Mitteverbaalne tasand suhtlemisel Allikad: McKay, Davis ja Fanning “Suhtlemisoskused” Hargie, O. ja Dickson, D. (2004). Skilled Interpersonal Communication. Research, Theory and Practice. 4th Ed. NY: Routledge Mitteverbaalsed infokandjad Mitteverbaalsed infokandjad, sh kehakeel - zestid, poosid, miimika, silmside, kõnega kaasnevad helid, hääletoon, kõne tempo, pausid. Kujundatav füüsiline külg (nt. riided, riietumise stiil). Müüt: iga liigutus tähendab midagi. Kehakeele mitmeti tõlgendamise võimalus. Varasemad kogemused (kategooriate olemasolu) Valikuline tõlgendamine Konteksti olulisus Mitteverbaalse kommunikatsiooni eesmärke • Asendada verbaalset kommunikatsiooni (kui VK on võimatu) • Täiendada verbaalset kommunikatsiooni (nt. sõnumi mõju tõstmiseks) • Kujundada/modifitseerida öeldud sõnu (nt mõne sõna rõhutamine) • Vestluse reguleerimine (nt pausid) • Emotsioonide ja hoiakute väljendamine • Perso...
tunda ning mõistagi rahuldame suhtlemisel ka arvutut hulka igapäevaelu praktilisi vajadusi 1. Vahetu suhtlemine 2. Monoloogiline suhtlemine 3. Dialoogiline suhtlemine 4. Vahendatud suhtlemine Loomulik keel, milles jälgitakse kõne kiirust, rütmi, pause ning nende asukohta kõnes. Kõne sisust arusaamine ja tõlgendamine sõltub kuidas kõneleme: kui kiiresti, millise hääletooniga ja mida rõhutame pausidega. Paralingvistilised vahendid: nutt, naer, ohkamine, köhatamine ja parasiitsõnad. Tahtekontrollile ei allu pööra suhtlemisel tähelepanu! 1. Hääletoon 2. Seismis-või istumisviis 3. Kõne kiirus 4. Zestid 5. Poos 6. Miimika 7. Liikumisviis 8. Pealiigutused 9. Puudutused 10. Silmside 11. Vahemaa suhtlevate inimeste vahel 12. Riietus, soeng, ehted, meik jne 35% VERBAALNE ja 65% MITTEVERBAALNE + ei pea ise kohale minema
, ?). 3. Märkida ära pausid ilma nende pikkust fikseerimata. 4. Jagada pausid mikropausideks (.) ja pikemateks pausideks (...). 5. Märkida poolelijäänud sõnad (märk -), lihtsõnade kokkuhääldused (märk =) ja liitsõnade lahkuhääldused (lahku kirjutada). 6. Kontrollida sõnade kvaliteeti (lühendused, venitused, normingust erinevad häälikud ja vältekasutused, diftongide lihtsustumine jms). Seejärel tuleks analüüsida intonatsioonilised, pragmaatilised ja paralingvistilised nähtused. 7. Märkida ära rõhutatud sõnad või sõnaosad. 8. Märkida pealerääkimised. 9. Lisada mitmesugused paralingvistilised nähtused ja uurija kommentaarid (naer ja naerev hääl, ebaselgused jms). 10. Osutada tempomuutused (kiirendused ja aeglustused), hääletooni, hääletugevuse muutused. Voorudevaheline paus eraldi real S: aga=noh `omaksed on `kaugel=ja (.) ja `küll nad on `väikeste lastega=ja (.) ega see `tulek ei `ole niisama `tööd=ja kõik=ja (
Buto- postmodernistlik hübriidvorm, milles on segatud jaapani traditsioonid Foorumteater- brasiillase Augusto Boali loodud teatripraktika Dramaatika- vanakreeka keeles drama ehk tegevus, tegu Mimesis ehk jäljendus. Kunst on jäljendamine e mimesis. Sarnasus jäljendusobjektiga. Dramatiseering- eepilise teose (romaani, jutustuse, novelli) töötlus draamavormi, näidendiks. Võib hõlmata mitut alusteksti. Dialoog- tegelaskõne, lisanduvad paralingvistilised märgid Remarktekst- dialoogis verbaliseerimata elemendid Paratekst- žanrimääratus ja kohamäärused Sekundaartekst- kõik, mis ei ole dialoog Süžee- sündmused tekstis esitatud järjekorras Lavalisus- õhtu täitmine vastavalt sotsiaalsele sündmusele Faabula- sündmused ajalis-põhjuslikes järjekorras Lugu- sündmused, mida selles fiktsionaalses maailmas jutustatakse Analüütiline drama- sündmused on toimunud enne näidendi tegevuse algust, drama
-kas ja kui hästi see toimis, sellele saab vastuse vaid anda asjakohane tagasiside. -tagasiside aitab vähendada vääritimõistmist, edastada soovitud ja saadud sõnumi vahel. -klienditeenindajal on ainuke viis veenduda selles,kas suhtlusahel toimis ja jõudis eesmärgini: tagasiside kõsimine ja andmine. *Verbaalsed suhtlusvahendid. - suulised, sõnalised, või helilised suhtlisvahendid. -Loomulik keel : kõne kiirus, rütm, paus nind nende asukoht kõnes. -Paralingvistilised vahendid, nt mitmesugused häälitsused, nutt, naer, ohkamine, köhatamine ja intonatsioon. Siia kuuluvad ka nn parasiitsõnad. -Paralingvistilisi suhtlusvahendeid on raskem tahtekontrollile allutada kui teisi verbaalseid. -Suhtlusvahendid ja seetõttu tuleb suhtlemisel neile ka erladi tähelepanu pöörata. *Küsimustele vastamine -kõige tüüpilisem kliendiga suhtlemise viis -oskuslik vastamine kliendi küsimustele kliendi rahulolu, müügi potensiaal
¤ ¤ Kõnesegmendid on reaalselt tajutavad, keeleüksused on afa teadusliku abstraktsiooni tulemus. Kõnesegmentide piirid ei ole kindlad ja fikseeritud, see sõltub ka inimese kõne kiirusest. Ütluse mõte, ütlusega saab väljendada terviklik mõtet. ¤ Suulise ja kirjaliku kõne erinevused. Suuline kõne toimub sisekõne baasil. Suulise kõne peamiseks funktsiooniks on vahetu suhtlemine.Mõistmist toetab situatsioon ning olulised on intonatsioon ja paralingvistilised vahendid. Kirjalikku kõnet kasutatakse mittevahetuks suhtlemiseks, mõistmist ei toeta paralingvistilised vahendid ega situatsioon. ¤ Sisekõne kujunemine erivajadustega lastel. Sisekõne areneb suulise kõne baasil, selle peamiseks funktsiooniks on oma tegevuse planeerimine-reguleerimine ning oma vaimse tegevuse teenindamine. See on dialoog iseendaga. Erivajadustega laste egotsentrilise kõne ja sisekõne puuduliku arengu põhjused on komplekssed:mõjuks on sotsiaalse väliskõne keeleline
näidendis nõuab aja ja ruumi muutmine selget markeerimist · Draamateoses on inimese siseelu kujutamine keerulisem; kuna puudub jutustaja, siis ei saa seda alati otsesõnaliselt või üksikasjalikult kirjeldada. 11. Mis on draamateksti osad? · remarktekst dialoogis verbaliseerimata elemendid · dialoog tegelaskõne, lisanduvad paralingvistilised märgid · paratekst zanrimääratlus, aja- ja kohamääratlused 12. Mis on dramatiseering? Eepilise teose (romaani, jutustuse, novelli jne) töötlus draamavormi, näidendiks. Võib hõlmata mitut alusteksti või kasutada ainult osa tekstist. 13. Mis on libreto, mis on stsenaarium? Libreto muusikalise lavateose (ooper, operett, muusikal) tekst või tantsulavastuse (nt balleti) lühike sisukirjeldus
Suhtlemispsühholoogia Suhtlemine suhe kestev interktsioon ajategur, intiimsuse kui läheduse tegur, suhtlemise dünaamika viide sellele, et tegemist on protsessiga, millele on iseloomulik muutumine suhtlemisvahendid verbaalsed ja mitteverbaalsed (ka paralingvistilised), mille abil toimub interaktsioon. suhtlemine toimub abimehhanismide vahendusel (esmamulje, kategoriseerimine jne.) suhtlemise funktsioonid vajaduste rahuldamine (kuulmis, mõju, emotsionaalsete suhete omamise vajadus) suhted annavad isikule: · suhted kui toimetulekuressurss (sotsiaalne, matriaalne, emotsionaalne, informatiivne) · kuulumise ja kontrollimise vajadus (vastutuse võtmise määr) · minapildi kujunemine suhtlemise komponendid:
embleemid (nagu "sõnad" tähendusega), illustraatorid (kõnega kaasnevad), adaptorid (endale suunatud, tahtmatud), afektide väljendamine peaga sooritatavad (nt. noogutus) kehaasend (staatus, suhtumine teise isikusse) pilk (normid jõllitamine, interaktsioonide reguleerimine, tagasiside monitooring) näoväljendused naeratused paralingvistilised, vokaalsed signaalid Prokseemika - personaalse ja sotsiaalse ruumi kasutamine (isikutevaheline distants) Suhtlejate vaheline füüsiline distants kui omavahelisi suhteid kirjeldav tegur 0 - 45 cm - intiimne tsoon ... -120 cm personaalne tsoon (füüsilise kontakti võimalus väheneb võrreldes esimese tsooniga) ... - 360 cm sotsiaalne tsoon ... - 610 cm avalik tsoon Ruum tingib käitumise.
Ärge hinnake inimesi nende välimuse järgi ja naeratage siiralt kõikidele sisenejatele! Käituge kehtestavalt nii klientide kui oma kaastöötajatega Ärge unustage oma kehaasendit, peahoiakut ja näoilmet Iga teie sõna ja liigutus peab väljendama kliendile seda, et ta on teretulnud ning te olete valmis teda teenindama. Suuline suhtlemine. · Loomulik keel, milles jälgitakse kõne kiirust, rütmi, pause ning nende asukohta kõnes · Paralingvistilised vahendid: häälitsused, nagu nutt, naer, ohkamine, köhatamine, intonatsioon, parasiitsõnad · Öelge alati seda, mida te saate , mitte aga seda, mida te ei saa kliendi jaoks teha! KLIENDITEENINDUS III, KLENDITEEKOND · Customer journey, tuntud ka kui kvaliteedi teekond (quality journey) või teeninduse täiuslikkuse teekond (service excellent journey). · Kasutatakse kliendisuhete juhtimissüsteemide kujundamisel.
2. Diaadiline- enamasti spontaanne ja mitteformaalne, 3. Grupisisene- grupp peab olema piisavalt väike kontaktide loomiseks, suhtlemine ei katke kui inimest kõrval ei ole. 4. Organisatsioonisisene- enamasti formaalne, 5. Massikommunikatsioon- kõneleja ja vastuvõtja on eraldatud ajas ja ruumis. 8. Kommunikatsioonivahendid, nende jagunemine Verbaalsed (sõnalised), Mitteverbaalsed (kõnelised) 9. Mitteverbaalse vahendite jagunemine ja kasutamine · paralingvistilised-hääle tämber, intonatsioon · ekstralingvistilised-hääle tugevus, tempo · visuaalsed-silmside, · miimika-näoilmed, · kineesika-zestid, poosid · prokseemika-ruumikasutus Edastatakse sõnumeid sõnalisi märke kasutamata, sageli on mitteteadlik. Defineerib suhte:sümpaatia/antipaatia,staatus,seotus,suhte kvaliteet;Võimaldab väljendada emotsioone ja hoiakuid;Toetab verbaalset
Ennast Ennast Kõrge näitav teostav Tagasiside andmine 2. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine Verbaalsed e helilised: LOOMULIK KEEL: sõnade tähendus annab edasi suhtlemise sisu, kõne kiirus, rütm, häälekõla võimaldab hinnata isiksuse enesehinnangut, võimukust jmt pausid liigendavad kõnet, toovad esile sõnumi PARALINGVISTILISED (e kõrvalkeelelised) VAHENDID: intonatsioon, mitmesugused häälitsused naer, nutt, köhimine, ohkamine parasiitsõnad, släng Mitteverbaalsed e sõnatud suhtlemisvahendid: Mitteverbaalsed suhtlemisvahendid on informatsiooni saatja seisukohalt motoorsed (liigutustega seonduvad) ja vastuvõtja seisukohalt visuaalsed. Mitteverbaalsed suhtlemisvahendid annavad teavet partneri kohta ca 60% ulatuses kogu partneripoolsest infost. Mitteverbaalsete suhtlemisvahendite hulka
tähenduse ja vormi omavaheline seos. Ometi ei ole märgi ja tähenduse vahel alati seost (sümbol) Inimeste võime omavahel keele abil suhelda on tavaline, aga see on see, mis eristab in loomast. Inimene on rääkiv loom. Inimeste keelesüsteem on kõige keerukam (kvaliteetsem) Mõtete ja tähenduste edasi andmiseks kasutavad inimesed nii verbaalset ehk sõnalist(helilist) kui ka mitteverbaalset ehk kehakeelt. Kehakeel kasutab ekstralingvistilisi vahendeid estid, ilmed), hääli ja paralingvistilised vahendid intonatsioon, toon, tämber. Lisaks loomulikule ja tehiskeeltele räägitakse ka loomade keeltest ning matemaatikas, loogikas ja informaatikas tuntud formaalsetest keeltest. Formaalkeel on kunstlikult loodud märgisüsteem. Nad on väga kitsapiirilised, programmeerilmiskeelt ei saa nt kasutada sotsiaalsete suhete sõlmimiseks jne. * loomulik keel see on see keel, mis on kujunenud väga pika aja jooksul ning avaldub peamiselt sõnaliselt
Oma teadete edastamiseks ja vastuvõtmiseks kasutavad inimesed tavaliselt verbaalseid ja mitteverbaalseid suhtlemisvahendeid. Igapäevases elus neid sageli ei teadvustata. Suhtlemisvahendite kirjeldamine aitab mõista, kui nüansirikkad on inimestevahelised kontaktid ning kui suur osa võib olla silmsidemel või liigutusel. Verbaalseid suhtlemisvahendeid võib nimetada ka helilisteks e. sõnalisteks suhtlemisvahenditeks. Need on loomulik keel ja paralingvistilised vahendid. Loomuliku keele puhul jälgitakse: · kõne kiirust, · rütmi, · pause ja nende asukohta kõnes. Paralingvistilised vahendid on: · intonatsioon , · mitmesugused häälitsused nagu naer, nutt, köha või ohkimine. Mitteverbaalsete suhtlemisvahendite hulka kuuluvad: I Visuaalsed mittesõnalised suhtlemisvahendid 1) kineesika- käte, keha, jalgade, pea liigutused, pilgu suund (ka pilkkontakt)
igapäevaselt kahte keelt. Koodivahetuse põhjuseks võib olla sõnumi rõhutamine või tahetakse pakkuda teise emakeelega inimesele võimalust vestlusest osa saada või vastupidi rääkida kellegi teisega seltskonnast erinevat keelt. Oluline on kindlasti teada lapse kultuurilist tausta et teada – mis on temale sobiv mis mitte. Kultureem on käitumisega seotud oskus mis omakorda realiseerub vahendite abil ehk siis biheivioreemivahetus. Need on verbaalsed vahendid, paralingvistilised vahendid ja ekstraverbaalsed vahendid. Interferents on teadlikult teise keele ütluse kasutamine. See on negatiivne ülekanne teise keelde. Kõige enam on seda sõnavara tasandil aga suur osa uuringud on tehtud inglise keele tasutal ja ei ole niipalju morfoloogilisi interferentse. Meil on seda rohkem, palju on aktsenti ja vähem uuritud on prosoodiat. Aktsent tuleb veast oma kõne planeerimisel. Aju planeerib häälduse vastavalt esimesest keelest ja aju ei ole saanud
Kommunikatsiooni liigitus: Intrapersonaalne- enamasti sisekõne vormis Diaadiline enamasti spontaanne ja mitteformaalne Grupisisene grupp peab olema piisavalt väike kontaktide loomiseks, suhtlemine ei katke kui inimest kõrval ei ole Organisatsioonisisene- tavaliselt formaalne Massikommunikatsioon- kõneleja ja vastuvõtja on eraldatud ajas ja ruumis 5. Kommunikatsioonivahendid, nende jagunemine Verbaalsed (sõnalised) Mitteverbaalsed (kehakeel): Paralingvistilised hääle tämber, intonatsioon Ekstralingvistilised hääle tugevus, artikulatsioon, tempo Visuaalsed - silmside Miimika näoilmed Kineesika estid, poosid Prokseemika ruumikasutus 6. Mitteverbaalse vahendite jagunemine ja kasutamine Mitteverbaalsel suhtlemisel edastatakse sõnumeid sõnalisi märke kasutamata. Märgid on enamasti kultuurispetsiifilised. Mitteverbaalne kommunikatsioon on sageli (enamasti) mitteteadlik. Teadlikud ja mitteteadlikud signaalid võivad siiski esineda
Keeleline suhtlus on kahesuunaline ja interaktiivne. (dialoog) Intentsionaalsus kõneleja kavatsus saada infot, rääkida endast, mõjutada kuulajat, luua sotsiaalseid suhteid jms. Inimesed on agendid, kes otsustavad ise, millal, millest ja miks rääkida tahavad. Inimkeele omadused: o Arbitraarsus ehk motiveerimatus (pole seost tähenduse ja märgi vahel) aga ikoonid, indeksid o Diskreetsus ehk eristatavus (reeglid, ) o Paralingvistilised (intonatsioon, häälikud, rõhk) ja ekstralingvistilised (zestid) vahendid o Duaalsus (kaks liigendust) o Tähendus/vorm o Fonoloogiline süsteem o Produktiivsus (uute sõnade/liitsõnade/lausete moodustamine) o Metakeel (Objektikeele kirjeldamiseks kasutatav keel, teoreetilised mõisted) o Elusa keele süsteemi pidev muutumine o Kõne primaarsus, kirja sekundaarsus
Kommunikatsiooni liigitus: Intrapersonaalne- enamasti sisekõne vormis Diaadiline enamasti spontaanne ja mitteformaalne Grupisisene grupp peab olema piisavalt väike kontaktide loomiseks, suhtlemine ei katke kui inimest kõrval ei ole Organisatsioonisisene- tavaliselt formaalne Massikommunikatsioon- kõneleja ja vastuvõtja on eraldatud ajas ja ruumis 6. Kommunikatsioonivahendid, nende jagunemine Verbaalsed (sõnalised) Mitteverbaalsed (kehakeel): Paralingvistilised hääle tämber, intonatsioon Ekstralingvistilised hääle tugevus, artikulatsioon, tempo Visuaalsed - silmside Miimika näoilmed Kineesika estid, poosid Prokseemika ruumikasutus 7. Mitteverbaalse vahendite jagunemine ja kasutamine Mitteverbaalsel suhtlemisel edastatakse sõnumeid sõnalisi märke kasutamata. Märgid on enamasti kultuurispetsiifilised. Mitteverbaalne kommunikatsioon on sageli (enamasti) mitteteadlik. Teadlikud ja mitteteadlikud
koht täita ka kindlatel üksikomadustel ja tunnustel nagu näol, zestidel, kõnnakul, kõnel, kehaehitusel, aga ka välistel tunnustel nagu kosmeetika, riietus jne. Püsiomadusteks on intelligentsus, iseloom, füüsiline võimekus jne. · Kulmutõstmine, kõõrdpilk, ninasõõrmete avamine, huultetorutamine, pilkkontakt, lõua etteajamine, simade kissitamine, autokontakt(st muiudgi iseenda, mitte suvalise auto puudutamine) Paul Ekman jt on koostanud näoilmete atlasi. · Paralingvistilised-kõnega kaasnevaid kuid mittesõnalisi-siganaale ja näidanud nende kasutavust varjatud seisundit ja suhtumise avastamiseks. Hulka kuuluvad kõnepausid, intonatisooni- ja tempomuutused kõnes, neelatused, helikõrguse modulatiivne muutmine, abihäälitsused, sõna lõppude ,,ära söömine"(foneetiline reduktsioon) jne. · Mitteverbaalsed suhtlemismärgid on valdavalt teadvusekontrolli välised, raskesti jugitavad ja seepärast sageli täpsemat hinnangut võimaldavad kui sõnades edasi
Mimesis e jäljendamine – kunst ongi mimesis, ei taandu ainult tegelikkuse kopeerimisele, iseloomulik on sarnasus jäljendusobjektile, üldise avamine üksikuks Dramaatika – kõige laiem tähendus, näitekirjandus, 1 kirjanduse kolmest põhiliigist lüürika ja eepika kõrval, autori kohalolu enamasti varjatud, tegelased pöörduvad otse lugeja/vaataja poole, suunatud teatrile Draamatekst – omased dialoogilisus, tegevuslikkus, olevikulisus. dialoog – tegelaskõne ja paralingvistilised märgid; remarktekst – dialoogis verbaliseerimata elemendid; paratekst – žanrimääratlus, aja- ja kohamääratlus Draama – näitekirjanduse tähenduses, peamiselt on 1 põhiline dramaatika žanr tragöödia ja komöödia kõrval, tähendus kujunes 18.saj keskel, draamateater on sõnateatri tähenduses Dramaturgia – teatud perioodi kirjandusprotsess, tekstide kogu, nt kõik Shakespeare tekstid on tema dramaturgia Dramaturgiline tekst – mistahes tekst, mida kasutatakse lavastuse
ja mida järgivad kõik antud kultuuri liikmed Sotsiaalse tasandi reeglid reeglid on välja kujunenud ja teada kindlale sotsiaalsele grupile Psühholoogilise tasandi reeglid on suhtlemisreeglid, mis kujunevad välja sõprade ja lähedaste inimestevahel. Siin suhted ei baseeru stereotüüpidel, käitumine ja motiivid on ennustatavad 8. Kommunikatsioonivahendid, nende jagunemine Verbaalsed (sõnalised) Mitteverbaalsed (kehakeel): Paralingvistilised hääle tämber, intonatsioon Ekstralingvistilised hääle tugevus, artikulatsioon, tempo Visuaalsed - silmside Miimika näoilmed Kineesika estid, poosid Prokseemika ruumikasutus 9. Mitteverbaalse vahendite jagunemine ja kasutamine Mitteverbaalsel suhtlemisel edastatakse sõnumeid sõnalisi märke kasutamata. Märgid on enamasti kultuurispetsiifilised. Mitteverbaalne kommunikatsioon on sageli (enamasti) mitteteadlik
nende voli öelda välja, mida nad mõtlevad või taotlevad, 6. teavitav suheldes väljutakse viisakalt-konventsionaalselt tasandilt väljendama fakte, seisukohti, hinnanguid, ettepanekuid jm. Samas palutakse ka teisel poolel mitte väljunduda umbmääraselt, vaid faktide, arvamuste, hinnangute keeles, 7. ühteaegu verbaalne ja mitteverbaalne peale sõnalise eneseväljendusse kuuluvad kehtestamisse ka kehakeel ja paralingvistilised vahendid. Enesekindel suhtleja väldib väljendeid, mis kahandaksid tema öeldu tähtsust ning, mis eriti tähtis, paneb kuulajad oma sõnumit tähele panema. Kui vaja, on ta enda korralikuks jälgimiseks oma sõnumit lausa sõna- sõnalt kordama, 8. selgitav, mitte salgav. Näide. Kui on vaja ärikohtumise kuupäev ümber muuta, tuleb muudatust põhjustavaid asjaolusid avameelselt tutvustada, 9. partneri vajadusi, huve, tundeid arvestav - Inglise keeles väljendab raskesti tõlgitav
piirata nende voli öelda välja, mida nad mõtlevad või taotlevad, 6. teavitav – suheldes väljutakse viisakalt-konventsionaalselt tasandilt väljendama fakte, seisukohti, hinnanguid, ettepanekuid jm. Samas palutakse ka teisel poolel mitte väljunduda umbmääraselt, vaid faktide, arvamuste, hinnangute keeles, 7. ühteaegu verbaalne ja mitteverbaalne – peale sõnalise eneseväljendusse kuuluvad kehtestamisse ka kehakeel ja paralingvistilised vahendid. Enesekindel suhtleja väldib väljendeid, mis kahandaksid tema öeldu tähtsust ning, mis eriti tähtis, paneb kuulajad oma sõnumit tähele panema. Kui vaja, on ta enda korralikuks jälgimiseks oma sõnumit lausa sõna-sõnalt kordama, 8. selgitav, mitte salgav. Näide. Kui on vaja ärikohtumise kuupäev ümber muuta, tuleb muudatust põhjustavaid asjaolusid avameelselt tutvustada, 10 9
Sotsiaalse tasandi reeglid reeglid on välja kujunenud ja teada kindlale sotsiaalsele grupile. Psühholoogilise tasandi reeglid on suhtlemisreeglid, mis kujunevad välja sõprade ja lähedaste inimestevahel. Siin suhted ei baseeru stereotüüpidel, käitumine ja motiivid on ennustatavad Kommunikatsioonivahendid, nende jagunemine Verbaalsed (sõnalised) Mitteverbaalsed (kehakeel) Mitteverbaalse vahendite jagunemine ja kasutamine Mitteverbaalsed (kehakeel): · Paralingvistilised hääle tämber, intonatsioon · Ekstralingvistilised hääle tugevus, artikulatsioon, tempo · Visuaalsed - silmside · Miimika näoilmed · Kineesika zestid käte ja käsivarte liikumine, poosid · Prokseemika ruumikasutus Mitteverbaalsel suhtlemisel edastatakse sõnumeid sõnalisi märke kasutamata. Märgid on enamasti kultuurispetsiifilised. Mitteverbaalne kommunikatsioon on sageli (enamasti) mitteteadlik.
tõenäosusel. Keeleline suhtlus kannab ka teisi eesmärke: nt emotsionaalse seisundi väljendamine, palumine ehk siis saamise eesmärk, tervitamine ehk äratundmise ja sotsiaalsete suhete kindlustamise märk. Seega teenib keeleline suhtlus mitmesuguseid eesmärke. Mitteverbaalne suhtlus Mitteverbaalne suhtlus hõlmab lingvistiliselt huvitavaid nähtusi, mida võib jagada kahte rühma: 1) häälekasutusega kaasnevad paralingvistilised vahendid 2) (muu) ekstraverbaalne (keeleväline) kommunikatsioon ehk kehakeel (eelkõige ilmed, zestid, pilgud ja asendid) Verbaalse ja mitteverbaalse suhtluse kooskõla on tähtis eriti esimest keelt omandavale lapsele. Hääle abil väljendatakse eelkõige keelelise suhtluse foneetilisi elemente häälikuid, rõhku, intonatsiooni. Sageli vahendab hääl tahtmatult ka saatja emotsionaalset, tervislikku ja muud seisundit.
Märk = vorm + tähendus Märkide liigid • sümbolid (puudub motiveeritud seos vormi ja tähenduse vahel) • ikoonid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb sarnasusel) • indeksid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb mingit tüüpi järeldusel) Inimkeele omadused: • keelemärgi arbitraarsus ehk motiveerimatus – aga: ikoonid ja indeksid; • keelemärgi diskreetsus ehk eristatavus – aga: paralingvistilised ja ekstralingvistilised vahendid; • keelesüsteemi duaalsus (st keelesüsteemi kaksikliigendus: esimene liigendus: tähendus/vorm; teine liigendus: fonoloogiline süsteem); • keelesüsteemi produktiivsus. • keelelise suhtluse toimimine voorudena; • elusa keele süsteemi pidev muutumine; • keelesüsteemi variantide olemasolu (allkeeled: nt kirjakeel, kõnekeel, dialekt e murre); • kõne primaarsus, kirja sekundaarsus;
5. SUHTLEMISPROTSESSI ETAPID Suhtlemispartneri tajumine Informatsiooni edastamine ja vastuvõtmine Suhtlemispartneri mõjutamine 6. INFORMATSIOONI EDASIANDMINE VERBAALSEL JA MITTEVERBAALSEL SUHTLEMISEL Verbaalne: loomulikus keeles, milles jälgitakse kõne kiirust, rütmi, pause ning nende asukohta kõnes. Kõne sisust arusaamine ja tõlgendamine sõltub väga palju sellest, kuidas me kõneleme, kui kiiresti ja millise hääletooniga, mida rõhutame pausidega jne. Paralingvistilised vahendid on mitmesugused häälitsused nagu naer, intonatsioon, nutt. Rääkimise puhul on soovitav kasutada grammatilist kõnet st., et rääkima peaks nii nagu loetakse raamatut, kõiki kirjavahemärke järgides. Kommunikatsioonivigade tekkimist otsese suhtlemise korral saab vaadelda kuue etapilise protsessina: Mitte verbaalne: sõnumid, mida ei kirjutata ega räägita. Mitteverbaalselt antakse edasi tundeid ja hoiakuid. Kui mitteverbaalne käitumine on
Ei pea olema valmiskujul näidend. Dramaturgiline tekst võib olla ka varem fikseeritud, kuid tihti sünnib proovide käigus. Näide: Merle Karusoo "Küpsuskirjand 2005" koosnes riigieksamite kirjanditest, mille põhjal koostati proovide käigus lavastuse dramaturgiline tekst, mida näitlejad laval rääkisid. Draamateksti osad: 1) remarktekst dialoogis verbaliseerimata elemendid 2) dialoog tegelaskõne, lisanduvad paralingvistilised märgid 3) paratekst zanrimääratlus, aja- ja kohamääratlused 12. Mis on dramatiseering? Dramatiseering on eepilise teose (romaani, jutustuse, novelli jne) töötlus draamavormi, näidendiks. Võib hõlmata mitut alusteksti või kasutada ainult osa tekstist. 13. Mis on libreto, mis on stsenaarium? 14. Nimetage zanrimääratluse funktsioone. 15. Millised on dramaatika põhizanrid? Dramaatika põhizanrid on tragöödia, komöödia ja draama
kuupäevaks? Nii on juhtunud! Klienditeenindaja verbaalsed suhtlusvahendid Verbaalsed suhtlusvahendeid võib eesti keeles nimetada ka suulisteks, sõnalisteks või helilisteks suhtlusvahenditeks. Nendeks on: · Loomulik keel, milles järgitakse kõne kiirust, rütmi, pause ning nende asukohta kõnes. Kõne sisust arusaamine ja tõlgendamine sõltub väga palju sellest, kuidas kõneldakse, kui kiiresti ja millise hääletooniga, mida rõhutatakse pausidega jne. · Paralingvistilised vahendid, nt mitmesugused häälitsused, nutt, naer, ohkamine, köhatamine ja intonatsioon. Siia kuuluvad ka nn parasiitsõnad. Paralingvistilisi suhtlusvahendeid on raskem tahtekontrollile allutada kui teisi verbaalseid suhtlusvahendeid ja seetõttu tuleb suhtlemisel neile ka eraldi tähelepanu pöörata. Soovitus: Kas olete kunagi oma kõnelemist ise kuulnud? Kui mitte, siis lindistage võimalusel oma vestlus kellegagi või lugege nt diktofoni mõni tekst
Keele mõiste all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub verbaalse suhtluse vormis. Kell on võimalik tänu inimese keelevõimele. 2. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlus. Keeleline suhtlus on sõnaline, verbaalne, st selle tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Mitteverbaalne suhtlus- suhtlus, mis toetab keelelist ehk verbaalset suhtlust ning avaldub žestide ja miimikana. Mitteverbaalne suhtlus jaguneb: häälekasutusega kaasnevad paralingvistilised vahendid ning (muu) ekstraverbaalne (keeleväline kommunikatsioon ehk kehakeel. 3. Keel kui struktuur ,keele allsüsteemid , keelesüsteemi avatus . Keel on süsteem, millel on kindel struktuur. Loomulik keel on sümboliline, see koosneb sümbolitest ja nende ühenditest. Sümbol viitab referendile. Sümboli vormi suhe sõna potentsiaalsetesse referentidesse ja teiselt poolt tähendusse on arbitraarne ehk meelevaldne (suvaline, omavoliline). Sageli
VERBAALNE JA MITTEVERBAALNE SUHTLEMINE Oma teadete edastamiseks ja vastuvõtmiseks kasutavad inimesed tavaliselt verbaalseid ja mitteverbaalseid suhtlemisvahendeid. Igapäevases elus neid sageli ei teadvustata. Suhtlemisvahendite kirjeldamine aitab mõista, kui nüansirikkad on inimestevahelised kontaktid ning kui suur osa võib olla silmsidemel või liigutusel. Verbaalseid suhtlemisvahendeid võib eesti keeles nimetada ka helilisteks suhtlemisvahenditeks. Need on loomulik keel ja paralingvistilised vahendid. Loomuliku keele puhul jälgitakse kõne kiirust, rütmi, pause ja nende asukohta kõnes. Paralingvistilised vahendid on intonatsioon ja mitmesugused häälitsused nagu naer, nutt, köha või ohkimine. Kõnega kaasnevad mitteverbaalsed suhtlemisvahendid on info saatja seisukohalt motoorsed ning vastvõtja seisukohalt visuaalsed. Sinna kuuluvad: · silmad ja silmside; · näoväljendused; · pealiigutused; · kehaliigutused ja poos; · ruumi kasutamine;
Inimese evolutsiooni seisukohalt on keeleline suhtlus võrdlemisi hiline nähtus. Seda võib otsustada muuhulgas selle alusel, et kõikidel kõneorganstel on lisaks teisigi, primaarseid funktsioone. Hambaid, huuli ja keelt kasutatakse söömisel, kopse hingamisel jne. Mitteverbaalne suhtlus lisaks rääkimisele vahendab inimene infi ka sõnu kasutamata. Mitteverbaalne suhtlus hõlmab lingvistiliselt huvitavaid nähtusi, mida võib jagada kahte rühma: paralingvistilised vahendid ja ekstraverbaalne kommunikatsioon ehk kehakeel. Verbaalse ja mitteverbaalse suhtluse kooskõla on tähtis eriti esimest keelt omandavale lapsele. Hääle abil väljendatakse foneetilisi elemente häälikuid, rõhku ja intonatsiooni. Sageli vahendab hääl ka saatja emotsionaalset ja tervislikku seisundit (aevastamine, köhimine). Hääle kõrgus ja tugevus annavad mitmesugust infot emotsionaalse seisundi kohta (viha, rõõm jne)
· ikoon märk, mille tähendus järeldub tema vormist, näiteks liiklusmärgid; · erand inimkeeles: onomatopoeetilised sõnad e. deskriptiivsed sõnad sõnad, millel on seos vormi ja tähenduse vahel. Näiteks: auh-auh, tirrrr... · indeks põhjusliku seosega märk, hääletoon, murrak vms; kitsamas tähenduses selgub indeksi tähendus alles kontekstis näiteks see, too, ma, ta jne. 2. keelemärgi diskreetsus e eristatavus (aga: paralingvistilised ja ekstralingvistilised vahendid); · paralingvistiline vahend intonatsioon jms; · ekstralingvistiline vahend zestid, miimika, pilgud jms; 3. keelesüsteemi duaalsus e kaksikliigendus: · häälikute süsteem keelesüsteem koosneb tähenduseta üksustest häälikutest · tähenduste süsteem keelesüsteem koosneb tähendusega üksustest märkidest 4. keelesüsteemi produktiivsus: Lause või mõtte pikkus pole piiratud; Vajadusel saab uusi
KOOD (märgisüsteem) SIGNAAL _____________________ SAATJA _____KANAL__________VASTUVÕTJA (kõneleja) (kuulaja) MÜRA Inimkeele olemuslikud omadused: • keelemärgi arbitraarsus ehk motiveerimatus – aga: ikoonid ja indeksid; • keelemärgi diskreetsus ehk eristatavus – aga: paralingvistilised ja ekstralingvistilised vahendid; • keelesüsteemi duaalsus (st keelesüsteemi kaksikliigendus: esimene liigendus: tähendus/vorm; teine liigendus: fonoloogiline süsteem); • keelesüsteemi produktiivsus; • keelelise suhtluse toimimine voorudena; • elusa keele süsteemi pidev muutumine; • keelesüsteemi variantide olemasolu (allkeeled: nt kirjakeel, kõnekeel, dialekt e murre); • kõne primaarsus, kirja sekundaarsus;
Kommunikatiivne situatsioon: On 2 osalist – saatja (kõneleja) ja vastuvõtja (kuulaja). Kõneleja saadab signaali kuulajale. Signaal levib mööda mingit kanalit (visuaalne, kuulmise teel). Peab olema mingi vahend, millesse paned oma sõnumi (kood, märgisüsteem) ning tavaliselt on ka mingi müra, mis segab. Inimkeele omadused: •keelemärgi arbitraarsus ehk motiveerimatus –aga: ikoonid ja indeksid; •keelemärgi diskreetsus ehk eristatavus –aga: paralingvistilised ja ekstralingvistilised vahendid; •keelesüsteemi duaalsus •keelelise suhtluse toimimine voorudena; •elusa keele süsteemi pidev muutumine; •keelesüsteemi variantide olemasolu (allkeeled: nt kirjakeel, kõnekeel, dialekt e murre); •kõne primaarsus, kirja sekundaarsus; •keele omandamine lapseeas (esimene ehk emakeel); 2. Keeleteaduse tasandid. Keeleteaduse tüübid: sünkrooniline, diakrooniline, teoreetiline, praktiline jm. Keeleteaduse seosed muude teadusharudega
Suhtlemisviisid: ametlik ja mitteametlik. Ametlik suhtlemine: - Vertikaalne suund - ametliku info kulg tippjuhtkonnalt alluvateni ja tagasi. - Horisontaalne suund - samal võimu- ja ametitasandil olevate töötajate suhtlemine. - Lateraalne suhtlemine (mitteametliku suhtlemise iseloomustamine) - suhtlemine, mis ei toimu vastavuses ametliku hierarhia ja võimuga. Verbaalsed suhtlemisvahendid (helilised suhtlemisvahendid): - loomulik keel (kiirus, rütm, paus ja asukoht) - paralingvistilised vahendid (intonatsioon ja mitmesugused häälitsused) 12 Mitteverbaalsed suhtlemisvahendid: - silmad - näoväljendused - pealiigutused - kehaliigutused ja poos (lähenemispoos, taandumispoos, täispuhutuse poos ja allasurutud poos) - ruumi kasutamine (prokseemia) - suhtlemise abivahendid - puudutused (taktiilne suhtlemine) - Personaalne ruum (личное пространство) - inimest ümbritsev ruum, mida tajutakse
Kood tuletab neist sümboleist erinevuste ja opositsioonide süsteemi ja sätestab ühildumise reeglid. Leksikood tekib kui tähenduslike opositsioonide süsteem (ei pruugi sisaldada reegleid). Seetõttu on tema osaks lisatähenduste (konnotatsioonide) tekitamine. Lisandub subkoodi mõiste. Chandler: Koodid on sotsiaalsed, tekstuaalsed, interpreteerivad. Sotsiaalsed- loomulik keel (fonoloogilised, süntaktilised, leksikaalsed, prosoodilised /rõhud, intonatsioon, pausid/ ja paralingvistilised /hääle valjus, tämber, tõus ja langus, värin jmt/ allkoodid);kehakeel;tarbekaupade (riided, autod jmt);käitumiskoodid (rituaalid, rollimängud jmt). Tekstuaalsed(representeerivad)- teaduskeel, ka matemaatika; esteetilised (poeesia, draama, maalikunst, muusika jne) k.a klassitsim, romantism, realism; zanrilised, retoorilised ja stilistilised: narratiiv etc.; massimeedia (foto-, TV, filmi, raadio, ajalehtede/ajakirjade koodid). Tehnilised ja kokkuleppelised (nt formaat).
Kuulamisoskused, probleemi uurimine Kliendiga töötamise etapid : 1. klient pöördub probleemi-küsimusega 2. info kogumine kliendilt ja vajadusel taustsüsteemist 3. probleemi sõnastamine, eesmärgi püstitamine 4. tegevuskava koostamine 5. sekkumine, teostamine 6. tulemuste hindamine, lõpetamine. Suhtlemisvahendid : · verbaalsed suhtlemisvahendid (keel, paralingvistilised vahendid) · mitte-verbaalsed suhtlemisvahendid (kehahoiak ja liigutused, näoväljendused, silmad, suu, hääl, üldine väljanägemine) Verbaalse vastamise eesmärgiks on vahetada kliendile, et me teda tõesti kuulame ja saame temast aru, vahendada oma valmisolekut abistamiseks, soojust, aktsepteerimist ja hoolivust; suurendada kliendi enesest arusaamist ja valmidust enesega tegelda, samuti tema arusaamist teistest. ESIMENE KOHTUMINE : Esmamulje on äärmiselt tähtis
teatraalselt kujundikeelt. Dramaturgilised lavalised kompositsioonid: - Kirjanikukesksed 1 autori eri tekstidest - Teosekesksed tuum on 1 tekst, millele lisatakse muid tekste, võimendamaks ja tõlgendamaks teose mõttesisu - Selge dominandita kompositsioon koostatud vabalt valitud tekstidest, mida integreerib koostaja kontseptsioon Draamateksti osad: Dialoog tegelaskõne, millele lisanduvad paralingvistilised märgid: intonatsioon, hääle tugevus, tempo, individuaalsus Remarktekst dialoogis verbaliseerimata elemendid, lavajuhised (nt rekvisiidid, liikumine). Lavale jõuavad lavapildi muudatusena. Neid lugedes tuleb arvestada teatrikonventsioonidega, mis tekkisid 17.saj: peab selgitama lavategevust, juhul kui pole lavasüsteemi. Remarktekst tekkis, kui näidendeid hakati trükkima ja need jõudsid lugejani. Kui autor on lavastaja, siis remarke ei lisata (nt Shakespeare). Remargid viivad
nt kas ma selgitasin kõike teile arusaadavalt? Palun esitage täpsustavaid küsimusi. Kas ma mõistsin teid õigesti- tee soovite br-da 25 kohta 15.ndaks kuupäevaks. 47. Tagasiside tähtsus ja selle saamise-andmise viisid. Vt. Eelmine küsimus! 48. Millised on peamised suhtlusviisid? 1) Verbaalsed suhtlusvahendid suulised, sõnalised või helilised vahendid. Nendeks on: - Loomulik keel (kõne kiirus, rütm, pausid, hääletoon) - Paralingvistilised vahendid (häälitsused, nutt, naer, ohkamine, köhatamine, intonatsioon+parasiitsõnad) - SH TELEFON Suulisel suhtlemisel on tähtad nii kontakti loomine, vestluse arendamine, info andmine, küsimustele vastamine, õigete küs-te esitamine, pauside pidamine, kl. Kuulamine, soovitused, vahepalad (small talk) ja tähelepanuavaldused, kontakti lõpetamine. Küsimused suletud (jah, ei faktide täpsustamiseks, kinnituse saamiseks) ja avatud
vahendid.Kasutatakse enimkasutatavaid sõnu, esineb sõnakordust ja palju asesõnu. Mõistmist soodustab situatsioon. Sisekõne peamiseks funktsiooniks on oma tegevuse planeerimine ja reguleerimine ning vaimse tegevuse teenindamine. Sisekõne areneb suulise kõne baasil ja on sellega võrreldes veelgi vähem hargnenud. Ei vaja täpset artikuleerimist, toetub ainult kujutlestele sõna hälikkoostisest. Kirjalikku kõnet kasutatakse peamiselt mittevahetuks suhtlemiseks. Mõistmist ei toeta paralingvistilised vahendfid ega situatsioon.Kirjalik kõne on kõige enam hargnenud, kasutatakse keerulisemaid lauseid, kirjavahemärke, sõnavalik on laiem. Mis on suulisele kõnele iseloomulikud tunnused? Suuline kõne on süntaktiliselt vähe hargnenud, eriti dialoogi repligid. Olulist rolli mängivad kõnega kaasnevad paralingvistlised vahendid ja sitiuatsioon, milles kõne aset leiab. Samuti intonatsioon. Kasutatakse palju sõnakordusi ja asesõnu. Millised on peamised kõne funktsioonid
Fülogeneetiliselt eh inimese arenguloo seisukohast on kõnesuhtlus arenenud arvatavasti umbes saja tuhande aasta vältel. Keelte kirjapanek on palju hilisem nähtus. Ontogeneetiliselt ehk ühe inimese bioloogilise, kognitiivse ja sotsiaalse arengu seisukohast on selge, et rääkima hakatakse enne, kui kirjutama. Keelelist suhtlust toetab mitteverbaalne suhtlus, estid ja miimika. Mitteverbaalne suhtlus hõlmab kahesuguseid lingvistilisi nähtusi: häälekasutusega kaasnevad paralingvistilised vahendid ning muu, ekstraverbaalne ( keeleväline) kommunikatsioon. Hääle abil väljendatakse eelkõige sõnalise suhtluse foneetilisi elemente häälikuid, rõhku, intonatsiooni. Sageli väljendab hääl ka saatja emotsionaalset seisundit. Ilmed, estid, pilgud võivad anda infot kõneleja emotsionaalse seisundi, hoiakute ning selle kohta, kuidas ta suhtub vastuvõtjasse, sõnumisse ning selle sisusse. Pilk on tähtis dialoogi kõnevoorude struktureerimisel. 3
Ikoonid ja indeksid on motiveeritud. Keeles peetakse indeksiteks asesõnu (nt võta see siit ja pane sinna). Indeksite motivatsioon on põhjuslik: me järeldame midagi: jäljed liival on märk inimesest, me järeldame, et inimene oli rannas. Järelduslikud märgid on keelemurded. 2) keelemärgi diskreetsus ehk eristatavus: Vorm ja tähendus on selgelt koos, piirid on kindlad. On kas "kana" või "kala", vahepealset võimalust pole. Märk süsteemis on tervik. Paralingvistilised vahendid on kõnes kuuldavad hääleomadused, mis pole häälikud: toon, intonatsioon jms. Sellist diskreetsust pole, tempo, häälekõrgus muutuvad. Ekstralingvistilised vahendid on keelele lisaks, nt pilk 3) keelesüsteemi duaalsus- kõik imimkeeled on kaheliigilised: esimene liigendus: tähendus/vorm; teine liigendus: fonoloogiline süsteem, kus tähenduseta üksustest pannakse kokku tähenduslikud üksused (sõnad)
Keeleline suhtlus on kahesuunaline ja mitmeti interaktiivne. Ainult inimene suudab sõnadega fantaseerida, teha nalja, olla irooniline, valetada. Inimesed on vaba mõistusega agendid kes otsutavad ise, millest või miks nad rääkida tahavad. Kõne on kirjaga võrreldes primaarne. Tekkis samuti tunduvalt varem. Kõnelemisel on väga oluline informatsioonivahetamine. Mis toimub ainult siis, kui signaal on vastuvõtjale arusaadav. Mitteverbaalne suhtlus · paralingvistilised vahendid - hääle abil väljendadakse eelkõige keelelise suhtluse foneetilisi elemente häälikuid, rõhku ja intonatsiooni; hääle kõrgus ja tugevus võivad anda mitmesugust (keele-väline) kommunikatsioon ehk kehakeel · ekstraverbaalsed vahendid - Kehakeel, miimika, estid ja hoiak üldse. Pilk on tähtis kõnevoorude struktureerimisel; sõnumi ettevalmistamise ajal vaatab kõneleja tavaliselt
Keele mõiste all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub verbaalse suhtluse vormis. Kell on võimalik tänu inimese keelevõimele. 2. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlus. (lk. 21) Keeleline suhtlus on sõnaline, verbaalne, st selle tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Mitteverbaalne suhtlus- suhtlus, mis toetab keelelist ehk verbaalset suhtlust ning avaldub zestide ja miimikana. Mitteverbaalne suhtlus jaguneb: häälekasutusega kaasnevad paralingvistilised vahendid ning (muu) ekstraverbaalne (keeleväline kommunikatsioon ehk kehakeel. 3. Keel kui struktuur (keele sümbolilisus (lk. 27), keele allsüsteemid lk. 30), keelesüsteemi avatus (lk. 40)). Keel on süsteem, millel on kindel struktuur. Loomulik keel on sümboliline, see koosneb sümbolitest ja nende ühenditest. Sümbol viitab referendile. Sümboli vormi suhe sõna potentsiaalsetesse referentidesse ja teiselt poolt tähendusse on
Keele mõiste all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub verbaalse suhtluse vormis. Kell on võimalik tänu inimese keelevõimele. 2. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlus. (lk. 21) Keeleline suhtlus on sõnaline, verbaalne, st selle tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Mitteverbaalne suhtlus- suhtlus, mis toetab keelelist ehk verbaalset suhtlust ning avaldub zestide ja miimikana. Mitteverbaalne suhtlus jaguneb: häälekasutusega kaasnevad paralingvistilised vahendid ning (muu) ekstraverbaalne (keeleväline kommunikatsioon ehk kehakeel. 3. Keel kui struktuur (keele sümbolilisus (lk. 27), keele allsüsteemid lk. 30), keelesüsteemi avatus (lk. 40)). Keel on süsteem, millel on kindel struktuur. Loomulik keel on sümboliline, see koosneb sümbolitest ja nende ühenditest. Sümbol viitab referendile. Sümboli vormi suhe sõna potentsiaalsetesse referentidesse ja teiselt poolt tähendusse on
Keele mõiste all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt seostub verbaalse suhtluse vormis. Keel on võimalik tänu inimese keelevõimele. 2. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlus. (lk. 21) Keeleline suhtlus on sõnaline, verbaalne, st selle tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Mitteverbaalne suhtlus- suhtlus, mis toetab keelelist ehk verbaalset suhtlust ning avaldub zestide ja miimikana. Mitteverbaalne suhtlus jaguneb: häälekasutusega kaasnevad paralingvistilised vahendid ning (muu) ekstraverbaalne (keeleväline kommunikatsioon ehk kehakeel. Suurema tajutavast informatsioonist saab inimene nägemistaju vahendumisel. Kõne põhineb eelkõige kuulamistaju kasutusele.Inimese kuulamine ei tulene füsioloogiliselt vaid kuulamisaistingute töötlemises ajus ning nende põimumisest ajju talletatud keelesüsteemiga.Inimene ei kasuta keemilise aistinguid eesmägripäraseks suhtlemiseks.
Keeleline suhtlus on kahesuunaline ja mitmeti interaktiivne. Ainult inimene suudab sõnadega fantaseerida, teha nalja, olla irooniline, valetada. Inimesed on vaba mõistusega agendid kes otsutavad ise, millest või miks nad rääkida tahavad. Kõne on kirjaga võrreldes primaarne. Tekkis samuti tunduvalt varem. Kõnelemisel on väga oluline informatsioonivahetamine. Mis toimub ainult siis, kui signaal on vastuvõtjale arusaadav. Mitteverbaalne suhtlus paralingvistilised vahendid - hääle abil väljendadakse eelkõige keelelise suhtluse foneetilisi elemente häälikuid, rõhku ja intonatsiooni; hääle kõrgus ja tugevus võivad anda mitmesugust (keele-väline) kommunikatsioon ehk kehakeel ekstraverbaalsed vahendid - Kehakeel, miimika, estid ja hoiak üldse. Pilk on tähtis kõnevoorude struktureerimisel; sõnumi ettevalmistamise ajal vaatab kõneleja tavaliselt
sõnalühendid. Keeleline suhtlus on kahesuunaline ja mitmeti interaktiivne. Ainult inimene suudab sõnadega fantaseerida, teha nalja, olla irooniline, valetada. Inimesed on vaba mõistusega agendid kes otsutavad ise, millest või miks nad rääkida tahavad. Kõne on kirjaga võrreldes primaarne. Tekkis samuti tunduvalt varem. Kõnelemisel on väga oluline informatsioonivahetamine. Mis toimub ainult siis, kui signaal on vastuvõtjale arusaadav. Mitteverbaalne suhtlus •paralingvistilised vahendid - hääle abil väljendadakse eelkõige keelelise suhtluse foneetilisi elemente – häälikuid, rõhku ja intonatsiooni; hääle kõrgus ja tugevus võivad anda mitmesugust (keele-väline) kommunikatsioon ehk kehakeel •ekstraverbaalsed vahendid - Kehakeel, miimika, źestid ja hoiak üldse. Pilk on tähtis kõnevoorude struktureerimisel; sõnumi ettevalmistamise ajal vaatab kõneleja tavaliselt kõrvale, rääkima hakates suunab ta pilgu vatuvõtjale, tema
sisekõneline; 1. suuline, 2. kirjalik (jaotuvad liikideks)- ekspressiivne ja impressiivne kõne · Kõnevõime kujuneb kõnearengu käigus soodsas keskkonnas. Kõne arenguks on vajalikud vahendid, kuidas sõnavormid kokku panna õigeks süsteemiks, mõtestada, teadvustatus sõnadest, vajalike sõnade teadmine jms. Suuline versus kirjalik kõne (T. Hennoste) · Vahetu suhtlemine * Mittevahetu · Vähe hargnenud *Hargnenud · Paralingvistilised vahendid *Kirjavahemärgid · Suulise kõne süntaks *Kirjakeele süntaks · Eripärane sõnakasutus *Hoolikas sõnavalik · Tempo 120-180sõna/min *Tempo kirjutamisel 10-15 sõna/min, lugemisel 200-400s/min · Kordused, pausid, venitamised *Põhjalik planeerimine · ......................................................... veel on!!
annaabi.ee 
