ühenduse välisilmaga. Maksimaalse üleujutuse korral moodustub ca 175 km² suurune veeväli, mille laius ulatub kohati 7-8 kilomeetrini. Kuna Soomaa on jõgederohke kant, siis on kanuumatk parim moodus selle metsiku piirkonna omapäraga tutvust teha. Lisaks on võimalik korraldada ka öiseid kanuumatku ja õhtuseid koprasafari matku, samuti haabjamatku. Soomaa rahvuspargis on mitmed matkarajad, nagu Riisa õpperada, Ingatsi matkarada ja Keskuse koprarada. Ingatsi matkarada Raja pikkus: 3.1 km (edasi - tagasi). Kaugus Riisa Rantsost 2,5 km Kestvus: 1,5 tundi Ingatsi matkarada algab Karusekoselt ja kulgeb piki metsasihti Kuresoo rappa. Raja algusosa läbib kilomeetrisel lõigul lodumetsa. Matkarajast vasakule jääb latieas lodumets ja paremale kunagise Vastemõisa metskonna raielank. Peale kilomeetrist käimist jõuab rada Kuresoo rabarinnakuni ja tõuseb Kuresoo rabale. Olles jõudnud üles rabale on võimalik 8-
...................lk-5 Soomaa rahvuspark Seotud objektid Meiekose lõkkekoht, Karuskose metsavahi lõkkekoht, Mulgi heinamaa, Kuuraniidu lõkkekoht, Oksa lõkkekoht, Hüpassaare Lõkkekoht lõkkekoht, Ruunaraipe lõkkekoht, Läti lõkkekoht, Öördi järve lõkkekoht Matkarada Tõramaa puisniidu matkarada (1,5 km) Muu Oksa ait Teabepunkt RMK teabepunkt Soomaa rahvuspargi keskus Koprarada (1,5 km), Meiekose õpperada (2,8 km), Ingatsi õpperada (4,2 km), Riisa õpperada (5 km), Lemmjõe õpperada (4,6 km), Õpperada Kuuraniidu õpperada (1 km), Hüpassaare õpperada (5 km), Öördi järve õpperada (1,4 km) Soomaa rahvuspark on loodud suurte rabade, lamminiitude, metsade ja kultuuripärandi kaitseks Vahe-Eesti edelaosas. 390 km² suurune Soomaa rahvuspark paikneb Pärnu ja Viljandi maakondade piiril ulatuslikul aktiivsest inimtegevusest puutumatul alal.
Soomaa mitmekesine loodus, omapärane rippsilla ja ühepuulootsiku kultuur ning viis aastaaega on muutnud selle paiga populaarseks. Soomaa Külastuskeskuses Kõrtsi- Tõramaal on avatud ekspositsioon ja tutvustavad arvutiprogrammid külalistele, samast saab informatsiooni õpperadade, piknikupaikade, vaatetornide, matkaonnide jms kohta. Populaarsemad neist on Ruunaraipe Luited, Kopra rada, Riisa raba rada, Mulgi heinamaa, Oksa kompleks, Läti vaatetorn, Meiekose õpperada ja laagriplats, Ingatsi rada ja vaatetorn, rippsillad, Karuskose Matkakeskus, Saarisoo Kanuukeskus Kasutatud allikad · http://www.suure-jaani.ee/vaatamist.html · http://www.suure-jaani.ee/linn/mat/kapid_97_av/ · http://www.suure-jaani.ee/
Johann Skytte; 1630 - Tartu Akadeemiline Gümnaasium; 1631 - gümnaasium Tallinnas; 1631 - Tartu Ülikool - Gustav II Adolf algatus jne, ladinakeelne, njetu eestlased - Õpetajate seminar Forselius rajas 1684 Tartu lähedal õpetajate seminari; õppima asusid poisid, kes hiljem said köstriteks ja koolmeistriteks; õpiti 2 aastat, õpetajaks Forselius ise Forselius läks Ingatsi Jaagu ja Pakri-Hansu Jüriga Rootsi Gustavi juurde, et kooliehitus loa saaks - luba saadi, tagasiteed rip in peace Forselius; 160 eesti rahvusest koolmeistrit - eestikeelne kirjasõna 1637 - Stahl - eesti keele grammatika reeglistik; 1687 - Forselius - eestikeelne aabits; 1639 - Horlung - ladinakeelne eesti keele grammatika; 1683 - lõunaeestikeelne Uus Testament (I full eestikeelne raamat);
aastal puutumata rabade, liigirikaste luhtade, puisniitude ja eripalgeliste metsade kaitseks. Soomaa mitmekesine loodus, omapärane rippsilla ja ühepuulootsiku kultuur ning viis aastaaega on muutnud selle paiga populaarseks. Soomaa külastuskeskuses Kõrtsi- Tõramaal on avatud ekspositsioon ja tutvustavad arvutiprogrammid külalistele. Populaarsemad neist on Ruunaraipe Luited, Kopra rada, Riisa raba rada, Mulgi heinamaa, Oksa kompleks, Läti vaatetorn, Meiekose õpperada ja laagriplats, Ingatsi rada ja vaatetorn, rippsillad. SOONTAGAN MAALINN Avaste soo saarel asuv 7-8. saj rajatud Soontagana maalinn oli muistsete läänlaste üks tuntumaid kindlustusi. See oli ringvall-linnus suurusega 50 x 100 m, mis ulatus muust saarest 6-7 m kõrgemale. Linnusesse viinud väga salajane veealune tee läbi soo, mida mööda osanud minna vaid teadjad inimesed. 1226 toimunud viimaste ristimistega võib paiga lugeda saksa ristirüütlitele alistunuks
sellele õpetati ka kirikulaule, raamatuköitmist, saksa keelt ja arvutamist. 1686. aastast alates sai kasutada ka tema enda kirjutatud aabitsat. Mõisnikud, kellele ei meeldinud talupoegade harimine levitasid jutte kooli kahjulikkusest. Räägiti, et õpetajad nõuavad suurt tasu ja peale kooli lõppu lähevad kasvandikud Rootsi kroonut teenima. Vastuseisu murdmiseks võtti Forselius kaasa Stockholmi 2 parimat õpilast. Ingatsi Jaak ning Pankri Hansu Jüri. Kasvandikud tõestasid oma võimeid Rootsi kuninga ees. 1688. aastal määrati ta Eesti- ja Liivimaa talurahvakoolide inspektoriks. Seega sai ta loa ehitada koole kõikjale, kus tarvis. Tagasiteel hukkus ta Läänemere sügistormis. Koolmeistrite seminar lõpetas tegevuse. Forseliuse tegevuseajast on teada 41 talurahvakooli olemasolu. Enamus Lõuna-Eestis. 1687.aasta Liivimaa maapäeval otsustati, et igasse kihelkonda peab ehitama kooli ja maksma koolmeistritele
annaabi.ee 
