on saanud valduse võõrandajalt Kui võõrandatud asi jääb võõrandaja või mõne teise isiku valdusesse, lõpeb asja koormav kolmanda isiku õigus üksnes siis, kui omandaja saab asja otsese valduse Kolmanda isiku õigus ei lõpe, kui omadaja ei ole omandi üleandmise ajal õiguse suhtes heauskne. Vallasomand Vallasasja omandamise võimalused seaduse alusel: Hõivamine (AÕS § 96) Leitud vallasasja omandamine (AÕS § 100) Peitvara leidmine (AÕS § 103) Ümbertöötamine, segamine, ühendamine (AÕS §-d 106 -107) Igamine (AÕS § 110) Loodusvilja omandamine (§ 115) Vallasomand Hõivamise korral tekib vallasomand peremehetu vallasasja valdusse võtmisega tahtega saada selle omanikuks (AÕS § 96 lg 1) Asi on peremehetu, kui see ei ole veel olnud kellegi omandis või kui omanik on valduse lõpetanud omandist loobumise tahtega. (AÕS § 96 lg 3)
maraton) Märkus 2 .väiketäheline eesnimeline täiend kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku: jaaniuss, pärtliöö. Omadus-,arv-, asesõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku, kui ta koos sellega väljendab kindlalt omaette mõistet: vanaema, elavnurk, enesekriitika, omakasu, veerandaasta. Järgneva nimisõnaga kirjutatakse alati kokku lühenenud tüvega omadussõna,samuti tegusõna tüvivorm: esmaabi, kiirrong, nüüdisaeg, sinilill, hõõrdketas, peitvara, triivjää. Kohanimede kokku-ja lahkukirjutamine 1) Kohanimi liigisõna kirjutatakse nimetuumast lahku järgmistel juhtudel Kohanimi võib samas tähenduses ette tulla nii koos liigisõnaga kui ka ilma selleta: Tartu linn=Tartu, aakre küla = aakre, peipsi järv 2) Tegemist on aadressikoha, s.o tänava, maantee, puiestee, väljaku vms nimega: allika tänav , Kollane tänav, Narva maantee, Mere puiestee.
........................................................................................................8 3. Omandiõiguse sisu ................................................................................................................10 3.1. Õigusvõimelised isikud ........................................................................................11 3.2. Erinevad omandi vormid Roomas läbi ajaloo ..................................................12 3.3. Peitvara .....................................................................................................................15 4. Omandiõiguse piirangud ....................................................................................................16 4.1. Piirangud avalikes ja kolmandate isikute huvides .........................................16 4.2. Naabrusõigused ..................................................................................................... 16
Üleandmine – poolte kokkulepe omandi ülemineku osas. Asja faktiline kätteandmine omandajale Hõivamine – peremehetut asja, leida valduseta asja. Omand tekib isiku poolt asja haaramise, vallutamisega ja tahtega saada asja omanikuks. Eelduseks vallasasja peremehetus( pole kunagi omanikku olnudki; omanik on thateliselt omandist loobunud) Leid – asi, mis on ükskõik mis moel omaniku jaoks kaotsi läinud. Õigus asja vallata, mitte kasutada ja käsutada. Peitvara – leiu erijuhtum. Väärtasjad on peidetud. Omaniku ei ole teada, ega võimalik tuvastada. Leidjal õigus saada leiutasu pool vara väärtusest. Ümbertöötamine materjali ümberkujundamine uueks vallasasjaks inimtöö abil. Luuakse uus asi, millel on reeglina uus nimi. Segamine, ühendamine – vedelikke segatakse, detaile ühendatakse. Tahtlik/juhuslik/inimtegevus/ loodusjõud. Kui lahutamine pole mõistlik, siis tekib kaasomand.
riigivararegistritesse 2 hõivamine ehk okupeerimine asja vallutamine sooviga seda endale saada Okupeerida saab ainult omanikuta asju ja hüljatud asju Hõivamist reguleerib seadused jahi eeskirjad 3 leid kui asjad on ülesse leitud Leidja on see kes võtab kaotatud asjad oma valdusesse ja tuleb otsida omanikku Oluline on leida väärtus alla 100 kr võib endale jätta kuid suuremad summad tuleb teavitada politseisse 4 peitvara sarnaneb leiuvarale maasse kaevatud või peidetud vara omanikku sellel pole ja ei ole võimalik ka ülesse leida seda Peitvara on raha ,väärtasjad esemed väärismetall Peitvara võib olla nii kinnisasi kui ka vallas asi 5 ümbertöötamine on ostan riide ja lasen sellest midagi õmmelda segamine on see kui see panen midagi kokku mündid vili kuivatis ja ühendamine on see kui midagi liidetakse pannakse kokku 6 igamine vallasasja saab valdaja endale hoida kui ta on seda iganud 5 aastat
asja väärtus ületab sada krooni Leidjal on õigus pärast avalikku teatamist müüa asi avalikul enampakumisel, kui: 1)asja hoidmine on ülemääraselt kulukas; 2)asi on kiiresti riknev; 3)avalik asutus või politsei on asja hoidnud kuus kuud. Saadud raha(miinus hoiu- ja müügikulud) asendab asja. !!! Leidja omandab asja juhul, kui omanik pole selgunud ühe aasta jooksul. Leiutasu ei ületa ühte kolmandikku asja väärtusest 4. peitvara omandamine. Peitvara on vara, mis on maasse kaevatud või muul viisil peitud asi. Kuulub isikule, kelle kinnis- või vallasasjast see leiti; kultuuri- või looduslikuväärtusega kuulub riigile. Leiutasu on peitvara pooles väärtuses. 5. vallasasja ümbertöötamine, segamine või ühendamine 6. igamine kui isik valdab vallasasja heauskselt ja katkematult viie aasta jooksul nagu omanik 7. loodusvilja omandamine näiteks juurvilja koristamisel
62. mancipatio- mantsipatsioon, pidulik võõrandamistehing tunnistajate juuresolekul; 63. usucapio- asja omandamine igamisega; (isik saab asja omanikuks kui on pikemat aega asja vallanud) 64. in iure cessio- omandiõiguse loovutamine kohtus; 65. adjucatio- omandi saamine kohtumäärusega 66. commercium- kauplemisõigus; 67. dominium - omand, omamine, omandiõigus, (üle)võim; 68. traditio- asja vormivaba üleandmine; 69. the(n)saurus- peitvara ; 70. servitutes praediorum rusticorum- külaservituudid ; 71. servitutes praediorum- reaalservituudid; 72. iter- protsess; 73. actus - karja- v sõidutee, õigus karja v veokit teatud kohast läbi ajada, tegevus, toiming, töö; 74. via- läbiminek; 75. aquaeductus- akvedukt; 76. servitutes urbanorum praediorum- linnaservituudid ; 77. obligationes (/divisio obligationum)- obligatsioonid ; 78. obligationes ex contractu- lepingust tulenevad obligatsioonid ; 79
Ehitise kasutamise aja määrab kohalik omavalitsus kirjalikus nõusolekus või ehitusloas ja kasutusloas. Missugused on kasutusvaldaja õigused? Kasutusvaldajal on õigus asja vallata ja kasutada: - Kasutusvaldajale kuulub loodusvili, mis on valminud ja eraldatud kasutusvalduse ajal. - Kasutusvaldajale kuulub õigusvili, mis tekkis kasutusvalduse ajal Kasutusvalduse esemeteks võivad olla maatükk, hoonestusõigus, korteriomand, korterihoonestusõigus. Mis on peitvara ja kellele see kuulub? Peitvara on maasse kaevatud või muul viisil peidetud raha või väärtasi, mille omanikku ei saa kindlaks teha. Peitvara kuulub isikule, kelle kinnis- või vallasasjast see leiti. Kui kaua kehtib ehitusluba? Ehitusluba on tähtajatu, välja arvatud siis, kui ehitamist ei ole alustatud kahe aasta jooksul ehitusloa väljastamise päevast arvates. Sel juhul kaotab ehitusluba kehtivuse. Mida tähendab isiklik kasutusõigus elamule?
valduse üle omandajale, eeldatakse: 1. polte olemasolu; 2. kokkulepet asja üleandmise kohta; 3. faktiline kätte toimetamine- valduse üleandmine. Asjaõiguslik leping valduse ülemineku kohta. Võlaõiguslik leping- ostu-müügi leping; teatud üleandmised regist registrites; Hõivamine ehk okupeerimine asja vallutamine tahtega seda endale pidada; hõivata saab ainult omanikuta asju või hüljatud asju(metsloomad) ; reguleerivad seadused. Jahiseadus jne. 24.Leid ja peitvara: Leid- tegevus, esemeks kaotatud asjad; leidja isik, kus võtab kaotatud asja enda valdusesse. Tuleb otsida võimalikku omanikku. <100 enda käes, üle 100 siis politseisse. Leiutasu 1/3 jne. Peitvara- maasse kaevatud või muul viisil peidetud vara; vara peidetud mäletamata aja eest ja omanikku teada pole, pole võimalik teda üles otsida, õigusjärglasi võimatu tuvastada. Peitvara vb olla nii kinnis kui ka vallasasjas, nt maast, hoonest, müürid, vanaaegne mööbel jne. 25
Pahauskselt omandajalt võib asja välja nõuda igal ajal, kuid ka heausksel omandajal ei teki omandiõigust, kui asi oli omanikult varastatud, kadunud jms. Vallasomandi tekkimise viis: Hõivamine (peremehetu asja võtmine, kui pole enne olnud omanikku), leid (teatada kaotajale või politseisse, kui omanik ei ole selgunud aasta jooksul, omandab leidja asja või seda asendava raha, va siis kui politsei hoiab seda), peitvara (maasse kaevatud jms, leidjal õigus saada leiutasu pooles väärtuses, peitvara kuulub isikule, kelle kinnis- või vallasasjast see leiti), ümbertöötamine/segamine/ühendamine (heauskselt omaniku nõusolekul vallasasja ümbertöötamisel kuulub see asi ümbertöötajale, juhul kui töö on väärtuslikum vanast asjast), jagamine, loodusvilja omandamine. 12. Võlaõigus (Õigusõpetus, ptk. 9)
Hädaseisund- tegevus millel on õigusrikkumise tunnuseid, kuid mis pandi toime ohu kõrvaldamiseks Kohustuste kollasioon tegu, millega rikutakse õiguslikku kohustust ei ole õigusvastane, kui isik peab täitma üheaegselt mitut õiguslikku kohustust ja kõigi täitmine pole võimalik. 8. Vallasomandi tekkimine toimub juriidiliste faktide toimel: Vallasasja üleandmine, peremehetu vallasasja hõivamine, kaotatud vallasasja omandamine leiuga, peitvara omandamine, vallasasja ümbertöötamine segamine või ühendamine, igamine ja loodusvilja omandamine. 9. Rahaline karistus kohaldatakse- sõltuvalt süüteost. 1. Asteme kuriteo puhul on varaline karistus koos vangistusega. 2. Astme kuriteo puhul ka eraldiseisvana. 10. Kuritöö eest kohaldatavad põhikaristused- Rahaline karistus, vangistus, rahaline karistus ja vangistus, juriidilisel isikul sundlõpetamine ja rahaline karistus. Alaealisel vangistus kuni 10 aastat. 11
Omandamised mancipatio () - pidulik sündmus Roomas, tehing võõrandaja ja omandaja vahel notari (liberpens e. kaalumees) juuresolekul in jure cessio (seadusjärgne üleandmine) traditio (tava) occupatio (asja hõlmamine eesmärgiga teda endale hoida) res nullius (mitte kellegi asi) res derelicta (omaniku poolt hüljatud) - kaotatud asi vs hüljatud asi: kaotatud asi pole omaniku poolt tahtlikult hüljatud occupatio bellica (sõjasaak) thesaurus (peitvara) usucapio (igamine) - saab omanikuks siis, kui on pikalt asja vallanud. eesmärk stabiliseerida õigussuhteid specificatio (ümbertegemine) originaarne/algne omandamine (erinevad viisid) 1) occupatio 2) res nullius 3) res derelicta 4) occupatio bellica 5) thesaurus Ümberkujundamine - üks algse omandamise viise Kui materjal maksab rohkem kui toode, on omanikuks materjali omanik Omandiõiguste kaitse hagi 1) omandiõiguse kaitse
Kui politsei on hoidnud asja või raha 1 aasta ja omanik ei ole välja ilmunud. läheb raha kohaliku elamuvalitsuse eelarvesse. Leidja ei omanda asja kui ta rikub teatamiskohustust või varjab leidu. Kui leidja ei ole veel asja omandanud saab omanik asja (raha) tagasi kui ta hüvitab leiu hoidmisega seotud kulud ja maksab leidjale leiutasu. Leiutasu lepitakse kokku leidja ja omaniku vahel ja vaidluse lahendab kohus. · Peitvara Peitvara on niisugune vara, mis on maasse kaevatud või mingil muul viisil peidetud raha või väärtasi, nagu kalliskivid, väärismetallid, raha jne., mille omanikku ei saa kindlaks teha. Peitvara leidjal on õigus saada leiutasu peitvara pooles väärtuses, peitvara ise aga kuulub isikule, kelle kinnis- või vallasasjast see leiti. Peitvara leiutasu lepitakse kokku peitvara leidja ja omaniku kokkuleppel, vaidlused lahendab kohus. Leidja, kes aga otsis või leidis
omandi igasugune jagamine ühiste omanike vahel, s.h ka kaasomandit iseloomustav jagamine mõttelisteks osadeks. Omandi kaitse - omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Omandiõiguse tunnustamiseks piisab, kui omanik tõendab, et tema omand on tekkinud õiguslikul teel. Vallasomandi tekkimine toimub juriidiliste faktide toimel: * vallasasja üleandmine; * peremehetu vallasasja hõivamine; * kaotatud vallasasja omandamine leiuga; * peitvara omandamine; * igamine - kui isik valdab vallasasja heauskselt ja katkematult 5 a jooksul nagu omanik saab ta asja omanikuks. Kinnisomandi tekkimine toimub võrreldes vallasomandi tekkimisega erinevalt, siin on seadusandja pannud suurema rõhu omandiõiguse ülemineku vormistamisele. Kinnisomandi ulatus: Kinnisomand ulatub maapinnale ning õhuruumile ja maapõuele allpool, sügavuseni ja kõrguseni, milleni ulatub omaniku huvi kinnisasja kasutamisel. Kinnisomand ei ulatu maavaradele, mille
on kokku leppinud, et omand läheb omandajale), 2)peremehetu vallasasja hõivamine (isik võtab peremehetu asja oma valdusesse tahtega saada selle omanikuks), 3)kaotatud vallasasja omandamine leiuga (isik, kes on kaotatud asja leidnud ja selle oma valdusesse võtnud, peab sellest viivitamatult teatama kaotajale või omanikule; kui omanik on teadmata, siis tuleb teatada politseisse, kui asja väärtus ületab 50 eurot), 4)peitvara omandamine (vara, mis on maasse kaevatud või muul viisil leitud; peitvara kuulub isikule, kelle kinnis- või vallasasjast see leiti), 5)vallasasja ümbertöötamine, segamine või ühendamine (keegi töötas heauskselt ümber võõra vallasasja, siis kuulub see asi ümbertöötlejale), 6)igamine ja loodusvilja omandamine. 76. Kinnisomandi tekkimine. Kinnisasja omandamise tehingu vorm Kinnisomand tekib kinnistusraamatusse kandmisega (kinnistamisega). Tehing, millega kohustutakse omandama või võõrandama kinnisasja, peab olema notariaalselt tõestatud
Eeldused: poolte olemasolu, kokkulepe asja üleandmise kohta, faktiline kättetoimetamine. Lepingud: asjaõiguslik- ja võlaõiguslikleping (nt müügileping). Piisab suulisest kokkuleppest, teatud üleandmised registreeritakse registrites (nt auto ARK). Hõivamine ehk okupeerimine asja vallutamine tahtega seda endale pidada. Saab omanikuta asju või hüljatud asju hõivata. Seda piiritlevad mitmed seadused, nt jahiseadus 24) Leid ja peitvara Leid tegevus leidmine. Leiu esemeks on kaotatud asjad. Leidja on isik, kes võtab kaotatud asja enda valdusesse. Tuleb otsida omanikku. Kui leiu väärtus on alla 100 krooni, võib seda hoida enda käes, kui mitte, tuleb teavitada politseid. Kui asi leitakse avalikust kohast, tuleks asi viia valvuri/administraatori kätte. Kulutusi ei pea tegema. Leidjal on õigus küsitleda omanikku, küsida leiutasu 1/3 leitud asja väärtusest. Kulutuste
sorti, sama tüüpi Omadus-, arv- ja asesõna kirjutatakse jrg nimisõnaga kokku, kui ta koos sellega väljendab kindlat omaette mõistet vanaema, elavnurk, kergetööstus, kaheksandiknoot, kitsasfilm, koresööt, kümmepäevak, sügavkünd, üksmeel, vanemteadur Järgneva nimisõnaga kirjutatakse alati kokku lühenenud tüvega omadussõna, samuti tegusõna tüvivorm kinnistäht, lihtsaadetis, normaaltasu, pisiküsimus, sirgjoon, lendorav, peitvara, raidkivi, rihtlatt, triivjää, tõmblukk Muutumatu sõna esineb lauses harilikult teistest sõnadest lahus kummuli paat, lokkis juuksed, valjusti (kuidas?) rääkimine, kaelakuti kõndijad · Määrsõna võib mõningatel juhtudel moodustada nimisõnaga liitsõna allüürni,, koostöö, pealkiri, püstiasend, vastukaja III. KOHANIMEDE KOLAKI
1. vallasasja üleandmine – võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale 2. peremehetu vallasasja hõivamine – isik võtab peremehetu asja oma valdusesse tahtega saada selle omanikuks 3. kaotatud vallasasja omandamine leiuga – isik, kes on kaotatud asja leidnud ja selle oma valdusesse võtnud, peab sellest viivitamatult teatama kaotajale või omanikule 4. peitvara omandamine – peitvara on vara, mis on maasse kaevatud või muul viisil peidetud asi, mille omanikku ei saa kindlaks teha 5. vallasasja ümbertöötamine, segamine või ühendamine – kui keegi töötas heauskselt ümber võõra vallasasja (õmbles kangast ülikonna), kuulub see asi ümbertöötajale, kui töö on väärtuslikum esialgsest asjast 6. igamine – kui isik valdab vallasasja heauskselt ja katkematult viie aasta jooksul nagu omanik 7
valdusesse võtnud, peab sellest viivitamatult teatama kaotajale või omanikule. Kui see isik on leidjale teadmata, on ta kohustatud leiust teatama politseile, kui asja väärtus ületab sada krooni. Kui asi leitakse elamus, avalikus asutuses või transpordivahendis, on leidja kohustatud asja üle andma majaomanikule, vastava asutuse töötajale, transpordivahendi juhile või politseile. Leidjaks loetakse nüüd isik, kellele asi üle anti. 4. Vallasomand tekib peitvara leidmisega. Peitvara on vara, niis on maasse kaevatud või muul viisil peidetud asi, nt kalliskivid, pärlid või väärismetallid, mille omanikku ei saa kindlaks teha. Peitvara kuulub isikule, kelle kinnis- või vallasasjast see leiti. 5. Vallasomand tekib asja ümbertöötamisel, segamisel, ühendamisel. Kui keegi töötas heauskselt ümber võõra vallasasja, kuulub see asi ümbertöötajale, kui töö on väärtuslikum
üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand, näiteks ühise omandina kolmele kaasomanikule kuuluv maja. Ühisomand on kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand, nt abielu jooksul soetatud vara. Ostueesõigus on üks kinnisasja koormamise viis, mille kohaselt isikul, kelle kasuks on ostueesõigus seatud, on õigus kinnisasja müümisel asuda omandaja asemele. Vallasomandi tekkimine. Üleandmine, hõivamine, leid, peitvara leid, igamine, loodusvilja omandamine ning vallasasja ümbertöötamine, segamine ja ühendamine vallasomandi tekkimise alustena. Vallasomandi tekkimine toimub juriidiliste faktide toimel. Sellisteks faktideks on 1) vallasasja üleandmine, 2) peremehetu vallasasja hõivamine, 3) kaotatud vallasasja omandamine leiuga, 4) peitvara omandamine, 5) vallasasja ümbertöötamine, segamine või ühendamine, 6) igamine ja 7) loodusvilja omandamine.
vanemteadur, veerandaasta, üksmeel. Järgneva nimisõnaga kirjutatakse alati kokku lühenenud tüvega omadussõna, samuti tegusõna tüvivorm: esmaabi, kiirrong, kinnistäht, kommunaalmajandus, kõrgrõhkkond, lihtsaadetis, lühikursus, normaaltasu, nüüdisaeg, pisiküsimus, rohevetikas, rõhtpuu, sinilill, sirgjoon, siseturg, toormaterjal, tsiviilõigus, võõrkeel, välispoliitika, ühistegevus, ürgmets; heegelnõel, hõõrdketas, keerdtrepp, lendorav, peitvara, raidkivi, rihtlatt, rippsild, ronitaim, triivjää, tõmblukk. Sõna eri kirjutatakse järgnevast nimisõnast lahku, kui ta tähendab ‘erinev, erisugune; lahusolev, omaette, eraldi, üksik’; tähenduses ‘spetsiaalne, eriline’ kirjutatakse see järgneva sõnaga kokku. Nt töötasime igaüks eri alal (= igaüks omaette, erineval alal), aga tuli valida endale mõni teine eriala (= spetsiaalala); igaühele neist anti eri ülesanne (= erisugune, teistest erinev ülesanne), aga talle anti
kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale Peremehetu vallasasja hõivamine – isik võtab peremehetu asja oma valdusesse tahtega saada selle omanikuks Kaotatud vallasasja omandamine leiuga – isik, kes on kaotatud asja leidnud ja selle oma valdusesse võtnud, peab viivitamatult teatama kaotajale ja omanikule; kui isik teadmata, tuleb teatada politseile, kui asja väärtus on üle 100 krooni Peitvara omandamine – peitvara on vara, mis on maasse kaevatud või muul viisil peidetud asi (kalliskivid, pärlid, väärismetallid – omanikku ei saa kindlaks teha); kuulub isikule, kelle kinnis- või vallasasjast see leiti; leidjal õigus saada leiutasu peitvara pooles väärtuses Vallasasja ümbertöötamine, segamine või ühendamine – kui keegi töötas heauskselt ümber võõra vallasasja (õmbles kangast ülikonna, küpsetas jahust
Ühisomandi puhul kuulub kogu tort korraga kõigile omanikele. Näiteks abielu jooksul kogutud vara on ühine omand. Omand jaguneb vastavalt asjade liigitusele kas vallasomandiks või kinnisomandiks, erinevus on eelkõige omandi tekkimise aluste erinevuses. 25.Kuidas tekib ja lõpeb vallasomand? Vallasomand tekib vallasasja kokkuleppelise üleandmisega (AÕS § 92). Üleandmine on tähtsaim vallasomandi tekkimise alus. Vallasomand tekib veel hõivamise, leidmise, peitvara leidmise, ümbertöötamise, ühendamise ja segamise või igamisega (aja jooksul uueks omanikuks muutumisel kui eelmine omanik ei ole välja ilmunud). Kui vallasasi on juba omandaja valduses, piisab omandi tekkimiseks võõrandaja ja omandaja vahelisest kokkuleppest omandi ülemineku kohta. Omandi üleandmisega lõpevad vallasasja koormanud kolmanda isiku õigused võõrandatud asjale va. Juhul, kui üleandmine ei ole toimunud heauskselt. 26.Mis on ja kuidas tekivad kinnisomandi kitsendused?
Недобросовестный приобретатель pahauskne omandaja Иметь правомочия olema õigustatud Выбывать/выбыть из владения valdusest välja minemaЗавладение Hõivamine Отказ от собственности omandist loobumine НаходкаLeid (98-102) обязанность сообщения teatamiskohustus Лицо, нашедшее (чужую вещь) leidja Клад Peitvara Особо ценный клад erilise väärtusega peitvara Вознаграждение за находку leiutasu Приобретательная давностьIgamine Исключение приобрететальной давности igamise välistamine Препятствия к приобретательной давности igamise takistus Прекращение приобретательной давности igamise katkemine
Algul Kaali meteoriidikraatrite väljal ja selle lähemas ümbruses, hiljem kogu Saaremaal, Muhus ning Lääne-Eestis. Selgus, et pihustunud meteoriidiaine levik on korrapäratu ja jaotunud võrdlemisi keerukateks väljadeks.5 2.4 Leiud Kaali Linnuse arheoloogilistel kaevamistel leiti peale muude esemete väike aare: kaks hõbedast kaelavõru ja kaks hõbedast käevõru 3-5. sajandist. Et nad linnuse kasutamisega ühte aega ei kuulu, tuleb oletada, et tegemist oli peitvara või ohvrianniga, just selle hõbevalgega, millest Lennart Meri nii kaasakiskuvalt räägib oma samanimelises raamatus.6 Kaali peakraatri ainulaadsust rõhutab omakorda seda ümbritsev salapärane võimas kivimüür, mille jäänused on arheoloogide tähelepanu köitnud uuringute algusest peale. 470 m pikkune ja 2,5 m laiune ringmüür ümber peakraatri valli on tunduvalt võimsam Saaremaa suurematestki kiviaedadest
them to act on behalf of the person giving the authority 78. voidable which can be made not legally valid or not having any legal effect 79. building lease = right of superficious hoonestusõigus 80. pre-emptive right ostu-eesõigus (right of first refusal to purchase sth before it is sold to someone else) 81. right of security pandiõigus 82. delivery üleandmine 83. occupation hõivamine 84. finding leid 85. treasure peitvara 86. specification ümbermuutmine 87. confusion segamine 88. accession ühendamine 89. prescription igamine 90. natural fruit loodusvili 91. mercantile law äriõigus 92. tax law maksuõigus 93. corporal objects kehalised esemed 94. establish a right õigus seadma 95. transfer a right õigust üle andma 96. modify a right õigust muutma 97. extinguish a right õigust lõpetama 98
omandajale ja nad on kokku leppinud , et omand läheb omandajale. Vallasomand tekib hõivamisega, kui isik võtab peremehetu asja oma valdusesse tahtega saada selle omanikuks. Vallasomand tekib leiu omandamisega. Isik, kes on kaotatud asja leidnud ja selle oma valdusesse võtnud, peab sellest viivitamatult teatama kaotajale või omanikule. Kui omanik on teadmata, siis tuleb teatada politseisse , kui asja väärtus ületab 100 krooni. Vallasomand tekib peitvara leidmisega. Vara, mis on maasse kaevatud või muul viisil leitud. Peitvara kuulub isikule, kelle kinnis või vallasasjast see leiti. Vallasomand tekib asja ümbertöötlemisel, segamisel, ühendamisel. Keegi töötas heauskselt ümber võõra vallasasja, siis kuulub see asi ümbertöötlejale. Vallasomand tekib igamisega kui isik valdab vallasasja heauskselt ja katkematult nagu omanik. Vallasomand tekib loodusvilja omandamisel. 76. Kinnisomandi tekkimine. Kinnisasja omandamise tehingu vorm
Saadud raha (miinus kulud) asendab asja. omandamisõigus (aasta pärast teavitamist (alla 100.- asja puhul leiupäevast). Asutusele üle antud asja puhul omandab vastava aja möödudes KOV. õigus leiutasule/ kulutuste hüvitamisele, mitte omandamisele (võlaõiguslik suhe), st kui omanik võib asja/ raha tagasi nõuda. Omanik peab hüvitama leidja kulutused (asja säilitamiseks, isiku otsimiseks, asja müümiseks) ja maksma leiutasu (reeglina 10% asja väärtusest). Peitvara maasse kaevatud raha või väärtasjad, mis on niikaua peidus olnud, et nende omanikkku ei ole võimalik enam kindlaks teha Leiu alaliik, erinevus: leid annab teatud kohustuste täitmisel ja aja möödumisel leidjale asja omandi, kuid peitvara puhul omandab selle asja omanik, kelle asjast vara leiti. Leidjale kuulub võlaõiguslik nõudeõigus leiutasu osas (reeglina pool asja väärtusest), va kui asja otsiti ilma asja, millest peitvara leiti, omaniku nõusolekuta.
Oma valdust võib igaüks kaitsta jõuga, kuid ei tohi ületada hädakaitse piire. Kui tegemist on kinnisasjadega, siis need kantakse kinnistusraamatusse, mis on avalik. OMAND on isiku täieõiguslik võim asja üle. Kui omand kuulub kahele või enamale isikule, on tegemist ühise omandiga. Seda on kahte liiki: Kaasomand (osad on kindlaks määratud) Ühisomand Vallasomandi tekkimise viisid: Üleandmine Hõivamine Leid leiutasu on kuni 1/3 Peitvara see kuulub isikule, kelle kinnis- või vallasasjast vara leiti leiutasu kuni ½ vara väärtusest Erilise kultuuriväärtusega asjad kuuluvad riigile Igamine tekib siis, kui isik valdab vallasasja heauskselt 5 aastat järjest KINNISOMANDI TEKKIMINE JA LÕPPEMINE Kinnisomand tekib kinnisraamatusse kandmisega, tehing on notariaalne Riik võib kinnisasja ka hõivata. Kinnisomand ulatub maapinnale ning mõningal määral õhuruumile ja maapinnale
omandajale ja nad on kokku leppinud , et omand läheb omandajale. Vallasomand tekib hõivamisega, kui isik võtab peremehetu asja oma valdusesse tahtega saada selle omanikuks. Vallasomand tekib leiu omandamisega. Isik, kes on kaotatud asja leidnud ja selle oma valdusesse võtnud, peab sellest viivitamatult teatama kaotajale või omanikule. Kui omanik on teadmata, siis tuleb teatada politseisse , kui asja väärtus ületab 100 krooni. Vallasomand tekib peitvara leidmisega. Vara, mis on maasse kaevatud või muul viisil leitud. Peitvara kuulub isikule, kelle kinnis või vallasasjast see leiti. Vallasomand tekib asja ümbertöötlemisel, segamisel, ühendamisel. Keegi töötas heauskselt ümber võõra vallasasja, siis kuulub see asi ümbertöötlejale. Vallasomand tekib igamisega kui isik valdab vallasasja heauskselt ja katkematult nagu omanik. Vallasomand tekib loodusvilja omandamisel. 76. Kinnisomandi tekkimine. Kinnisasja omandamise tehingu vorm
– see kellele asi üle anti loetakse leidjaks 2) Kohustus asja hoida ja säilitada (§ 99 lg 1) 3) Kui kergesti riknev või säilitamine ebamõistlikult kulukas võib asja müüa avalikul enampakkumisel ja säilitama raha (§ 99 lg 2 ja 3) 4) Õigus saada asja tagasi andmisel leiutasu ja õigus tehtud vajalike kulutuste hüvitamisele asja omaniku poolt (§ 101) – ei saa nõuda leiutasu, kui ta leidu varjas!! Peitvara leidmine (AÕS § 103) Peitvara (AÕS § 103) on maasse kaevatud või muul viisil peidetud raha või väärtasi nagu kalliskivid, pärlid või väärismetallid, mille omanikku ei saa kindlaks teha (on leiu eriliik) Peitvara omandab isik, kelle kinnisvaralt asi leiti LEIUTASU:Peitvara leidjal on õigus saada leiutasu peitvara pooles väärtuses. Peitvara väärtus määratakse leidja ja omaniku kokkuleppel, vaidluse korral määrab selle kohus.
tekkinud enne igamistähtaja kulgema hakkamist. Õigus ei lõpe, kui valdaja teab valduse omandamisel kolmanda isiku õigustest või peab sellest teadma, samuti juhul, kui valdaja saab kolmanda isiku õigustest teada igamistähtaja jooksul. 2.1.5. Muud vallasomandi tekkeviisid Hõivamisel vallasomand tekib peremehetu asja võtmisega enda valdusesse, tahtega saada selle omanikuks. Leidmisel vallasomand tekib ühe aasta möödumisel, kui omanik ei ole selle aja jooksul selgunud. Peitvara leidmisel omanikuks saab isik, kelle maatükilt vara leiti. Kui oli omaniku nõusolek, siis on õigus saada leiutasu ja kui ei olnud, siis ei saa ka leiutasu. 2.2. Vallaspant Vallaspant on vallasasjale seatud pandiõigus. Vallaspant jaguneb käsipandiks ja registerpandiks. 2.2.1. Käsipant Vallasasja võib pandiga koormata selliselt, et panditud asi antakse üle pandipidaja valdusessse ja lepitakse kokku käsipandi seadmises
Valdus omandatakse tegeliku võimu saamisega asja üle või abinõude üle, mis võimaldavad seda võimu. Omandamiseks piisab senise valdaja ja omandaja kokkuleppest. 4. Mis on omand ja millised on selle liigid? Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. · Vallasomand · Kinnisomand · Ühine omand o Kaasomand o Ühisomand 5. Kuidas tekib ja lõpeb vallasomand? Vallasomand tekib: üleandmisega, hõivamisega, leiu omandamisega, peitvara leidmisega, asja ümbertöötamisel jne, igamisega, loodusvilja omandamisel. 6. Mis on ja kuidas tekivad kinnisomandi kitsendused? Kinnisomandi kitsendused on kitsendused, mis takistavad ühe kinnisasja omaniku õiguse teostamist teiste õiguste piiramiseks või rikkumiseks. Kehtestatakse seadustega või seotakse kohtuotsuse või tehinguga. 7. Mis on reaalservituut
saanud omavoliga, on kohustatud hüvitama omanikule ka saamata kasu, mille oleks saanud ise asja vallates (AÕS §85). VI Vallasomand Vallasomandi tekkimine Vallasasja omandamine võib toimuda - tehinguliselt kui ka seadusejärgselt. Tehinguline kui tuletatud omandamine toimub omandi üle üleandmise teel, oluline on teada, et seejuures võib heauskne kolmas isik omandada asja ka õigustamata isikult. Seadusel põhinev ehk esmane omandamine võib toimuda: hõivamise, leidmise ( sh peitvara leidmise ) , juurdetootmise, töötlemise , ühendamise ja segamise ning igamise teel. Tehinguline omandamine Vallasasja ülekandmine toimub asjaõiguskokkuleppe sõlmimise ja asja üleandmise teel. Õigusnäivus selle kohta kas võõrandaja on õigustatud omandit üle andma loob vallasasjade juures valdus: vallasasja valdajat loetakse asja omanikuks kuni ei ole tõendatud vastupidist. (AÕS 90 lg 1) Asjaõiguskokkulepe
tegelikku võimu asja üle. 23. OMAND JA SELLE TEKKIMINE Omand isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Vallasomandi tekkimine toimub juriidiliste faktide toimel: 1) Vallasasja üleandmine 2) Peremehetu vallasasja hõivamine 3) Kaotatud vallasasja omandamine leiuga 4) Peitvara omandamine 5) Vallasasja ümbertöötamine, segamine või ühendamine 6) Igamine isik valdab vallasasja heauskselt ja katkematult 5 aasta jooksul nagu omanik 7) Loodusvilja omandamine 24. KINNISOMAND ... tekib kinnisasja kinnistusraamatusse kandmisega, ehk kinnistamisega, kusjuures tehing, millega omandatakse või võõrandatakse kinnisasja, peab olema notariaalselt tõestatud, omandamise aluseks olev testament ja abieluleping peavad aga olema tehtud seaduses sätestatud vormis
Seaduse diskpositiivsuse põhimõte: 1) Vallasasja üleandmine lepingute ja lepinguväliste kohustuste seaduses sätestatust võib 2) Peremehetu vallasasja hõivamine võlasuhte poolte või lepingupoolte kokkuleppel kõrvale kalduda, kui 3) Kaotatud vallasasja omandamine leiuga seaduses ei ole otse sätestatud või sätte olemusest ei tulene, et 4) Peitvara omandamine seadusest kõrvalekaldumine ei ole lubatud või kui kõrvalekaldumine 5) Vallasasja ümbertöötamine, segamine või ühendamine oleks vastuolus avaliku korra või heade kommetega või rikuks isiku 6) Igamine isik valdab vallasasja heauskselt ja katkematult 5 põhiõigusi. Hea usu põhimõte: võlausaldaja ja võlgnik peavad
Omandiõigus asjale tekib esmakordselt antud isikul. Nt peremeheta asja haaramine kellegi poolt. Algse omandamise viisid: 1) Occupatio- asja haaramine tahtega seda endale pidada, vallutada saab ainult mitte kellelegi kuuluvat eset. Need on: a) Asi, millel pole omanikku- metsloomad, linnud, kalad b) Asi, mis on omaniku poolt hüljatud c) Sõjasaagi omandamine d) Peitvara- asjad, mis on mäletamata aeg tagasi peidetud ja millede omanik on teadmata 5 2) Usucapio- igamine- isik saab asja omanikuks, kui on pikemat aega asja vallanud. Maatükk 2 a., muud asjad 1 a. Ei kehti, kui on saadud vägivallaga, salaja või tagasiandmise kohustusega.
· Valdus kui mingi vara on kellegi kasutada. See võib olla heauskne ja pahauskne. Iga inimene võib oma valdust kaitsta, kuid ei tohi ületada hädakaitse piire. Kinnisasjad kantakse kinnistusraamatusse. Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Ühine omand see, mis kuulub kahele või enamale isikule. Jaguneb 2 liiki: · kaasomand · Ühisomand Vallasomandi tekkimise viisid: · üleandmine · hõivamine · Leid leiutasu kuni 1/3 · Peitvara see kuulub isikule, kelle kinnise/vallasasjast vara leiti. Leiutasu on kuni ½ asja väärtusest. Erilise kultuuriväärtusega asi kuulub riigile. · Igamine tekib siis, kui isik valdab heauskselt mingit asja 5 aastat nagu omanik. Kinnisomandi tekkimine ja lõppemine: · Kinnisomand tekib kinnistusraamatusse kandmisega. (notariaalne) · Riik võib omandada kinnisasja ka hõivamisega. Kinnisomand ulatub maapinnale ja mõningal määral ka õhuruumile ja maapõuele.
Kinnisasja mõttelise osa võõrandamisel on teistel kaasomanikel selle ostueesõigus, v.a kui kaasomanik müüb selle sugulastele või vanemale. Omandiõiguse tunnustamiseks piisab, kui omanik tõendab, et tema omand on tekkinud õiguslikul teel. Vallasomandi tekkimine toimub juriidiliste faktide toimel. Sellisteks juriidilisteks faktideks, millega seadus seob omandi tekkimise on: o vallasasja üleandmine; o peremehetu vallasasja hõivamine; o kaotatud vallasasja omandamine leiuga; o peitvara omandamine; o vallasasja ümbertöötamine, segamine või ühendamine; o igamine; o loodusvilja omandamine. 1. Vallasomand tekib vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. Omandi üleminekuks peab olema õiguslik alus. 2. Vallasomand tekib hõivamisega, kui isik võtab peremehetu asja oma valdusesse tahtega saada selle omanikuks. Peremehetu on asi, kui asjal pole olnud omanikku (nt metsamarjad,
osades ühises asjad kuuluv omand Kaasomand kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjad kuuluv omand Intellektuaalne omand õigused inimese loometöö tulemusele 1. Vallasomandi tekkimine. Vallasomandi tekkimine toimub juriidiliste faktide toimel: Vallasasja ülesandmine Peremehetu vallasasja hõivamine Kaotatud vallasasja omandamine leiuga Peitvara omandamine Vallasasja ümbertöötamine, segamine või ühendamine Igamine Loodusvilja omandamine Vallasomand tekib vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. 1. Kinnisomandi tekkimine ja lõppemine. Kinnisasja omandamise tehingu vorm Kinnisomandi tekkimine ja lõppemine toimub vallasomandiga võrreldes erinevalt, siin
Igaühel on õigus oma omandit vabalt käsutada, kuid ei tohi seda teha üldiste huvide vastaselt (§ 32). Igaühel on õigus vabalt liikuda, kuid seda õigust võib looduskeskkonna kaitse huvides seadusega piirata (§ 34). Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama keskkonnale tekitatud kahju (§ 53). Igameheõigus: Maastikul liikumine, maastikel viibimine, teed ja jalgrajad, külastusmaks, loodusandide korjamine, jaht, veekogude kasutamine, kalapüük, peitvara, looduse risustamine, igaühe vastutus. INSTITUTSIOONID Keskkonnakaitse institutsioonid: keskkonna-korraldusega tegelevad riigi- ja omavalitsusasutused ning valitsusvälised organisatsioone. Keskkonnakorralduse süsteem Eestis: Riigikogu kui kõrgeim seadusandlik organ, Vabariigi Valitsus kui täidesaatva riigivõimu teostaja, Keskkonnaministeerium kui Eesti Vabariigi territooriumil riigi keskkonnapoliitikat ellu viiv kõrgeim täitevorgan.
Looduskaitseseadus Looduskaitseseaduse eesmärk on: (1) Looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilitamise, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamisega. (2) kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine Igaüheõigus Igameheõigus: Maastikul liikumine, maastikel viibimine, teed ja jalgrajad, külastusmaks, loodusandide korjamine, jaht, veekogude kasutamine, kalapüük, peitvara, looduse risustamine, igaühe vastutus 4.) Institutsioonid Keskkonnakaitse institutsioon- keskkonnakorraldusega tegelevad riigi- ja omavalitsusasutus ning valitsusväline organisatsioon. Keskkonnakorralduse süsteemi kuuluvad: Riigikogu kui kõrgeim seadusandlik organ Vabariigi Valitsus kui täidesaatva riigivõimuteostaja Keskkonnaministeerium kui Eesti Vabariigi territooriumil riigi keskkonnapoliitikat ellu viiv kõrgeim täitevorgan.
Looduskaitseseadus Looduskaitseseaduse eesmärk on: (1) Looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilitamise, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamisega. (2) kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine Igaüheõigus Igameheõigus: Maastikul liikumine, maastikel viibimine, teed ja jalgrajad, külastusmaks, loodusandide korjamine, jaht, veekogude kasutamine, kalapüük, peitvara, looduse risustamine, igaühe vastutus 4.) Institutsioonid Keskkonnakaitse institutsioon- keskkonnakorraldusega tegelevad riigi- ja omavalitsusasutus ning valitsusväline organisatsioon. Keskkonnakorralduse süsteemi kuuluvad: Riigikogu kui kõrgeim seadusandlik organ Vabariigi Valitsus kui täidesaatva riigivõimuteostaja Keskkonnaministeerium kui Eesti Vabariigi territooriumil riigi keskkonnapoliitikat ellu viiv kõrgeim täitevorgan.
Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada. Ühine omand- kuulub mitmele inimesele Kaasomand- mõttelises osas ühine Ühisomand-mitmele isikule kuuluv kindlaksmääramata osadel ühises asjas kuuluv omand Ühine omand on kaasomand kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kaasomandi osad on võrdsed. Kokkuleppe alused kasutavad. Vallasomandi tekkimine toimub juriidiliste faktide toimel. -üleandmisega -hõivamisega -leiu omandamisega -peitvara leidmisega -asja ümbertöötamisel, segamisel, ühendamisel -igamisega -loodusviljale tekib selle asjast eraldumisel Kinnisomandi üleandmiseks vajalik ainuõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud. Kui omanik on kantud kinnisturaamatusse ilma seadusliku aluseta, ei saa tema omandit vaidlustada. Omanik võib kinnisomandist loobuda, see kantakse notariaalselt kinnisturaamatusse ning selle hõivamise õigus on riigil. Kinnisomand ei ulatu maavaradele ega põhjaveele.
o Riik on erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset (ise otsustav) võimu. Riik on rahvusvahelise õiguse subjekt. Rahvas valib esindajad, riigikogu, kes kehtestab reeglid. AUS on sõltuv UK-st. Eesti suveräänsem, kuid sõltume EU otsustest. Avalik huvi kogu rahva huvides (ei saa keelata magistrali ehitamist maja juurde, lennukite lendamist üle mu maja jne). Avaliku huvi pole võimalik keelata. Leid, peitvara, aare kuulub riigile. 50% hüvitatakse riigi poolt leidjale. Illegaalne müük ja omamine on kriminaalkorras karistatav. Üldine hüve ei kuulu kellelegi, kuid selle rikkumine toob kaasa karistuse. Territooriumi laiendatud mõiste riigi territoorium teiste riikide territooriumil (saatkonnad). Laevad, mis sõidavad lipu all. Eesti territoorium atmosfääris lennu- ja kosmoseaparaatide kabiinid. Sõjalaevad avamerel
lõpetanud valdusest loobumise tahtega ( on näiteks talle kuulunud asja ära visanud). Vallasomand tekib leiu omandamisega. Isik, kes on kaotatud asja leidnud ja selle oma valdusesse võtnud, peab sellest viivitamatult teatama kaotajale või omanilule. Kui see isik on leidjale teadmata , on ta kohustatud leiust teatama politseile, kui asja väärtus ületab 50 eurot. Vallasomand tekib peitvara leidmisega. Peitvara on vara, mis on maasse kaevatud või muul viisil peidetud asi nagu kalliskivid, pärlid või väärisesemed, mille omanikku ei saa kindlaks teha. Peitvara kuulub isikule, kelle kinnis- või vallasasjast see leiti. Mõnel peitvaral võib olla ajalooline, teaduslik, kunsti- või muu kultuuriväärtus. Niisugune peitvara kuulub riigile, sõltumata sellest, kelle kinnisasjast see leiti. Sellise asja väljakaevamist peab lubama, kuid
pannud. Ketassõled on omaette sõlerühm. On ring, mis kindlasti meenutab päikest. Hoburaudsõlgi on teada vaid 25, millest 15 on leitud Eestist, 6 Roostsist, 3 Soomest ja 1 Dnepri jõe keskjooksualalt. Emailkaunistustega ehteid on põhiliselt Rooma rauaajast. Hiljem neid ei olnud. Võib- olla sellepärast, et toormaterjali ei olnud eriti ja siis läks selle tegemise oskus kaduma. Kaelavõrud on huvitavad sellepärast, et neid on avastatud täiesti omaette leidudena, nad on nagu peitvara. Kõige enam on tulnud neid välja Ida-Virumaalt Liimalast 1918. Sealt leiti ärapeidetuna 16 kaelavõru. Teine suur leid tuli Must??? külast, kust leiti ka mitmeid võrusid. Tekib küsimus, miks on kaelavõrusid peidetud. Nende läbimõõt on nii väike, et need ei mahu normaalsele inimesele kaela. Vilsandi saarelt on leitud üks Rooma münt. Alulinna juures soos leiti kaevates suur kogus esemeid: kirved, sirbid, odaotsad, mõõgad jms. need on
Omandi kaitse - Omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Omandiõiguse tunnustamiseks piisab, kui omanik tõendab, et tema omand on tekkinud õiguslikul teel. Vallasomand - Vallasomandi tekkimine toimub juriidiliste faktide toimel. Sellisteks juriidilisteks faktideks on näiteks: vallasasja üleandmine , peremehetu vallasasja hõivamine (§ 96), kaotatud vallasasja omandamine leiuga (§ 98-101.1), peitvara omandamine (§ 103-105), igamine - kui isik valdab vallasasja heauskselt ja katkematult 5 a jooksul nagu omanik saab ta asja omanikuks. Kinnisomand - ulatub maapinnale ning õhuruumile ja maapõuele allpool, sügavuseni ja kõrguseni, milleni ulatub omaniku huvi kinnisasja kasutamisel. Kinnisomand ei ulatu maavaradele, mille loetelu sätestab seadus. Ühe kinnisasja piires olev veekogu kuulub omanikule. Maatükil kasvav mets ja muu looduslik taimestik on kinnisasja omaniku omandis.
Kui leidja ei ole asja veel omandanud, saab omanik asja või seda asendava raha tagasi, kui ta hüvitab vajalikud kulutused ja maksab leidjale leiutasu. Leiutasu määratakse leidja ja omaniku kokkuleppel. Vaidluse korral määrab leiutasu kohus, kuid mitte suuremas kui ühe kolmandiku ulatuses leiu väärtusest, millest on maha arvatud leidja poolt leiuga seoses tehtud vajalikud kulutused. Leiutasu ei saa nõuda, kui leidja rikub teatamiskohustust või kui ta leidu varjab. Peitvara on maasse kaevatud või muul viisil peidetud raha või väärtasi nagu kalliskivid, pärlid või väärismetallid, mille omanikku ei saa kindlaks teha. Peitvara kuulub isikule, kelle kinnis või vallasasjast see leiti. Peremehetu looduslik või ajaloolise, teadusliku, kunsti või muu kultuuriväärtusega asi kuulub riigile, sõltumata sellest, kelle kinnisasjast see leiti. 4. Igamine
37 · vallasasja üleandmisega võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale · hõivamisega kui isik võtab peremehetu asja oma valdusesse tahtega saada selle omanikuks · leiu omandamisega isik, kes on kaotatud asja leidnud ja selle oma valdusesse võtnud, peab sellest viivitamatult teatama kaotajale või omanikule · peitvara leidmisega kuulub isikule, kelle kinnis- või vallasasjast see leiti · asja ümbertöötamisel, segamisel, ühendamisel kui keegi töötas heauskselt ümber võra vallasasja, kuulub see asi ümbertöötajale, kui töö on väärtuslikum esialgsest asjast. · igamisega kui isik valdab vallasasja heauskselt ja katkematult viie aasta jooksul nagu omanik · loodusvilja omandamisel heina äraniitmine jne
annaabi.ee 
