üksnes siis, kui omandaja saab asja otsese valduse Kolmanda isiku õigus ei lõpe, kui omadaja ei ole omandi üleandmise ajal õiguse suhtes heauskne. Vallasomand Vallasasja omandamise võimalused seaduse alusel: Hõivamine (AÕS § 96) Leitud vallasasja omandamine (AÕS § 100) Peitvara leidmine (AÕS § 103) Ümbertöötamine, segamine, ühendamine (AÕS §-d 106 -107) Igamine (AÕS § 110) Loodusvilja omandamine (§ 115) Vallasomand Hõivamise korral tekib vallasomand peremehetu vallasasja valdusse võtmisega tahtega saada selle omanikuks (AÕS § 96 lg 1) Asi on peremehetu, kui see ei ole veel olnud kellegi omandis või kui omanik on valduse lõpetanud omandist loobumise tahtega. (AÕS § 96 lg 3) Metsloom on peremehetu, kui ta on looduslikus vabaduses (AÕS § 96 lg 4) Asja ei saa omandada, kui hõivamine on seadusega keelatud või valdusse võtmine rikub teise isiku õigust asi hõivata. (AÕS § 96 lg 2) Vallasomand
pantida jne(seaduse järgi) !!!teisel koosomanikel on selle ostueesõigus · ühisomand  on mitmele isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand Vallasomandi tekkimine toimub juriidiliste faktide toimel: 1. vallasasja üleandmine  kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, peab olema õiguslikus alus 2. peremehetu vallasasja hõivamine  kui isik võtab peremehetu asja oma valdusesse tahtega saada selle omanikuks Peremehetu  on asi, millel pole olnud omanikku või kui omanik on valduse lõoetanud valdusest loobumise tahtega 3. kaotatud vallasasja omandamine leiuga  isik, kes on kaotatud asja leidnud ja selle oma valdusesse võtnud, peab sellest viitamatult teatama kaotajale või omanikule/politseile, kui asja väärtus ületab sada krooni
Tubakatoode seaduse mõistes on: 1) sigar 2) sigarillo 3) sigaret 4) suitsetamistubakas 5) närimistubakas Alkoholi tootmine on selle: 1) valmistamine 2) tootmine 3) villimine Aktsiisi maksab: 1) maksuesindaja 2) a.laopidaja 3) a.vabastuse loa omanik 4) võlgnik tolliseadustiku mõistes Ajutist a.vabastust kohaldatakse: 1) a.kauba tootmisel ja ladustamisel aktsiisilaos 2) a.kauba toimetamisel ühest a.laost teise 3) a.laopidaja poolt imporditava a.kauba toimetamisel a.lattu, 4) peremehetu a. kauba a.lattu toimetamisel Aktsiis makstakse: 1) täiskroonides MTA pangakontole 2) maksukohustuse tekkimise päeval kehtinud määra järgi 3) pangakontole, mis kuulub MTA-le A.laopidaja on kohustatud: 1) pidama eraldi dok. arvestust a. kauba kohta a.määrade, a.vabastuse ja ajutise a.vabstuse juhtude kaupa 2) pidama laoarvestust nii, et a.kauba liikumist kajastavad dok. vastaksid a.kauba saatedok. 3) tootma ja ladustama a.kaupa a.laos, mille pidamiseks on tal tegevusluba 4) ladustama a
Lisaks on võimalik omandamine asja väljanõudeõiguse loovutamisega. Seda reguleerib käesoleva seadustiku § 93, mis ütleb, et kui asi on kolmanda isiku valduses, võib võõrandaja kokkuleppel omandajaga asja valduse üleandmise asendaja väljanõudeõiguse loovutamisega omandajale. Lisaks ütleb asjaõigusseaduse § 95, et asja tuleb omandada heauskselt. Hõivamise kohta kehtb asjaõiguseaduse 2. jaotis, mis sätestab, et vallasomand tekib hõivamisega, kui isik võtab peremehetu asja oma valdusesse tahtega saada selle omanikuks. Asi on peremehtu siis, kui see pole veel kellegi omandis. Näiteks on peremehetu metsloom, kes liigub vabas looduses. Asja ei saa omandada, kui see on seadusega keelatud või rikutakse kellegi õigusi see asi hõivata. Leiu omandamist sätestab käesoleva seaduse § 100. Kui ühe aasta jooksul alates leiust ei selgu asja algne omanik, omandab asja leidja selle. Kehtivas õigusnormis on leida kohustatud asja
rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Näiteks Rooma õiguses tekkis omand peamiselt selle haaramise teel, millest ka rooma õiguslik terminid mancipatio, asja käega võtmine (manu capere). Osaliselt on sama põhimõte säilinud ka tänases õiguses. Asjaõigusseaduse § 96 lg 1 sätestab sarnase põhimõtte vallasasjade kohta - vallasomand tekib hõivamisega, kui isik võtab peremehetu vallasasja oma valdusse tahtega saada selle omanikuks. Asi on peremehetu, kui see ei ole veel olnud kellegi omandis või kui omanik on valduse lõpetanud omandist loobumise tahtega. - Kolmas raamat räägib seadusejärgsest pärimisõigusest ja tänapäeva mõistes võlaõigusest. Pärimisõiguse põhimõtted on ka tänases õigussüsteemis paljuski säilinud, kuid juurde on tulnud võrdsuse põhimõte. Näiteks isa surma korral ei päri tema vara mitte vanem
vajata enam oma ülesannete täitmiseks, kuid hiljemalt kümme aastat pärast dokumendi loomist või saamist ning kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. (2) Riigiarhivaar võib põhjendatud juhtudel arhivaalide üleandmise tähtaega pikendada. (3) Avaliku ülesande täitmise käigus loodud või saadud arhivaalide Rahvusarhiivile üleandmisega seotud kulud, sealhulgas nende nõuetekohase korrastamise, kirjeldamise ning transpordi kulud, katab üleandja. (4) Peremehetu dokument, mille omanikku ei ole võimalik välja selgitada ja millele Rahvusarhiiv annab arhiiviväärtuse, on riigi omand ning seda säilitab Rahvusarhiiv. § 9. Arhivaalide säilitamine ja kaitse (1) Arhivaale tuleb hoida nõuetekohastes tingimustes, hoides ära nende lubamatu kasutamise, kahjustumise ja hävimise. (2) Arhivaalis sisalduvat teavet võib üle kanda teisele teabekandjale, kui teabe hoidmine teisel teabekandjal on põhjendatud. § 10
õiguspärasuseks on vaja, et tekkinud kahju oleks väiksem, kui ärahoitud kahju. Hädaseisund- tegevus millel on õigusrikkumise tunnuseid, kuid mis pandi toime ohu kõrvaldamiseks Kohustuste kollasioon tegu, millega rikutakse õiguslikku kohustust ei ole õigusvastane, kui isik peab täitma üheaegselt mitut õiguslikku kohustust ja kõigi täitmine pole võimalik. 8. Vallasomandi tekkimine toimub juriidiliste faktide toimel: Vallasasja üleandmine, peremehetu vallasasja hõivamine, kaotatud vallasasja omandamine leiuga, peitvara omandamine, vallasasja ümbertöötamine segamine või ühendamine, igamine ja loodusvilja omandamine. 9. Rahaline karistus kohaldatakse- sõltuvalt süüteost. 1. Asteme kuriteo puhul on varaline karistus koos vangistusega. 2. Astme kuriteo puhul ka eraldiseisvana. 10. Kuritöö eest kohaldatavad põhikaristused- Rahaline karistus, vangistus, rahaline karistus ja vangistus, juriidilisel isikul
omandi igasugune jagamine ühiste omanike vahel, s.h ka kaasomandit iseloomustav jagamine mõttelisteks osadeks. Omandi kaitse - omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Omandiõiguse tunnustamiseks piisab, kui omanik tõendab, et tema omand on tekkinud õiguslikul teel. Vallasomandi tekkimine toimub juriidiliste faktide toimel: * vallasasja üleandmine; * peremehetu vallasasja hõivamine; * kaotatud vallasasja omandamine leiuga; * peitvara omandamine; * igamine - kui isik valdab vallasasja heauskselt ja katkematult 5 a jooksul nagu omanik saab ta asja omanikuks. Kinnisomandi tekkimine toimub võrreldes vallasomandi tekkimisega erinevalt, siin on seadusandja pannud suurema rõhu omandiõiguse ülemineku vormistamisele. Kinnisomandi ulatus: Kinnisomand ulatub maapinnale ning õhuruumile ja maapõuele allpool, sügavuseni ja
kuuluv omand; nt abielu jooksul abikaasade poolt soetatud vara. Kaasomand- on mitmele isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand; omandi osade suurus kindlaks määratud (nt maja) 75. Vallasomandi tekkimine. Vallasomandi tekkimine toimub juriidiliste faktide toimel. Tekkimine: 1)vallasasja üleandmine (võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb omandajale), 2)peremehetu vallasasja hõivamine (isik võtab peremehetu asja oma valdusesse tahtega saada selle omanikuks), 3)kaotatud vallasasja omandamine leiuga (isik, kes on kaotatud asja leidnud ja selle oma valdusesse võtnud, peab sellest viivitamatult teatama kaotajale või omanikule; kui omanik on teadmata, siis tuleb teatada politseisse, kui asja väärtus ületab 50 eurot), 4)peitvara omandamine (vara, mis on maasse kaevatud või muul viisil leitud; peitvara kuulub isikule, kelle kinnis- või vallasasjast
3. Valdust reguleeritakse ja kaitstakse sõltumata faktilise ja õigusliku võimu kokkulangemisest asja suhtes – eesmärgiks on nn välise rahu säilitamine (vägivalla vältimine). Valduse funktsioonid Signaalfunktsioon – valdus tõendab vallasasjade teatud õiguste olemasolu (AÕS § 90- valdaja omandi eeldus) ja näitab vallasomandi üleminekut (AÕS § 92 - vallasomandi tekkimine üleandmisega, § 96 lg 1 -vallasomandi tekkimine hõivamisega, kui isik võtab peremehetu vallasasja oma valdusse tahtega saada selle omanikuks. jne) Kaitsefunktsioon – valduse kaitse omaabi, otsimisõiguse ja valduse kaitse hagi kaudu (AÕS § 40-50) Valdajat kaitstakse eelkõige valduse äravõtmise ja rikkumise vastu. Kontinuiteedifunktsioon - valdus on vallasomandi tekkimise aluseks näiteks igamise või leiu teel. Valdaja mõiste AÕS § 33 Valdaja on isik kelle tegeliku võimu all asi on Eristatakse: 1
kuuluv omand 3. ühisomand – kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand 75. Vallasomandi tekkimine Vallasomandi tekkimine toimub juriidiliste faktide toimel. Sellisteks juriidilisteks faktideks, millega seadus seob omandi tekkimise, on: 1. vallasasja üleandmine – võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale 2. peremehetu vallasasja hõivamine – isik võtab peremehetu asja oma valdusesse tahtega saada selle omanikuks 3. kaotatud vallasasja omandamine leiuga – isik, kes on kaotatud asja leidnud ja selle oma valdusesse võtnud, peab sellest viivitamatult teatama kaotajale või omanikule 4. peitvara omandamine – peitvara on vara, mis on maasse kaevatud või muul viisil peidetud asi, mille omanikku ei saa kindlaks teha 5
5. Ümbertöötamisega  kui keegi heauskselt töötas ümber vallasasja kuulub see ese ümbertöötajale. 6. Igamisega  vallas omand tekkib igamisega kui isik valdab asja heauskselt ja katkematult nagu omanik ja on hoidnud seda asja oma valduses 5 aastat. 7. Loodusvilja omandamisega  isik kellel on õigus omandada seda, saab selle omanikuks villa eraldamisest asjast. (metsaraie, koerakutikas jne) Kui isik võtab peremehetu vallas asja oma valdusesse tahtega saada selle omanikuks. Vallas omandi puhul ei ole alati tingimata vajalik kanda registrisse. Kuigi osasid asju tuleb nt. autod, lennukid, laevad jt. Kinnisasjade jaoks on olemas kinnistu raamat. Selle järgi saab aru kes on mille omanik. Seda raamatut peetakse maa ja linna kohtu juures. Iga kinnisasja kohta avatakse eraldi registri osa. Kinnisomandi tekkimiseks on vaja sõlmida 2 notariaalset tõestatut tehingut. Müügi leping
Vallasomand võib tekkida vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja üle valduse omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. Omandi üleminekuks peab olema õiguslik alus. Pahauskselt omandajalt võib asja välja nõuda igal ajal, kuid ka heausksel omandajal ei teki omandiõigust, kui asi oli omanikult varastatud, kadunud jms. Vallasomandi tekkimise viis: Hõivamine (peremehetu asja võtmine, kui pole enne olnud omanikku), leid (teatada kaotajale või politseisse, kui omanik ei ole selgunud aasta jooksul, omandab leidja asja või seda asendava raha, va siis kui politsei hoiab seda), peitvara (maasse kaevatud jms, leidjal õigus saada leiutasu pooles väärtuses, peitvara kuulub isikule, kelle kinnis- või vallasasjast see leiti), ümbertöötamine/segamine/ühendamine (heauskselt omaniku nõusolekul
aktsiisilaopidaja, kellele aktsiisikaup lähetatakse, võtab selle vastu lähetaja juures; 5) imporditud aktsiisikauba toimetamisel vahetult pärast importimist aktsiisilattu aktsiisilaopidaja poolt; 51) registreeritud kaubasaatja poolt aktsiisikauba lähetamisel selle importimise kohast teise liikmesriigi aktsiisilaopidajale, teise liikmesriigi registreeritud kaubasaajale või käesoleva seaduse § 27 lõike 1 punktis 29 või 30 nimetatud isikutele; 6) peremehetu aktsiisikauba toimetamisel aktsiisilattu, kui aktsiisilaopidaja, kellele aktsiisikaup lähetatakse, võtab selle vastu lähetaja juures; 7) käesoleva seaduse § 27 lõike 1 punktides 1, 11, 9–18, 19, 191, 22–222 ja 24–26 nimetatud aktsiisist vabastatud aktsiisikauba toimetamisel aktsiisilaost isikule või asutusele Eestis, kellel on õigus seda aktsiisikaupa kasutada või vastu võtta; 71) aktsiisilaost aktsiisivaba aktsiisikauba lähetamisel käesoleva seaduse § 27 lõike 1
kinnisomand ei ulatu. Omanik võib kasutada maavara. MaaPS § 59 ja 60 alusel oma tarbeks, samuti võib ehitise püstitamise, maaparandustööde või põllumajandus tekkivat ja ülejäävat kaevist ka võõrandada. KINNISASJA OMANDAMINE Omandamine võib toimuda kas: 1) tehinguliselt (Müük, kinge jne) 2) Mitte tehinguliselt (pärimine, igamine, sundvõõrandamine, sundtäitmise ja kohtuotsuse alusel, peremehetu kinnisasja hõivamine riigi poolt) Tehingulisel omandamisel vaja: 1) Notariaalne võlaõiguslik kohustistehing (AÕS § 119) 2) Asjaõigusleping kinnisomandi üleandmiseks notariaalselt tõestatud(AÕS § 120) 3)Kande tegemine kinnistusraamatusse Kande tegemiseks vaja: 1) Kinnistamisavaldust (AÕS § 62´lg 1) 2) vormikohast käsutustehingut ning nõusolekuid isikutelt, kelle õigusi kanne puudutab. Mittetehinguline omandamine
75. Vallasomandi tekkimine. Vallasomandi tekkimine toimub juriidiliste faktide toimel. Sellisteks juriidilisteks faktideks, millega seadus seob omandi tekkimise on: 1. Vallasomand tekib vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. Omandi üleminekuks peab olema õiguslik alus. 2. Vallasomand tekib hõivamisega, kui isik võtab peremehetu asja oma valdusesse tahtega saada selle omanikuks. Peremehetu on asi, kui asjal pole olnud omanikku (nt metsamarjad, seened) või kui omanik on valduse lõpetanud valdusest loobumise tahtega. 3. Vallasomand tekib leiu omandamisega. Isik, kes on kaotanud asja leidnud ja selle oma valdusesse võtnud, peab sellest viivitamatult teatama kaotajale või omanikule. Kui see isik on
keelatud  Vallasomand või kinnisomand  Kaasomand – kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand  Ühisomand – kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand (nt abikaasade vara) Vallasomandi tekkimise viisid  Ülleandmine – võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale  Peremehetu vallasasja hõivamine – isik võtab peremehetu asja oma valdusesse tahtega saada selle omanikuks  Kaotatud vallasasja omandamine leiuga – isik, kes on kaotatud asja leidnud ja selle oma valdusesse võtnud, peab viivitamatult teatama kaotajale ja omanikule; kui isik teadmata, tuleb teatada politseile, kui asja väärtus on üle 100 krooni  Peitvara omandamine – peitvara on vara, mis on maasse kaevatud või muul
3. Valdust reguleeritakse ja kaitstakse sõltumata faktilise ja õigusliku võimu kokkulangemisest asja suhtes – eesmärgiks on nn välise rahu säilitamine (vägivalla vältimine). Valduse funktsioonid Signaalfunktsioon – valdus tõendab vallasasjade teatud õiguste olemasolu (AÕS § 90- valdaja omandi eeldus) ja näitab vallasomandi üleminekut (AÕS § 92 - vallasomandi tekkimine üleandmisega, § 96 lg 1 -vallasomandi tekkimine hõivamisega, kui isik võtab peremehetu vallasasja oma valdusse tahtega saada selle omanikuks. jne) Kaitsefunktsioon – valduse kaitse omaabi, otsimisõiguse ja valduse kaitse hagi kaudu (AÕS § 40-50) Valdajat kaitstakse eelkõige valduse äravõtmise ja rikkumise vastu. Kontinuiteedifunktsioon - valdus on vallasomandi tekkimise aluseks näiteks igamise või leiu teel. Valdaja mõiste AÕS § 33 Valdaja on isik kelle tegeliku võimu all asi on Eristatakse: 1
vahepeal. Valduse omandamisel õigusjärglasena võib valdaja enda ja oma eelkäija igamisajad liita. Igamise teel omandi tekkimisel lõpevad kolmandate isikute õigused asjale, mis on tekkinud enne igamistähtaja kulgema hakkamist. Õigus ei lõpe, kui valdaja teab valduse omandamisel kolmanda isiku õigustest või peab sellest teadma, samuti juhul, kui valdaja saab kolmanda isiku õigustest teada igamistähtaja jooksul. 2.1.5. Muud vallasomandi tekkeviisid Hõivamisel  vallasomand tekib peremehetu asja võtmisega enda valdusesse, tahtega saada selle omanikuks. Leidmisel  vallasomand tekib ühe aasta möödumisel, kui omanik ei ole selle aja jooksul selgunud. Peitvara leidmisel  omanikuks saab isik, kelle maatükilt vara leiti. Kui oli omaniku nõusolek, siis on õigus saada leiutasu ja kui ei olnud, siis ei saa ka leiutasu. 2.2. Vallaspant Vallaspant on vallasasjale seatud pandiõigus. Vallaspant jaguneb käsipandiks ja registerpandiks. 2.2.1. Käsipant
Valduse omandamiseks piisab senise valdaja ja omandaja kokkuleppest, kui omandaja suudab teostada tegelikku võimu asja üle. 23. OMAND JA SELLE TEKKIMINE Omand  isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Vallasomandi tekkimine toimub juriidiliste faktide toimel: 1) Vallasasja üleandmine 2) Peremehetu vallasasja hõivamine 3) Kaotatud vallasasja omandamine leiuga 4) Peitvara omandamine 5) Vallasasja ümbertöötamine, segamine või ühendamine 6) Igamine  isik valdab vallasasja heauskselt ja katkematult 5 aasta jooksul nagu omanik 7) Loodusvilja omandamine 24. KINNISOMAND ... tekib kinnisasja kinnistusraamatusse kandmisega, ehk kinnistamisega, kusjuures tehing, millega omandatakse
Seaduses kohustuse kohta sätestatut kohaldatakse kõrvaldamist. ka mittetäielikule kohustusele, kui see ei ole vastuolus mittetäieliku Vallasomandi tekkimine toimub juriidiliste faktide toimel: kohustuse olemusega. Seaduse diskpositiivsuse põhimõte: 1) Vallasasja üleandmine lepingute ja lepinguväliste kohustuste seaduses sätestatust võib 2) Peremehetu vallasasja hõivamine võlasuhte poolte või lepingupoolte kokkuleppel kõrvale kalduda, kui 3) Kaotatud vallasasja omandamine leiuga seaduses ei ole otse sätestatud või sätte olemusest ei tulene, et 4) Peitvara omandamine seadusest kõrvalekaldumine ei ole lubatud või kui kõrvalekaldumine
Ostueesõigus on üks kinnisasja koormamise viis, mille kohaselt isikul, kelle kasuks on ostueesõigus seatud, on õigus kinnisasja müümisel asuda omandaja asemele. Vallasomandi tekkimine. Üleandmine, hõivamine, leid, peitvara leid, igamine, loodusvilja omandamine ning vallasasja ümbertöötamine, segamine ja ühendamine vallasomandi tekkimise alustena. Vallasomandi tekkimine toimub juriidiliste faktide toimel. Sellisteks faktideks on 1) vallasasja üleandmine, 2) peremehetu vallasasja hõivamine, 3) kaotatud vallasasja omandamine leiuga, 4) peitvara omandamine, 5) vallasasja ümbertöötamine, segamine või ühendamine, 6) igamine ja 7) loodusvilja omandamine. Vallasomand tekib vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. Vallasomand tekib hõivamisega, kui isik võtab peremehetu asja oma valdusesse tahtega saada selle omanikuks. Vallasomand tekib leiu omandamisega
heauskne. Omandaja on heauskne kui ta ei tea ega peagi teadma kolmanda isiku õigusest. AÕS § 95 ' lg 3 . Õigus , mis kuulub kolmandale isikule, kelle valduses asi on omandi üleandmise ajal, ei lõppe ka heauskse omandaja suhtes AÕS 95' lg 4. Muud omandamise viisid Mittetehinguline omandamine Vallasasja saab omandada ka mittetehinguliselt ehk ühepoolselt, seaduse alusel. Mittetehingulise omandamise liigid on loetletud järgneval allpool. Hõivamine Hõivamine on peremehetu asja oma valdusesse võtmine, eesmärgiga see asi omandada. Peremehetu asi  on asi, mis ei ole kunagi olnud kellegi omandis, või millest omanik on loobunud. Omandist loobumine nõuab valdusest loobumist ja tahet omand ära anda. Valdusest loobumine on näiteks asja ära viskamine või meelega kuskile jätmine. Omand ei teki hõivamisega siis, kui see on seadusega välistatud või kui asja valdusesse võtmisega rikutakse kellegi teise hõivamisõigust.
või mõnel muul teel tema tahte vastaselt tema valdusest välja läinud. Seda sätet ei kohaldata raha, esitaja väärtpaberite ja avalikul enampakkumisel ostetud asjade suhtes. Omanikult varastatud, kadunud või muul viisil tema valdusest tema tahtmise vastaselt välja läinud asja võib heauskselt valdajalt välja nõuda kui valdaja ei ole omandanud asja iganemisega. Vallasomandi tekkimise viis: · Hõivamine Vallasomand tekib hõivamisel, kui isik võtab peremehetu vallasasja oma valdusesse tahtega saada selle omanikuks. Asi on peremehetu, kui see pole veel olnud kellegi omanduses või kui omanik on valduse lõpetanud omandist loobumise tahtega. Üks asi on marjad, seened, teine aga prügi. Metsloom on peremehetu kui ta on looduses vabaduses. Eraldi reegel kehtib mesilaste kohta. · Leid Isik, kes on kaotatud asja leidnud ja selle oma haldusesse võtnud peab sellest viivitamatult teatama kaotajale või omanikule
Ühisomand  kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjad kuuluv omand Kaasomand  kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjad kuuluv omand Intellektuaalne omand  õigused inimese loometöö tulemusele 1. Vallasomandi tekkimine. Vallasomandi tekkimine toimub juriidiliste faktide toimel: Vallasasja ülesandmine Peremehetu vallasasja hõivamine Kaotatud vallasasja omandamine leiuga Peitvara omandamine Vallasasja ümbertöötamine, segamine või ühendamine Igamine Loodusvilja omandamine Vallasomand tekib vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. 1. Kinnisomandi tekkimine ja lõppemine. Kinnisasja omandamise tehingu vorm
nõusolekut (vt KRS § 341 lg 4). Kui omanik nõusolekut ei anna, lõpeb õigus küll senise õigustatud isiku suhtes, kuid kestab edasi omanikuõigusena. Lõpetada saab ka kinnisomandi. Sel juhul on tegemist kinnisomandist loobumisega. Loobutud kinnisasja hõivamise õigus – mitte aga kohustus – on riigil. Selleks peab riigi esindaja esitama taotluse riigi kandmiseks omanikuna kinnistusraamatusse (vt AÕS § 126). Kuni riik ei ole loobutud kinnisasja hõivanud, seni on tegemist peremehetu kinnisasjaga. Kui riik kinnisasja ei hõiva, saab selle igamise alusel omandada isik, kes on seda 30 aastat katkematult vallanud (vt AÕS § 124 lg 1). • Lõppemine Piiratud asjaõigus võib lõppeda ka õigust lõpetava sündmuse saabumisel (nt kasutusvaldus kasutusvaldaja surmaga, vt AÕS § 210 lg 1 või hoonestusõigus tähtaja möödumisel, vt AÕS § 241 lg 1). Sel juhul lõpeb õigus lõpetava sündmuse saabumisel või tähtaja möödumisel
LIIGID: Ühisomand- on mitmele isikule üheaegselt kuuluv kindlaksmääramata osades ühises aasjas kuuluv omand. Nt abielu jooksul abikaasade poolt soetatud vara. Kaasomand: on mitmele isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand. 75. Vallasomandi tekkimine. Vallasomand tekib vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud , et omand läheb omandajale. Vallasomand tekib hõivamisega, kui isik võtab peremehetu asja oma valdusesse tahtega saada selle omanikuks. Vallasomand tekib leiu omandamisega. Isik, kes on kaotatud asja leidnud ja selle oma valdusesse võtnud, peab sellest viivitamatult teatama kaotajale või omanikule. Kui omanik on teadmata, siis tuleb teatada politseisse , kui asja väärtus ületab 100 krooni. Vallasomand tekib peitvara leidmisega. Vara, mis on maasse kaevatud või muul viisil leitud. Peitvara kuulub isikule, kelle kinnis või vallasasjast see leiti
11 2. Jahindus tänapäeval Euroopas Euroopa jahimehed kuuluvad suurimasse ülemaailmsesse kõiki jahimehi ühendavasse organisatsiooni, milleks on CIC (Conseil International de la Chasse et de la Conservation du Giber, vabas tõlkes Ülemaailmne Jahinduse (ulukite) ja Loodus (metsa)elu kaitse Organisatsioon). 1992. aastast kuulub ka Eesti CIC liikmeskonda. Tänapäeva linnastuvas ühiskonnas on jahimees see, kes võtab vastutuse peremehetu vara -vabalt elavate ulukite hooldetöödes. Tundes metsloomi, abistab bioloogilise mitmekesisuse kaitsmisel ja säilitamisel. Tegevus ulukipopulatsiooni tasakaalu säilitamisel on kasulik ka üldsusele. Alljärgnev tabel 1. annab ülevaate riikide pindala, elanikkonna ja jahimeeste andmete kohta Euroopas. Tabel 1. Jahimeeste andmed ja jahindus Euroopas. Riik Pindala Jahimeeste Jahimeeste Rahvaarv Jahimeeste Elanikke Jahimeeste
subjektiivsed õigused (õigused igaühe vastu) - isiksuse õigused ehk isiku austamise õigused ja asjaõigused; relatiivsed õigused- esiplaanil nõudeõigused. Õigus nõuda teistelt kohustuse täitmist  nõudeõigused; õigus teatud viisil konkreetse isiku suhtes käituda  vastuõigused, see tähendab õigust vastuabinõudeks teise osapoole käitumisele. Muud liigid: korporatiivsed õigused (liikmes, osanikuks olemisest tulenevad õigused); hõivamisõigus- st kui tegemist on peremehetu varaga, siis võib asja hõivamise kaudu omandada. Nõudeõigus ja vastuväited-Nõudeõigus näitab seda, kes võib kellelt ja mida nõuda. Nõudeid võib eristada tsiviilõiguse struktuurist tulenevalt: asjaõiguslik nõue, perekonnaõiguslik nõue, pärimisõiguslik nõue, võlaõiguslik nõue. Nõude õiguse puhul tuleb eristada nõude õiguse alust ja abinorme, et selgitada, kas nõue on olemas või mitte. Nõudeõiguse alus- so nõudeõiguse reegleid sisaldav norm, mida saab nõuda
LIIGID: Ühisomand- on mitmele isikule üheaegselt kuuluv kindlaksmääramata osades ühises aasjas kuuluv omand. Nt abielu jooksul abikaasade poolt soetatud vara. Kaasomand: on mitmele isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand. 75. Vallasomandi tekkimine. Vallasomand tekib vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud , et omand läheb omandajale. Vallasomand tekib hõivamisega, kui isik võtab peremehetu asja oma valdusesse tahtega saada selle omanikuks. Vallasomand tekib leiu omandamisega. Isik, kes on kaotatud asja leidnud ja selle oma valdusesse võtnud, peab sellest viivitamatult teatama kaotajale või omanikule. Kui omanik on teadmata, siis tuleb teatada politseisse , kui asja väärtus ületab 100 krooni. Vallasomand tekib peitvara leidmisega. Vara, mis on maasse kaevatud või muul viisil leitud. Peitvara kuulub isikule, kelle kinnis või vallasasjast see leiti
halduskohtul." 29 Koolidirektori ametikoha täitmise konkursi kohta RKHK 3-3-1-79-07 (Juuru Gümnaasium); töösuhte poolte vaheliste vaidluste kohta RKEK 3-3-4-1-03; RKHK 3-3-1-16-07; 3-3-1-38-05; rakenduskõrgkooli emeriitprofessori tasu ja töötasu eristamise kohta, RKEK 3-3-4-2-05. 30 Muinsuskaitseseaduse § 27; muuseumiseaduse § 14 lg 4; looduskaitseseaduse § 16 lg 2. 31 RKHK 3-3-1-12-02 (valla ostueesõiguse kohta); 3-3-1-39-01; 3-3-1-71-03 (peremehetu ehitise hõivamine). 32 RKHK 3-3-1-53-99 (Eesti Filmi Sihtasutus). kuidas riigi või omavalitsusüksuse esindaja peaks ühingu juhtorganis hääletama. Seda eeldusel, et ühingu otsus mõjutab kaebaja subjektiivseid avalikke õigusi.33 f) Eraisikute avalik-õiguslikud erikohustused.  Mõnikord võib seadusandja kunstlikult kasutada eraisikute tegevuse ohjeldamiseks meetodeid, mida algupäraselt on rakendatud avalik-õiguslike isikute suhtes
7 Omandamist ei toimu, kui asi oli omanikult varastatud, kadunud või muul viisil tema tahte vastaselt tema valdusest välja läinud. Seda põhimõtet ei kohaldata raha või esitajaväärtpaberite, samuti avalikul enampakkumisel omandatud asja suhtes. 2. Vallasomand tekib hõivamisega, kui isik võtab peremehetu vallasasja oma valdusse tahtega saada selle omanikuks. Asja ei saa omandada, kui hõivamine on seadusega keelatud või valdusse võtmine rikub teise isiku õigust asi hõivata. Asi on peremehetu, kui see ei ole veel olnud kellegi omandis või kui omanik on valduse lõpetanud omandist loobumise tahtega. 3. Leid
eeldus, et asi kuulub isikule, kelle valduses see asi on). Eeldused: Seaduslik valdus Välistavad asjaolud: Omandamist ei toimu, kui asi oli omanikult varastatud, kadunud või muul viisil tema tahte vastaselt tema valdusest välja läinud. Erandid: Raha, esitajaväärtpaberid, avalikul enampakkumisel omandatud asi. 16. Vallasasja seadusjärgse omandamise viisid (eeldused) hõivamine, leidmine, töötlemine, segamine, ühendamine ja igamine. Hõivamine  peremehetu vallasasi (ei ole olnud kellegi omandis või on sellest loobutud), hõivaja on asja oma valdusse võtnud omandamise eesmärgil. Leid  asi on kaduma läinud, st asjal ei ole valdajat (ei tähenda peremehetut asja!); leidja võtab asja oma valdusse; möödunud on teatav tähtaeg; täidetud on omaniku otsimisega (viivitamatu teatamiskohustus omanikule, kaotajale või ametiasutusele (politseile, kui asja väärtus üle 100 krooni)) seotud kohustused. Leidja õigused/ kohustused:
nõusolekut (vt KRS § 341 lg 4). Kui omanik nõusolekut ei anna, lõpeb õigus küll senise õigustatud isiku suhtes, kuid kestab edasi omanikuõigusena. Lõpetada saab ka kinnisomandi. Sel juhul on tegemist kinnisomandist loobumisega. Loobutud kinnisasja hõivamise õigus  mitte aga kohustus  on riigil. Selleks peab riigi esindaja esitama taotluse riigi kandmiseks omanikuna kinnistusraamatusse (vt AÕS § 126). Kuni riik ei ole loobutud kinnisasja hõivanud, seni on tegemist peremehetu kinnisasjaga. Kui riik kinnisasja ei hõiva, saab selle igamise alusel omandada isik, kes on seda 30 aastat katkematult vallanud (vt AÕS § 124 lg 1). · Lõppemine Piiratud asjaõigus võib lõppeda ka õigust lõpetava sündmuse saabumisel (nt kasutusvaldus kasutusvaldaja surmaga, vt AÕS § 210 lg 1 või hoonestusõigus tähtaja möödumisel, vt AÕS § 241 lg 1). Sel juhul lõpeb õigus lõpetava sündmuse saabumisel või tähtaja möödumisel
omandi igasugune jagamine ühiste omanike vahel, s.h ka kaasomandit iseloomustav jagamine mõttelisteks osadeks (AÕS § 70 lg 4). Omandi kaitse - Omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Omandiõiguse tunnustamiseks piisab, kui omanik tõendab, et tema omand on tekkinud õiguslikul teel. Vallasomand - Vallasomandi tekkimine toimub juriidiliste faktide toimel. Sellisteks juriidilisteks faktideks on näiteks: vallasasja üleandmine , peremehetu vallasasja hõivamine (§ 96), kaotatud vallasasja omandamine leiuga (§ 98-101.1), peitvara omandamine (§ 103-105), igamine - kui isik valdab vallasasja heauskselt ja katkematult 5 a jooksul nagu omanik saab ta asja omanikuks. Kinnisomand - ulatub maapinnale ning õhuruumile ja maapõuele allpool, sügavuseni ja kõrguseni, milleni ulatub omaniku huvi kinnisasja kasutamisel. Kinnisomand ei ulatu maavaradele, mille loetelu sätestab seadus. Ühe kinnisasja piires olev veekogu kuulub omanikule
muutmisele või lõppemisele. Nt leping üles öelda. · vastuõigused  õigus reguleerida vastavalt teise poole rikkumisele. Müüja ja ostja näide: üks keeldub maksmast, sest kaup on kätte saamata, teine omakorda ei anna kaupa üle, kuna raha pole makstud. Muud liigid · korporatiivsed õigused  liikmeks, osanikuks, aktsionäriks olemisest tulenevad õigused. · hõivamisõigus  AÕ §96  asja võib omandada hõivamisega, kui asi on peremehetu. · õigused õigustele  võib pantida õigusi. Kui rendileandja ei suuda panga ees kohustusi täita, siis renditasu laekub pangale. Tsiviilõigussuhe Reaalsuses eksisteerib 2 tasandit: 25 1. käitumisetasand 2. õiguste ja kohustuste tasand. Omandisuhted väljenduvad käitumises  omanik kasutab oma asja, haldab seda; teised mitteomanikud on sellises positsioonis, et neile ei kuulu õigus seda sama asja kasutada.
muutmisele või lõppemisele. Nt leping üles öelda. · vastuõigused  õigus reguleerida vastavalt teise poole rikkumisele. Müüja ja ostja näide: üks keeldub maksmast, sest kaup on kätte saamata, teine omakorda ei anna kaupa üle, kuna raha pole makstud. Muud liigid · korporatiivsed õigused  liikmeks, osanikuks, aktsionäriks olemisest tulenevad õigused. · hõivamisõigus  AÕ §96  asja võib omandada hõivamisega, kui asi on peremehetu. · õigused õigustele  võib pantida õigusi. Kui rendileandja ei suuda panga ees kohustusi täita, siis renditasu laekub pangale. Tsiviilõigussuhe Reaalsuses eksisteerib 2 tasandit: 1. käitumisetasand 2. õiguste ja kohustuste tasand. 35 Omandisuhted väljenduvad käitumises  omanik kasutab oma asja, haldab seda; teised mitteomanikud on sellises positsioonis, et neile ei kuulu õigus seda sama asja kasutada
kinnisomand. Kaasomand on kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand. Ühisomand on kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand. Vallasomandi tekkimine toimub juriidiliste faktide toimel: 37 · vallasasja üleandmisega  võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale · hõivamisega  kui isik võtab peremehetu asja oma valdusesse tahtega saada selle omanikuks · leiu omandamisega  isik, kes on kaotatud asja leidnud ja selle oma valdusesse võtnud, peab sellest viivitamatult teatama kaotajale või omanikule · peitvara leidmisega  kuulub isikule, kelle kinnis- või vallasasjast see leiti · asja ümbertöötamisel, segamisel, ühendamisel  kui keegi töötas heauskselt ümber võra vallasasja, kuulub
Kinnisasja mõttelise osa võõrandamisel on teistel kaasomanikel selle ostueesõigus, v.a kui kaasomanik müüb selle sugulastele või vanemale. Omandiõiguse tunnustamiseks piisab, kui omanik tõendab, et tema omand on tekkinud õiguslikul teel. Vallasomandi tekkimine toimub juriidiliste faktide toimel. Sellisteks juriidilisteks faktideks, millega seadus seob omandi tekkimise on: o vallasasja üleandmine; o peremehetu vallasasja hõivamine; o kaotatud vallasasja omandamine leiuga; o peitvara omandamine; o vallasasja ümbertöötamine, segamine või ühendamine; o igamine; o loodusvilja omandamine. 1. Vallasomand tekib vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. Omandi üleminekuks peab olema õiguslik alus. 2. Vallasomand tekib hõivamisega, kui isik võtab peremehetu asja oma valdusesse tahtega saada selle omanikuks
ebaseaduslikust valdusest oma valdusesse. Omandiõiguse tunnustamiseks piisab, kui omanik tõendab, et tema omand on tekkinud õiguslikul teel. 11.Vallasomandi tekkimise aluseks olevad juriidilised faktid. Kinnisomandi tekkimine. Kinnisomandi ulatus. Mõned kinnisomandi kitsendused. Vallasomandi tekkimine toimub juriidiliste faktide toimel. Sellisteks juriidilisteks faktideks on näiteks: vallasasja üleandmine peremehetu vallasasja hõivamine (§ 96) kaotatud vallasasja omandamine leiuga (§ 98-101.1) peitvara omandamine (§ 103-105) igamine - kui isik valdab vallasasja heauskselt ja katkematult 5 a jooksul nagu omanik saab ta asja omanikuks (§ 110-114.1) . Kinnisomandi tekkimine ja lõppemine Kinnisomandi tekkimine toimub võrreldes vallasomandi tekkimisega erinevalt, siin on seadusandja pannud suurema rõhu omandiõiguse ülemineku vormistamisele.
hoidumist · Kujundusõigus  õigustatud isik võib teatud viisil käituda (nt lepingust taganeda, üles öelda, hinda alandada) · Vastuõigused  õigus teatud viisil käituda teise poole käitumise suhtes.(nt õigus keelduda oma kohustuse täitmisest, seni kuni teine ei ole oma kohustust täitnud) Muud õigused Nt. korporatiivsed õigused  juriidilise isiku liikmeks osanikuks või aktsionäriks olemisest tulenevad õigused (hõivamisõigus- peremehetu vara on õigus omandada) Nõuded ja vastuväited Esiplaanil on alati küsimus : Mida võib siis nõuda ? Subjektiivse õiguse määrav element on nõudeõigus. NÕUDEÕIGUS  isiku juriidiliselt tagatud võimalus teistelt isikutelt midagi nõuda. (nõudmine võib olla väga erinev) Nõudeõiguse aluste paljusus Tuleb eristada kolme erinevat varianti : 1. Nõudeõiguse kuhjumine  võib esitada korraga mitu nõuet. (nt nõuda lepingu täitmist ja viivist) 2
Kaasomand on kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand, näiteks ühise omandina kolmele kaasomanikule kuuluv majavaldus oamndi osadega ½, 1/3 ja 1/6. Vallasomandi tekkimine Vallasomandi tekkimine toimub juriidiliste faktide toimel. 1) Üleandmisega (võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale) 2) Hõivamisega (isik võtab peremehetu asja oma valdusesse tahtega saada selle omanikuks) 32 3) Leiu omandamisega (peab otsima omanikku, teatama jne, andma üle politseile/ asutuse töötajale ja see, kellele üle anti loetakse leidjaks) 4) Peitvara leidmisega (maasse kaevatud) 5) Asja ümbertöötamisel, segamisel, ühendamisel (heauskselt õmbles kangast ülikonna)
asja üle ei anta. Siin on müüja näol tegemist vastuõigusega. Absoluutsete õiguste puhul on esiplaanil õigus ise teatud viisil käituda ning relatiivsete õiguste puhul on esiplaanil nõudeõigus teiste vastu. 3. muud liigid: a) korporatiivsed õigused  aktsionäriks, liikmeks või osanikuks olemise õigus ja sellest tulenevad õigused. b) hõivamisõigus  see tuleb AÕS-ist, kui on tegemist peremehetu vallasasjaga, siis vastavalt AÕS § 96 on võimalik seda asja omandada hõivamise teel. 5.3 NÕUDED JA VASTUVÄITED Tuleb välja selgitada, mis on selle subjektiivse õiguse sisuks, mida üks isik võib teiselt nõuda; kas kellelgi on õigus teise vastu ehk nõudeõigus ja kas teine on sellega nõus või on tal vastuväiteid. 5.3.1 Nõuded Nõudeõigus näitab, kes võib kellelt mida nõuda. Nõude sisu näitab, mida saab nõuda, mida on õigus nõuda
osadega ½ majast. 2) Ühisomand  Kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand, nt abielu jooksul abikaasade poolt soetatud vara. Kuidas tekib ja lõpeb vallasomand? Vallasomandi tekkimine toimub juriidiliste faktide toimel. Sellisteks juriidilisteks faktideks, millega seadus seob omandi tekkimise, on 1) vallasasja üleandmine 2) peremehetu vallasasja hõivamine 3) kaotatud vallasasja omandamine leiuga 4) peitvara omandamine 5) vallasasja ümbertöötamine, segamine või ühendamine 6) igamine 7) loodusvilja omandamine. Mis on reaalservituut? Kuidas reaalservituut tekib ja lõpeb? Servituut on võõra kinnisasja kitsendatud kasutamise õigus, mis jaotatakse reaalservituutideks ja isiklikeks servituutideks. Reaalservituut  Koormab
osades ühises asjas kuuluv omand, nt ühise omandina kolmele kaasomanikule kuulub majavaldus omandi osadega ½ majast. 2) Ühisomand – Kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand, nt abielu jooksul abikaasade poolt soetatud vara. Kuidas tekib ja lõpeb vallasomand? Vallasomandi tekkimine toimub juriidiliste faktide toimel. Sellisteks juriidilisteks faktideks, millega seadus seob omandi tekkimise, on 1) vallasasja üleandmine 2) peremehetu vallasasja hõivamine 3) kaotatud vallasasja omandamine leiuga 4) peitvara omandamine 5) vallasasja ümbertöötamine, segamine või ühendamine 6) igamine 7) loodusvilja omandamine. Mis on reaalservituut? Kuidas reaalservituut tekib ja lõpeb? Servituut on võõra kinnisasja kitsendatud kasutamise õigus, mis jaotatakse reaalservituutideks ja isiklikeks servituutideks. Reaalservituut – Koormab teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks selliselt, et valitseva kinnisasja omanik on
Nt. abielu jooksul abikaasade poolt soetatud vara. 166. Kuidas tekib ja lõpeb vallasomand? Vallasomandi tekkimine toimub juriidiliste faktide toimel. Sellisteks juriidilisteks faktideks, millega seadus seob omandi tekkimise on:  Vallasasja üleandmine. Kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. Omandi üleminekuks peab olema õiguslik alus. Vallasomand tekib hõivamisega, kui isik võtab peremehetu asja oma valdusesse tahtega saada selle omanikuks. Peremehetu on asi, millel pole olnud omanikku (näiteks metsamarjad, seened, ulukid riigile või omavalitsusele kuuluvas metsas) või kui omanik on valduse lõpetanud valdusest loobumise tahtega ( on näiteks talle kuulunud asja ära visanud). Vallasomand tekib leiu omandamisega. Isik, kes on kaotatud asja leidnud ja selle oma valdusesse võtnud, peab sellest viivitamatult teatama kaotajale või omanilule
10 sept jõuab kätte ja siis ongi ostjal vastuõigus müüja suhtes. Kuna müüja pole 1 sept asja üle andnud, siis on tal vastuõigus oma kohustust mitte täita. VõS 110, 111. 3) Muud subjektiivsed tsiviilõigused. a. Nt korporatiivsed õigused  need õigused, mis tulenevad liikmeks või aktsionäriks või osanikuks olemisest. b. Hõivamisõigus  kui on tegemist peremehetu vallasasjaga, millel pole omaniku või omanik on loobunud, siis kes selle oma valdusesse, sellel on õigus hõivamise kaudu saada omanikuks. Aga siis eeldusel, et sellel pole omanikku. 5.3 Nõuded ja vastuväited Igasugused õiguslikjud konstrktsioonid ja mõisted (tsiviilõigussuhe, objektiivne tsiviilõigus jne) neid on vaja, et lahendada konkreetseid probleeme. On vaja selgitada, kellel on kellegi vastu nõudeõigus ja kas see nõudeõigus eksisteerib
10 sept jõuab kätte ja siis ongi ostjal vastuõigus müüja suhtes. Kuna müüja pole 1 sept asja üle andnud, siis on tal vastuõigus oma kohustust mitte täita. VõS 110, 111. 3) Muud subjektiivsed tsiviilõigused. a. Nt korporatiivsed õigused – need õigused, mis tulenevad liikmeks või aktsionäriks või osanikuks olemisest. b. Hõivamisõigus – kui on tegemist peremehetu vallasasjaga, millel pole omaniku või omanik on loobunud, siis kes selle oma valdusesse, sellel on õigus hõivamise kaudu saada omanikuks. Aga siis eeldusel, et sellel pole omanikku. 5.3 Nõuded ja vastuväited Igasugused õiguslikjud konstrktsioonid ja mõisted (tsiviilõigussuhe, objektiivne tsiviilõigus jne) neid on vaja, et lahendada konkreetseid probleeme.
Uue asja teinud isikul polnud sellele mingit omandiõigust, sest asja omandiõigus hõlmas ka selle ümbertöötamist. Teise koolkonna esindajad ehk prokuliaanid leidsid, et uue asja teinud isik peaks olema ka uue asja omanik; seda samuti juhul, kui kasutati mitme omaniku materjali. Seega olid prokuliaanid seisukohal, et asja ümbertöötamisel vana asi kaob ning tekib uus asi, millel vanaga pole midagi ühist. Seepärast on uus, vanast ümbetöötatud asi peremehetu vara, mida võib omandada hõivamise (occupatio) teel. Roomas lahendas vaidluse kompromisslahendus, media sententia: D. 41.1.7.7: [...] est tamen etiam media sententia recte existimantium, si species ad materiam reverti possit, verius esse, quod et sabinus et cassius senserunt, si non possit reverti, verius esse, quod nervae et proculo placuit. ut ecce vas conflatum ad rudem massam auri vel argenti vel aeris reverti potest,
juhul, kui ta sellel ajal ei olnud heauskne. Kui tehingu objekt on osa laevast, siis on määrav kaasvalduse saamise aeg. Tahte vastaselt välja läinud? Pigem mitte. Kelle omandis see asi oli sel hetkel, kui P selle võõrandas. P valdust tuleks pidada omavoliliseks. Ta ei pruugi olla teadlik, et asjad on S valduses, aga seaduse järgi see nii on. Pärandvarale tekib omandiõigus tagasiulatuvalt. Pärandvara ei ole peremehetu, ta on ikkagi pärija omandis sellest momendist alates, kui pärandaja sureb. S omanikuna jäänud valdusest ilma tahtevastaselt selle aktiga ja sellest tulenevalt heauskse omandamise võimalust § 95 järgi on välistatud. Sl on võimalik Elt need asjad välja nõuda. Valduse kaitse hagi on teatud juhtudel lihtsam, omandit on raskem tõendada. Mõlemat kasutatakse siiski: kui omandi komponent on olemas, siis läheb omandikaitse vaidluseks üle.
annaabi.ee 
