..............................................................................lk4 Jõulumäe tervisespordikeskuse matkarada........................................................................................lk4 Kabli linnujaam.................................................................................................................................lk4 Kabli, Lemme ja treimani rannad......................................................................................................lk4 Kaisma terviserada............................................................................................................................lk5 Kihnu saar..........................................................................................................................................lk5 Pärnu muul........................................................................................................................................lk5 Pärnu rannaniidu looduskaitseala........................
Koostasin selle töö, sest ma ei käinud Pärnus klassiekskursioonil. Töö eesmärgiks on tutvuda Pärnu ning Pärnu erinevate vaatamisväärsustega. Üldiseloomustus Pindala 4 806,68 ruutkilomeetrit Elanike arv: 89 343 asustustihedus: 18,9 Linnad: Kilingi-Nõmme (2220 el.), Pärnu (44 978 el.), Sindi (4157 el.); alevid: Pärnu-Jaagupi (1356 el.), Vändra (2652 el.), Tootsi (1323 el.); vallad: Are, Audru, Halinga, Häädemeeste, Kihnu, Kaisma, Koonga, Paikuse, Saarde, Sauga, Surju, Tali, Tori, Tõstamaa, Tahkuranna, Varbla, Vändra. Vallad: Are vald, Audru vald, Halinga vald, Häädemeeste vald, Kaisma vald, Kihnu vald, Koonga vald, Lavassaare vald, Paikuse vald, Saarde vald, Sauga vald, Surju vald, Tahkuranna vald, Tootsi vald, Tori vald, Tõstamaa vald, Varbla vald, Vändra alevvald, Vändra vald 2 Rahvastik
Vallal on 28 km pikkune Pärnu jõe piir, 14 km pikkune Navesti jõe piir, 11 km pikkune Halliste jõe piir ja 9 km pikkune Raudna jõe piir. Jõed on aeglase vooluga, kevaditi toimub Riisal Halliste ja Raudna jõe ühinemiskohas üleujutus, mis haarab enda alla kuni 100 km2 suuruse maa-ala. Joonis 1. Valla paiknemise skeem 2. Valla piirid käesoleval hetkel Tori valla üldsuurus moodustab ca 5,87% Pärnumaa valdade pindalast. Vald piirneb Paikuse, Sauga, Are, Kaisma, Vändra ja Tootsi vallaga ning Sindi linnaga Pärnumaa valdadest ja Viljandimaalt Kõpu, Suure-Jaani ja Vastemõisa vallaga. Tänased valla piirid on sisuliselt endise Tori külanõukogu piirid. Joonis 2. Tori valla piirid Omavalitsusüksuse piir Riigipiir/kontrolljoon 3. Valla alade kuuluvus 20. sajandi esimesel poolel 1917.a. kuulusid valla osad Venemaale. 1918-1928.a. kuulusid valla osad Saksa okupatsioonile (vaata joonis 3). Joonis 3
Paide 53. Roosna-Alliku 54. Türi 55. Väätsa 56. Kullamaa 57. Lihula 58. Noarootsi 59. Nõva 60. Oru 61. Ridala 62. Risti 63. Taebla 64. Haljala 65. Kadrina 66. Laekvere 67. Rakke 68. Rakvere 69. Rägavere 70. Sõmeru 71. Tamsalu 72. Tapa 73. Vihula 74. Vinni 75. Viru-Nigula 76. Väike-Maarja 77. Ahja 78. Kanepi 79. Kõlleste 80. Laheda 81. Mikitamäe 82. Mooste 83. Orava 84. Põlva 85. Räpina 86. Valgjärve 87. Vastse-Kuuste 88. Veriora 89. Are 90. Audru 91. Halinga 92. Häädemeeste 93. Kaisma 94. Kihnu 95. Koonga 96. Lavassaare 97. Paikuse 98. Saarde 99. Sauga 100.Surju 101.Tahkuranna (Uulu) 102.Tootsi 103.Tori 104.Tõstamaa 105.Varbla 106.Vändra vald 107.Vändra alev 108.Juuru 109.Kaiu 110.Kehtna 111.Kohila 112.Käru 113.Märjamaa vald 114.Raikküla 115.Rapla 116.Vigala 117.Järvakandi 118.Kaarma 119.Kihelkonna 120.Kärla 121.Laimjala 122.Leisi 123.Lümanda 124.Muhu 125.Mustjala 126.Orissaare 127.Pihtla 128.Pöide 129.Salme 130.Torgu 131.Valjala 132.Alatskivi 133.Haaslava 134
riigirüüt fasistliku pertei kätte. demokraatlikud 5.Iseloomusta liberalismi, konservatismi, sotsialismi, kommunismi, faismi, ja natsionaalsotsialismi petusi. Liberaalid pooldasid uuenduste vastuvtmist ning nad kaitsesid isikuse vabadusi ja vabaturumajandust. Konservatism alalhoidlikus, traditsioonilisi vaateid silitav ja ajaloolist jrjepidevust thtsustav poliitiline petus.(konservatiivid ei tormanud kike muutma vaid otsisid tuge mineviku kogemustest. 19. Saj lppul hakkasid nad ha rohkem kaisma vaba turgu ning pooldama riigi mittesekkumist majandusellu.) Sotsialistide arvates pidi riik toetama abivajajaid. nad lootsid saavutada hiskonda, kus elanike vahel ei ole suurt varalist ebavrdsust. Kommunism poliitiline petus, mis pab saavutada sotsiaalset vrdsust proletariaadi diktatuuri kehtestamise abil ja mille eesmrgiks on klasside ja eraomanditeta hiskond.(kommunistide arvates oli ajaloo liikumapanevaks juks klassi vistlus, kus tohib kasutada kiki vahendeid : relva abil vimu haarata.)
5. Kuidas tagatakse loomorganismi sisekeskkonna stabiilsus? Siseraku stabiilsus kindlustatakse neuraalse ja humoraalse regulatsiooniga. 6. Milliseid eluslooduse omadusi saame uurida alles liigilisel tasemel? Sise- ja välisehitus, talitluste eripära, kromosoomides paiknev spetsiifiline geenide kogum, kindlad nõudlused elukeskkonnale. 7. Tooge populatsioonide ja ökosüsteemide näiteid. 1) Populatsioon: põdrad kooli metsas, konnad Kaisma järves. 2) Ökosüsteem: järv, meri, mets. 8. Miks loetakse biosfääri kõige kõrgemaks eluslooduse organiseerituse tasemeks? Hõlmab kogumaad ümbritsevat elu sisaldavat kihti. 1.3 1. Mis on bioloogia uurimisobjektid? Biomolekulid, rakud, organismid, populatsioonid, liigid ja ökosüsteemid. 2. Missugune fakt on teaduslik? Teadmised, mis on teadusliku meetodi abil korduvalt kinnitust leidnud. 3. Kuidas jõutakse teadusliku teooriani?
Vooluveed p6hj. lubjakivide lahustumise t6ttu karsti tekivad maa-alused j6ed, koopad, karstilehtrid, langatused. *Suletud karst-koopad, maa-alused j6ed. *Avatud-langatused, lehtrid. Nt: tuhala karstiala (N6iakaev) => karstiallikas Pae karstiala Pirita j6eorvus palju karstin2htusi *J2rvesid v2ga v2he (vesi kaob l6hedesse 2ra) Suuremad mandrij22 tekkelised j2rved: -Ylemiste j2rv (juuakse j6gedest vett) -Maardu j2rv *L6una pool on sooj2rvesid -Velise j2rv, Kaisma j2rv. *Kliima: kuulub L22ne-Eesti kliima valdkonde, kus ilmastikku m6jutavad L22ne-ja Loode 6humassid. Tugev tuulesus, sademete hulk kasvab l22nest itta. Ilmastiku mandrilisus suureneb Ida-ja L6una suunas. *Muld ja taimkate: Muldade l2htekivimiks on valdavalt lubjarikas moreen. Mist6ttu nad on toitainete rikkad. Sageli 6hulised kivised ja p6uakartlikud(sest sademed kaovad maa alla, kuna seal on karst). Valdavad r2hkmullad. (Paekivisodi, toitainete rikas).
Teed: kokku 129,1 km, millest erateid 83,7 km ja vallateid 38,0 km Maakonnakeskusest Rapla linnast asub Juuru alevik kirde suunas 15 km kaugusel ning pealinnast Tallinnast lõuna suunas 55 km kaugusel. Lähimad raudteejaamad on Rapla 13 km ning Hagudi 13 km. Järvakandi vald asub Rapla maakonna keskusest 28 km, Tallinnast 78 km, Pärnust 60 km kaugusel, seega võib Järvakandit nimetada ka Eesti keskmeks. Järvakandi valda ümbritseb Kehtna vald. Lähimad vallad on Kaisma, Vändra, Raikküla ja Märjamaa vald. Järvakandi valda läbib TallinnRaplaKerguVändra vabariikliku tähtsusega maantee, mis Alustes ühineb RakverePärnu maanteega. Järvakandi vallale omastati 2006.a "Vastutustundliku Ettevõtluse Toetaja 2005" tiitel. Järvakandi vald kuulub LEADER programmi raames MTÜ Roheline Jõemaa Koostöökogusse. 01. juuni 2009 seisuga elab Järvakandis 1435 elanikku. Nendest mehi on 639 ja naisi 796. Kaiu vald
58,15 ha, kaske 5,55 ha. Looduslikule uuenemisele kaasaaitamine külviga 4,30 ha - ja istutusega 22,77 ha. Riigimetsa Majandamise Keskus [http://www.rmk.ee/teemad/metsamajandamine/metskonnad/parnumaa-metskond] (24.10.2011) 5 Vändra Metskond (Joonis nr. 2) ÜLDINFO Vändra metskonna üldpindala on 99 253 ha ja metsamaa moodustab sellest 56%. Vändra metskond hõlmab Keskkonnaministeeriumi hallatavaid riigimetsi Are, Audru, Halinga, Kaisma, Kihnu, Koonga, Lavassaare, Paikuse, Saarde, Sauga, Surju, Tori, Tõstamaa, Varbla . RiigimetsaMajandamiseKeskus [http://www.rmk.ee/teemad/metsamajandamine/metskonnad/vandra-metskond] (24.10.2011) LOODUSLIKUDTINGIMUSED Vändra metskonna territoorium jaguneb Lääne-Eesti madaliku ja Soomaa maastikurajooni vahel. Lääne-Eesti madaliku maastiku eripäraks on väga mitmekesiste rannatüüpide esinemine rannavööndis ja Soomaale on loomulikult iseloomulikud jääpaisjärves ladestunud
põhjaosa olid vee all. Kolm päeva pärast tormi kulminatsiooni, kui kohalikud omavalitsused olid jõudnud esialgsed tormikahjud kokku lugeda, võis aimu saada katastroofi ulatusest. Näiteks Suigu külalistemaja kaotas kolmandiku katusest. Halinga söökla katus osaliselt purustatud. Häädemeeste hooldekodul enamik katusest läinud, samuti tugevad kahjustused perearstikeskuse, lasteaia ja valla arvutiklassi katusel, pumbajaam rivist väljas, kilomeetrite kaupa teid läbimatud. Kaisma katlamaja elektrimootorid üle ujutatud. Kihnus hävis sadam ja üle 1000 tihumeetri metsa. Kilingi-Nõmme haigla katus purustatud, tänavatel maha langenud laternapostid, gümnaasiumi ümber vedelemas purustatud akende killud. Paikusel kanalisatsioonisüsteem ummistunud, politseikooli ja kohaliku kooli võimla katus rikutud, kahjustada saanud kalmistu ja välivalgustusvõrk. Pärnu linnas kannatada saanud suures ulatuses linnavara, sealhulgas Niidupargi ühiselamu,
aasta seisuga 5322 kodanikku. Ettevõtte laienedes suureneb see arv aga 90929 inimesele, kes elavad Pärnu maakonna erinevates valdades. Pärnu maakonna elanikud Are 1380 Tahkuranna 2241 Audru 5322 Tori 2647 Halinga 3461 Tõstamaa 1591 Häädemees 3158 Varbla 1037 te Vändra Kaisma 577 2619 vald Kihnu 635 Lavassaare 569 Koonga 1328 Tootsi 932 Vändra Paikuse 3635 2736 alev Saarde 5015* Sindi 4270 Sauga 3284 Pärnu 43389 Surju 1103 Kokku 90929
Põlva Vhandu 88 8 71 42 614 3047 2121 Põlva Värska 88 7 109 48 459 4234 1743 Pärnu Audru 85 12 54 205 1479 3805 1814 Pärnu Bolsevik 85 16 57 244 805 4399 767 Pärnu Edasi 85 30 140 275 1048 5362 1845 Pärnu Halinga 85 21 70 344 855 4527 1621 Pärnu Häädemeeste 85 12 169 252 655 4004 1120 Pärnu Kaisma 85 18 117 251 578 4289 583 Pärnu Kalevipoeg 85 21 88 191 451 3883 677 Pärnu Nmme 85 9 38 184 921 3302 2151 Pärnu Oidremaa 85 20 115 207 1091 3487 1722 Pärnu Pärivere 85 12 42 219 1068 3686 1568 Pärnu Pärnje 85 17 81 207 836 4055 458 Pärnu Soontagana 85 18 165 208 712 3852 2243
Põlva Vōhandu 88 8 71 42 614 3047 2121 Põlva Värska 88 7 109 48 459 4234 1743 Pärnu Audru 85 12 54 205 1479 3805 1814 Pärnu Bolsevik 85 16 57 244 805 4399 767 Pärnu Edasi 85 30 140 275 1048 5362 1845 Pärnu Halinga 85 21 70 344 855 4527 1621 Pärnu Häädemeest 85 12 169 252 655 4004 1120 Pärnu Kaisma 85 18 117 251 578 4289 583 Pärnu Kalevipoeg 85 21 88 191 451 3883 677 Pärnu Nōmme 85 9 38 184 921 3302 2151 Pärnu Oidremaa 85 20 115 207 1091 3487 1722 Pärnu Pärivere 85 12 42 219 1068 3686 1568 Pärnu Pärnjōe 85 17 81 207 836 4055 458 Pärnu Soontagana 85 18 165 208 712 3852 2243
sekundaarnimed: Sauga, Kasari; sekundaarnimed: Aadria meri (Aadria o järvenimed = limnonüümid: linna järgi); primaarnimed: Mustjärv, Valgjärv, o soonimed = helonüümid; Pühajärv; primaarnimed: Suursoo; sekundarnimed: Kaisma järv jne; sekundaarnimed: Kareda, Lihula raba; mäenimed = oronüümid, sh muud pinnavormid (orud, nõlvad, kõrgendikud); koopanimed = speleonüümid. maastikunimed: põllunimed = akronüümid, heinamaade, karjamaade, metsade jne nimed. maa-alade nimed: saared, neemed, poolsaared, rannad, loodusalad; muude objektide nimed: rajatised (nt staadion, sadam), ehitised (nt veski, kõrts), peatused (nt rongi või bussi)
annaabi.ee 
