Peipsi järve elustik ESITLUS (0)

Sarnased õppematerjalid

14

docx

Peipsi järve elustik (referaat)

TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Loodusteaduste osakond Triin Rannak PEIPSI JÄRVE ELUSTIK Referaat Juhendaja: Henn Kukk Tallinn 2012 Sisukord SISSEJUHATUS Eestis on arvukalt siseveekogusid ­ rohkem kui 1200 järve ja paisjärv, ligikaudu 1750 jõge, oja ja magistraalkraavi, vähemalt 3000 suuremat allikat, lisaks teadmata arv mitmesuguseid alalisi ja ajutisi väikeveekogusid. (A. Järvekülg, 1994) Teen oma referaadi ühest Eesti suurima järve ­ Peipsi järve - elustikust. See tekitas minus huvi tänu oma suurusele ning väärtusele. Materjale võtan raamatutest ning Internetist. 1 PEIPSI JÄRV Peipsi järv koosneb kolmest osast. Põhjapoolne, kõige suurem ja sügavam on Peipsi järv

Hüdrobioloogia

80

docx

Eesti elustik ja elukooslused konspekt

1.Soome 31% -sademed 2.Eesti 21% (suuremad, kui 1ha soid 9836) -orgaanilise aine hulk 3.Iirimaa 17% -pinnamood 4.Rootsi 16% -lähtekivim 5.Kanada 14% 5.Indoneesia 13,6% Eestis on kõige enam soid Alutagusel, Peipsi ääres, Võrtsjärve nõos, Soomaal, Vahe-Eesti põhjaosas, Lääne-Eesti madaliku sisemaalises osas Soodevaesed piirkonnad on: Lõuna-Eesti, Pandivere kõrgustik, suhteliselt vaene ka Pärnu madaliku põhjaosa Lääne-Eesti rabad Ida-Eesti rabad -järsu rabarinnakuga -kumer -keskosa tasane -vee äravool hea

Eesti elustik ja elukooslused

528

doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

liigilises koosseisus ja dünaamikas, zooplanktoni hulga drastiline vähenemine, vee läbipaistvuse vähenemine, kaldavee reostuse suurenemine ja mudastumine.  Kalakoelmute mudastumise tõttu on kalade sigimistingimused halvenenud.  Roostike vohamise, luhtade võsastumise ja jõesuudmete kinnikasvamise tõttu on kalade pääs koelmutele takistatud. Järv on risustunud vette jäetud nakkevõrkudega, mis mitte ainult ei reosta järve surnud kaladega, vaid muudavad ka elustikukooslusi (võrgud on kinnituskohaks näiteks rändkarbile).  Kalade looduslik rändetee on inimese poolt (hüdroelektrijaama) tammidega tõkestatud. 19. Vääriselupaikade kaitse puudulikkus erametsades  Erametsas on vääriselupaiga kaitsmine vabatahtlik, selleks on võimalik taotleda riigipoolset toetust.  Lageraie hävitab metsa vääriselupaiga, sest kaob mets kui elupaik

Keskkonnakaitse ja säästev areng

Meedia

Kommentaarid (0)