Euroopa Liit ning seonduvad lepingud (2)

EUROOPA LIIT
1.Euroopa Liidu 3 sammast- lõi 1993. a Maastrichti leping
*esimese samba moodustavad Euroopa Ühendused. Sinna kuuluvad ühisturg, majandus- ja rahaliidu nõuded, samuti liidu kodakondsus , keskkond, teadustöö, haridus ja koolitus
*teine sammas võimaldab teha koostööd ühise välis- ja julgeolekupoliitika vallas
*kolmandas sambas on liidu justiits- ja siseküsimuste poliitika, mille alla kuuluvad varjupaiga- ja immigratsiooniküsimused, juriidiline koostöö tsiviil- ja kriminaalasjades ning tolli- ja politseikoostöö terrorismi, narkokaubanduse ja pettuse vastu võitlemisel
Euroopa Liidu 4 põhivabadust- tööjõu, teenuste, kapitali, kaupade vaba liikumine liidu piires
Kvalifitseeritud häälteenamus- poolthääli peab olema 321st võimalikust vähemalt 232, enamik riikidest peab samuti olema poolt; lisaks on igal riigil õigus lasta nõukogul kontrollida, et poolt hääletanud riikide elnikkond moodustaks vähemalt 62% ELi elanikkonnast
Ühtse Euroopa akt (1986)- dokument, mis kinnitas majandusliku koostöö tõhustamise ja ajakava tihedama koostöö jaoks
Maastrichti leping (1992)- lepe, millega kinnitati ajakava euroopa ühisrahale üleminekuks, Euroopa Ühendus nimetati ametlikult ümber Euroopa Liiduks
Amsterdami leping (1997)- süvendas demokraatlikku ja sotsiaalpoliitilist koostööd liikmesriikide vahel
Agenda 2000 (1997)- Euroopa Liidu reformiprogramm sajandivahetuseks
Euroskeptik- isik, kes on Euroopa lõimumise vastu või kes on skeptiline Euroopa Liidu ja tema pürgimuste suhtes
Transparentsus - läbipaistvus, mõistet kasutatakse märkimaks ELi institutsioonide töö avatust. Astutakse samme parandamaks avalikkuse juurdepääsu informatsioonile, dokumente püütakse muuta selgemaks ja kergemini mõistetavaks. See tähendab paremaid seaduseelnõusid ning lõppeesmärgina ühtset ja lihtsustatud Euroopa Liidu aluslepingut
Lissaboni strateegia- strateegia tõhusa majandussüsteemi saavutamiseks, seati eesmärgiks 2000.a märtsis Lissaboni Ülemkogul, et muuta EL 2010.a „kõige konkurentsivõimelisemaks ja dünaamilisemaks, teadmistele põhinevaks majanduseks maailmas, mida iseloomustaks säästev majnduskasv, koos suurema arvu ja paremate töökohtadega ning suurema sotsiaalse ühtekuuluvusega“. Hõlmad selliseid valdkondi nagu teadusuuringud, haridus, koolitus, interneti- ühendus ja online äritegevus, samuti Euroopa sotsiaalkindlustussüsteemide reformi. Igal kevadel arutab ülemkogu strateegia elluviimist
Schengeni ala- territoorium , kus ei ole sisepiire (Schengen on linn Luxemburgis, kus leping allkirjastati)
Kopenhaageni kriteeriumid- kriteeriumid (kehtestasid ELi juhid Kopenhaagenis 1993.a), mida kõik kandidaatriigid peavad EL-ga ühinemiseks täitma. Riigil peavad olema stabiilsed institutsioonid , mis tagavad demokraatia, õigusriigi ning inim- ja vähemuste õiguste austamise. Teiseks peab riigil olema toimiv turumajandus. Kolmandaks peab ta üle võtma ühenduse õigustiku ning järgima liidu sihte. Riigil peab olema avaliku halduse sektor.
Rooma leping- rahvusvaheline leping, millega loodi Euroopa Majandusühendus. Lepingu algne nimetus oli Euroopa Majandusühenduse asutamisleping, kuid Maastrichti lepinguga kustutati sõna "majandus-" ning muudetud redaktsioonis on seega lepingu nimi "Euroopa Ühenduse asutamisleping." Lepingu sõlmisid Prantsusmaa, Lääne-Saksamaa, Itaalia, Belgia, Holland ja Luksemburg .
2. ELi põhiinstitutsioonid ja nende tegutsemise põhimõtted:
Euroopa Ülemkogu- koosneb liikmesriikide valitsusjuhtidest või riigipeadest, mis koguneb vähemalt kaks korda aastas. Ülemkogu funktsiooniks on EL poliitika üldiste suundumuste kavandamine
Euroopa Nõukogu- rahvusvaheline organisatsioon , millesse kuulub 47 liikmesriiki Euroopast ja Aasiast. Euroopa Nõukogu põhilised tegevusvaldkonnad on inimõigused, sotsiaalõigused, keelelised õigused, haridus ja kultuur. Euroopa Nõukogu ei ole Euroopa Liidu institutsioon . Euroopa Nõukogu asutati 1949.a ning tema üheks olulisemaks saavutuseks on Euroopa inimõiguste konventsiooni koostamine 1950. aastal, mille raames asutati Euroopa Inimõiguste Kohus. EN alaline asukoht on Strasbourg 'is, juhtorganiteks on Parlamentaarne Assamblee ja Ministrite Komitee
Euroopa Parlament - Euroopa Liidu parlamentaarne institutsioon, mis koosneb 1957. aasta Rooma lepingu sõnade kohaselt "Euroopa ühenduseks liitunud riikide rahvaste esindajatest". Praegu (2007) on Euroopa Parlamendil 785 liiget. Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikud valivad saadikuid Euroopa Parlamenti üldistel ja otsestel valimistel iga viie aasta tagant, alates 1979. aastast. Euroopa Parlamendi asukoht on Strasbourg'is. Seal toimuvad kord kuus täiskogu nädalapikkused istungjärgud. Parlamendi teised töökohad on Brüssel ja Luksemburg. Euroopa Parlament on mitmete lepingute kaudu pidevalt mõju ja võimu omandanud . Need lepingud , eriti 1992. aasta Maastrichti leping ja 1997. aasta Amsterdami leping, on Euroopa Parlamendi muutnud pelgalt nõustavast institutsioonist seadusandlikuks parlamendiks, mis teostab rahvuslikele parlamentidele sarnast võimu.
Katrin Saks, Marianne Mikko, Andres Tarand, Siiri Oviir, Toomas Savi, Tunne Kelam
Euroopa Kohus- ehk Euroopa Ühenduste Kohus on Euroopa Liidu kõrgeim kohtuvõim, mis tagab seaduste järgimise lepingute kohaldamisel ja tõlgendamisel. See koosneb 15 kohtunikust ja 9 kohtujuristist, kes nimetatakse liikmesriikide poolt ühiselt. Euroopa Kohus asub Luksemburgis.
Uno Lõhmus, Küllike Jürimäe
3. Euroopa Liidu ajalugu
Euroopa lõimumisprotsesse alguseks võib lugeda 1951.a, mil asutati Euroopa Söe- ja Teraseühendus (ESTÜ). Rahu nimel ühinesid 6 Euroopa riiki: Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Prantsusmaa ja Saksamaa. Selle sammuga allutati söe- ja terasetootmine ühisele organile, et muuta sõjapidamine nimetatud riikide vahel praktiliselt võimatuks.
Koostöö erinevates valdkondades laienes veelgi, kui 25.märtsil allkirjastati Roomas Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ( EURATOM ) asutamislepingud. ESTÜ, EMÜ ja EURATOM olid eri organisatsioonid . Et aga neisse kuulusid samad riigid ja neil olid ühised juhtorganid, kutsuti neid Euroopa Ühendusteks. Volituste laienemisega sai 1993. a Euroopa Ühendustest Euroopa Liit.
4.Euroopa Liiduga ühinemise positiivsed küljed: kodanikud saavad ilma oluliste piiranguteta reisida, elada, töötada, õppida, sooritada otsuseid ja tehinguid. Uute liikmesriikide integreerumine Euroopa Liitu parandab liidu kvaliteeti nii vanade kui ka uute liikmete jaoks. Iga laienemine on toonud kasu Euroopa kodanikele ning lisanud uusi võimalusi Euroopa ettevõtetele. Laienemine võimaldab tugevdada poliitilist stabiilsust ning parandada madalama arengutasemega liikmesriikide majanduslikku taset, julgeolek kasvab, abiprogrammid tagavad kiirema arengu
Negatiivsed küljed: liikmesriikide surve, vastuolu põhiseadusega, välismaalased, väljavool. Liituvatele riikidele on kehtestatud mitmes valdkonnas üleminekuaeg või teatud piirangud. Näiteks kõige pikem piiranguaeg kehtib tööjõu liikumisele uutest liikmesriikidest "vanasse Euroopa Liitu": seda piirab kuni 7aastane üleminekuaeg, seega kõik soovijad ei pääse kohe kõigisse liikmesriikidesse tööle.
Eesti võimalused ja valikud Euroopa Liidus
Liikmelisus ELs ja osalemine tema otsustus - ja tööstruktuurides annavad Eestile võimaluse EL poliitikaid kujundada. Võimalused sõltuvad meie suutlikkusest neid ära kasutada. Objektiivne paratamatus on Eesti väiksus ja sellest tulenev piiratud mõju. Kuid EL demokraatlik olemus ja toimimispõhimõtted annavad ka väikestele riikidele praktiliselt piiramatud võimalused EL poliitikates kaasa rääkida. Väikeste riikide tegutsemisviisid on paratamatult teistsugused kui suurtel riikidel, samas on nende võimalused suhteliselt suuremad kui suurtel riikidel, sest väikeriigid on suhteliselt üleesindatud.
Rahvusriigi võimalused kaasa rääkida EL poliitikate kujunemisel
*ühest küljest ei kujuta Eesti osalus EL struktuurides mingit erilist jõudu
*teisest küljest tagab EL liikmeks olemine juba peaaegu automaatselt meiega arvestamise (nn klubiliikme fenomen)
*isegi meie seisukohtade otsese mittearvestamise korral püütakse meie probleeme lõppotsuste tegemisel võimalikult palju arvestada ning seetõttu mõjutavad eesti huvid vähemalt kaudselt EL otsuseid
5. EL eelarve kujunemine
EL eelarvesse laekub raha peamiselt kolmest nn omavahendist. Suur osa, peaaegu kolm neljandikku, saadakse liikmesriikidelt, kes maksavad osamaksu vastavalt oma riigi jõukusele, mida väljendatakse sisemajanduse kogutoodanguna. Iga liikmesriigi panus arvutatakse solidaarsuspõhimõtte ja maksevõime järgi. Siinkohal on siiski võimalik teha muudatusi, kui tundub, et makse on liikmesriigile ülemääraseks koormaks. Ülejäänud raha saadakse tollimaksudest ja põllumajandusmaksudest ning kindlast osast liikmesriikides kogutud käibemaksust.
EL abiprogrammid
*SAPARDI programm on liitumiseelne struktuuripoliitika vahend, mille eesmärgiks on aidata lahendada põllumajanduse ja maaelu probleeme Eesti liitumisel Euroopa Liiduga, s.h seadusandlike aktide rakendamisel põllumajanduspoliitikas; tutvustada kandidaatriikidele EL poliitikat ja protseduure. Sapard aitab eelkõige viia põllumajandustootmist Eestis vastavusse EL veterinaaria , keskkonna, fütosanitaaria ja toidukvaliteedi nõuetaga ning loomakaitse ja keskkonnanõuetega.
* PHARE programm loodi 1989. aastal. Lühend Phare on tuletatud ingliskeelsest terminist «Poola-Ungari abistamine ning ülesehitus». Tänaseks hõlmavad Phare programmid kõiki Euroopa Liidu kandidaatriike. Phare on peamine instrument, mille kaudu on tulnud senine toetus, ning selle kaudu jätkub ka edaspidi ELi ja kandidaatriikide vahelise liitumiseelse protsessi rahastamine . Phare esmane ülesanne kandidaatriikides on aidata saavutada vajalik tase Euroopa Liidu ühtse seadustiku rakendamiseks.
* TACISE programmid on suunatud SRÜ riikidesse ja Mongooliasse.
Euro ja selle kehtestamise võimalused Eestis
Euro (lühend EUR, tähis €) on Euroopa ühtsesse valuutasüsteemi kuuluvate riikide ühisvaluuta. Euro võeti kasutusele 1. jaanuaril 1999 elektroonilise valuutana pankades ja firmades . 1. jaanuaril 2002 aastal tuli euro ringlusse ka sularahana. Eurot kasutab üle 300 miljoni eurotsoonis elavat inimest. Euro eelised on vahetuskursiriski kadumine, mis kergendab rahvusvahelist kaubandust ja koostööd, ning ühistele huvidele orienteeritud rahapoliitika ja hindade suurem läbipaistvus, mis teravdavad rahvusvahelist konkurentsi tarbija kasuks.
Et Eestil ei ole lähenemiskriteeriumide täitmine kõrge inflatsioonitaseme tõttu õnnestunud, on euro sularaha kasutuselevõtt Eestis nihkunud määramatusse tulevikku.
6. ELi liikmesriigid
1950 Belgia, Itaalia, Luksemburg, Madalmaad, Prantsusmaa, Saksamaa
1973 Iirimaa , Taani, Ühendkuningriik
1981 Kreeka
1986 Hispaania , Portugal
1995 Austria, Rootsi, Soome
2004 Eesti, Küpros, Leedu, Läti, Malta, Poola, Slovakkia , Sloveenia , Tšehhi Vabariik, Ungari
2007 Bulgaaria ja Rumeenia
Euro tsooniga ühinenud riigid
Austria, Belgia, Hispaania, Holland, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Küpros, Luksemburg, Malta, Portugal, Prantsusmaa, Saksmaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome
Schengeniga ühinenud riigid
Belgia, Prantsusmaa, Saksamaa, Luksemburg, Monaco , Holland, Portugal, Hispaania, Itaalia, Austria, Kreeka, Taani, Soome, Island , Norra, Rootsi, Tšehhi, Ungari, Eesti, Läti, Leedu, Malta, Poola, Slovakkia, Sloveenia, Šveits
9. mail 1950 kutsus Prantsusmaa välisminister Robert Schuman oma avalikus pöördumises sõjast räsitud Euroopa riike üles looma ühise organi, mis haldaks söe- ja terasetootmist. See pani aluse palju ulatuslikumale Euroopa koostööle. Seitse aastat hiljem, 25. märtsil 1957 sai unistusest tegelikkus, kui kuue riigi juhid allkirjastasid Roomas Euroopa ühenduste asutamislepingu.
7. 1951: kuus asutajaliiget loovad Euroopa Söe- ja Teraseühenduse
1957: Rooma lepinguga luuakse ühisturg
1973: ühenduse liikmete arv suureneb üheksani ja töötatakse välja ühtsed tegevuspõhimõtted
1979: esimesed Euroopa Parlamendi otsevalimised
1981: esimene nn Vahemere piirkonna laienemine
1993: ühtse turu väljakujunemine
1993: Maastrichti lepinguga luuakse EL
1995: ELi liikmete arv suureneb 15ni
2002: käibele tulevad euro paberraha ja mündid
2004: 10 uut riiki ühinevad ELiga