Noorte tööpuudus referaat (3)

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Avaliku sektori majanduse instituut Majanduspoliitika õppetool
NOORTE TÖÖPUUDUS Kodutöö õppeaines majanduspoliitika
Tallinn 2010 SISUKORD
SISSEJUHATUS ........................................................................................................... 3 1. ÜLEVAADE NOORTE TÖÖPUUDUSEST ............................................................ 4 1.2 Noorte tööpuudus Euroopas ............................................................................................ 4 1.2 Noorte tööpuudus Eestis .................................................................................................. 7 2. TÖÖPOLIITIKA TÖÖPUUDUSE VÄHENDAMISEKS ...................................... 11 2.2 Noortele suunatud tööpuuduse leevendamise meetmed Eestis ..................................... 13 KOKKUVÕTE ............................................................................................................ 15 KASUTATUD MATERJAL ....................................................................................... 16 LISAD .......................................................................................................................... 18 Lisa 1. Töötuse määr Eestis aastatel 1995-2009, vanuserühmades 15-24 ja 15-74 ............ 18 Lisa 2. 15-24 aastased töötusperioodi järgi aastatel 2000-2009; tuhat inimest ................... 19 Lisa 3. Tööpoliitika kulutused Euroopa Liidu liikmesriikides aastal 2007, protsentides .... 20
2 SISSEJUHATUS
Noorte tööpuudus on väga suur probleem terves maailmas. Eesti noored on aga võrreldes teiste Euroopa Liidu noortega suhteliselt halvas olukorras, sest meie riigis on noorte tööpuudus üks kõrgemaid. Valisin enda referaadi teemaks just "Noorte tööpuudus", sest probleem on täna väga aktuaalne ning mind isiklikult huvitab, mis toimub tööturul ja tööpoliitikas nii Eestis kui Euroopas. Esimeses peatükis annan ülevaate noorte tööpuudusest kui probleemist, seejärel keskendun Eestis ja Euroopas üldiselt eksisteeriva noorte tööpuuduse käsitlemisele. Teises peatükis uurin tööpoliitikat üldise tööpuuduse vähendamiseks Eestis ja Euroopas ning viimaseks väike ülevaade noorte tööpuuduse leevendamiseks välja töötatud programmidest ning meetmetest Eestis.
3 1. ÜLEVAADE NOORTE TÖÖPUUDUSEST
Noored inimesed on suurim väärtus tuleviku jaoks, kuid tööturupoliitika valdkonnas esindavad nad tõsiste probleemidega gruppi. Võrreldes täiskasvanutega on noorte töötuks jäämine kaks korda tõenäolisem. Väga tihti on noorte potentsiaal täiel määral realiseerimata, kuna nende ligipääs neid motiveerivale ja huvitavale tööle on piiratud (Schlümmer jt, 2006). Massiline arv pikaaegseid töötuid noori peaks olema hoiatuseks kõikidele ühiskonnagruppidele erinevates riikides, sest kvalifitseeritud tööjõud on igale riigile strateegiliselt tähtis, eriti arvestades olukorda, kus rahvastik vananeb ning noored peavad sotsiaalsüsteemi ülevalpidamiseks olema palju tootlikumad ja kohanemisvõimelisemad kui kunagi varem. Mitte kellegi huvides ei ole anda kogu ühiskonna tulevik riskirühmast kasvanud passiivsete ja kogemusteta inimeste kätte (Schlümmer jt, 2006). Noorte endi jaoks on töökohad võtmeelemendiks oma rolli määratlemisel ühiskonnas, majandusliku sõltumatuse saavutamisel ning individuaalsete püüdluste realiseerimisel. Uuringutulemused näitavad, et noored on väga mures neile tööturul avanevate võimaluste pärast. Nad leiavad, et parim sotsiaalse lõimumise viis on leida töökoht. Töökoha omamine tähendab täiskasvanu staatust, austust enese vastu, raha, sõltumatust ja võimalust luua kontakte. Tööta noored jäävad ilma olulisest võimalusest leida uusi perspektiive ja lõimuda laiemasse ühiskonda (Schlümmer jt, 2006).
1.2 Noorte tööpuudus Euroopas
Noorte tööpuudus on saanud viimaste aastate jooksul tähtsaks probleemiks pea igas Euroopa riigis. Rõhku pannakse nii probleemi lahendamiseks võimalike
4 sotsiaalpoliitiliste meetmete ledimisele kui ka noorte tööpuudusest tingitud sotsiaalmõjudele nii noortele kui kogu ühiskonnale. Pärast kolmeaastast langust hakkas tööpuudus Euroopa Liidus 2008. aasta esimese kvartalis majanduskriisi tõttu tõusma. Sellest ajast peale on tööpuudus järsult tõusnud, eriti noorte seas.
Joonis 1. Üldine ja noorte tööpuudus Euroopa Liidus 2000-2009, protsentides Allikas: Eurostat
2008. aasta esimesest kvartalist 2009. aasta esimese kvartalini kasvas noorte tööpuudus Euroopa Liidus 3,7 protsenti, üldine tööpuudus aga 1,5 protsenti. 2009. aasta esimeses kvartalis oli 15-24aastaste tööpuudus Euroopa Liidu 27 liikmesriigis 18,3 protsenti. See on märksa kõrgem kui üldine tööpuudus, mis oli 8,2 protsenti. Kogu Euroopa Liidus oli tööta 5 miljonit noort. Euroala 16 riigis oli noorte tööpuudus 18,4 protsenti ning üldine tööpuudus 8,8 protsenti. Euroalal oli tööta 3,1 miljonit noort (Eurostat, 2009). (joonis 1) Noorte tööpuudus kerkis kõigis liikmesriikides peale Bulgaaria, kus see langes 13,9 protsendilt 2008. aasta esimeses kvartalis 13,5 protsendile 2009. aasta esimeses kvartalis. Kõige kiiremini kasvas noorte tööpuudus Lätis (11,0 protsendilt 28,2 protsendile), Eestis (7,6 protsendilt 24,1 protsendile) ja Leedus (9,5 protsendilt 23,6 protsendile). Väikseim oli kasv Saksamaal (10,2 protsendilt 10,5 protsendile) ja Poolas (17,8 protsendilt 18,2 protsendile) (Veede, 2009).
5 Joonis 2. Üldine ja noorte tööpuudus Euroopa Liidu riikides 2009. aasta I kvartalis; protsentides Allikas: Eurostat
Kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides oli 2009. aasta esimeses kvartalis noorte tööpuudus kõrgem kui üldine tööpuudus. (vt joonis 2) Noorte tööpuudus ulatus 6,0 protsendist Hollandis 33,6 protsendini Hispaanias, üldine tööpuudus aga 2,9 protsendist Hollandis 16,5 protsendini Hispaanias. Suurim oli vahe Itaalias (24,9 protsenti noortel ja 7,4 protsenti kõigil), Hispaanias (33,6 ja 16,5 protsenti) ning Rootsis (24,2 ja 7,7 protsenti). Väikseim püsis erinevus Saksamaal (10,5 ja 7,4 protsenti), Hollandis (6,0 ja 2,9 protsenti) ja Taanis (8,9 ja 4,7 protsenti) (Veede, 2009). 2008. aasta I kvartalis oli noorte meeste ja naiste tööpuudus Euroopa Liidus praktiliselt võrdne: naistel 14,7 protsenti, meestel 14,6 protsenti. Ent 2009. aasta I kvartalis oli noorte meeste tööpuudus kerkinud 19,1 protsendini, naistel aga vaid 17,4 protsendini. Ka enamikus liikmesriikides on tööpuuduse kasv mõjutanud noori mehi rohkem kui noori naisi. 2009. aasta I kvartalis oli noorte meeste tööpuudus naiste omast kõrgem 16nes Euroopa Liidu riigis 27st. 2008. aasta alguses oli selliseid riike vaid üksteist (Veede, 2009). Noorte tööpuudus on Euroopa riikide lõikes väga erinev. Suhteliselt hea on olukord Hollandis, Taanis, Iirimaal, Sveitsis ja Austrias, kus noorte tööpuuduse määr
6 on pea kaks korda väiksem Euroopa keskmisest. Murettekitav on aga tendents , et üha suureneb selliste noorte osakaal, kelle vanemad on samuti tööta ning kelle leibkonnas ei olegi ühtegi töölkäivat inimest ( Jaanus , 2006 viidatud Employment Outlook 1996, OECD). Kuna sel kontingendil puudub sageli igasugune kontakt tööturuga, on nende tulevikuperspektiivid sobiva töökoha leidmiseks tõsiselt ohus (Jaanus, 2006).
1.2 Noorte tööpuudus Eestis
Noorte tööpuudust puudutavaid küsimusi saab käsitleda ainult kõnealuse riigi majandus-, sotsiaal- ja hariduspoliitika kontekstis. Nii on ka Eesti tegevus eelpoolmainitud tegevusvaldkondades ühel või teisel määral seotud noorte tööturgu ja tööpuudust iseloomustavate teguritega. Tööturu reguleerimiseks ja tööpuuduse vähendamiseks on mitmeid vahendeid: täiend- ja ümberõppe programmid , erinevad toetused, maksupoliitika jm. Erinevaid meetmeid rakendades tuleb leida nende vahel tasakaal. Eestis ei ole tasakaalu veel saavutatud, siiani on liiga palju keskendutud passiivsetele tööpoliitika meetmetele. Enam tuleks tähelepanu pöörata aktiivsetele tööpoliitika meetmetele, näiteks koolitused ja nõustamine, et suurendada ühiskonna sidusust, vähendada vähemedukate tõrjutust ja integreerida enam noori nii tööturule kui ühiskonda tervikuna . Senine tööpoliitika ei ole ennast täiel määral õigustanud, sest kuigi tööpuuduse näitajad langevad, on noorte tööpuudus jätkuvalt kõrge (Veede, 2009). Teema aktuaalsust näitab vägagi kõrge noorte tööpuuduse määr, ulatudes 2009. aastal 27,5 protsendini.
7 30 27 15-24 24 21 15-74
18 15 12 9 6 3 0 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009
Joonis 3. Üldine ja noorte tööpuudus Eestis 1995-2009, protsentides Allikas: Lisa 1.
Vaadates lähemalt tööturul toimunut väljatoodud aastate lõikes (vt joonis 3), võime näha, et esimene suurem muutus töötute osakaalus Eestis leidis aset aastatel 2000-2001. Tänu soodsale ning kiirele majanduskasvu keskkonnale paranes aga olukord tööturul järgnevate aastate jooksul olulisel määral. Kui 2000. aastal oli töötuse määr 15-74 aastaste seas 13,6 protsenti, siis 2005. aasta lõpuks oli see vähenenud 7 protsendini. Noorte töötuse määr langes 2004. aasta 21,7 protsendilt 15,9 protsendile 2005. aastal. Kõige parem oli olukord aastal 2007, mil noorte töötute määr oli vaid 10 protsenti ja üldine töötus 4,7 protsenti. Sel aastal oli majandusbuum jõudnud oma haripunkti ning antud näitajad on ootuspärased. Teine suurem muutus leidis aset aastal 2009. Noorte tööpuudus kasvas 27,5 protsendini ja üldine tööpuudus 13,8 protsendini. Kõrge töötuse määra nii üldisel tööturul kui ka noorte seas, tõi kahtlemata kaasa globaalne majanduskriis . Nagu eelmises peatükis mainitud , mõjutas majanduskriis oluliselt ka Euroopa tööturu näitajaid. Üldine töötute arvu kasv Eestis on jätkunud ka. 2010. aastal. I kvartali lõpus oli registreeritud töötuid kokku 95 087, mis on 73% võrra rohkem kui aasta tagasi Kõigile neile on vaja pakkuda kiiret ja efektiivset riigipoolset abi töö leidmisel, et
8 ennetada töökogemusega töötute muutumist pikaajaliselt töötuteks ning toetama vajadusel ka ümberõpet ( Sotsiaalministeerium , 2010).
6
5
4 Tuhat inimest
3 6-11 kuud 12 kuud või rohkem 2
1
0 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009
Joonis 4. 15-24 aastaste tööpuudus Eestis kestvuse aja järgi aastatel 2000-2009, aastakeskmine tuhandetes. Allikas: Lisa 2.
Joonisel 4 on näha noorte töötute arv töötusperioodi kestvuse järgi. Suurema osakaalu hõlmavad pikaajalised töötud ehk inimesed kes pole tööd leidnud 12 kuud või isegi kauem. Pikaajaliste töötute arv on olnud üldiselt väikeses osas varieeruv . Suuremad muutused leidsid aset 2006-2008 aastatel, mida võib nimetada hea majanduskasvu perioodiks. Nendel aastatel oli ka töötuse üldine tase protsentuaalselt väiksem (joonis 3). Majanduskriis jättis oma jälje aga 2009. aastasse, mistõttu eelnevatel aastatel töötuks jäänud noortele lisandus veel hulgaliselt uusi töötuid. Neid andmeid vaadates tekib suur huvi näha juba ka 2010 ja 2011 aasta statistikat, et nii aimu saada kaua ühiskond majanduskriisist tegelikult paraneb ja kui tõsised on selle järelmõjud. Noorte pikaajaline tööpuudus sisaldab nii individuaalseid kui sotsiaalseid riske. Noorele inimesele on töö võtmeelemendiks oma koha leidmisel ühiskonnas majandusliku sõltmatuse ja isiklike eesmärkide saavutamisel. Noortele tööturule pääsemiseks võimaluste andmine aitab kaasa sotsiaalse stabiilsuse tagamisele, mida peetakse majanduskasvu ja heaolu aluseks. Indiviidi-tasandi riskideks võivad noore
9 puhul kujuneda tööpuudusega kaasnevad psühholoogilised tagajärjed: väiksem eluga rahulolu, ärevuse ja depressiooni sümptomid, vähenenud enesekindlus. Kõige ohtlikumaks peetakse noorte puhul tööpuuduse negatiivset mõju noore isiksuse arengule. Sotsiaalsete riskidena olgu nimetatud tööpuudusega kaasnev koormus majandusele ja suurenenud kriminaalse käitumise oht (Jaanus, 2006).
10 2. TÖÖPOLIITIKA TÖÖPUUDUSE VÄHENDAMISEKS
Igas Euroopa riigis, kus esineb noorte tööpuudust, on välja töötatud programme ja meetmeid, et muuta olukorda tööturul paremaks ja anda noortele võimalus leida töötamisvõimalusi. Selleks, et mõista noorte tööpuuduse tõsidust, tuleb lähemalt tutvuda ka riigis rakendatavate tööpoliitika meetmetega. Tööpoliitikad on riigiti väga erinevad ja sageli on erinevaid meetmeid omavahel kombineeritud . Kuna hariduse ja tööhõive vahel valitseb tugev seos, on hariduspoliitikal enamikus riikides keskne roll. Paljudes riikides on hakatud enam panustama kutsehariduse reformimisele ja selle tihedamale sidumisele töömaailmaga. Noorte tööleaitamisel peetakse oluliseks ka õigeaegset nõustamist ja tööotsingute assisteerimist (Jaanus, 2006).
2.1 Tööpoliitika tööpuuduse vähendamiseks Eestis ja Euroopas
Üks põhilisem ja edukam tööhõiveprobleemide lahendaja on tööpoliitika, mille rakendamisega tehti Euroopa Liidu liikmesriikides algust Lissaboni protsessi käivitamisega 1997.aastal. 1998.aastal koostatud Amsterdami lepingus fikseeriti Euroopa Liidu töö- poliitika põhisuunad ja töötati välja soovitused nende tulemuslikuks elluviimiseks. Euroopa Liidu tööpoliitika strateegiaid ja meetmeid on järjekindlalt täiustatud ja selle abil on mitu Euroopa riiki saavutanud tööpuuduse märkimisväärse vähenemise ja stabiliseerumise 3 kuni 5% tasemel. Eesti töötuse näitajate madalaim tase oli (15 kuni 74-aastaste töötuse määr ligikaudu 4%) 2007. aasta kolmandast kvartalist kuni 2008. aasta teise kvartalini ( Luuk , 2009). Tööpuuduse vähendamisel oli osa mitmel teguril, millest olulisematena võib nimetada majanduskasvu mõju tööturule, 2004.aastal avanenud võimalust kasutada
11 Euroopa Sotsiaalfondi toetusi ja eestimaalaste avardunud võimalusi välismaal töötada. Euroopa Sotsiaalfondi projektiraha rakendati Eesti Riikliku Arengukava prioriteetide kaudu. Abi rakendamise põhieesmärk oli inimressursi arendamine ja tööalase konkurentsivõime suurendamine . Alates 2003.aastast on Eesti kulutused tööpoliitikale olnud väga tagasihoidlikud ja seejuures veel järjekindlalt vähenenud. Kui enne Euroopa Liiduga liitumist hõlmasid tööpoliitika kulutused sisemajandusekoguproduktist (SKP) 0,27 protsenti, siis 2007. aastal olid kulutused vähenenud 0,15 protsendini SKP-st, mis jättis Eesti Euroopa Liidu liikmesriikide seas viimasele kohale. Samal ajal kulutasid stabiilselt madala töötusega Taani ja Holland tööpoliitikale vastavalt 2,7 protsenti ja 2,5 protsenti SKP-st (Luuk, 2009) Tööpoliitika meetmed jagunevad aktiivseteks ja passiivseteks. Aktiivsete meetmete rakendamise eesmärk on töötute aktiviseerimine (tööturukoolitus, ettevõtluse alustamise toetus jms) ja pikaajalise töötuse ennetamine (palgatoetus tööandjatele, tööpraktika ja tööharjutus töötutele jms). Passiivseid meetmeid võib tõlgendada töötushüvitiste maksmisena, mille eesmärk on töötuse tagajärgede leevendamine (Luuk, 2009). Nagu võib lugeda peatükist 1.2, on Eesti keskendunud oma tööpoliitikas pigem passiivsete meetmete kasutamisele. Enam tuleks tähelepanu pöörata aga aktiivsetele meetmetele, et nii tööpuudust ennetada. Eestiga sarnane kulutuste struktuur on iseloomulik ka Lõuna-Euroopa riikidele (Küpros, Malta, Kreeka, Hispaania , Portugal ) ja Saksamaale ning Lätile, kus oli samuti suur passiivsete meetmete osatähtsus ja aktiivse tööpoliitika osa oli vaid 30­ 40%. Teiste riikidega võrreldes rakendasid enim aktiivselt tööpoliitika meetmeid Põhjamaad. Rootsi tegeles kõige enam tööhõive soodustamisega, mis tähendab, et tööandjaid toetati palgatoetuste jm soodustuste kaudu. See andis tööandjaile suuremad võimalused värvata tööle väiksema konkurentsivõimega inimesi (ka näiteks noori). Taani kulutas teiste riikidega võrreldes tunduvalt rohkem toetatud tööle ja rehabilitatsioonile, et soodustada puuetega inimeste ja teiste riskirühmade tööhõivet. Soome on välja arendanud palju aktiivseid meetmeid. Samuti tegeles Soome teiste riikidega võrreldes aktiivsemalt töökohtade loomise ja töökoha rotatsiooni ning töö jagamisega (Luuk, 2009). Eesti tööpoliitika kulutuste madal tase (vt lisa 3), orienteeritus passiivsetele meetmetele ja kriisiolukorras tehtavad riigieelarve kulude kärped sunnivad tõsiselt mõtlema sellele, kas tööpoliitikale eraldatud tagasihoidlike summade toel on võimalik
12 suurt tööpuudust leevendada. Seetõttu tuleb töökohtade loomise soodustamiseks ja töötuse vähendamiseks kasutada kõiki võimalusi ja senisest aktiivsemalt tarvitada Euroopa Liidu tõukefondide raha, mille eesmärk on pikaajalise töötuse ennetamine ja tööhõive soodustamine. Peale selle tuleb õppida teiste riikide kogemustest ja soovitustest, kuidas kriisiajal tööturul töökohti säilitada ja tööpuudust vähendada (Luuk, 2009). 2008. aasta novembris avaldas Euroopa Komisjon Euroopa majanduse toibumise plaani eesmärgiga kavandada ja koordineerida tegevusi majanduskriisile reageerimisel. Plaan hõlmab mitut riigi algatust 1. tööhõive säilitamise ennetusmeetmed, mis väljenduvad ettevõtete toetamises, tagamaks töötajatele tööhõive või toetamaks töötajaid, kelle palka on kärbitud; 2. tööhõive suurendamise meetmed, mis soodustavad töötute tööturule naasmist ja pööravad tähelepanu igale konkreetsele töötusjuhtumile; 3. tegevused, mis pakuvad materiaalset toetust koondatutele, kes langevad sissetulekutoetust vajavate töötute kategooriasse ja neile, kes on tööturult välja tõrjutud (Luuk, 2009). Eesti nagu iga teine Euroopa Liidu riik on välja töötanud enda tegevusprioriteetide plaani aastateks 2010-2011, et selle abil vähendada ja leevendada tööpuudust ning sellest tulenevaid riske ühiskonnale. Plaan hõlmab endas mitut punkti, näiteks töötuse ennetamine ja töökaotuse tagajärgede likvideerimine, tööotsijate kvalifikatsiooni tõstmine, aktiivsuse ja töövalmiduse hoidmine, uute töökohtade loomise toetamine , töölesaamise takistuste kõrvaldamine ja teenuste kättesaadavuse, kvaliteedi ning kasutajamugavuse parandamine. Kõigil eelpool nimetatud punktidel on alajaotus täpsustavate punktide näol, millest täpsemalt saab lugeda Sotsiaalministeeriumi kodulehel.
2.2 Noortele suunatud tööpuuduse leevendamise meetmed Eestis
Käesolevas peatükis antakse ülevaade noorte tööhõive suurendamisele suunatud meetmetest Eestis, ülevaade põhineb Hariduse- ja Teadusministeeriumi juures koostatud materjalil. (Jaanus, 2006 viidatud Kivimäe 2003) Sotsiaalministeerium on noorte tööpuuduse vähendamiseks rakendanud individuaalse
13 tööotsingu kava ja erinevaid noorte pilootprojekte. Pakutavate tööturuteenuste hulka lisati kutsenõustamine, loodi uued meetmed puuetega noortele. Tööturuametis on juurutatud tegevusi, mille peamiseks sihtgrupiks kujunevad eeldatavasti noored töötud. Nendeks on nõustamisteenuse arendamine, sealhulgas individuaalsete tööotsingukavade metoodika väljatöötamine ja kasutuselevõtmine, lisaks uue aktiivse tööturumeetmena tööpraktika rakendamine, mis on suunatud oskusteta või töökogemusteta töötutele (Jaanus, 2006) Haridus - ja Teadusministeerium tegeleb noorte tööhõive temaatikaga eelkõige kutsehariduse ja elukestva õppe osas. Eraldiseisva tegevusvaldkonnana on noorte tööhõivega seonduv määratletud noorte valdkonnas, kus võib nimetada järgmised tegevused: noorte töökasvatust edendavate töö- ja puhkelaagrite süsteemi taaselustamine; noortele kutsenõustamise ja muude tööturuteenuste kättesaadavuse tagamine; riiklikul ja kohalikul tasandil hõiveprobleemide leevendamiseks programmide alustamine; noorte hõivekodade arengu soodustamine loomaks kutseeelseid oskusi edendavaid institutsioone noore sotsiaalse kompetentsuse ning individuaalsete oskuste ja omaduste kujundamiseks. Noorte tööhõive probleemide lahendamisse soovitakse kaasata avalik ja kolmas sektor , oluliseks peetakse noorsootööd. Loetletud tegevuste alusel on määratletud neli prioriteeti: algatada noorte tööhõive üle avalik diskussioon, suurendada noorte õigusalast kompetentsust nõustamise ja informeerimise kaudu, rakendada noorte tööhõiveks ja töökasvatuseks mitmekesiseid meetodeid ja võimalusi noorteprojektide raames ning korrastada noorte töösuhteid reguleerivaid seadusi (Jaanus, 2006).
14 KOKKUVÕTE
Eesti majandus ja tööturg on kriisis . Seda tõestavad nii majandusnäitajad kui ka kasvav tööpuudus. Kõige tõsisem tööhõiveprobleem, nii Eestis kui Euroopas, on aga noorte tööpuudus, millele tuleks kõige enam tähelepanu pöörata. Oluline on, et kooli lõpetanud noor leiaks töö, sest kui noore esimene kogemus tööturul on töötu staatus, võib see jätta jälje kogu ülejäänud eluks. Töötav noor panustab ka riigi tervesse tulevikku, mistõttu peaksid riigid üha aktiivsemalt tegelema eelkõige noori puudutava tööhõivepoliitikaga. Täna panustab Eesti, võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega, aga liialt vähe ressursse tööpoliitikasse, mistõttu tuleks enam tähelepanu pöörata just noorte suunamisse- ärgitada neid jätkama poolelijäänud haridusteed, aidata neil leida praktikavõimalusi, kaasata neid erinevatesse heategevusprogrammidesse. Nii oleks ehk võimalik tagada noorte aktiivsus ja vältida tõsisemaid pikaajalisest tööpuudusest tulenevaid riske. Loomulikult peaksid eelpoomainitusse panustama kõik- nii noored ise, erinevad omavalitsused kui ka riik. Majanduspoliitika on tihedalt seotud minu referaadi teemaga "Noorte tööpuudus", sest majanduspoliitika mõjutab majandust, majandus omakorda tööturgu, tööturul toimuvast on sõltvu tööhõive ning tööhõivest omakorda tuleneb noorte tööpuudus.
15 KASUTATUD MATERJAL
15-24 aastased töötusperioodi järgi aastatel 2000-2009 Eestis: tuhat inimest.Eesti Statistikaamet . [WWW] http://pub.stat.ee/px - web.2001/Dialog/varval.asp?ma=TT430&ti=T%D6%D6TUD+VANUSER% DCHMA+JA+T%D6%D6TUSPERIOODI+KESTUSE+J%C4RGI&path=../D atabase/Sotsiaalelu/15Tooturg/10Tootud/02Aastastatistika/&lang=2. (25.11.2010)
Eesti Statistikaamet [WWW] http://www.stat.ee . (25.11.2010)
Eesti Statistika kvartalikiri . 3/09. Statistikaamet [WWW]www.stat.ee/dokumendid/37730. (26.11.2010)
Eurostat .(2009) Five million young people unemployed in the EU27 in the first quarter. Eurostat newsrelease, 23. juuli 2009. [WWW] http://europa.eu/rapid/pressReleasesAction.do?reference=STAT/09/109 . (25.11.2010)
Heidmets, O. 2010 ­ Noorte tööpuudusega võitlemiseks peab looma riikliku tegevusplaani. [WWW] http://www.kool.ee/?10199 . (25.11.2010)
Jaanus, E-L. "Noorte tööpuudus ja tööpoliitika- arenguvõimalusi Eesti Phare projekti näitel", Tartu: 2006. (24.11.2010)
Schlümmer, E. (2006) "Noored ja tööturg", Tallinn: Sotsiaalministeerium, Haridus-ja Teadusministeerium. (24.11.2010)
Sotsiaalministeerium [WWW] http://www.sm.ee . (25.11.2010)
Tööpoliitika kulutused Euroopa Liidu liikmesriikides aastal 2007.Eurostat [WWW] http://epp.eurostat.ec.europa.eu/portal/page/portal/eurostat/home/ . (25.11.2010)
Töötuse määr Eestis aastatel 1995-2009, vanuserühmades 15-24 ja 15-74: töötuse maar protsentides. Eesti Statistikaamet. [WWW] http://pub.stat.ee/px - web.2001/Dialog/varval.asp?ma=TT35&ti=T%D6%D6TUSE+M%C4%C4R+ SOO+JA+VANUSER%DCHMA+J%C4RGI&path=../Database/Sotsiaalelu/1 5Tooturg/10Tootud/02Aastastatistika/&lang=2. (25.11.2010)
16 Veede, R. 2009- Euroopas on tööta 5 miljonit noort. EkspressJob [WWW] http://www.ej.ee/est/uudised/eurouudised/996-euroopas-on-toota-5 - miljonit-noort. (25.11.2010)
17 LISAD
Lisa 1. Töötuse määr Eestis aastatel 1995-2009, vanuserühmades 15- 24 ja 15-74
15-24 15-74 1995 14,4 9,7 1996 16,1 9,9 1997 14,5 9,6 1998 15,8 9,8 1999 19,7 12,2 2000 23,8 13,6 2001 22,2 12,6 2002 17,6 10,3 2003 20,6 10 2004 21,7 9,7 2005 15,9 7,9 2006 12 5,9 2007 10 4,7 2008 12 5,5 2009 27,5 13,8
Allikas: Töötuse määr...
18 Lisa 2. 15-24 aastased töötusperioodi järgi aastatel 2000-2009; tuhat inimest
12 kuud või ..24 kuud või Vähem kui 6 kuud 6-11 kuud rohkem rohkem 2000 12,1 2,4 5 2,3 2001 9,2 3,5 5,1 2 2002 6,4 1,7 3,9 1,5 2003 7,9 2,5 5 2,6 2004 7,3 2,8 5,1 2,1 2005 6,3 .. 3,8 .. 2006 5,9 1,2 1,8 .. 2007 4,8 .. 2,4 .. 2008 6,3 1,3 2,4 .. 2009 11,2 4,4 5,7 1,6
Allikas: 15-24 aastased...
19 Lisa 3. Tööpoliitika kulutused Euroopa Liidu liikmesriikides aastal 2007, protsentides
2007 Belgium 3.275 Denmark 2.666 Netherlands 2.473 Finland 2.259 France 2.140 Spain 2.092 Germany 2.021 Austria 1.930 Sweden 1.707 Ireland 1.610 Portugal 1.544 Italy 1.097 Poland 1.013 Norway 0.976 Luxembourg 0.941 Hungary 0.669 Cyprus 0.593 Slovakia 0.586 Bulgaria 0.512 Greece 0.504 Malta 0.503 Slovenia 0.497 United Kingdom 0.481 Latvia 0.459 Czech Republic 0.458 Lithuania 0.429 Romania 0.341 Estonia 0.150
Allikas: Tööpoliitika kulutused...
20