Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

MINA SUHTLEJANA (0)

1 Hindamata
Punktid

LÄÄNE VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL


Ettevõttluse ja majandusarvestuse õppetool
Ä13kKÕ
Margit Hiiemäe
MINA SUHTLEJANA
Essee
Õppejõud: Kaja Altermann, MA
Mõdriku
2013
Suhtlemine on protsess mille käigus toimub suhtlemise – partneri mõjutamine. Suhtlemine toimub peaaegu alati kindla eesmärgiga milleks võib-olla soov panna teist inimest tundma, käituma või tegutsema teatud, endale sobival viisil.(Arvutikirjandus,2013)
1. Mina kui hea kuulaja
Mina ise arvan, et olen üsna hea kuulaja. Sageli kohtun võõraste inimestega kes ilma küsimata avavad mulle ennast nagu raamat. Nad räägivad oma muredest , tegemistest ja kui ma muud nõu ei oska anda siis kuulata küll.
Üks parimaid kuulamise vorme on aktiivne kuulamine . Kus kuulaja on avatud ideedele ja faktidele, teeb kuulates loogilisi järeldusi ning mõistab varjatud kavatsusi. Halvimaks kuulamise vormiks oleks halb kuulamine. Kus kuulamist peaaegu üldse ei toimu või siis toimub info suvaline sõelumine oma vajadustest .
Loengus kogetu põhjal polegi aga kuulamine just kõige lihtsam tegevus. Mõistsin kui olulised on tegelikult erinevad nüansid kuulamisel. Kuidas on sinu keha hoiak , kus hoiad oma käsi ja milline on sinu näoilme. Huvitav oli ennast kõrvalt vaadata ja mina kui juht sain seekord kuulamisega päris kenasti hakkama. Aga eks õppidagi ole omajagu veel.
2. Mina kui teiste mõjutaja ,enesekehtestaja
Arvan, et kõiki inimesi on võimalik mõjutada nii kaua kui ta ise ei ole millegi vastu. Parim on mõjutada kahtlevaid ja oma otsustes ebakindlaid inimesi. Kui aga inimesel on välja kujunenud kindlad põhimõtted on teda pea võimatu mõjutada.
Enesekehtestamine – see võiks olla kus inimesel on võime end väljendada, oma õigusi kaitsta, samas ei tohiks ka piirata teiste õigusi. Enesekehtestamisel peaks olema asjalik , otsekohene ning suhtlemine aus. Kindlasti pole enesekehtestamine sama mis agressiivne käitumine.
Sageli on mul tööl olles vaja otsustada millises järjekorras mida teha ja kellega koos teha. Arutades, nõu pidades töökaaslastega on nad peaaegu alati päri minu otsustega, ettepanekutega. Aga alati on võimalik muuta otsust nii, et oleks “ Lambad söönud ja hundid rahul“.
Ma ei suru kunagi oma otsuseid kellelegi jõuga peale, asjade konsensus on see mis on minu jaoks oluline.
3. Mina kui konfliktidega toimetuleja
,,Konflikt on lahkheli , mille tulemusena tekkiv pinge ajendab osapooli üksteise vastu tegutsema“. (Kotkas, M 1998)
Erinevates töösituatsioonides on konfliktid kerged tekkima. Suurtes ettevõtetes pole võimalik, et kõik mõtlevad ja teevad ühtmoodi. Igale konfliktile ja selle lahendamisele tuleb lähendada erinevalt. Konfliktid on enamjaolt seotud ikka emotsioonidega.
Minu hea moto on kuula neutraalsel pinnal mõlemad konflikti osapooled ja otsusta ilma emotsioonideta. Arvan, et parimaid tulemusi annavad kompromiss ja oma vaheline koostöö.
Loengus kogetu ja nähtu kinnitab minu seisukohti mis on tasakaalutletud ja objektiivne lähenemine ning olles ise süüdi väheselgi määral oleks hea ,,vabandamine“. Oskuste korral on hea lahendada konflikte ise aga võimalik on ka delegeerida.
,, Ära kunagi eelda, et teine võtab omaks sinu väärtused, kui sa ei anna selleks piisavat ja jõukohast põhjust toimida nii.“(Arvutikirjandus,2013)
4. Mina kui koostööaldis persoon
Mina pean ennast koostööaltiks inimeseks . Mulle meeldib asju läbi arutada ,et kuulata mida teised asjast arvavad , teha oma mõtetesse ja plaanidesse parandusi. Erinevatest generatsioonidest inimesed näevad asju hoopis erinevas valguses. Mina arvan, et erinevaid konflikte ja situatsioone on eelkõige hea ja tulemusrikas lahendada meeskonnaga mitte ainuisikuliselt.
Konfliktid , erimeelsused saavad lahendatud kui kõik osapooled jõuavad eesmärkideni ning head suhted jäävad jõusse.
5. Mina kui sobiva käitumise malliga
Arvan, et sobiva käitumise rakendamine erinevates situatsioonides on ka veidi minu probleem nagu veel paljudel.
Loengus kogesin, et käitumist on võimalik asetada kolme erinevasse mina tasandisse. (E. Berne `i teooria)
  • Lapsevanema tasand – kus inimene käitub käskimise, keelamise, õpetamise juhtimise kuid ka kiitmise, julgustamise ja tunnustamise jagajana.
  • Täiskasvanu tasand – inimene mõtleb loogiliselt, arutleb ilma eriliste emotsioonideta.
  • Lapse tasand – inimene on nagu ,,väike professor “ – uudishimulik, teadmistejanuline, fantaasiate ja plaanidega. Aga ka tundlik ning siiras.

Kõik viis oskust mida ma analüüsisin on suhtlemise seisukohalt määrava tähtsusega, õnneks on nad õpitavad ja arendatavad.
Kasutatud kirjandus
1. Katsan M. Suhtlemine ja konfliktid [WWW] URL- http://antslakk.edu.ee/pdf/suhtlemine_ja_konfliktid.pdf (25.12 2013)
2. Kotkas M. (1998) Organisatsiooniline käitumine. Tallinn PHARE Eesti Ärikoolitusprogramm
3. Teichmann M. 2005 [WWW] URL - http://deepzone2.ttu.ee/hhp0020/aabits/digiaabits6.pdf
(25.12.2013)
4. Randmann L. Suhtlemispsühholoogia [WWW] URL - http://www.enop.ee/tpi/randmann/materjal/HHP3800%20-%207.%20Suhtlemise%20kompetentsus%20ja%20konfliktide%20lahendamine.pf
(25.12.2013)
5
MINA SUHTLEJANA #1 MINA SUHTLEJANA #2 MINA SUHTLEJANA #3 MINA SUHTLEJANA #4 MINA SUHTLEJANA #5
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-12-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 92 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor margit43 Õppematerjali autor
Suhtlemispsüholoogia essee.Mina suhtjejana - mina kuulaja,mina kui teiste mõjutaja,enesekehtestaja,mina kui konfliktidega toimetulija,mina kui koostööaldis persoon,mina kui sobiva käitumismalliga.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Konfliktid ja nende lahendamine
9
docx

Konfliktid ja nende lahendamine

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtlus ja majandusarvestuse õppetool Ä11 KÕ Ragne Leesnurm KONFLIKTID JA NENDE LAHENAMINE Referaat Õppejõud: Kaja Altermann Mõdriku 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................3 1. MIS ON KONFLIKT................................................................... ....4 2. MIS PÕHJUSTEL KONFLIKT TEKIB.................................................4 3. KONFLIKTIDE ERINEVAD LIIGID.....................................................4 4. KONFLIKTI ARENGU KOLM JÄRKU................................................6 5. KONFLIKTIST ÜLESAAMINE...........................................................6 6. KONFLIKTI LAHENDAMISE 6- ASTMELINE MEETOD..........................7 7. KONFLIKTI LAHEND

Suhtlemispsühholoogia
MINA SUHTLEJANA
5
docx

MINA SUHTLEJANA

LÄÄNE VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST14 Nelli Mahmutov MINA SUHTLEJANA Essee Õppejõud: Kaja Altermann, MA Mõdriku 2014 Nelli Mahmutov Eellugu: Ma olen endamisi ja sõprade vahel arutanud, et mis on selle sõna „suhtlemine“definitsioon. Osad tuttavad on kuulnud ja arvanud seni, et ajalooliselt on suhtlemine kahe toru ja nende kahe toru omakordse ühendatud nööri vahelise pika vahemaa läbi, torusse öeldud

Suhtlemine
Suhtlemispsühholoogia teemad kordamiseks
22
docx

Suhtlemispsühholoogia teemad kordamiseks

Kontakti tunnused: 1) psühholoogiline kohaolek; 2) muude tegevuste katkestamine; 3) kontakt oma vajaduste ja tunnetega; 4) pöördumine partneri poole; 5) pikkontakti võtmine; 6) huvi ülesnäitava hääletooni kasutamine. Põhiprobleemid seoses kontaktiga: 5 raskust kontakti loomisel: 1) võõraste tunnete, ideede, mõtete teadvustamata omaksvõtt; 2) tükike endast, oma tunnetest kantakse partnerile üle; 3) enesevastu pööramine; 4) koosvoolamine, mina ja sina piir on ebamäärane; 4) hajumine, kõrvalekaldumine, kontaktist väljaastumine. 11. Eneseavamine: on oma mõtete, tunnete, hoiakute, kogemuste ja kavatsuste, lootuste ja kartuste suhtumiste ning sümpaatiate esitlemine teistele inimestele. 12. Sotsiaalse situatsiooni olemus. Võimalikke liigitusi. Mina-tasandid. 13. Mina-tasandid ( E.Berne järgi). Suhtlemistasandite teooria: Berne järgi lühidalt: teiste inimestega suheldes kasutame üht

Suhtlemispsühholoogia
Suhtlemispsühholoogia - Sotsiaalpsühholoogia 1
133
pdf

Suhtlemispsühholoogia - Sotsiaalpsühholoogia 1

kontakti võtmisest. Teine näide. Heliseb telefon. Kiirustav naisehääl küsib:" Juhan on ka kodus või?" Kontrollige! Mida te tegelikult kuulsite? Tavaliselt läheb suhtlemise algus kaduma , antud juhul sõna "Juhan". Sel ajal toimus alles kontaktivõtmine ja kuulma hakatakse alles järgnevat infot. Telefoniga suhtlemisel on seetõttu välja kujunenud traditsioon alustada suhtlemist nn. sissejuhatavate sõnadega: tere, halloo, mina olen..., vabandage, kas... Kontakti võtmise ja hoidmise oskused jaotatakse tinglikult kaheks - välisteks ja sisemisteks. Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 12 Kontakt Väliste kontaktioskused on sellised, mille abil ka kõrvalt suhtlemist jälgiv inimene saab aru, et kaks inimest on valmis suhtlema. Tasub tähele panna poos

Suhtlemis psühholoogia
Robert Bolton-Igapäevase oskused
48
pdf

Robert Bolton "Igapäevase oskused"

- Ärakuulamine (yin) - vastapoolele pakutav tunnustus ja mõistmine nii rõõmus kui mures. KT - kehtestamisetreening. Igal inimesel on oma ainulaadne isikruum - ala, mis kuulub füüsiliselt, psühholoogiliselt ja väärtushinnanguliselt temale. Theodor White «The making of the president 1960». Albert Scheflen, Norman Ashcroft «Human territories: Ho we behave in space-time». Tunnistada minu isikuruumi tähendab austada minu füüsilist ruumi ja mu cara ning lasta mul olla mina ise. - Sotsiaalne ruum - ümber moodustuv kahele või rohkem inimestele kuuluv ruum, kus inimesed on omavahel lähedalt seotud. Mõju avaldamine annab kehtestavale inimesel konstruktiivsuse oma vajaduse rahuldamiseks, võimete kasutamiseks, enda asja ajamiseks, oma loomingulisuse kasutamiseks ja jõuliste ning võrdsete inimsuhete loomiseks. Käitumised: 1) Alistuv - inimesed, kes ei austa piisavalt oma vajadusi ja õigusi.

Psühholoogia
Teenindussuhtlemine – kliendikesksus
59
doc

Teenindussuhtlemine – kliendikesksus

Kaebustega tegelemine Eesti teeninduse head ja vead Lõpetuseks Lisaks Teenindaja välimus Põhimõisted 5sõrme meetod on üheks täpsustamise meetodiks kuulamise puhul. See meetod on seotud paksude sõnadega (udukeelega) Agressiivne käitumine on üks käitumisviisidest, mida inimesed võivad kasutada vastuolude situatsioonis. Sel juhul on inimese jaoks kõige olulisemaks tema enda mina, teised on ebaolulised. Kuna ta püüab asju enda kontrolli all hoida, siis võtab ta suhtes ka kogu vastutuse endale Alistuv käitumine on üks suhtlemisviisidest, mida inimesed kasutavad vastuoludega situatsioonis. Sellist käitumist juhib mõtteviis, et olulised on teised, nende huvid ja vajadused, enda huvid ja vajadused ei ole nii olulised. Alistuva käitumisega inimene jätab vastutuse teistele.

Teenindus
SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA
21
docx

SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA

asud suhtlema Ettevaatlik, tähelepanelik Mitte huvitatud, halva suhtlemisoskusega, mõtetega mujal Kasutad ettevalmistatud tervitusfraase Võluv, avatud, vaimukas Pealiskaudne, agressiivne, kalkuleeriv 6 Enesekohase info edastamine hõlmab ka mitteverbaalset keelt Informatsiooni edastamine: soojendus avameelsus ja sümpaatia sõnumite sobitamine Informatsioon võib esineda faktide, tunnete, mõtete, soovide või vajaduste kujul. Võtmesõnaks on enesekohane ­ tõeline MINA. JOHARI AKEN Eneseavamise plussid: õpite end paremini tundma inimsuhted muutuvad lähedasemaks suhtlusringkond laieneb süütunne leevendub ammutate energiat Eneseväljenduse kategooriad: 1) Tähelepanekud ­ faktid selle kohta, mida rääkija on kuulnud, lugenud või ise läbi elanud. 2) Mõtted ­ järeldused sellest, mida olete kuulnud, lugenud või märganud, et paremini aru saada, mis tegelikult toimub ning mõista, miks ja kuidas miski aset leiab.

Suhtlemis psühholoogia
Konflikti psühholoogilised põhjused
33
doc

Konflikti psühholoogilised põhjused

illusioon, et meie ähvardustel ja kamandamisel on tohutu mõju. Võib tekkida tunne, et vastane on täielikult allutatud või isegi hävitatud. Tegelikkuses on aga tegemist teise poole jõukogumisega, konflikt tõenäoliselt püsib ja areneb. Võimuvõitluse üheks toimemehhanismiks on tõsiasi, et inimestel on kalduvus samastuda oma võimupositsiooniga. See tähendab, et võimu omamine võib muutuda identiteedi osaks. Kui rünnatakse võimu, järelikult rünnatakse võimulolija mina. Enesekohased rünnakud tuleb aga tõrjuda. Sellega luuakse soodne pinnas konfliktideks. Võimuga samastumine, enda määratlemine omatava võimu kaudu viib selleni, et inimese mina muutub sõltuvaks võimust, mis tal on. Sellesuunalise arengu üheks ilminguks on võimukorruptsioon, mille puhul inimene salgab võimu nimel oma parimad arusaamad ja tõekspidamised. Võimul olemine ja võimu suurendamine muutuvad eesmärgiks omaette. Tekkib tunne, et

Arengupsühholoogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun