Marek Ivanov AAp-10 Helen Lokuta sündis 12. aprillil 1975 a. Tartus. Ta on Eesti ooperilaulja. Muusika juurde jõudis Helen kiriku kaudu.Alustas lapsena Tartu Salemi kiriku pühapäevakoolis. Ema oli koorijuht, õde on muusikaõpetaja. Laulis solistinaja ansamblis.Helenil on ka laps. Helen Lokuta lõpetas Heino Elleri nimelise Tartu Muusikakooli (1997) Aino Kõivu lauluklassis ja Eesti Muusikaakadeemia (2002) Pille Lille ja Tamara Novitsenko juhendamisel. 2000. aastal sai ta Socratese Erasmuse stipendiumi õpinguteks Saksamaal Karlsruhe Kõrgemas Muusikakoolis (Maria Venuti klassis) ja 2001 jätkas õpinguid Karlsruhe Ooperikõrgkoolis. 1994. aastal võitis Helen Lokuta Eesti noorte lauljate konkursil I preemia, oli Eesti noorte muusikute
Retsensioon Ooper "Tuhkatriinu" 14. novembril käisin Rahvusooper Estonias vaatamas ooperit "Tuhkatriinu". Tegemist oli Giocchino Rossini teosega. Olin kuulnud, et seda on väga kiidetud ja seega ootasin vapustavat ooperielamust, mille ka sain. Tuhkatriinu osa laulis Helen Lokuta. Ta on õppinud Karlsruhe Muusikakõrgkoolis ja Karlsruhe Ooperikõrgkoolis. 2002. aastal lõpetas ta Eesti Muusikaakadeemia laulmise erialal. Praegu õpib Eesti Muusikaakadeemia magistrantuuris. Ta on teinud kaasa mitmes ooperis: "Carmen", "La Traviata", "Rigoletto", "Võluflööt". Samuti on Helen Lokuta andnud soolokontserte paljudes Eesti kirikutes ning ka välismaal. Prints Don Ramirot mängis Roland Liiv, kes on lõpetanud Eesti Muusikaakadeemia 1998. aastal.
Käisin pühapäeval, 15. märtsil Tallinna Metodisti kirikus kuulamas esmaettekannet Mart Siimeri kantaadist ,,Lapsed vaatavad maailma pääle...". Lehari Kaustel dirigeeris ligi sajaliikmelist oikumeenilist ühendkoori Coro Consonante ja Collegium Consonante orkestrit. Solistidena esinesid mezzosopran Helen Lokuta ja tenor Raul Mikson. Coro Consonante on oratooriumikoor, mis koosneb erinevatest kiriku kooridest. Kantaadi esiettekandel osalesid ka lisalauljad Eesti Rahvusmeeskoorist, Eesti Filharmoonia Kammerkoorist ning üliõpilased Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiast. Collegium Consonante on noortest muusikutest koosnev projektiorkester. Dirigent Lehari Kaustel lõpetas 2008. aastal EMTA magistrantuuri orkestridirigeerimise erialal. Zanriliselt oli teost keeruline liigitada
Teos oli pühendatud lastele, kes on surnud enne sündi või sündinud ja siis surnud.Minu arvates see kontsert oli ainulaadne, sest selle eesmärk oli väärtustada lapsi, perekonda ja elu. Minu arust said esinejad oma esmaettekandega väga hästi hakkama. Koori ja solistide sõnadest oli lihtne aru saada , mis andis teose peamõtet veelgi rohkem edasi, ning nende hääled sobisid väga hästi kokku. Laulud olid eriliselt pühad ja kuidagi puutumatud. . Mulle meeldis Helen Lokuta hääl, kuid Raul Miksoni laulmist ei pannud ma nii väga tähele, sest olin ametis Helen Lokuta kuulamisega. Saateks kasutatud pillide valik oli hea Kontsert toimus kirikus , mis andis ka omamoodi pühalikkust ja eripära juurde.. Kontsertil loeti isegi Meie Isa Palvet. Meel läks natukene kurvaks, aga kontsert mulle tegelikult isegi meeldis. Kontserti lõpus lasti veel mingeid sulgi õhku, mis oli ka väga vahva ! Mulle meeldis see kontsert väga
Ooper „Carmen“ Käisin 28. novembril kell 19.00 Rahvusooperis Estonia vaatamas Georges Bizet’ ooperit „Carmen“. Selles etenduses olid osatäitjad järgmised: Carmen, mustlasneiu- Helen Lokuta Don José, kapral- Luc Robert Escamillo, toreadoor- Rauno Elp Micaëla, mustlasneiu- Heli Veskus Mercédés, mustlasneiu- Kadri Kipper Frasquita, mustlasneiu- Olga Zaitseva Dirigent-Jüri Alperten Lavastaja-Walter Sutcliffe Kunstnik-Liina Keevallik Koreograaf-Claudia Lenaerts Ševtšenko Helen Lokuta lõpetas 2002. aastal Eesti Muusikaakadeemia lauluerialal ning õppinud ka Karlsruhe Muusikakõrgkoolis ja Karlsruhe ooperikõrgkoolis. Lokuta on Rahvusooper Estonia
Kontserdiretsensioon Käisin 26. märtsi õhtul Rahvusooper Estonia teatrisaalis G.Rossini ooperit "Tuhkatriinu" vaatamas. Osades olid Helen Lokuta (Tuhkatriinu), Roland Liiv, Taavi Tampuu, Jouni Kokora, Valetina Taluma, Juuli Lill, Mart Laur ja kaasa tegid ka Rahvusooper Estonia meeskoor ja Rahvusooper Estonia sümfooniaorkester. Jouni Kokora, kes oli külalisesineja ja kehastas Tuhkatriinu kasuisa, on Soome bariton, kes on õppinud laulmist Sibiliuse Akadeemias ning Karlsruhe Riiklikus Muusikakõrgkoolis. Ta on võtnud osa ka meistrikursustest Prantsusmaal ning meistriakadeemiast Milanos La Scalas. On
Retsensioon "Armastuse valem" Reedel, 17. oktoobrid kell 19.00 käisime klassiga Rahvutooper Estoonias vaatamas etendust nimega "Armastuse valem". Solistideks olid : Helen Lokuta, René Soom, Riina Airenne, Angelika Mikk, Janne Sevtsenko või Kristina Vähi, Juuli Lill, Andres Köster, Priit Volmer. Veel osalesid ooperis Rahvusooper Estonia sümfooniaorkester ja ooperikoor. Etendus on koostatud Maimu Bergi libretto ja Esther Vilari romaani ,,Nina Glucksteini matemaatika" ainetel. Argentina-saksa päritolu kirjanik Esther Vilar on kirjutanud 14 näidendit. Ooperi aluseks olevast romaanist on Prantsusmaal, Saksamaal ja Hispaanias saanud
,,La Traviata" Kolmapäeval, 30.aprill, käisin Estonia teatris vaatamas G. Verdi ooperit "La Traviata". Tegemist oli minu esimese ooperikülastusega. Ja üllatuslikult väga positiivse elamusega. Ooper kestis koos vaheaegadega 3 tundi, lauldi itaalia keeles. Osades Irina Dubrovskaya (Violetta), Helen Lokuta (Flora), Urmas Põldma (Alfredo), Ülle Tundla (teenijanna Annina), Aare Saal (Alfredo isa Georges), Andres Köster (Gaston), Voldemar Kuslap (parun Douphal), Priit Volmer (markii d'Obigny), , Rostislav Gurjev (Violetta teener), Mart Laur (doktor Grenvil),Igor Tsenkman (komissionäär). Balletisolistid olid Galina Lau ja Andrei Mihnevit. Ballikülalisteks rahvusooperi koor ja balletiartistid. Orkestri dirigent oli Erki Pehk.
[minu nimi] [minu klass] LINNUKAUPLEJA Retsensioon Tallinn 20__ Käisin vaatamas Carl Zelleri operetti ,,Linnukaupleja" Tallinas, Estonia teatris 4. veebruaril 2018. Dirigent oli Lauri Sirp, lavastaja Marko Matvere, kunstnik Kristi Leppik.1 Peaosatäitjad olid Reigo Tamm Adami-nimelise linnukauplejana Tiroolist; Kadri Kipper kirjakandja Kirja-Kristelina; Rauno Eip jahiülema Parun Wepsina; Andres Köster tema vennapoja, ohvitseri Krahv Stanislausina; Helen Lokuta kuurvürsti Mariena; Mart Madiste külavanema Schneckina; Väino Puura professor Süfflena; Tõnu Kilgas professor Würmchenina; Juuli Lill-Köster paruness Adelaidena; Lydia Roos kõrtsipidajanna proua Nebelina; Airike Kolk ettekandja Jettena; Georg Gurjev teenrina. Rahvusooper Estonia koor ja orkester.2 3 Lavastaja Marko Matvere on lõpetanud Pärnu 1. Keskkooli ja Pärnu Kunstikooli.
traditsiooniline, külm, hooaeg septembrist maini, millele järgneb läbi suve kestev soe hooaeg. Kammerooper ,,Luigelend" on esimene omataoline Eesti muusikaloos. See on helilooja Veljo Tormise ainuke ooper ning seda loetakse 60ndate aastate ooperiliteratuuri üheks olulisemaks teoseks. Mitte keegi ei oska öelda, miks see aastakümneid varjusurmas on olnud. Ooperi esitas Pärnu linnaorkester Jüri Alperteni dirigeerimisel, solistid olid Helen Lokuta (sopran), Oliver Kuusik (tenor), Rene Soom (bariton) ja Maris Liloson, kaasa tegid segakoor Endla Naiskoor, lavastaja oli Hardi Volmer. Ooperi eel oli õhkkond Kontserdimajas pidulik.Üllatuslikult oli valdav osa publikust vanainimesed ja väga paljud istekohad jäid saalis täitmata. Seoses ooperiga puudusid mul igasugused ootused, sest tegu oli minu esimese ooperiga ja ma lihtsalt ei osanud sellest midagi oodata. Sisu oli romantiliselt naiivne
10B Tallinn 2009/2010 1. novembril käisin Jaani kirikus kontserdil ,,Heebrea Reekviem, leinast ülendava lauluni". Esinesid kammerkoor Voces Musicales ja Pärnu Linnaorkester, neid dirigeerisid Jüri Alperten ja Endrik Üksvärav. Kokku esitati viis teost, neli neist olid Arvo Pärdi loodud ning viimane laul kõlas Eestis esiettekandena. Rahvusooper Estoniast olid tulnud esinema sopran Nadia Kurem ja metsosopran Helen Lokuta, kuulda sai ka bariton Taavi Tampuud. Kontserdi üldmeeleolu oli hinge kosutav ja kergelt salapärane, just nagu kirikukontserdilt ootasin. Arvo Pärdi neli lugu kandsid nimesid ,,Tribute to Ceasar", ,,I Am the True Vine", ,,Most Holy Mother of God" ja ,,Which Was the Son of...". Kõik olid eriilmelised. Arvo Pärt on maailmanimega helilooja, kelle muusikat iseloomustab tugev konstruktsiooniloogika ja sakraalne atmosfäär, mille tõttu kontsert sobis toimumiskohta justkui valatult
minu arvates oli teistest solistidest üle ja Michaela rollis mängiv Heli Veskus, kes suutis ka tühjal laval ja ilma koorita oma õrna ja delikaatse esitlusega muljet avaldada ja hinge minna. Kindlasti ei saa märkimata jätta ka Carmeni rolli mängivat Helen Lokutat, kelle esitus oli küll väga temperamentne, särtsakas ja energiline, kuid oli hetki, kui ta oma rolliga minu jaoks hakkama ei saanud hääl jäi teistega võrreldes tahaplaanile. Helen Lokuta lõpetas 2002. aastal Eesti Muusikaakadeemia lauluerialal ning õppinud ka Karlsruhe Muusikakõrgkoolis ja Karlsruhe ooperikõrgkoolis prof. Lokuta on Rahvusooper Estonia vabakutseline solist alates aastast 2001 ja koosseisuline solist alates aastast 2006. Luc Robert õppis laulmist Québeci konservatooriumis Montréalis Claudette Denysi ja Louise-Andrée Barili juures ning liitus Kanada Ooperiteatri Ooperistuudioga 2002. aastal. Oma ooperidebüüdi Kanada Ooperiteatris tegi ta
Kadri Kipper, sopran, on alates 2012.aastast Estonia ooperisolist. Erika oli päriselt ka olemas, ta oli üks Estonia tantsuteatri alusepanijaks. Erika Tetzky suri oma elukutse ja Estonia näitelava ohvrina: mõne nädala eest „Dollarite printsessis” oma tantsuosas ülesastumise järele sai ta näitelava külmas, kütmata riidessepaneku ruumis külmetada ja jäi kopsupõletikku haigeks.”. Teiseks naispeaosaks oli Erna/Ophelia, keda kehastas Helen Lokuta, metsosopranist. Helen Lokuta on mänginud ka teistes Tõnu Kõrvitsa ooperites „Tuleaed“ ja „Mu luiged, mu mõtted“, ning on nende eest saanud ka auhindu. Mees peaosa täitjaks oli August, ehk tenor Andres Köster. Andres Köster on mänginud mitmes väga tuntud ooperis, näiteks on tal olnud rolle ooperites nagu: Bizet´ „Carmen“, Printsi roll Prokofjevi ooperis „Armastus kolme apelsini vastu“, Sextuse roll Händeli ooperis „Julius
Tema sulest on ilmunud veel ajaloolised romaanid ,,Zakerii" ning pärtliöö sündmusi kirjeldav ,,Charles IX valitsusaja kroonika" ja palju teisigi tuntuid teoseid. Bizet' ooperis estiatud jutustus ,,Carmen", mille kirjutas Merimee, pärineb aastast 1845. Teos annab hea ülevaate tolleaegsete Hispaania mustlaste kommetest ja iseloomust. Tegevuse keskpuntis on kolm peategelast : mustlanna Carmen Helen Lokuta, kapral Don Jose Mart Madiste ja toreadoor Escamillo Jassi Zahharov. Carmen, kõigi meeste ihaldusobjekt, on üsnagi nooruslik, kirglik ja muidugi ilus. Ta kasutas oma ilu meeste võrgutamiseks ning ta oli harjunud saama oma tahtmist. Laulus ,,Habaneera" tuleb välja tema arusaam, et armastatust ei saa peale sundida ega taltsutada. Tema tujud on kiiresti vahelduma ning samamoodi on tal lugu armastusega. Kui ta ühel hetkel armastab kedagi, siis järgmine päev võib ta teda juba vihata
29. November 2012 Tabasalu Ühisgümnaasium Mari ja Mihkel Helilooja: Gustav Ernesaks Koomiline ooper oli 3 vaatuses, seda orkestreeris Paul Karp. Esitleti esimest korda teatris Vanemiune aastal 1965 28. märtsil. Libretod olid: Ardi Liives, August Sang ja Kersti Merilaas. Tuleaed Helilooja on Tõnu Kõrvits. Seda kammerooperit esitati 2006 aastal 20. aprillil Tallinnas Von Krahli Teatris Libreto: Maarja Kangro Esiettekanne: Kädy Plaas (sopran), Helen Lokuta (metsosopran), Tallinna Kammerorkester, dirigent Tõnu Kaljuste, lavastaja Peeter Jalakas. Pirnipuu Helilooja on Leo Normet. Seda koomilist ühe vaatuse ooperit esitati esmakordselt aastal 1973 13. oktoobril teatris Estonia. Libreto: Leo Normet Betti Alveri poeemi ainetel Esiettekanne: lavastaja Arne Mikk, dirigent Eri Klas. Iirise tango: Viivika Vasar (metsosopran), Teater Estonia Sümfooniaorkester, dirigent oli Peeter Lilje. Aitäh vaatamast!
Krummi nimelisel lauljatevõistlusel jne. Ta on teinud koostööd muude teatrite ja truppidega ja esinenud oratooriumi- ja kammerlauljana mitmel pool Euroopas. Mart Laur (bass) on Rahvusooper Estonia solist aastail 1994-1996 ja alates aastast 2002. Tema repertuaari hulka kuuluvad Mozarti rollidest Sarastro (,,Võluflööt"), Bartolo (,,Figaro pulm") ja don Alfonso (,,Cosi fan Tutte"). Verdi rollidest Vaarao (,,Aida") ning Sparafucile ja krahv Ceprano (,,Rigoletto") jpt. Helen Lokuta (metsosopran) on Rahvusooper Estonia vabakutseline solist alates aastast 2001 ja koosseisuline solist alates aastast 2006. Tema rollide hulka kuuluvad : Carmen (Bixet` ,,Carmen"), Polina (Taikovski ,,padaemand"), Verdi rollidest Flora (,,La traviata") ja Maddalena (,,Rigoletto") jpt. Ta on tegutsenud ka oratooriumilauljana ja andnud soolokontserte mitmel pool Euroopas. Ta on pälvinud ka mitmeid tiitleid. Kristina Vähi (sopran) on Rahvusooper Estonia solist alates aastast 2006. Tema rollide
Vokaalselt veenev osatitmine li romantilise atmosfri. Nrgemaks ji Urmas Pldma Alfredona. Kohati tuli naeruturtsatuski peale, kui Irina ta lihtsalt le laulis. Temast mrksa paremini sai oma rolliga hakkama Aare Saal Georges Germontina, moondudes rangest kohtumistjast isalikuks andestajaks. Mitmeklgse ja hea karakteritunnetusega oli tema etenduse teiseks tugipunktiks. Minu arvates oli tegemist vga professionaalse osatitmisega. Smpaatselt olid lauldud krvalrollid, eriti ji meelde Helen Lokuta maskiballi perenaise Florana. Lavakujunduses domineerisid lhtrid ja peeglid, mis lid vajaliku ruumitunde. Meelde ji hiigelpuu teise vaatuse armuidlli taustana, samuti lppvaatuses Violetta voodi kohal olevad siidiribad. Hea oli ka Flora punane ballikleit. Kogu ooper oli vga snnis,ja traditsiooni jrgiv. Minu arvates oleksid nitlejad vinud oma emotsioone palju tugevamalt vljendada. Prantsuse lbuelu aspektid ei tulnud ehk nii hsti esile, kui mulle oleks meeldinud.
,,Allegro moderato" ning ,,Klaverikontserdi D-duuri Hob XXIIIc:11 " ,,Vivace", ,,Unpuco adagio" ja ,,Rondo all'Ungarese. Allegro assai" Esitati ka Franz Schuberti ,,Missa As- duur D 678" osad ,,Kyrie", ,,Gloria", ,,Credo", ,,Sanctus", ,,Benedictus" ja ,,Agnus Dei". Kõik esitatud palad olid kristlikel teemadel ja lauldi ladina keeles. Esinesid Eesti Riiklik Sümfooniaorkester ja Eesti Filharmoonia Kammerkoor. Lisaks solistid Irina Zahharenkova klaveril, Kädy Plaas, Helen Lokuta, Oliver Kuusik ja Uku Joller. Dirigent oli Daniel Reuss. Franz Joseph Haydn on tuntud kui ühena Viini klassikutest. Tema tuntuimat oratooriumi ,,Loomine" ja ,,Aastaajad". ,,Te Deum" C-duur (Hob XXIIIc:1) on kirjutatud umbes 1765. aastal ja ,,Te Deum" C-duur (Hob XXIIIc:1) aastal 1799. Franz Schubert kirjutas oma elu jooksul 600 laulu, 9 sümfooiat ja 17 ooperit. Missa As-duur D 678 kirjutas ta aastatel 1819-1822. See on tema kõige viimistletuim muusikapala
Ooper,,Tuhkatriinu" Käisin 15. mail Estonia kontserdisaalis vaatamas Gioachino Rossini ooperit ,,Tuhkatriinu". See on muinasjutt Tuhkatriinust, kelle unistused kõigi takistuste kiuste ühel heal päeval täituvad. Dirigendiks oli Jüri Alperten (Eesti Muusikaakadeemia õppejõud), Angelina ehk Tuhkatriinu rollis oli Helen Lokuta, printsi mängis Juhan Tralla, tema kannupoissi Aare saal ning Don Magnificot, Tuhkatriinu kasuisa, mängis Rauno Elp. Veel olid osades Kristina Vähi, Juuli Lill(metsosopran), Mart Laur ning veel paar vähe tähtsamat tegelast. Lugu oli küll Tuhkatriinu muinasjutt, kuid üsna oluliselt moonutatud. Põhimõtteliselt oli Tuhkatriinu endiselt vaena kolmas õde, keda sunniti kodus kõike tegema ning kellele ei antud mingeid õigusi. Kui ma õigesti mäletan, siis
KADAKAPUIT Puit on peenetoimeline ja elastne, raske ja tihe, puit on omapärase meeldiva l õhnaga. Kadakapuitu ei taha koi ega m ädanda mädanik. Puit sisaldab pisikuid h ävitavaid aineid, seep ärast valmistati kadakast kulpe, piimal ähkreid, õllekappasid ja muid toidunõusid. Hea oli ka see, et kadaka puit ei andnud toidule mingit kõrvalmaitset. TUNTUIMAD KADAKAD praeguseks kuivanud Taressaare kadakas Viljandimaal(vanim) Raplamaal Metskülas Lokuta talu lähedal põllul (jämedaim) Kernu kadakas Kernus(olemas legend)
Dieskau, Olaf Bär, Thomas Hampson ja Wolfgang Holzmair. http://www.youtube.com/watch?v=qUqG5fPdLYg Bass Bass on kõige madalam meeshääl. Bass on ka madalaim partii heliteoses. Bassihääl kujutab ooperis tavaliselt isa, vanemat riigimeest või kõige süngemat kaabakat. Varased ooperid kirjutati kindlale lauljale, sest võimekaid bassilauljaid oli vähe. http://www.youtube.com/watch?v=2MoZHuPnv9g Sopran Helen Lokuta. Metsosopran Karmen Puisi. Alt Nina Hagen. Tenor Andrea Bocelli. Bariton Jassi Zahharov. Bass Mati Palm. Kasutatud allikad Google pildigalerii. http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht.
Kontserdi analüüs `'Cosi fan tutte'' `'Nii teevad kõik naised ehk Armastajate kool'' Mina käisin vaatamas `'Cosi fan tuttet'' 25. oktoobril. Peaosatäitjateks olid Aile Asszonyi(sopran), Helen Lokuta(metsosopran), Rauno Elp(bariton), Oliver Kuusik(tenor), Mart Laur ja Kristina Vähi. `'Cosi fan tutte'' on W.A. Mozarti koomiline ooper. See valmis koostöös Lorenzo da Pontega. `'Cosi fan tutte'' liberto sündis 1749. aastal Veneetsias. `'Cosi fan tutte'' oli üks kolmest ooperist, mis nad koos tegid. Teised olid `'Figaro pulm'' ja `'Don Giovanni''. Ooper toimus kahes vaatuses ja kestis 3,5 h. Lauldi itaalia keeles. Subtiitrite abil sain teada, millest lauldi. Dirigendiks oli Arvo Volmer, kes on ka muusikaline juht. Ooperi teema oli huvitav. Üks mees, Don Alfonso, üritas kahele mehele selgeks teha, et naised ei ole truud ning ta tahtis neile seda tõestada, nad vedasid ki...
Retsensioon ooperile ,,Carmen" Kerttu Kislõi 11 reaal 15.02.2012 Neljapäeval, 6.oktoobril, käisin Rahvusooper Estonias vaatamas Georges Bizet ooperit ,,Carmen". Tegemist oli minu teise ooperikülastusega. Muusikaline juht ja dirigent oli Arvo Volmer, osades Helen Lokuta(Carmen), Mart Madiste(José ), Heli Veskus, Jassi Zahharov, Janne Sevtsenko, Angelika Mikk, Taavi Tampuu, Urmas Põldma, Mart Laur, Aare Saal, Andres Kask, Rauno Polman. Ooper kestis koos vaheaegadega 3 tundi ja 20 minutit, lauldi prantsuse keeles, kuid sünkroontõlge oli eesti ja inglise keeles. Prantsuse helilooja Georges Bizet'i (25.oktoober 1838 3.juuni 1875) ,...
tundi, lauldi itaalia keeles, ooperi sisu jõudis kuulajateni eestikeelse sünkroontõlke abil. Itaalia helilooja Giuseppe Verdi (1813-1901) kirjutas 26 ooperit, millest esimesena sai tuntuks ajaloolis-heroiline "Nabucco", populaarsemad on veel "Attila", "Macbeth", "Rigoletto", "Luisa Miller", "Trubaduur", "Maskiball", "Aida", "Othello". "La Traviata" peaks tähendama 'naist kes kaldus kõrvale' või 'eksinut'. Orkestri dirigent oli Erki Pehk, osades Irina Dubrovskaya (Violetta), Helen Lokuta (Flora), Ülle Tundla (teenijanna Annina), Urmas Põldma (Alfredo), Aare Saal (Alfredo isa Georges), Andres Köster (Gaston), Voldemar Kuslap (parun Douphal), Priit Volmer (Obigny), Mart Laur (doktor Grenvil), Rostislav Gurjev (Violetta teener), Igor Tsenkman (komissionäär). Ballikülalisteks rahvusooperi koor ja balletiartistid. "La Traviata" peaosatäitja sopran Irina Dubrovskaya on sündinud 1981.a.Ust- Ilimskis,Venemaa.Ta on lõpetanud Glinka-nimelise riikliku konservatooriumi 2004.a. ja
1947.aastal taasavati. Kuni teatrimaja taasavamiseni 1947. aastal mängiti edasi kinos "Gloria Palace" (praegu asub seal Tallinna Vene Draamateater).. Oopereid on lavastanud Hanno Kompus, Eino Uuli, Paul Mägi, Udo Väljaots, Arne Mikk, Neeme Kuningas jt. Tuntumad ooperisolistid: Sopran Bass Janne Shevtshenko Priit Volmer Metsosopran Külalissolistid Helen Lokuta Teele Jõks Tenor Katrin Karisma Voldemar Kuslap Mart Madiste Hele Kõre Pille Lill Baritonid Väino Puura Jassi Zahharov
Wallenberg Käisin vaatamas ooperit ,,Wallenberg". ,,Wallenberg" on Eesti helilooja Erkki-Sven Tüüri esimeseks ja hetkeseisuga ka ainsaks ooperiteoseks. Esietendus Estonias toimus 1. juunil 2007. aastal. Osatäitjad: Nimiosas Rauno Elp. Silma paistsid veel Priit Volmer (Eichmann), bariton Jassi Zahharov (saksa ametnik), tenorid Urmas Põldma ja Vladislav Horuzenko (kaks nõukogude ametnikku) ning sopran Helen Lokuta (diplomaat). Juute, külalisi, Gulagi vange etendas Rahvusooper Estonia ooperikoor. Dirigent Hardo Volmer Etenduse lavastas Dimitri Bertman, üks parimaid vene teatrilavastajaid ja Moskva ooperiteatri Helikon kunstiline juht, koostöös Neeme Kuninga ja suurepärase Ene-Liis Semperiga, kes kavandas stsenograafia ja kostüümid. Ooperi sisu sisneb selles, et peategelane Rootsi diplomaat Raoul Wallenberg päästab sadu tuhandeid juute konduslaagritest väljastades neile Rootsi passe
11c klass Rudolf Tobias Kantaat "JOHANNES DAMASKUSEST" kontserdiarvustus Esitajateks olid: Eesti riiklik sümfooniaorkester, tütarlastekoor Ellerhein, dirigent Tiia- Ester Loitme, Eesti rahvusmeeskoor, Solistid: Aile Asszonyi (sopran), Helen Lokuta (metsosopran), Oliver Kuusik (tenor), Uku Joller (bariton), Märt Jakobson (bass), Natalia Lomeiko (viiul, Venemaa), Dirigent Mihhail Gerts. Nikolai Aleksejevi ja ERSO esimene ühine kontsert toimus 1983. aasta jaanuaris, tihedam koostöö sai alguse 1995. aastal, hooajal 1997/1998 oli Nikolai Aleksejev ERSO esimene külalisdirigent ning alates 2001. aasta sügisest on ta orkestri peadirigent ja kunstiline juht
„Perpetuum mobile“, „Tabula rasa“ G. Ernesaks: Koorimuusika ja laulupidude grand old man. Asutas RAM-i. Külapilt on enamasti romantilise ja rahvusliku alatooniga, meloodiad lihtsad ja südamlikud. „Hakkame mehed minema“, „Mu isamaa on minu arm“ 13. Nim. 4 kaasaja eesti heliloojat. Erkki -Sven Tüür Helena Tulve Eino Tamberg Olav Ehala 14. Nim. 4 eesti ooperilauljat. Ain Anger Jassi Zahharov Helen Lokuta Aile Asszonyi. 15. Nimeta 4 orkestridirigenti. Neeme Järvi (ERSO) Paavo Järvi Anu Tali (Põhjamaade sümfooniaorkester) Andres Mustonen(vanamuusikaansambel Hortus Musicus).
"Tuhkatriinu" Kolmapäeval 8. detsembril 2010. aastal toimus Estonia Teatrisaalis G. Rossini ooper "Tuhkatriinu". Tuhkatriinu osa mängis tol päeval Helen Lokuta. Ooperi üldine ülesseehitus oli suhteliselt korralik ja arusaadav. Väga hea oli see, et seda kava oli muudetud, muidu oleks olnud juba ette teada, mis seal edasi tuleb. Muusikateosed old vägagi kuulatavad: mitte liigagi valjud egai ka mitte liigagi tasased. Saali akustika tundus olevat väga hea, tiitreid oli võimaliki samuti normaalselt lugeda. Ooper oli muudetud selle pärast, et Rossini ei
Tuhkatriinu toimus 14.novembril Rahvusooper Estonias. Osades olid:*Angelina(tuhkatriinu)-Helen Lokuta-sündis 12.aprill 1975. aastal Tartus ja on eesti ooperilaulja(metsosopran).Ta on õppinud Karlsruhe Muusikakõrgkoolis (2000.a) ja aastal 2001 Karlsruhe Ooperikõrgkoolis.Aastal 2002 lõpetas ta Eesti Muusikaakadeemia laulmise eriaalal, õpetajaiks Pille Lill ja Tamara Novitsenko.Hetkel õpib ta Eesti Muusikaakadeemia magistrantuuris, juhendajaks Jakko Ryhänen.Aastast 2001 on ta Rahvusooper Estonia vabakutseline solist ja aastast 2006 koosseisuline solist.Aastal 1994 võitis ta Eesti noorte lauljate konkursil I preemia.Aastal 2002 osales Eesti noorte interpreetide lauluvõistluse "Con brio" finaalis. *Tisbe,Don Magnifico tütar-Juuli Lill-on eesti ooperi- ja kammerlaulja (metsosopran).Ta on Rahvusooperi Estonia solist.Juuli Lill on klaasikunstnik Ivo Lille tütar.Juuli Lill on abielus ooperilaulja Andres Kösteriga ja neil on poeg Julius. *Don ...
Retsensioon Ooper „Carmen“ Käisin 21. aprillil Rahvusooperis Estonia vaatamas G. Bizet´ ooperit „Carmen“. Lavastaja oli Inglismaalt pärit Walter Sutclife ja dirigeeris Risto Joost. Esitatud palad on loonud Prantsuse helilooja Georges Bizet ning tema loomingut lauldi prantsuse keeles, millest aitas aru saada inglise ja eestikeelsed subtiitrid. Ooper ise on segu pingeliselt psühholoogilisest draamast ja melodraamast ja mustast komöödiast. Sisult oli ooper väga traagiline. Kogu teose probleemistikuks on mustlastüdruk Carmen (Helen Lokuta), kelle pärast paljud mehed oma kaine mõistuse kaotavad. Nende hulgas ka don Jose (Mart Mardiste), kes satub vangi ja põgeneb armeest. Teose idee võib peituda selles, et inimene on armastuse nimel ükskõik milleks võimeline. Oma tahtmist ei saa peale suruda, sest see ei vii kunagi mitte kuhugi. Escamillo osa täitis R...
Mina käisin 6. märtsil vaatamas operetti „Tsirkusprintsess“. Etendus toimus Rahvusooper Estonias. Operetti heliloojaks oli Imre Kalmani. Dirigentiks oli Kaspar Mänd. Lavastajaks oli Saksamaalt pärit Thomas Mittmann. Orkester ja koor olid Rahvusooper Estonia enda koor ja orkester. Peaosatäitjad olid: Helen Lokuta, Andres Köster, Andero Ermel, Mart Laur, Väino Puura ja Hanna-Liina Võsa. Lavastuse koreograafiks oli Marina Kesler. Marina Kesler töötab RO Estonia balletiartisti ja koreograafina ning Tallinna Balletikoolis õppejõu ja koreograafina. Ennast on Marina iseloomustanud mitmete märksõnadega: ahne loomingu järele, nõudlik, aus, enesekriitiline, egoistlik ning valmis eluaeg õppima. Operetti keskmes on romantiline intriig ja värvikas tsirkuseelu. Vürstinna Fedora Palinska
dirigent Arvo Volmer, Dirigent Jüri Alperten ja Koormeister Elmo Tiisvald. Kostüümid olid väga ilusad ja värvirikkad, saalis istudes tundsin nagu oleksin olnud 19 sajandis. Kõigil lauljatel kes vähegi laval olid, olid nii võimasd hääled, et kananahk tuli peale. Kuna ma pole ennem ooperit vaatamas käinud, siis ma ei olnud ka varem neid näitlejaid näinud. Tol õhtul oligi mul võimalus esmakordselt neid näha. Meie Eesti laval lauljateks olid: Helen Lokuta (Tuhkatriinu), Kestutis Alcauskis (Prints), Aare Saal(Toapoiss), Jouni Kokora (parun), Valentina Tatuma (Don Magnifico tütar), Riina Airenne (Don Magnifico tütar), Priit Vomer (õpetaja) ning Härrad printsi õukonnas . Etendus kül kestis natuke üle kolme tunni, ei olnud kordagi sellist tunnet, et oleks igav. Kokuaeg oli laval põnev, ning vaatamist innustav tegevus. Peaosa täitjad said ka inimestelt lilli, mis on väga armas olnud alati. Kui etenudus lõppes,
SOPRAN REFERAAT Juhendaja: Tallinn 2011 1 SISUKORD 1. EESSÕNA……………………………………………lk.3 2. SISSEJUHATUS……………………………………lk.4 3. SOPRANI HÄÄLETÜÜBID…………………….lk.5-6 4. KOKKUVÕTE………………………………………lk.7 5. KASUTATUD ALLIKAD…………………………lk.8 2 EESSÕNA Kõik me oskame omamoodi laulda: kes paremini ja kes halvemini; kes kõrgema hääletooniga ja kes madalama. Kuna mind on alati köitnud kõrgem lauluhääl, siis otsustasingi oma referaadi kirjutada kõige kõrgemast hääletoonist, milleks on sopran. Loodan, et saan oma referaadi kirjutamisel veel enam teada sellest hääletoonist, kui ainult seda, et ta on võrreldes teistega üks kõrgemaid. 3 SISSEJUHATUS Sopran on siis kõige kõrgem naishääl. Sopran muutus kõige olulisemaks hääleliigiks alles ooperi õitsenguga Itaalias 1600. aastatel. Kuna paljud rollid olid kirjutatud meessopranitel...
suurelt osalt põllustatud ja võrdlemisi tiheda asutusega. Keskjooksu alumises osas (Rae ja Tori-Jõesuu vahemikus) vahelduvad jõe kaldail metsad ja põllustatud alad. Jõe alamjooksu kaldail on asustus võrdlemisi tihe. Jõge reostavad ülemjooksul Roosna-Alliku alevik ja seal asuv forellikasvandus ning Tarbja küla, keskjooksul Paide linn ja osalt ka Türi linn, enamus Türi reovetest juhitakse pärast puhastamist Lintsi jõe lisajõkke, Lokuta jõkke ning alamjooksul Sindi ja osaliselt Pärnu linn ning Tori ja Paikuse alevik. Pärnu jõe suudme- eelsesse ossa kandub reostust ka sadamast ja Sauga jõest. Pärnu jõe veejõudu on kasutatud pikka aega paljudes kohtades - suured veskid on töötanud Türi-Allikul, Jändjal, Kurgjal, Suurejõel, Vihtras jm. 1904-1963 töötas jõel Sindi tekstiilivabriku veejõujaam ja 1927-1941 Jändja veejõujaam. Suurim vesiehitis on Sindi pais.
Così fan tutte, ossia La Scuola degli amanti Nii teevad kõik ehk Armastajate kool W. A. Mozart Ooperi looja Mozart on kõigi aegade geniaalseim helilooja. Mozart sündis Salzburgis, kus tema isa oli õukonna kapellmeister, viiuldaja ja muusikapedagoog. Isalt sai ta oma muusikalise hariduse ja tema korraldas esinemisi Euroopa tähtsaimates keskustes ning toimetas trükki esimesed Mozarti teosed. 4-aastaselt hakkas Mozart klaverit mängima, 5. eluaastast andis ta esimese kontserti. Lapsepõlv möödus reisides mööda Euroopat ja kõrgeimates seltskondades esinedes.Viini klassikutest oli Mozart kõige itaaliapärasem. Mozarti loomingus oli vaimuliku muusikat üsna vähe. Tema tähtsaim vaimulik teos ,,Reekviem" jäi surma tõttu pooleli ja lõpetas õpilane Franz Süssmayr. Mozart kirjutas 19 ooperit, väljapaistvamad lõi 10 viimasel eluaastal. Neis on tunda Itaal...
Kontserdiretsensioon Ooper "Padaemand" Käisin 19. märtsil kell 19.00 Rahvusooper Estonias Pjotr Tsaikovski ooperit "Padaemand" vaatamas. Osades olid: Oleg Orlov (Hermann), Jassi Zahharov (Tomski), Rauno Elp (Jeletski), Andres Köster (Tsekalinski), Leonid Savitski (Surin), Mart Madiste (Tsaplitski), Mart Laur (Narumov), Rostislav Gurjev (Tseremooniameister), Riina Arienne (Krahvinna), Nadia Kurem (Liisa), Helen Lokuta (Polina), Ülle Tundla (Guvernant), Kristina Vähi (Masa) ja Rahvusooper Estonia orkester ja koor. Oleg Orlov, kes oli külalisesineja ning kehastas Hermannit, on Läti tenor, kes on olnud Läti Filharmoonia solist ja Läti Rahvusooperi solist. Ta on laulnud palju nõudlikke solistipartiisid Verdi, Mozarti, Dvoraki, Weberi, Mahleri suurvormides ja peaosi oopertites. Tema repertuaari kuuluvad mitmed rollid Verdi ooperites, sealhulgas Ismaele, Alfredo, Don Carlos, Radames jpm
mail külastasin koos ema ja isaga Rahvusooper Estoniat, et oma silmade ja kõrvadega kogeda Charles Gounod’ klassikat, ooperit “Faust”. Ooper oli kahes vaatuses ning kirjutatud Jules Barbier’ ja Michel Carré libreto Carré näidendi „Faust ja Margarita“ ning Johann Wolfgang von Goethe värsstragöödia „Faust“ põhjal. Dirigendiks oli Jüri Alperten, lavastajaks Dmitri Bertman ning peaosades astusid lavale Oliver Kuusik, Pavlo Balakin Margarete, Aare Saal ja Helen Lokuta. “Faust”i näol on tegemist 19. sajandi ühe populaarseima Prantsuse ooperiga ning väärib märkimist, et kui Gounod 1893. aastal suri, oli selleks ajaks „Fausti“ Pariisis esitatud juba üle tuhande korra. Ameerika Ühendriikides oli see niivõrd populaarne, et 19. sajandil alustati mitu aastakümmet New York’i ooperihooaega just nimelt „Faustiga”. Doktor Faust oli teadlane, kes oli terve oma elu püüdnud kõiki maailma varjatud saladusi tundma õppida
Maailmaesietendus 30. detsembril 1921 Auditorium Theatreis. Esietendus Rahvusooper Estonias 28. jaanuaril 2010. Muusikaline juht ja dirigent: Arvo Volmer Dirigent: Mihhail Gerts Lavastaja: Dmitri Bertman (Helikon-Opera, Moskva) Lavakujundus: Igor Neznõi (Helikon-Opera) Kostüümikunstnik: Tatjana Tulubjeva (Helikon-Opera) Valguskunstnik: Neeme Jõe Koreograaf: Edvald Smirnov (Venemaa) Osades: Mart Laur, Priit Volmer, Andres Köster, Mart Madiste, Mati Kõrts, Helen Lokuta, Teele Jõks, Jassi Zahharov, Atlan Karp (Teater Vanemuine), Urmas Põldma, Rauno Elp, René Soom, Märt Jakobson, Väino Puura, Heli Veskus, Pille Lill, Kristina Vähi, Angelika Mikk, Pavlo Balakin, Aare Saal, Riina Airenne, Juuli Lill, Oliver Kuusik, Aleksander Arder, Zhenya Hovsepyan, Maire Haava, Valentina Taluma, Maris Liloson jt. Rahvusooper Estonia koor ja orkester Esitatakse eesti keeles. Ooper ,,Armastus kolme apelsini vastu" on Itaalia commedia dell arte ehk
Tallinna Saksa Gümnaasium Kadri Siimon 11.a ,,Cosi fan tutte" Retsensioon Juhendaja: Küll Puhkim Tallinn 2010 Tallinna Saksa Gümnaasium Kadri Siimon 11.a ,,Evita" Retsensioon Juhendaja: Küll Puhkim Tallinn 2010 12. novembril toimus Estonia teatrisaalis W.A. Mozarti koomiline ooper ,,Cosi fan tutte", mida külastasin. Osatäitjateks olid Fiordiligi( Aile Asszonyi), Dorabella (Helen Lokuta), Gugliemo (Rauno Elp), Ferrando( Olive Kuusik), Don Alfonso( Mart Laur) ja Despina (Kristina Vähi). Muusikaline juht ja dirigent oli Arvo Volmer. Lavastajaks oli Walter Sutcliffe. Kunstnik Liina Keevallik ja valguskunstnik Neeme Jõe. ,,Cosi fan tutte" tähendab eesti keelses tõlkes ,, Nii teevad kõik naised". Lauldi itaalia keeles, mis andis etendusele vürtsi. Arvan, et kui see oleks eesti keeles oln...
Johann Straussi operett Solistid 4 Mõned Estonia solistidest: Sopranid Baritonid Nadia Kurem Aare Saal Heli Veskus Jassi Zahharov Metsosopranid Bassid Juuli Lill Märt Jakobson Helen Lokuta Priit Volmer Tenorid Külalissolistid Oliver Kuusik Pille Lill Mart Madiste Tiit Tralla Erinevad saalid Teatrisaal Saali uue ilme kujundamisel on sisearhitektid Juta Lember ja Aulo Padar lähtunud sõjajärgsest Alar Kotli projektist. Renoveeritud on ka 1947. aastal valminud unikaalne temperatehnikas laemaal, mille autoriteks on Evald Okas, Elmar Kits ja Richard Sagrits.
Neljapäeval, 5.novembril 2009 toimus Rahvusooper Estonias ooper „La Traviata” ehk langenud naine. La Traviata on Giuseppe Verdi kirjutatud kolme vaatuseline ooper. Ooperi esietendus toimus 6. Märtsil 1853. aastal. Violetta Valéryt mängis külalisesineja Bernarda Bobro, Flora Bervoixi Helen Lokuta, Anninat (Violetta teenijannat) Juuli Lill, Alfredo Germonti Mart Madiste, Georges Germonti ( Alfredo isa) Rauno Elp, Gastoni Oliver Kuusik, Parun Douphali René Soom, Markii d’Obignyt Mart Laur, Doktor Grenvili Märt Jakobson, Josephi (Violetta teenrit) Alleksander Arder, komissionääri Pavlo Balakin, balletisolistid olid Urve-Ly Voogand ja Aleksandr Prigorovskining, Violetta ja Flora külalisi mängis Rahvusooper Estonia Koor ning dirigent oli Jüri Alperten
Sander Aasmäe 11HL 2011-10-15 Georgeos Bizet ooper ,,Carmen" retsensioon Ooper etendus 06. Oktoober 2011 aastal Rahvusooperis Estonia. Tegemist on Bizeti kõige tuntuma ooperiga, sellel on neli vaatust koos kahe vaheajaga. Tänapäeval on ,,Carmen" üks maailma populaarsemaid oopereid, mis sai valmis 1875. Aastal ja põhineb Prosper Mérimée samanimelisel novellil 1846. aastast.Teos esietendus 3. Märtsil 1875 Pariisi Opera Comiques, ning Rahvusooperis Estonia esietendus see 26. Mai 2011 Sisult on teos väga traagiline ooper jutustab ühest mustlasneiust Carmencitast (Carmen) ning sõdurpoisist Don Jose'st. Esietendusel vilistati Carmen välja, ning kriitikud andsid sellele ühiselt hävitava hinnangu. Samas ülistasid ooperit sellised muusikamaailma heliloojad nagu Saint-Saëns, Tsai...
ta: ,,Kui oleksin amatöör, ütleksin ,,La Traviata", professionaalina pean ütlema aga ,,Rigoletto". Viimati oli ooper ,,Estonia" laval 40 aastat tagasi, mil peaosas särasid unustamatud Georg Ots ja Tiit Kuusik. Osades: Rigoletto, õuenarr Jassi Zahharov Gilda, tema tütar Angelika Mikk Mantua hertsog Urmas Põldma Sparafucile, palgamõrtsukas Leonid Savitski Maddalena, tema õde Helen Lokuta Giovanna, Gilda teenija Nadia Kurem Krahv Monterone Märt Jakobson Marullo, aadlik Aare Saal Borsa, aadlik Andres Köster Krahv Ceprano Mart Laur Krahvinna Ceprano Valentina Taluma Vahtkonnaülem Vladislav Horuzenko Paaz Kristina Vähi I vaatus Esimene pilt. 16. sajand, Mantua. Ball Mantua hertsogi juures. Hertsog, keda tuntakse armuseikleja ja kergemeelse elunautijana, jutustab võluvast tundmatust neiust, keda ta on kohanud kirikus ning kelle
"Guinessi rekordite raamatus" on kõige madalama inimese tekitatud ja helikandjale salvestatud noodi tekitajateks J. D. Sumner, Dan Britton ja Tim Storms. Kuulsad bassid Rahvusooperis Estonia: Mati Palm, Teo Maiste. Rahvusooper Estonia solistid Koosseis 2009.a detsembris: Sopranid - Angelika Mikk, Janne Shevtshenko, Heli Veskus, Kristina Vähi-Matesen Metsosopranid - Riina Airenne, Juuli Lill, Helen Lokuta Tenorid - Rostislav Gurjev, Oliver Kuusik, Andres Köster, Mart Madiste, Urmas Põldma Baritonid - Rauno Elp, Väino Puura, Aare Saal, Rene Soom, Jassi Zahharov Bassid - Märt Jakobson, Mart Laur, Leonid Savitski, Priit Volmer Kokkuvõte Minule meeldis seda tööd väga teha, võiks teinekord veel proovida, kuid mõnest inimesest, heliloojast või lauljast. Koostatud tööga sain väga palju uut teada. Varem ma ei teadnud üldse nii
uusi pärle kultuuri valdkonnast. Laupäeval, 20.novembril, seadsin sammud Estonia teatri poole, et tutvuda W.A.Mozarti koomilise ooperiga ,,Così fan tutte, ossia La Scuola degli amanti" ehk ,,Nii teevad kõik ehk armastejate kool". Tol õhtul oli teatrikülastajaid ootamas sümfooniaorkester, eesotsas peadirigendi ja loomingulise juhi Arvo Volmeriga. Näitlejatest ootasid lavale minekut Heli Veskus, Helen lokuta, Aare Saal, Oliver Kuusik, Priit Volmer ja külalisena Marion Melnik. Terve ooperi peale esitati ainult üks instumenaalpala ja see oli kohe alguses. Seekord sai ka teise rõdu kohad ära proovida, kuna tavaliselt on piletid kas esimesele rõdule või parterisse. Ooper koosnes kahest vaatusest ja enne ooperi algust tuleks minu arust läbi lugeda kava ja lühitutvustus, et viia end kurssi laval toimuvaga vältimaks arusaamatusi. Hakkasin huviga ootama esimest vaatust.
Kadakas Kadakas (Juniperus) on igihaljaste kahe- või ühekojaliste okaspuude perekond küpressiliste sugukonnast. Kadakaid on umbes 60 liiki peamiselt põhjapoolkeral tundrast troopikani (viimases ainult mäestikes). Vaid 9 kadakaliiki kasvab Euroopas, Eestis omakorda ainult 1: harilik kadakas. Kadakad koos ebaküpresside, küpresside, elupuude, mikrobioota ja hiibapuudega kuuluvad väikesesse 20 perekonda ja 125 liiki hõlmavasse küpressiliste (Cupressaceae) sugukonda. Kõiki neid iseloomustavad soomusjad või nõeljad, vastakud või männases asuvad okkad. Harilik kadakas (Juniperus communis) Taksonoomia Riik: Taimed Plantae Hõimkond: Paljasseemnetaimed Pinophyta Klass: Okaspuud Pinopsida Selts: Okaspuulaadsed Pinales Sugukond: Küpressilised Cupressaceae Perekond: Kadakas Juniperus L. Levik Kasvab peaaegu kogu Euraasias ja Põhja-Ameerikas. Eestis on tavaline, eriti sageli kasvab Loode-Eestis ja saartel. Kasv Kadakad on valguselembel...
Ülesanded: vaestehoolekanne, magasivilja varumine, kohtupidamine, vallahoonete ülalpidamine 1866. a vallaseadus viis valla omavalitsuse kujunemise lõpule Valla täiskogu Valla volikogu Vallavanem + vallakooli ülalpidamine, seltsielu, dokumentide väljastamine Mõisate põletamine 1905 16. ja 17. detsembril 1905 langesid Järva kreisis Piiumetsa, Lokuta, Kolu ja Laupa mõis arvuka külm- ja tulirelvadega relvastatud kurjategijate salga rünnaku ohvriks, mis koosnes põhiliselt kohalikest talupoegadest, aga ka võõrastest. Liikudes ühest mõisast teise see salk purustas mõisahoonete sisustuse, riisus ja peksis katki mõisaomanike vara, lõhkus ja rikkus telefoniaparaadid, võttis kaasa relvad ja pani põlema härrastemajad. Laupa mõisas purustati ja põletati maha lisaks sellele ka viinavabrik. [..] Otto Taubele kuuluvasse Laupa mõisasse
pargiks. Türi laululava asub järve ääres ja moodustab ühtse terviku rannaalaga. Laululava ja rannaäärne renoveeriti aastatel 2006-2007. TÜRI MÕISAD: Kuna Järvamaa edelasopis asuv Türi kihelkond jääb looduslikult mitmekesisele alale Türi ümbruse väikevoorestik, Pärnu madalik, Oisu kandis laiuv Kesk Eesti moorentasandik, lamm ja moldorgudes voolavad arvukad jõed, laiaulatuslikud metsad, ahvatles see kant ka mõisaid rajama. Vanim neist on Lokuta, mille kohta esimesed kirjalikud andmed pärinevad aastast 1455, kui see kinnistati Jürgen Haversfardile. Allesolev hilisklassitsistlik härrastemaja valmis 1758. aastal. Vanuselt järgmine on Tori, mille kohta pärinevad teated juba aastast 1474. Hoone, kus aastakümneid tegutses väike algkool, on saanud praeguseks uue omaniku ja taastatud kauni ilme. TüriAllikule Pärnu jõe kaldale kerkis suursugune mõisahoone 1551. aastal, kandes alul Oldenkuli, hiljem Allenküli nime
Põhjasõja algus 17. sajandi lõpul oli Rootsi Läänemerel valitsevaks suurriigiks. Peaaegu oleks läinud täide Rootsi valitsejate unistus muuta Läänemeri Rootsi sisemereks.1697. aastal suri Karl XI ning samal aastal sai Rootsis troonile Karl XII kes oli 15 aastane. Valitseja noorust ja kogenematust tahtsid ära kasutada Venemaa, Poola, Taani ja Saksamaa, moodustades Rootsi-vastase sõjalise liidu. Rootsi liitlased olid Inglismaa ja Prantsusmaa.Saksamaad, Venemaad, Taanit ja Poolat aitas Liivimaa aadlik Johann Reinhold v. Patkul, kes oli üks opositsiooni juhte võitluses mõisate tagasivõtmise vastu. Põhjasõda algas Poola kuninga Saksi suurvürsti August II Tugeva vägede ootamatu rünnakuga Riia vastu ööl vastu 12. veebruari 1700. Üllatusrünnak ebaõnnestus ja ka Riia kindlused ei osutunud nii nõrkadeks, nagu Johann Reinhold oli jutustanud, ning Saksa väed hakkasid linna piirama. Karl XII otsustas anda löögi kõig...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
