aastatel, mil Gustav Ernesaksa juhitud kooril oli kanda suur roll vastupanus nõukogude ideoloogiale. Hiljem on Tormise teoste hinnatuimaks esitajaks ja salvestajaks olnud Tõnu Kaljuste juhitud Eesti Filharmoonia Kammerkoor. Viimastel aastakümnetel on Tormisest kujunenud üks tunnustatumaid ja põnevamaid koorikomponiste kogu maailmas, kelle helikeele on eeskujuks võtnud paljude maade heliloojad. Tormis on eelkõige koorimuusikahelilooja. Suur osa tema loomingust tugineb eesti ja teiste läänemere soome keeli kõnelevate rahvaste folkloorile, aga ta on kirjutanud palju koorimuusikat ka ilma folkloorse aluseta
60ndatel hakkas kirjutama oopereid Eino Tamberg, kellest kujunes eesti üks tähtsamaid ooperikirjutajaid. 23. Tähtsamaid eesti oopereid 20. sajandi II poolel ja 21. sajandi algul. E.Tubin „Barbara von Tisenhusen“ (1968) E.Tubin „Reigi õpetaja“ (1971) E.Tamberg „Cyrano de Bergerac“ (1974) Erkki-Sven Tüür „Wallenberg“ (2001) Jüri Reinvere „Puhastus“ (2011) 24. Eesti kammeroopereid 1990–2000. aastatel. Kristjan Kõrver „Raud-Ants“ (2013) Tõnu Kõrvits „Tuleaed“, „Mu luiged, mu mõtted“ 25. Balletielust Tartu Vanemuises ja Tallinna Estonias. Tallinnas- 1920-130ndatel Gerd Neggo stuudios said ettevalmistuse mitmeid eesti väljapaistvamad tantsijad, ballettmeistrid ja tantsupedagoogid (Ida Urbel). Eugenie Litvinova erastuudios Tallinnas õppisid mh Rahel Olbrei, Anna Ekston. Estonias lühikest aega tantsujuhina töötanud vene tantsijanna N. Smirnova tõi 1914 lavale lühikese ballett- pantomiimi „Unenägu kujuraiduri töökojas“
TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor
Kõik kommentaarid