madalsoometsaga, esindatud on ka puhmaraba. Leidub ka endist turbavõtuala rabamännikus ja puhmarabas ning kraavitatud piirkondi. Kaitseala eesmärk on kaitsta soomaastikku kui tervikut, erinevate sootüüpide elustikku ning veevarusid. Kaitseaala piirid on sätitud nii, et kaitsta kogu rabakompleksi ning tagada metsise mängualade kaitse rabaga külgnevatel aladel. 3 Kaitseala üldine kirjeldus Esimest korda võeti Piiumetsa maastikukaitseala kaitse alla 1981. aastal soo kaitseks (Keskkonnaregister). Praegune Piiumetsa maastikukaitseala kaitse-eeskiri hakkas kehtima 2006. aastal (Piiumetsa maastikukaitseala kaitse-eeskiri). Kaitseala eesmärk Piiumetsa maastikukaitseala kaitse-eesmärk vastavalt kehtivale maastikukaitseala kaitse- eeskirjale on: nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide rabade, siirde- ja
olete..., mille autoriks on Johann Köler. 4) Juugend saab alguse Inglismaalt 20sajandi alguses, levib mandrile.Saksamaal ilmus ajakiri " Jugend", mis seda tutvustas.Teine nimi oli art nouvean.Hakat ieeskuju võtma taimemotiividest, algul oli tarbekunst,läks ka arhidektuuri ning hoonete kaunistusse.Jõudis ka Eestisse. 5) Seestpoolt väljapoole printsiip on , et hoone väliskuju sõltub sisemusest.Pikad aknad,trepikojad. 6) Juugendstiilis ehitised Eestis : Saarineni maja, Piiumetsa mõis, Illuste mõis, Roodi mõis, Halinga mõis, Vana-Prangli. 7) 1920. aastal asutasid lavastaja Paul Sepa eradraamastuudio esimese lennu lõpetajad Draamastuudio teatri, mis 1937. aastal hakkas kandma nime Eesti Draamateater. Draamateatri lavalaudadel on etendunud tuhatkond lavastust, teatri hingekirjas on olnud kokku 300 näitlejat. 8) Ta hakkas välja andma suvituskrunte ja kujundas Nõmmest algul kauni väljasõidu ja suvituskoha, hiljem linna
Ka RoonaAlliku köidab oma allikatega. Siin asub Eesti suurim allikjärv (2,5 ha), mis on alguseks Pärnu jõele. 1,4 ha suurusest Prandi allikast saab alguse Prandi jõgi. Järvamaa poleks midagi ilma soode ja rabadeta. Suurim on vastu Harjumaa piiri asuv oma arvukate laugaste ja älvestega tuntud EpuKakerdi raba ( 363 km2). Looduskaitsealuseid territooriume on Järvamaal mitmeid: Endla looduskaitseala, Kõrvemaa maastikukaitseala, Pandivere veekaitseala, Türi voorestiku kaitseala, Piiumetsa sookaitseala, Vulbi taimharulduste kaitseala, Pärnu jõe saar Türi linnas, Rava ja Päinurme tammikud, Purdi ebatsuugapuistu. Lisaks leidub arvukalt parke (valdavalt endisaegsed mõisapargid). Huvitavaid loodusobjekte on samuti palju - ainuüksi rändrahne ja kivikülve on Järva maakonna «Ürglooduse raamatusse» kantud 44. Järvamaal võib kohata pesitsemas kaljukotkast ja musta toonekurge, rääkimata arvukatest valge toonekure pesapaikadest
Ülesanded: vaestehoolekanne, magasivilja varumine, kohtupidamine, vallahoonete ülalpidamine 1866. a vallaseadus viis valla omavalitsuse kujunemise lõpule Valla täiskogu Valla volikogu Vallavanem + vallakooli ülalpidamine, seltsielu, dokumentide väljastamine Mõisate põletamine 1905 16. ja 17. detsembril 1905 langesid Järva kreisis Piiumetsa, Lokuta, Kolu ja Laupa mõis arvuka külm- ja tulirelvadega relvastatud kurjategijate salga rünnaku ohvriks, mis koosnes põhiliselt kohalikest talupoegadest, aga ka võõrastest. Liikudes ühest mõisast teise see salk purustas mõisahoonete sisustuse, riisus ja peksis katki mõisaomanike vara, lõhkus ja rikkus telefoniaparaadid, võttis kaasa relvad ja pani põlema härrastemajad. Laupa mõisas purustati ja põletati maha lisaks sellele ka viinavabrik. [.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
