Keskaja kangelaseeposed (0)

Keskaja kangelaseeposed
Refraat
Keskaja kangelaseeposed
Keskaja kangelaslaul oli algselt lühem jutt või laul, milles rahvas talletas mälestusi ajaloosündmustest ning suurematest kangelastest . Edasi kandusid need suuliselt. Neid kogusid, töötlesid ja esitasid žonglöörid, špiilmanid ja huglaarid mis tõlkes tähendavad “mängumeest“. Žanri nimetus chanson de geste („kangelasteo laul“) on pärit Prantsusmaalt, kus sedalaadi eepika kõige varem levis.
Vanim kangelaseepos on prantsuse kangelaslugu “ Rolandi laul”, mis pärineb juba XII sajandist. See paistab silma oma kunstilise terviklikkusega ja poeetiliste hüperboolidega. Autori suurim soov on olnud ülistada prantslaste isamaa-armastust. „Rolandi laul“ jutustab Karl Suure sõjakäigust Hispaaniasse mauride vastu.
Hispaania kangelaseepos “Laul minu Cidist ” on loodud XII saj keskpaiku ning erinevalt prantsuse eeposest on see palju ajaloolisem. Enamik sündmuseid on tõetruud. Seda võib-olla sellepärast, et kangelase surma ja laulu loomise vahel on vahem kui sajand. Teose peategelasel Cidil tekivad vastuolud kuningaga ja ta saadetakse Kastiiliast välja. Ta võidab lahinguid mauride ja kristlaste vastu ning lõpuks lepib kuningaga ära.
Sakslaste kuulsaim kangelaseepos “Nibelungide laul” pärineb XIII saj algusaastaist kui Euroopa kirjanduses oli levimas uus suur nähtus, rüütliromaan. „Nibelungide laul“ on eelpoolnimetatuis kõige seikluslikum. Ühes juhtmotiivis võib näha rüütliromaanides mõjuka daamikultuse teema peegeldusi.
Venelaste kangelaslaul „Lugu Igori sõjaretkest“ on loodud XII teisel poolel. See oli üleminekuaja teos. „Laul Igori sõjaretkest“ jutustab sellest kuidas Novgorod -Severski vürst Igor alustas retke polovetside vastu kuid nende malev purustati ning esmakordselt Vene ajaloos langes vangi korraga neli vürsti. See teos vajus kauaks unustuste hõlma. Peale tatarimongoli vallutusretki oli ales vaid üks kasikirjaline versioon teosest, mis avaldati tõlkega uuemasse vene keelde 1800.aastal. Ainus käsikirjaline eksemplar põles ära 1812 .aastal Moskva tulekahjus.
Sarnasusi neil neljal kangelaseeposel on palju neis sõditakse kellegi vastu, kõigis neis leidub ka reetmist, kangelased on nagu ikka au sees ja nende soove täidetakse näiteks nagu siis kui Rolandi laulus palus Karl jumalat, et ta peataks päikese. Ning Jumal ka tema soovi täitis. Ülistatakse rüütliau ja patriotismi, idealiseeritakse kangelasi , hüperboliseeritakse sündmusi ja nendes osalejaid. Veel on kõigis eepostes liialdusi mis ei ole ajalooliselt õiged. Enim poeetilisi hüperboole on Rolandi laulus, nagu see, et Rolandi juhitavat järelväge ründab Roncesvallese kurus araablaste tohutu suur vägi või siis see, et Karl on 200-aastane. Ajalooliselt kõige täpsem on Hispaania kangelaseepos, mille enamik seiku on leidnud kinnitust ajaloos. Kui Roland on uhke siis Cidil pole ühtki joont iseloomus mis võiks aluseks olla dramaatilisele konfliktile. Siegfried on aga mehine, väärikas, aus ja õiglane. Temas on nähtud saksa inimese ideaali. Cidis ei rõhutatagi eriti tema kangelaslikkust vaid hoopis tema inimlikkust. Kuigi Siegfried sureb teose esimesel poolel, ja teine pool areneb ilma temata, annab just tema teosele paatose. Teise poole sündmustikku viib edasi Tronje Hagen. Tronje Hagen on Siegfriedi täielik vastand . Ta on hulljulge ja erakordselt vapper, kes ei põlga oma tegudes sugugi salakavalust ega reetlikkust. „Nibelungide laulus“ tekivad huvitavad kontrastid. Nimelt selles teoses käivad kangelased vagalt kirikus. Prantsuse ja Saksa kangelaseepose üks tähtsamaid tunnuseid on see, et mõlemas tuuakse esile kangelase individuaalsus . „Lugu Igori sõjaretkest“ iseärasus on see, et autor kirjutab vahetult pärast sündmusi neile kes sündmustekeerises osalesid või kes sündmustest teadlikud olid. Autori jaoks peegeldab see teos Kiievi-Vene killustumise tagajärgi. Kuigi Igor on kangelane suhtutakse temasse kriitiliselt, sest teda peetakse Vene ühtsuse lõhkujaks, aga samas ülistatab autor tema rüütliomadusi ja teeb temast terve Venemaa eest võitleja. „Lugu Igori sõjaretkest“ peaaegu puudub religioosne aupaiste. Teoses esinevad vanavene jumalad, kosmogoonilised sümbolid ja hingestatud loodus. Ühegi nende nelja teose autorit ei teata.
Kangelaseeposed panid aluse erinevale rahvuskirjandusele. Tänu neile sai alguse rüütlikirjandus. Need on pakkunud ainest hilisemale kirjandusele. Näiteks Pierre Corneille näidendile „Cid“ esimese suure klasisstliku dramaturgi. Need teosed annavad aimu ka sellest millised võisid olla tolleaegsed müüdid. Seda selviisil, et kuna autoreid pole teada siis arvatakse, et rahvaluule ja lühemad eepilised laulud ühendati mahukateks eeposteks. Aga rahvaluule ja eepiliste laulude tekkepõhjusteks võivad olla just müüdid.