Tööturupoliitika (1)

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL

SOTSIAALTÖÖ ÕPPETOOL

KÕI ST1
Marina Sepp
TÖÖTURUPOLIITIKA
PUUDEGA INIMESTE KAASAMINE TÖÖTURULE
Õppejõud: Elmo Medar

Mõdriku 2008

SISUKORD

SISUKORD 2
SISSEJUHATUS 3
1.PUUETEGA INIMESTE TÖÖHÕIVE 4
1.1 Eesti lähtesituatsioon ja peamised arengud 5
2. TÖÖHÕIVE JA SELLE KOOLITUSE AKTIVISEERIMINE 7
2.1 Sotsiaalne rehabilitatsioon 7
3. TEENUSED PUUDEGA INIMESTE TÖÖHÕIVE TOETAMISEKS 9
3.1 Projektid puuetega inimestele 10
KOKKUVÕTE 12
KASUTATUD KIRJANDUS 13

SISSEJUHATUS

Referaadi teemaks on puuetega inimeste tööhõive Eestis. Erivajadustega inimeste kaasamine haridusse ja tööellu ning neile selleks võrdsete võimaluste loomine on üheks prioriteetseks teemaks ka meie ühiskonnas. Varasemast enam toetatakse Eestis puudega inimeste tööle rakendamist.
Töö eesmärk oli uurida puuetega inimeste võimalusi tööturule sisenemiseks ning kuidas toimub puuetega inimeste kodanikutunnetuse ja ühiskonnas täisosalemise edendamine neile võrdsete võimaluste tagamise kaudu, kas ja mida selleks on ette võetud ja kui suur on Eestis puuetega inimeste ja tööhõive osamäär. Kuidas toimub nende inimeste integreerumine tööturule ja milleks ja kelle see üldse vajalik on?

PUUETEGA INIMESTE TÖÖHÕIVE

Võimalus töötada on inimeste jaoks – nii ka puuetega inimeste jaoks - oluline eneseväärikuse ning eneseleidmise allikas. Töötamise kaudu saavad puuetega inimesed osaleda avalikus elus võrdväärsete partneritena ning julgustada ka oma vähemsöakaid kaaslasi oma võimeid ja oskusi proovile panema . Oluline on toetada puuetega inimeste integreerumist tööturule läbi aktiivsete tööturumeetmete ning panustada tööandjate teavitamisse puuetega inimestest kui arvestatavast potentsiaalsest tööjõust.
Uus tööturuteenuste ja – toetuste seadus jõustus 01.01.2006, mis annab puuetega inimestele võimaluse tulla töötuna arvele ja saada osa aktiivsetest tööturumeetmetest. Uue seadusega pakutakse puuetega inimestele 4 uut tööturuteenust: tööruumide ja –vahendite kohandamine , tehniline abivahend tasuta kasutada andmiseks , abistamine tööintervjuul ja tugiisikuga töötamine. Lisaks on võimalus saada osa ka teistest tööturuteenustest ja nendega seonduvatest toetustest.
Puuetega inimestega tegelevad tööhõiveametites puuetega inimeste juhtumikorraldajad, kes selgitavad koostöös kliendiga tööturuteenuste vajaduse. Selleks pannakse kirja inimese oskused, teadmised, töösoovid ning võimalikud takistused tööturule sisenemisel. Kuigi teenused on mõeldud puuetega inimestele on neist abi ka tööandjatele. Euroopa tööhõive poliitika üheks eesmärgiks on tagada ka ebasoodsas olukorras olevatele inimestele pääs tööturule. Erivajadustega inimeste kaasamine haridusse ja tööellu ning neile selleks võrdsete võimaluste loomine on üheks prioriteetseks teemaks ka meie ühiskonnas.
Võrdsete võimaluste loomine tähendab protsessi, mille kaudu erinevad ühiskonna-ja keskkonnasüsteemid, nagu teenused, talitused, informatsioon ja dokumentatsioon, tehakse kättesaadavaks kõigile, iseäranis puudega inimesele. Võrdsete õiguste printsiibist tuleneb, et kõigi inimeste vajadused on võrdse tähtsusega, et need vajadused peavad olema ühiskonna planeerimise aluseks ja et kõiki ressursse tuleb kasutada selliselt , et kindlustada kõigi inimeste võrdsed osalemisvõimalused.
Nii neid kui mitmeid muid tegureid arvesse võttes püütakse ka Eestis varasemast enam toetada puudega inimeste tööle rakendamist. Puudega inimestele täiendavate tööturuteenuste osutamise eesmärgiks on seatud aidata kompenseerida või ületada tervisest tulenevat puuet või takistust töötamisel nii, et puudega isik saaks selle tulemusena võimaluse konkureerida töökohtadele, mis töötu eriala ja töökogemust arvestades talle sobivad. See omakorda toetab puudega inimestele võrdsete võimaluste loomist ning nende sotsiaalset kaasatust laiemas tähenduses.

1.1 Eesti lähtesituatsioon ja peamised arengud

Tööturult tõrjutud isikute ja riskigruppide vastase diskrimineerimise vastu võitlemine ja nende tööturule tagasi toomine on väga oluline nii täistööhõive kui tugevama sotsiaalse kaasatuse saavutamiseks. Lähtudes arusaamast, et vaesuse vältimise ja sotsiaalse kaasatuse tagab kõige paremini töötamine, on Eesti valitsuse eesmärk luua kõigile inimestele võrdsed võimalused tööturul osalemiseks. Erilist tähelepanu tuleb pöörata nendele gruppidele, kelle tööturul osalemine on mingil põhjusel raskendatud. Vastavalt Eesti vabariigi „Tööturuteenuse seadusele“ on riskigrupid Eesti tööturul 15-24-aastased noored, pikaajalised töötud, puuetega inimesed, vanemaealised, mitte-eestlased, väikelaste vanemad ja vanglast vabanenud.
Puudega inimeste tööhõive määr 2002. aastal oli vaid 26%, jäädes enam kui kaks korda alla üldisele tööhõive määrale. Eesti 2003. aasta tööjõu-uuringu andmetel on puudega ja pikaajalise haigusega inimesi kokku 201300, neist 96500-l piirab puue töövõimet. Nende hulgas, kellel puue piirab töövõimet on töötuse määr 22%. Statistikaameti andmetel oli 2004 aastal esmase raskusastmega puudega inimesi kokku 18 045. Sellest 10 553 olid naised ja 7492 meest. Suur osa töövõimetusest oli tingitud vereringeelundite haigustest .

2. TÖÖHÕIVE JA SELLE KOOLITUSE AKTIVISEERIMINE

Majandusarengu aeglustumine ja ulatuslik töötus on juba aastaid Euroopat raputanud, tuues kaasa mitmeid kahjulikke tagajärgi. Lisaks 15 miljonile töötule on löögi alla sattunud ka poliitilised juhid, kes on olukorra leevendamiseks ette valmistanus terve rea tööhõive suurendamise meetmeid.
Soovitud tulemuse saavutamiseks püütakse tugevdada majanduse konkurentsivõimet, soosida tööstuslikku tootmist, lisada avalikke ja ühiskonna toetatud tööpaiku, jaotada tööd lühemat tööaega rakendades, rehabiliteerida ja koolitada töötuid ning suurendada muul viisil nende tööturul konkureerimise võimalusi, aga ka motiveerida neid koolituse ja töö vastuvõtmiseks. Sotsiaalsektoris tähendab ühiskondlik aktiveerimine eelkõige abivajajate suunamist ja nõustamist, sotsiaalsete rehabilitatsiooni võimaluste pakkumist ning innustamist koolituse ja töö vastuvõtmiseks.

2.1 Sotsiaalne rehabilitatsioon

Sotsiaalse rehabilitatsiooni eesmärgiks on negatiivse ahela katkestamine- inimese ja perekonna rehabiliteerimine, et ta saaks igapäevaelu ülesannetega taas iseseisvalt hakkama. Sotsiaalne rehabilitatsiooni mõiste alla mahub ka koolitus iseenda ja omaste eest hoolitsemiseks, seadusandluse ja asjaajamisprotseduuride tutvustus, nõuanded inimsuhete kujundamiseks ja alalhoidmiseks ning ettevalmistus tööühiskonnaga liitumiseks, näiteks selleks otstarbeks loodud turvatöökohtadel ja aktiveerimiskeskustes.
Sotsiaalne rehabiliteerimine algab sageli hetkest, kui lõpeb arstlik järelevalve ehk teisisõnu, füüsilise, vaimse või psüühilise puude rehabilitatsioon või alkoholi- või uimastisõltuvuse ravi lõpetatakse. Sotsiaalne rehabiliteerimine on oma ülesande täitnud, kui kliendid saavad iseseisvalt hakkama argipäeva ülesannetega ja on valmis ametialaseks rehabilitatsiooniks või tööks. Tööhõive aktiveerimine ühiskonnas eeldab rehabilitatsiooni võimaluste olemasolu ja lõpuks ka seda, et tööd oleks.

3. TEENUSED PUUDEGA INIMESTE TÖÖHÕIVE TOETAMISEKS

Eestis saab kutseõpetust 91 kutsekoolis. 1997/1998. õppeaastal olid puudest tingitud erivajadustega inimeste õpperühmad kaheksas kutseõppeasutustes, 1998/1999. õppeaastal kümnes kutseõppeasutuses. Lisaks kutseõppeasutustele on 1996. aastast puudega inimestel võimalik saada kutsealast ettevalmistust ka Astangu Toimetulekukeskuses, kus korraldatakse kutseõpet õpiraskustega, kerge vaimupuudega , füüsilise puudega või kroonilistest haigustest tingitud püsiva terviserikkega inimestele.
1998/1999. õppeaastal õppis kutseõppeasutustes 197 puudest tingitud erivajadusega õppurit. Põhilise osa erivajadustega õppuritest moodustasid vaimupuudega inimesed (166). Astangu Toimtulekukeskuses õppis lisaks veel 104 õpilast. Puudega õpilased õppisid talupidamist, majapidamist, infotehnoloogiat, sotsiaaltööd, lastehoidu, puhastustöid, maalritööd, kalandust, mööblirestaureerimist, kergerõivaste õmblemist, pagar -kondiitri erialal jne .
1996. aastast on 125 puudega inimest osalenud tööturuameti poolt finantseeritavates õppeprogrammides, kokku 22 erineval kursusel. Enamasti õpiti arvutikursustel, kaks isikut õppis raamatupidamist, kolm masseerimist. Õpiti veel puussepa ja maalritööd, turismi, pangandust, lillekasvatust ja pesumaja töid. Viimastel aastatel on puudega inimesed moodustanud 2-3% neist, kes on saanud tööturukoolitust. Ei leidu ju teatavasti inimest, kes ei tahaks ennast vajaliku ja kasulikuna tunda ning teistega võrdsena isegi siis, kui saatus pole teda just kõige parema tervisega õnnistanud või on siis mõni õnnetus häda kaela toonud . Keegi ei soovi vabatahtlikult ainult koduseinte vahel oma elupäevi veeta ja teistest inimestest sõltuvaks jääda.
Ometi on ühiskonnas võimalik asju korraldada nii, et ka erivajadusega inimene on võimeline täisväärtuslikku elu elama, kui selleks vajalikud tingimused luua. Alati ei nõuagi see just suuri ümberkorraldusi ja ilmatu palju raha. Eelkõige on vaja tervete ja selleks seatud inimeste head tahet. Selle mõttega on asutudki eelpoolnimetatud projekti ellu viima. Erivajadusega tööotsijale tuleks sel puhul soovida vahest kõige enam julgust , et võtta ühendust maakonna tööhõiveameti juhtumikorraldajaga. Selline ametikoht ongi just asutatud puuetega inimeste tööhõiveprobleemidega tegelemiseks .

3.1 Projektid puuetega inimestele

Projekti “Toetatud töökohtade loomine puuetega noortele Eestis”, viidi läbi viies maakonnasja mille eesmärk oli parandada puudega noorte tööle saamise võimalusi, samuti suurendada avalikkuse teadlikkust puudega inimestest kui töötajatest. Projekti tulemusel leidis töö 58 puudega noort.
2003.aasta aprillist – 2004. aasta aprillini toimunud Phare partnerlusprojekt “Puuetega inimeste tööhõive edendamine” (PITE). Projekti eesmärk oli puuetega inimeste töövõimaluste avardamine ja nende tööhõive suurendamine . Projekt koosnes neljast tegevussuunast: seaduste, tööhõive- ja rehabilitatsiooniteenuste analüüs; rehabilitatsioonialane meekonnatöö ( koolitused 90 inimesele 12 kohaliku võrgustiku loomiseks); avalikkuse teadlikkuse tõstmine ( konverentsid , koolitused osapooltele, hea tava käsiraamat tööandjatele); töökohtade kohandamise skeemi väljatöötamine. PITE projekti tulemusel avati spetsiaalselt puudega inimeste tööhõiveteemaline kodulehekülg www.pite.ee, kus saab tutvuda projekti aruannete ja välja töötatud käsiraamatutega. Samuti on projekti tulemusel palgatud igasse tööhõiveametisse spetsiaalselt puudega inimestega tegelev juhtumikorraldaja , kes on saanud juhtumikorralduse, töökohtade kohandamise ja puudealase teadlikkuse koolituse.
Eesti invapoliitika üldkontseptsioonis esitatud mõistete kohaselt tähendab väljend "puue" inimese mõne anatoomilise, füsioloogilise või psühholoogilise struktuuri või funktsiooni kaotust või kõrvalekallet. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse §-s 2 on "puude" mõiste eeltooduga enamvähem sama. Lisatud on, et selle seaduse mõttes on puudel kolm raskusastet: sügav puue, millest tingituna isik vajab kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet ööpäevaringselt, raske puue, millest tingituna isik vajab kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet kas kogu päeva või kogu öö vältel ja keskmine puue – sel puhul vajab inimene toimetulekuks osalist kõrvalabi.
Seaduse keel on, teadagi, keeruline: struktuurid ja funktsioonid, nende kaotused, kõrvalekalded, toimetulek ja –tulematus. Ilmaelu ise on paraku veel tükkmaad keerukam. Kuivõrd kompenseerib mõne funktsiooni äraolekut või puudujääki inimese optimistlik meel? Või tahtejõud? Või leidlikkus? Lähedaste toetus? Nutikas abivahend, tehnoloogia ? Internetiportaali ”Ratastool” avalehel on kirjas: Puue pole ei haigus ega õnnetus, puue on eluviis.
Tööturu riskigruppi kuuluvad sotsiaalsed grupid, kellel on tööturul keerulisem toime tulla ja keda ähvardab tööpuudus. Riskigrupi moodustavad: noored, madalama haridustasemega ja pikaajalised töötud, puudega inimesed, pensionieelikud ning riigikeelt mitte kõnelevad inimesed.

KOKKUVÕTE

Nii tööandjate ja puudega inimeste endi suhtumine, ebasobiv haridus ja üldine ettevalmistus kui ka töö ise või siis töökohal kohandamisega seotud probleemid võivad olla puudega isikule tõsisteks takistusteks tööturule pääsemiseks. Nii neid kui mitmeid muid tegureid arvesse võttes püütakse ka Eestis varasemast enam toetada puudega inimeste tööle rakendamist. Puudega inimestele täiendavate tööturuteenuste osutamise eesmärgiks on seatud aidata kompenseerida või ületada tervisest tulenevat puuet või takistust töötamisel nii, et puudega isik saaks selle tulemusena võimaluse konkureerida töökohtadele, mis töötu eriala ja töökogemust arvestades talle sobivad. See omakorda toetab puudega inimestele võrdsete võimaluste loomist ning nende sotsiaalset kaasatust laiemas tähenduses.

KASUTATUD KIRJANDUS

Eensalu, K.; Jõgi, K. Haridus , tööhõive ja karjääriteenused Eestis. Tallinn: Elukestva Õppe Sihtasutus Innove Karjäärinõustamise Teabekeskus, 2005, 104. 25.10.2007.

Malvet, M.; Mikkola M. Sotsiaalhoolekanne . Helsingi: AS Sinisukk, 1998, 141. 25.10.2007.

Paavel , V. Sotsiaaltöö ümber mõtestamine. Tallinn: GREIF , 2004, 151. 29.10.2007.

Sotsiaalministeerium . Puuetega inimeste tööhõive. [ http://www.sm.ee/est/pages/index.html ]. 29.10.2007.

Statistikaamet . Vaegurlus.[ http://pub.stat.ee/px-web.2001/Database/Sotsiaalelu/13Tervishoid/06Vaegurlus/06Vaegurlus.asp ]. 29.10.2007.
2