VÕRTSJÄRVE LOOMASTIK (0)

1 Hindamata

VÕRTSJÄRVE
LOOMASTIK
Koostanud: ... 2013
VÕRTSJÄRV
 Asub LõunaEestis
 Eesti suurim sisejärv
 Pikkus ligikaudu 35 km, järve keskmine sügavus 2.8
m, pindala 270 km2
 Järv pakub tööd kalameestele ning sealt leiab ka
harrastuskalureid
 Puhkuse veetmiseks sobiv paik (Vehendi, Vaibla,
Kivilõpe ja Tamme)
 Võrtsjärv on koduks paljudele loomaliikidele.
 Võrtsjärve loomastik on mitmekesine ning liigirohke.
ZOOPLANKTON
 Zooplankton ehk loomne hõljum on
mikroskoopilised, vabalt järves või meres
ujuvad loomad
 Toituvad detriidiosakestest, bakteritest või
teistest zooplanktoni isenditest ja vetikatest
 Peamiseks toiduks kalamaimudele
 Eristatakse ainurakset ehk protozooplanktonit ja
hulkrakset ehk metazooplanktonit
ZOOPLANKTON
Metazooplanktoni tähtsaimad rühmad on
keriloomad, vesikirbulised ja aerjalalised
Protozooplankterite hulka kuuluvad
ripsloomad ehk tsiliaadid , viburloomad ja
juurjalgsed
Võrtsjärves on kindlaks tehtud 268
metazooplanktoni taksonit: keriloomi 172,
vesikirbulisi 47, aerjalgseid 14, ainurakseid
ehk protiste 34 ja rändkarbi purjukvastne
PÕHJALOOMASTIK
 Põhjaloomastik ehk zoobentos hõlmab selgrootuid
loomi, kes vähemalt osa aega oma elutsüklist elavad
põhjasette sees, selle pinnal või veekogu põhjas
olevatel esemetel ja veetaimedel
 Võrtsjärves on enim uuritud vaid makrozoobentost –
loomi, kelle pikkus on üle 1 – 2  mm, sest neid saab
ka palja silmaga näha
 Submikroskoopiliste, väikseimate hulkraksete
loomade (meiobentose) ja üherakuliste põhja
zooprotistide (mikrozoobentose) kohta andmed
puuduvad
PÕHJALOOMASTIK
 Domineerivad põhiliselt eutroofsetele järvedele iseloomulikud
rühmad: surusääsklased ehk hironomiidid ja väheharjasussid
ehk oligoheedid. Põhjaloomade üldine arvukus on aga oluliselt
vähenenud.
 Surusääsklased on Võrtsjärve põhjaloomastikus liigirikkaim.
Nende vorme on järves eristatud umbes 150. Surusääsklaste
vastsed ja nukud moodustavad arvuliselt üle poole Võrtsjärve
makrozoobentosest
 Väheharjasusse on järves ligikaudu 54 liiki
 Limuseid on Võrtsjärvest registreeritud kokku 70 liiki, neist 34
liiki on teod ja 36 karbid . Tigudest on järves kõige laiemalt
levinud väikesed sulgteo perekonna liigid. Väikestest
karpidest teatakse herneskarplasi. Suurtest karpidest on
tuntud kiiljas jõekarp ja harilik järvekarp
PÕHJALOOMASTIK
 Põhjaloomad söövad settinud orgaanilist ainet ja sellega seotud
mikroobe, vetikaid, planktonloomi, suurtaimede kudesid ja üksteist
 Aitavad kaasa orgaanilise aine mineraliseerimisele ja töötavad vastu
selle kuhjumisele veekogu põhja.
 Põhjaselgrootud lagundavad detriiti, süües suuremaid toiduosakesi
ja purustades neid mehaaniliselt peenemateks osakesteks
 Põhjaloomad puhastavad otseselt vett planktonorganismidest,
bakteritest ning surnud loomade ja taimede jäänustest
 Põhjaloomad aitavad kaasa hapnikurikkama vee toomisele
sügavamatesse settekihtidesse ja kiirendavad viimaste
mineraliseerumist. Samuti on põhjaloomad toiduks
bentostoidulistele kaladele ning paljudele veelindudele
KALASTIK
 Võrtsjärves ja selle sissevoolude suudmetes elab
praegu püsivalt üks sõõrsuuliik ( ojasilm ) ja 31 kalaliiki
 Viimaseil kümnendeil on Võrtsjärves üsna arvukad
olnud tint , kiisk ja viidikas
 Võrtsjärve peamised töönduskalad viimasel
kümnendeil on latikas , koha, angerjas ja haug .
Järgnevad säga, ahven ja luts . Vahel satuvad
püünistesse ka säinas, koger , linask ning hõbekoger,
peenkalast satub vähesel määral nurg ja kiisk.
Ülejäänud kalaliike näiteks vimba , vingerjat ja
trullingut püütakse vaid juhuslikult või üldse mitte,
neist säga ja tõugjas on täieliku kaitse all
KALASTIK
 Võrtsjärve kalad saab marja heitmise poolest jagada nelja
rühma:
 Suurim neist on fütofiilsete ehk taimelembeste kalade rühm,
kes koeb marja elusate või surnud taimede lehtedele, vartele
ja juurtele (nt. haug, särg, latikas, koger, mudamaim,
hõbekoger, hink ja säga)
 Litofiilid ehk kivilembesed kalad lasevad marja kividele,
kruusale ja kõvale liivapõhjale (jõeforell, ojasilm, võldas, turb,
lepamaim, peipsi siig).
 Fütolitofiilide ehk taimekivilembeste kalade rühma kuuluvad
liigid (ahven, koha, kiisk, tint, säinas) võivad kudeda nii
taimedele kui ka kividele, kruusale ja liivale
 Poolpelagofiilseid ehk poolavaveelembesi kalu esindab
Võrtsjärves vaid luts
LINNUD
 Võrtsjärvel ja selle lähiümbruses on määratud 214 linnuliiki, kellest
kindlaid haudelinde on 139 liiki (sh 56 vahetult järvel), 14 liiki on
suvised toitekülalised ja 61 liiki on läbirändajad
 Liigirikkaimad linnuseltsid on kurvitsalised (17 liiki), värvulised
(15) ja hanelised (12). Ujuparte on järvel kuni 7 liiki, kuid
arvukamalt pesitsevad ainult sinikael part ja rägapart
 Ainus Võrtsjärvel pesitsev röövlind on rooloorkull
 Viimase 30 aasta jooksul on Võrtsjärve linnustikus toimunud
olulisi muutusi. Lisandunud on hulk uusi liike: veelindudest
kormoran, kühmnokkluik, viupart ja hõbekajakas, värvulistest roo
ritsiklind, sooroolind, roohabekas ja kukkurtihane. Kadumas on
mitu lamminiitudele tüüpilist kurvitsaliiki, nagu tutkas , mustsaba
vigle ja punajalgtilder
 Võrtsjärv on üks rahvusvaheliselt tähtsamaid ohustatud linnuliigi –
väikekoskla rändepeatuspaiku rändeteel, kevadeti peatub sel alal
kuni 1000 ja sügiseti kuni 3500 isendit
KAHEPAIKSED
 Kahepaiksetest on Võrtsjärves ja selle
kaldaalal leitud kuus liiki ning järve valgala
veekogudel täiendavalt kolm liiki
 Peaaegu kõikides kaldabiotoopides võib
kohata rohu, raba ja kärnkonna
 Rohelised konnad on samuti  järves esindatud
 Võib leida ka tähnikvesilikku, kes elab
Võrtsjärve kaldaala tiikides ja vaikse vooluga
kraavisoppides
 Võrtsjärve vesikonnas Tänassilma jõe ligidalt
on leitud harivesilikku, kes Eestis muidu on
haruldane
ROOMAJAD
 Võrtsjärve ümbrusest on leitud kolme liiki
roomajaid:
 Arusisalikku
 Vaskussi
 Rästikut
IMETAJAD
 Võrtsjärve kaldaalal võib kohata metskitse,
põtra, metssiga , oravat, metsnugist, hunti,
ilvest, rebast, kährikut, harva isegi karu ja teisi
imetajaid
 Võrtsjärve lähiümbruses leidub veel vesirotte,
mügrisid, nirke ning tuhkruid
 Mingi ilmumine Võrtsjärve kaldabiotoopidesse
hävitas ondatra peaaegu täielikult ning praegu
esineb ondatrat harva ja üksikute
pesakondadena vaid järve suuremates
roostikes ja valgala väikejärvedes
 Kaitstavatest imetajatest on Võrtsjärv tähtis
saarma KeskEesti asurkonna püsimisel
TÄNAN KUULAMAST!

Document Outline

VÕRTSJÄRVE LOOMASTIK
VÕRTSJÄRV
ZOOPLANKTON
Slide 4
PÕHJALOOMASTIK
Slide 6
Slide 7
KALASTIK
Slide 9
LINNUD
KAHEPAIKSED
ROOMAJAD
IMETAJAD
TÄNAN KUULAMAST!

.PPT Laadi alla originaalfail 14 lk · .ppt · 9 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-03-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti

9 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

leighton Õppematerjali autor

Hüdrobioloogia ppt Võrtsjärve loomastikust.

Hüdrobioloogia Võrtsjärv loomastik kalastik zooplankton imetajad põhjaloomastik linnud kahepaiksed roomajad

Sarnased õppematerjalid

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

528

doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused  Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste  Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l

Keskkonnakaitse ja säästev areng