tööpuudust noorte seas. Eesmärgiks on ka jõuda lõpuks järeldusele, et kui kriitiline on olukord tööpuudusega ning mis seda põhjustab. Uurimuseks vajalik informatsioon kogutakse enamasti eestimaistest, kui ka välismaistest artikklitest. Töös kasutatakse statistilisi andmeid, mis pärinevad kõik Statistikaameti andmebaasidest. SISUKORD 1. TÖÖPUUDUS JA TÖÖOTSIMINE 1.1. Tööpuudusest üldiselt Maie Pihlamägi (2010) arutleb täpsemalt tööpuuduse olemuse üle. Tööpuudus sündis käsikäes turumajandusega: turumajandus areneb tsükliliselt, mistõttu kõigub ka nõudlus tööjõu järele. Teatud tingimustes, näiteks kriisiajal või tehnilise progressi tulemusel, väheneb see järsult. Töötust mõjutab ka mõnede tootmisharude sesoonsus, ja seda isegi majanduse tõusuaastatel, samuti räägib kaasa rahvastiku kiire kasv. Kui sellises tempost rahvastikukasv aina kasvab, siis võib lähitulevikus oodata erinevaid kriisi moemente. 20
Töötutoetus - On õigus saada inimestel, kes töötuna arvelevõtmisele eelnenud 12 kuu jooksul on olnud hõivatud vähemalt 180 päeva tööga või tööga võrdsustatud tegevusega. Stipendium - Makstakse töötule, kes osaleb kas 40 tundi kestval tööturukoolitusel, tööpraktika teenuses või tööharjutusel. Sõidu- ja majutustoetus - Makstakse töötule, kes osaleb tööturukoolitusel või tööpraktikas. Eesti tööpoliitika enne majanduskriisi Enne Eesti taasiseseisvumist tööpuudus praktiliselt puudus või oli seda väga vähe ja 1991. aastal oli tööpuudus vaid 1,5%, siis 2000. aasta I kvartaliks oli tööpuudus kasvanud juba 14,6%-ni. 1990. Aastate teise poole suure tööpuuduse tingis olukord, kus Eesti ühiskond oli siirdeprotssessis ja majanduses toimusid suured struktuursed ümberkorraldused. 2000. aastate alguses hakkas struktuursetest muutustest tingitud tööpuudus vähenema. Töötuse määr vähenes iga aastaga jõudes 4,7%-ni 2007. aastal
Sotsiaalpoliitika Eksamiküsimused Sisukord Sisukord......................................................................................................................................1 1.Sotsiaalprobleemide olemus ja peamised põhjused.................................................................2 2.EV Põhiseaduse eesmärgid......................................................................................................2 PS §10 sätestab Eesti riigi kui sotsiaalriigi olemuse:..............................................................2 3.Heaoluriik (sotsiaalriik) ja selle põhimõtted............................................................................4 Heaolu 2 dimensiooni - elustandard ja elukvaliteet................................................................4 Heaoluriigi ideoloogia mudelite järgi:....................................................................................4 Heaoluriigi tunnused Catherine Jones Finer, 1999.............
I LOENG. I OSA Mis on majandus? Majandusteadus- on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldusest, et inimestel on eesmärgid ning nad otsivad õigeid teid nende eesmärkide saavutamiseks. Samuti on õpetus nappusest. Majandusteooria- tegeleb majandusprotsesside ja neid protsesse mõjutavate seaduste tundmaõppimisega Rakenduslik majandusteadus- tegeleb tundmaõpitud majandusseaduste kasutamisega üksikute majandussubjektide huvides ning hõlmab praktilisi valdkondi nagu turundus,juhtimine, majandusarvestus jne Majandusteooria jaguneb: Mikroökonoomika, mille uurimisobjektiks on küsimus, kuidas majapidamised ja ettevõtjad teevad majanduslikke valikuid piiratud ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. Makroökonoomika, mis kirjeldab majandussektorite (majapidamised, ettevõtted, valitsus) vahelisi seoseid ning tegeleb majan
Võrreldes Eesti tööseadusandlusega ning reaalse praktikaga on tegu võrreldamatute seisukordadega. NB! Kokkuvõte on koostatud lähtudes Rootsi kuningriigi seadusandlusest, minu isiklikust praktilisest kogemusest ning teoreetiline osa on võetud tervenisti lehelt: http://www.av.se/ 9 TÖÖPOLIITIKAST KREEKAS 2014 aasta viimases kvartalis oli Kreekas tööpuudus 26,1% ehk kokku oli tööta 1 245 854 isikut. Naiste tööpuudus (29,6%) oli märkimisväärselt kõrgem, kui meestel (23,3%). Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on tööpuudus mõnevõrra langenud, 2013 aasta IV kvartalis oli tööpuudus 27,8%. Noorte, 15-24 aastaste tööpuudus ulatus 51,5% ning kõrgeim oli noorte naiste tööpuudus (56,9%). Välismaalaste tööpudus (31,7%) on suurem, kui Kreeka kodanike (25,6%). Enim on vabu töökohti turismi- ja toitlustuse valdkonnas, nõutud on ka erinevate
Sellist jaotust, mille korral kellegi olukorda ei saa parandada ilma teise olukorda halvendamata nim Pareto-optimaalseks jaotuseks. Majandus on Pareto-efektiivne vaid teatavatel tingimustel ning on olemas olukorrad, mille puhul turg ei ole Pareto-efektiivne. Neid nim turutõrgeteks ning need on valitsusele tegutsemisajenditeks: konkurentsitõrked, üldkasutatavad hüvised, välismajanduse tootmisest ja tarbimisest, puudulikud turud, infotõrked, tööpuudus koos inflatsiooni ja tasakaalutu majandusega. 11.Objektiivsed ja subjektiivsed turutõrked. Objektiivsed turutõrked: Välismõjud ja avalikud hüvised; Suuruseelised ja kulutuste pöördumatus; Infoprobleemid; Kohandumisprobleemid. Subjektiivsed: Eraalgatuslikud (kartelli-kokkulepped; turujõu kuri-tarvitamine; konkurentsi kahjustavad ühinemised). Riiklikud (riigiabi; kaubandustõkked). 12.Struktuur- käitumine-tulemus paradigma Struktuuriökonoomika (Industrial Organisation)
Uued väljakutsed sotsiaalkaitses · Demograafilise olukorra muutumine tööga hõivatute ja ülalpeetavate suhtarvu järsk langus · Tervishoiukulutuste kasv, mis on tingitud rahvastiku vananemisest ja inimeste suurenevast nõudlusest raviteenustele, kallinevad raviteenused , ravimid , mis tuleneb meditsiinitehnoloogia kiirest arengust · Töö muutunud iseloom (infotehnoloogia areng, projektitöö osatähtsuse ja tähtajaliste töölepingute kasv) ja tööpuudus · Muutunud peretüübid, peresuhted ja soorollid (vabaabielude ja üksikemade arvukuse kasv) Sotsiaalkaitse Sotsiaalkaitse on ühiskonna erinevate sotsiaalsete riskide maandamise süsteemide ja mudelite kogum: · hõlmab sotsiaalset turvalisust · sotsiaalhoolekannet · tehnilisi lahendusvõimalusi (kindlustamine, teenuste pakkumine, fondeerimine jms.) Sotsiaalkaitse ülesehitus - solidaarsusprintsiip Enamik Eesti sotsiaalkaitse liikidest
MAKROÖKRONOOMIKA SKP arvestamine ja majanduskasv, rahvamajanduslik ringkäik 28.10.2013 · Makroökronoomika uurib majanduse kui terviku käitmist, tegeleb nende tegurite olemuse analüüsimisega, mida mikroökonoomikas vaadeldakse etteantuina ja muutumatuina (ceteris paribus). · Üldine hinnatase - inflatsioon · Kohutulude kujunemine SKP · Tööpuudus Makrotasandi analüüs · Üksiku, nn esindusliku majandussubjekti käitumist uuritakse mikroökonoomika vahenditega · Leitakse agregeeritud näitajad ja nende alusel tuletatakse makroökonoomika põhinäitajate vahelised seosed · Teooria täiendamine ja kontrollimine empiiriliste andmetega; prognoosimine · Tekivad stabiilses keskkonnas stabiilsetel aegadel Majandussubjektid (sektorid) · Majapidamised · Ettevõtted · Valitsus · Välissektor
annaabi.ee 
50 punkti
~ 20 lehte
120 laadimist
3 arvamust 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid