Tal on veel silmtäpp mille abil ta liigub valguse poole ja liikumiseks on tal kaks viburit. Kasvukoht ja toitumine Koppvetikas elab väikestes mageveekogudes ja isegi lompides. Toituvad fotosünteesides. Levik väga tavaline vetikas kogu maalimad. Sageli esineb massiivselt põhjustades väiksematel veekogudel õitsenguid. Keermikvetikas: Keermikvetika ehitus Kõige lihtsama ehitusega hulkraksed vetikad on niitjad. Keermikvetikas on samuti niitvetikas. Ta ei kinnitu kuskile, vaid hõljub vees vabalt. Tema rakkud moodustavad pikki niite. Kasvukoht ja toitumine: Keermikvetikas elab tavaliselt magedaveelistes veekogudes: järvedes ja tiikides. Ta hõljub vabalt veekihis ringi. Keermikvetikat mikroskoobis vaadates on näha rohelisi linte kloroplaste. Ta rakkudes on spiraalselt keerdunud kloroplastid. Nende kaudu toimubki fotosüntees. Levik: Keermikvetikas on sage kõikjal maailmas, sage ka Eestis.
Hulkraksed vetikad NIITJAD ROHEVETIKAD Vesijuus · Kasvab jahedaveelistes jõgedes ja ojades. · Selle üksik niit on mikroskoopiline. · Tavaliselt kasvab koos sadu vetikaid. · Kinnituvad otsa pidi veealustele esemetele ja lehvivad veevoolus. · Iga vesijuukse rakus, v.a. kõige alumises, on vöökujuline kloroplast. · Paljuneb mittesuguliselt või suguliselt. Keermikvetikas · On ka niitvetikas · Ei kinnitu kuskile, vaid hõljub vees vabalt. · Mikroskoobis, on rakkudes näha spiraalselt keerdunud kloroplaste. Karevetikad · Nende niitjas tallus on harunenud. · Elavad magevetes, madala soolsusega Läänemeres. · Kinnituvad veealustele kividele, paeplaatidele jm. · Sageli kasvab koos tuhandeid vetikaniite (Nii moodustavad nad rohelisi põõsasjaid kogumikke.) · Nende vohamine näitab toitainete rohkust vees, st. vee saastumist. PRUUNVETIKAD
Paari-kolmemillimeetrise läbimõõduga. Eriti liigirohke ja arvukas on perekond Anabaena Peipsi Suurjärves. Ohtralt esineb ka väga väikestest rakkudest koosnevad kolooniaid perekondadest Aphanocapsa, Aphanothece ja Cyanodictyon; neist paljud on seni liigini määramata. Ränivetikad on liikide arvult olnud planktonis ülekaalus peaaegu viimase kümnendini, mil neid on hakanud ületama sinivetikad. Peipsi karakterliik on Aulacoseira islandica, suhteliselt suurte mõõtmetega jahedalembene niitvetikas. Ta on praegu üks dominante Skandinaavia järvedes, Laadogas, Äänisjärves ning Põhja-Ameerika suurtes järvedes. Rohevetikad konkureerivad planktonis liikide arvult kahe eelmise rühmaga. Biomassilt on nad kolmandal või neljandal kohal, jäädes vahetevahel alla neelvetikatele. Arvukad on perekonnad Scenedesmus ja Pediastrum. (J. Haberman, T. Timm, A. Raukas, 2008) 2.4 Zooplankton Zooplankton on vees vabalt hõljuvate loomakeste zooplankterite kogum. Tegemist on nn
pleurokokk vibureid ei ole, emakoloonia sees tekivad elab õhu käes, vees hukkub. tütarkolooniad. Paljuneb pooldudes. Pleurokoki rakud asuvad sageli mitmekaupa koos 15. Kuidas hulkraksed vetikad paljunevad? Näited vetikatest. Näited. Rohevetikad ( rakkudes kloroplast): vesijuus niitjas, kinnituvad otsapidi veealustele esemetele. Paljuneb mittesuguliselt eostega või ka sugurakkude ühinemise teel suguliselt. keermikvetikas ka niitvetikas, aga hõljub vees. karevetikad niitjas tallus harunenud. Kinnituvad veealustele esemetele. rohevetikad Pruunvetikad. Aainult silmaga nähtavad organismid, s.t. makroskoopilised, kasvavad jahedate merede rannikuvetes 6-15m sügavusel: Põisadru lintjas tallus haruneb korduvalt kaheks. Kinnitub merepõhja haardkettaga. Paljuneb suguliselt. pruunvetikas Põisadru õhupõiekesed
tütarkolooniad. Paljuneb pooldudes. Pleurokoki rakud asuvad sageli mitmekaupa koos http://www.miksike.ee/elehed/8klass/1mikroskoopilinemaailm/8-2-22-1.htm 15. Kuidas hulkraksed vetikad paljunevad? Näited vetikatest. Näited. Rohevetikad ( rakkudes kloroplast): vesijuus niitjas, kinnituvad otsapidi veealustele esemetele. Paljuneb mittesuguliselt eostega või ka sugurakkude ühinemise teel suguliselt. keermikvetikas ka niitvetikas, aga hõljub vees. karevetikad niitjas tallus harunenud. Kinnituvad veealustele esemetele. rohevetikad http://veeb.tallinn.ee/keskkond/vesi_2.php Pruunvetikad. Aainult silmaga nähtavad organismid, s.t. makroskoopilised, kasvavad jahedate merede rannikuvetes 6-15m sügavusel: Põisadru lintjas tallus haruneb korduvalt kaheks. Kinnitub merepõhja haardkettaga. Paljuneb suguliselt. pruunvetikas
annaabi.ee 
