LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ärijuhtimise õppesuund KÕ II Ä Helle Liivar KVALITATIIVNE VERSUS KVANTITATIIVNE METOODIKA Referaat Juhendaja: Airi Mitendorf Mõdriku 2008 1 SISUKORD LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL........................................................................1 Juhendaja: Airi Mitendorf....................................................................................................1 SISUKORD...............................................
protsessidest ning otsitakse vastust küsimusele miks (Laherand, 2008, 15). Oma lõputöös püüangi avada surma ja leina teemat ning kuidas lähedase surm mõjutab lapse edasist toimetulekut oma igapäevaeluga. Uurin põhjalikult õpetajate kokkupuuteid ning teadmisi leinaprotsessidest ning nende oskust, teadlikust, kuidas hädas olevat last aidata. Oma lõputöös toon välja, miks on antud teema oluline nii laste, õpetajate kui ka vanemate jaoks. L. Õunapuu raamatus Kvalitatiivne ja kvantitatiivne uurimisviis sotsiaalteadustes“ on välja toodud, et kvalitatiivsel uurimistööl on erinevad definitsioonid ja seda on keeruline üheselt tõlgendada. Oluline on mõista nii kvantitatiivse kui ka kvalitatiivse uurimuse plusse ja miinuseid ning neid arvestada oma uurimustöö tulemustes (Õunapuu, 2014, 52). Kvalitatiivne uurimus on põhjalik, süviti minev uurimisviis, kus saab inimestelt täpseid vastuseid ja kuulda nende mõtteid otse ja vahetult uurimisteema kohta
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool KÕ II MT Triinu Tomson KVALITATIIVNE VS KVANTITATIIVNE METOODIKA Referaat Juhendaja: Airi Mitendorf Mõdriku 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS Uurimismeetodite alases kirjanduses arutatakse selle üle, missugused meetodid või tehnikad on sobivamad või ,,teaduslikumad". Mõnikord kinnitatakse, et struktueeritud ja kvantitatiivsed meetodid on ,,teaduslikumad" ja seetõttu paremad. Kuid tehnikaid
tabelid ja joonised võimaldavad uurimistulemusi esitada süstematiseeritult. Oluline on, et teoreetilises osas ei piirdutaks seisukohtade refereerimisel ühe autoriga, vaid tuleb toetuda erinevatele autoritele. 3.6.3. Arutelu Arutelu osas töö autor väljendab oma põhjendatud seisukohti uurimistulemuste osas ja kõrvutab varasemate kirjutistega. Kirjeldab, milles seisneb antud uurimustulemuste tähtsus eriala teadusele ja/või praktikale. Pakub välja antud teemast lähtuvalt edaspidist uurimist 25 vajav(ad) probleem(id). Arutelu lõpus teeb asjakohaseid ettepanekuid, mis tulenevad töö tulemustel põhineva arutelu käigust ja on reaalselt rakendatavad. Arutelus ei arendata tööd, vaid analüüsitakse saadud tulemusi. Peavad selguma autori seisukohad uurimistulemuste kohta. Arutelu maht on 1/10 töö põhiosa mahust, piirdudes ühe- kolme leheküljega (vt tabel 1; lisa 2 järg). 3.7. Järeldused
Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus Soovitusi ja näiteid loovtööde läbiviimiseks põhikooli III kooliastmes Tallinn 2011 SISUKORD SAATEKS ........................................................................................ 3 SOOVITUSI JA NÄITEID LOOVTÖÖDE LÄBIVIIMISEST PÕHIKOOLI III KOOLIASTMES Anne Ermast, Gled-Airiin Saarso, Kristi Teder Loovtöö korraldamine koolis ..............................................................4 Loovtöö teema valimine ....................................................................5 Loovtöö liigid ................................................................................5 Loovtöö juhendamine .......................................................................8 Loovtöö esitlemine ...........................................................................9 Loovtöö hindamine ...............................................................
Tallinna Laagna Gümnaasium Tiitellehe näidis Mati Allik 12.c klass HELID JA VÄRVID MATI UNDI TEOSTES Uurimistöö Juhendaja: õpetaja Maret Mets Tallinn 2009 Sisukord SISSEJUHATUS ............................................................................................................................. 3 1. ÜLDISED ANDMED UURIMISTÖÖ KOHTA..................................................................... 4 2. TÖÖ KOOSTAMISE ETAPID ............................................................................................... 5 3. TEEMA VALIK ...................................................................................................................... 6 4. UURIMISTÖÖ ESIALGNE KAVASTAMINE ..................................................
Seejuures kvantitatiivne ja kvalitatiivne lähenemine pole uurijate jaoks mitte kui alternatiivsed, vaid täiesti vastandlikud viisid kultuuri ja haridussfääri probleemide uurimiseks. Teadusmetodoloogiat käsitlevas kirjanduses leiab üsna palju viljatut vaidlemist ja kvantitatiivse ning kvalitatiivse lähenemise vastandamist. Teadusmaailmas toimuvad tulised vaidlused selle üle, kas õigem on kvantitatiivne või kvalitatiivne uurimine. See nn ,,paradigmade sõda" (Gage 1989) pole veel sugugi lõppenud. Pole seni selgete tulemusteni jõutud, et öelda milline lähenemistest, kvantitatiivne või kvalitatiivne, on õigem. Viimasel ajal hakkab välja kujunema hoopis seisukoht, et uurimismeetodite kahte vastandlikku paradigmasse liigitamise asemel oleks viljakam need ühendada, mis moodustaks kontiinumi
olulisim uurimisobjekt igapäevakeel (kõige regulaarsem); tuleb saada eri stiilis kõnet samadelt inimestelt või samade rühmade inimestelt · Materjali kogumisel 4 erineva tähelepanuga tekstiesitamise viisi: Word list WL, reading passage RP , interview style IS (vaba vestlus, juhib intervjueerija), casual style CS (vaba jutt) Keeleliste variantide identifitseerimine: litereerimine ja transkribeerimine (kindel formaat puudub). Kvantitatiivne tehnika: uurimine on kvantitatiivne, sest inimesed kasutavad väga harva ainult ühte või teist varianti. Tehnika: · esmalt redutseeritakse kõik absoluutarvud protsentideks · seejärel tehakse kindlaks, millised erinevused on statistiliselt olulised. · Liiga väikesed erinevused on seletatavad kui juhuslikud kalded. Järelduste tegemine: · alguses kirjeldatakse erinevusi. Seejärel püütakse seletada, miks on keelekasutus erinev
Kõik kommentaarid