majandustegevust, valitseb pankrotivara ja kaitseb kõigi võlausaldajate samuti võlniku õigusi ja huve. Kui kohus kuulutab välja pankroti, siis muutub ajutine panktorihaldur pankrotihalduriks. Ta on võlgniku seaduslik esindaja,kes teeb võlgniku nimel tehinguid pankrotivaraga ja esindab teada varalistes vaidlustes ning on ka juriidilisest isikust võlgniku juhtimisorgan. 6.Toimkond,üldkoosolek,nende kohustused ja õigused Pankrotitoimkond kaitseb pankrotimenetluses kõigi võlausaldajate huve, valvab halduri tegevuse üle ja täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid. Pankrotitoimkond kontrollib, et haldur tegutseks otstarbekalt ja kooskõlas seadusega, jälgides selleks võlgniku majandustegevuse käiku, raamatupidamist ning finantsolukorda. Pankrotitoimkond võib tutvuda halduri toimikuga, nõuda vajaduse korral lisateavet ja dokumente pankrotimenetluse kohta, samuti kontrollida halduri majandustegevust pankrotivara valitsemisel.
ja, kui sellist tegevust ei ole, siis seda otsida. Samuti peate viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest tuleb Teil esitada kohtule taotlus, et kohus otsustaks Teie pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. Kohus teeb selle kohta määruse. Taotluse võib esitada ka enne viie aasta möödumist. Kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal
...................4 1.2. EESMÄRK...................................................................................................... 4 1.3. PÕHJUSED..................................................................................................... 5 1.4. TAGAJÄRJED.................................................................................................. 6 1.5. PANKROTIMENETLUS.................................................................................... 8 1.6. ORGANID PANKROTIMENETLUSES..............................................................10 1.7. INKASSO PANKROTIMENETLUSES...............................................................11 2.SANEERIMINE................................................................................................. 13 2.1. SANEERIMISE MÕISTE JA EESMÄRK.............................................................13 2.2. SANEERIMISMENETLUS JA SANEERIMISKAVA...............................................14 2.3. SANEERIMISNÕUSTAJA....
Juhendaja: Mare Merimaa AKOB-13 Õigusteadus Tallinn 2015 Sissejuhatus Selles töös on meil eesmärk uurida, mis on pankrotimenetluse raugemine ja kuidas see kohaldatakse praktikas. Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel. Pankrotimenetluses toimub nõuete kaitsmine. Võlausaldajad saavad raha proportsionaalselt oma nõude suurusele. Pankrotimenetlus toimub kohus ja viib seda läbi pankrotihaldur, kes teeb võlgniku tehinguid pankrotivaraga. Kui pankrotivara ei jätku kõigi nõuete rahuldamiseks ja võlausaldaja nõue ei ole pandiga tagatud, siis on paratamatu, et osa võlausaldajate nõudeid jäävad kas täielikult või osaliselt rahuldamata. See juhtub väga tihti praktikas ja seda uurime me oma töös.
likvideerida. Usaldusisiku kohta seadus ei ütle midagi, see võib olla kes iganes, ent eeldusel et oskab varaga ümberkäia. Usaldusisik teostab järelvalvet. 3-5 aasta jooksul kohus otsustab kas vabastada võlgnik võlakohustustest. 3 on erandjuhus, mille puhul arvestatakse kas võlgnik on üle andnud kuni 75% oma sissetulekutest. Siin on kohtul otsustamisvabadus, sest kui võlgnik on käitunud süüliselt pankrotimenetluses pole alust vabastada võlgnikku kohustustest. Elatis jääb võlana üles ja õigusvastaselt tahtlikult tekitatud võlad, nt liiklusõnnetuse põhjustamisega teisele osapoolele tekitatud kahju hüvitamise nõue. Võlgnik ise peab esitama avalduse võlgadest vabastamiseks, see peab toimuma ajavahemikul pankrotiväljakuulutamine ja 1-ne võlausaldajate koosolek(ennekõike mida varem seda parem). Sissenõude keeld... Kompromiss Ettepaneku saab teha ka võlgnik ise
väljavaadetele, tagab võlgniku vara säilimise, annab juhul, kui kohus on keelanud võlgnikul vara käsutada ajutise halduri nõusolekuta, võlgnikule nõusoleku vara käsutamiseks või keeldub sellest, koostab halduri toimiku, teavitab teadaolevaid võlausaldajaid raha deponeerimise võimalusest, täidab muid kohtu poolt antud ülesandeid. b) pankrotitoimkond-kaitseb pankrotimenetluses kõigi võlausaldajate huve, valvab halduri tegevuse üle ja täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid. Kontrollib, et haldur tegutseks otstarbekalt ja kooskõlas seadusega, jälgides selleks võlgniku majandustegevuse käiku, raamatupidamist ning finantsolukorda. Võib tutvuda halduri toimikuga, nõuda vajaduse korral lisateavet ja -dokumente pankrotimenetluse kohta, samuti kontrollida halduri majandustegevust pankrotivara valitsemisel.
liikme suhtes, võib pankrotiavalduse esitada kohtule, kes vaatab läbi juriidilisest isikust võlgniku vastu esitatud pankrotiavaldust. Üldise kohtualluvuse mõiste TsMS § 79 ■ Pankrotiasja menetlev kohus peab omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise. Kohtualluvus pankrotimenetluses ( TsMS §98¹) ■ Pankrotivõlgniku, pankrotihalduri ja pankrotitoimkonna liikme vastu võib pankrotimenetlusega või pankrotivaraga seotud hagi, muu hulgas vara pankrotivarast välistamise hagi, esitada ka pankroti väljakuulutanud kohtusse. ■ Pankroti väljakuulutanud kohtusse võib esitada ka nõude tunnustamise hagi. ■ Pankrotivõlgnik võib esitada hagi, mis on seotud pankrotivaraga, muu hulgas tagasivõitmise hagi, ka pankroti väljakuulutanud kohtusse. Kohtukorraldus Eestis
* Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. 7. Nimeta pankrotiavalduse läbivaatamise tähtajad võlgniku ja võlausaldaja pankrotiavalduse puhul (PankrS § 27 lg 1 ja 2) * Võlgniku pankrotiavalduse vaatab kohus läbi kümne päeva jooksul, kaalukatel põhjustel 30 päeva jooksul ajutise halduri nimetamisest arvates. Võlausaldaja pankrotiavalduse vaatab kohus läbi 30 päeva jooksul, kaalukatel põhjustel kahe kuu jooksul ajutise halduri nimetamisest arvates. 8. Mis hetkel pankrotimenetluses peatub võlgade viiviste arvestus? * Pärast pankrotimenetluse lõppemist võivad võlausaldajad nõuded, mille võis esitada pankrotimenetluses, kuid mis on selles jäänud esitamata, samuti nõuded, mis küll esitati, kuid mis jäid rahuldamata ja millele võlgnik vastu vaidles, esitada võlgniku vastu üldises korras. Sel juhul pankrotimenetluse aja eest intresse ja viiviseid ei arvestata 9. Loetle pankroti väljakuulutamise tagajärjed (PankrS § 35). * Pankroti väljakuulutamisega:
Tallinn 12918 Võlausaldaja Marko Õun Aadress: Paldiski mnt 110-1 Tallinn 13517 Telefon: 56 312 777 E-post: [email protected] NÕUDEAVALDUS 12.07.2009 tellisin firmast OÜ Parimad Uksed omale metallist turvaukse, arve nr 342299, mille eest tasusin samal kuupäeval pangaülekandega 5300 krooni. Kuna OÜ Parimad Uksed pankrotistus paar nädalat hiljem, ei saanud ma kätte ostetud metallist turvaust ja ka raha ei ole tagastatud. Palun tunnustada minu nõuet firma OÜ Parimad Uksed pankrotimenetluses summas 5300 krooni ja palun kanda raha minu arveldusarvele nr 20033399900188. Nõue ei ole eesõigusnõue. Nõudeavaldusele lisan: 1. Pangaarve väljavõte 2. OÜ Parimad Uksed arve nr 342299 3. Koopia isikutunnistusest ........................................................................................................................ Nimi, allkiri, kuupäev
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 16 2.3.2 Üldkoosoleku läbiviimine ja otsuste tegemine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 16 2.3.3 Esimene üldkoosolek . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 16 2.3.4 Üldkoosoleku otsuste vaidlustamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 16 2.4 Kohtu pädevus pankrotimenetluses . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 17 3 Võlgniku kohustused, vastutus ja õigused 18 3.1 Teabe andmise kohustus, võlgniku vanne . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 18 3.2 Kohustus kohal viibida . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 18 3
Investor kaasamine. Saneerimise põhiolemus on ettevõtte vastuolevate nõuete ümberkujundamine – abinõude kompleksi rakendamine ettevõtte majanduslike raskuste ületamiseks, tema likviidsuse taastamiseks, kasumlikkuse parandamiseks ja jätkusuutliku majandamise tagamiseks. Pankrotimenetlus eeesmärk on võlausaldajate nõuete rahuldamine kas ettevõtte likvideerimise ja varade realiseerimise või ettevõtte tervendamise teel. Pankrotimenetluses on nõuded ettevõtte vastu jääva suurusega (kui pankrot on välja kuulutatud). Saneerimismenetluse käigus toimub nõuete ümberkujundamine, mille käigus võib muuhulgas pikendada nõude täitmise tähtaega, rakendada osamakseid nõude tasumiseks, vähendada võlasummat või asendada võlg ettevõtt eaktsiatega. Intellektuaalse omandiliigid: autoriõigus – autoriõigus oma loomingule ja selle kaitse;
Haldur koostab pärast pankroti väljakuulutamist võlgniku vara nimekirja, milles märgib vara koosseisu, võlgniku võlad ja nõuded liikide kaupa. Iga eseme puhul tuleb märkida selle väärtus. Eraldi tuleb märkida välistamist nõutav vara ja ühisomandis olev vara. Nimekirjas märgitakse ka teadaolevad võlausaldajad ja nende nõuded ning see, millised võimalused on tasaarvelduseks. Haldur esitab nimekirja kõigile pankrotimenetluses olevatele isikutele. Võttes aluseks pankrotivara nimekirja, teeb haldur võlausaldajate esimesel üldkoosolekul ettekande võlgniku majandusliku olukorra ja maksejõuetuse põhjuste kohta. Võlausaldajad otsustavad, kas võlgnikule kuuluva ettevõtte tegevus on võimalik lõpetada või teda saab tervendada. Kui üldkoosolek otsustab ettevõtte tegevuse lõpetada, siis peab haldur esitama lõpetamisotsuse kohtule kinnitamiseks. Kui üldkoosolek otsustab koos ettevõtte tegevuse
kohta või see ei ole piisav · maksukohustuslasele on tehtud korraldus tasuda maksuvõlg 48 tunni jooksul korralduse saamise päevast arvates · maksukohustuslane ei pea õigusaktides sätestatud korras arvestust, ei esita maksudeklaratsioone või ei säilita dokumente · maksukohustuslane ei esita nõutud tähtaja jooksul tagatist või maksuhaldur ei pea esitatud tagatist küllaldaseks või usaldusväärseks · maksuhaldur leiab pankrotimenetluses võlgniku tehtud kompromissettepanekut analüüsides, et võlgniku varaline seisund ei võimalda ka kompromissi tegemise tulemusel võetud kohustuste täitmist · esineb muid asjaolusid või põhjuseid, mille tõttu maksuhaldur ei pea maksuvõla tasumise ajatamist otstarbekaks (näiteks majandusaruande ja muude esitatud andmete kohaselt on maksukohustuslane tegelikult võimeline oma kohustused täitma). Kuidas saab maksukohustuslane vastuse esitatud taotluse kohta?
pankrotiseaduses 1997. aastal kehtima hakkasid, ei toonud kaasa füüsilisele isikule võlgadest vabastamise võimalusi. Alles 2004. aastal jõustunud muudatused tõid pankrotiseadusesse eriregulatsiooni, mis võimaldab füüsilisest isikutest võlgnikele võlgadest (kohustustest) vabastamise. Vajadus füüsiliste isikute pankrotimenetluse eriregulatsiooni järele tulenes rahulolematusest varasema regulatsiooniga. Füüsilisest isikust võlgniku võlgadest vabastamine pankrotimenetluses on poliitiline otsus. Eestis võeti selline otsus vastu 2003. aastal ja see väljendub 01.01.2004 jõustunud pankrotiseaduse muudatustes. Füüsilise isiku võlgadest vabastamine peaks olema kooskõlas põhiseadusega. Kuni 2010. aasta jaanuarini ei osutanud riik füüsilisest isikust pankrotivõlgnikule otsest menetlusabi, sest neile ei laienenud tsiviilkohtumenetluse seadustikus ette nähtud menetlusabi sätted.
kinnitusraamatusse -on oluline hiljem reaalkoormatise väljaostmisel (vt AÕS § 235 lg 1) Reaalkoormatis võib lõppeda: 1) Tähtaja möödumisel (tähtaegse reaalkoormatise puhul – tähtaeg tuleb kanda kinnistusraamatusse) 2) Poolte kokkuleppel ennetähtaegselt 3) Õigustatud isiku nõudel (AÕS § 233) 4) Kohustatud isiku nõudel (AÕS § 234) 5) Võib lõppeda ka kinnisasja sundvõõrandamisel, kinnisasja müümisel sundtäitmisel ja pankrotimenetluses kinnisasja müümisel enampakkumisel. Reaalkoormatise lõpetamine õigustatud isiku nõudel (AÕS § 233) Õigustatud isik võib nõuda reaalkoormatise lõpetamist ja selle väljaostmist kohustatud isiku poolt, kui: 1) koormatud kinnisasi jagatakse ning sellega kahjustatakse tunduvalt õigustatud isiku õigusi või 2) kohustatud isik vähendab tunduvalt koormatud kinnisasja väärtust ega anna tagatist reaalkoormatisest tulenevate kohustuste täitmiseks või
õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Juriidiline isik võib omada kõiki tsiviilõigusi ja -kohustusi, välja arvatud neid, mis on omased üksnes inimesele. Esindusõigus- Esindusõigus on õiguste kogum, mille piires esindaja saab tegutseda esindatava nimel, Esindusõiguse võib anda tehinguga (volitus) või see võib tuleneda seadusest. Seadusejärgne esindusõigus on ära toodut TsüS-is. Lepinguline füs.isik nt. Kohtus advokaat, jur.isikul nt pankrotimenetluses vastav asutus mis viib asjad lõpule. Kohustused-on seadusest ja lepingust tulenevalt mõlemale osapoolele täitmiseks. Kohustuste rikkumine seisneb selles kui üks osapooltest ei täida lepingulisi tingimusi ja on vastutav rikkumise eest ning selle kaitseks on seaduslikud või lepingulised tagalad, kus ühel poolel on võimalus olenevalt seaduses taganeda lepingust, nõuda kohustuste täitmist või keelduda kohustuste täitmisest, nõuda hüvitist.
saneerimismenetluse eesmärk on isiku ettevõtte tegevuse jätkumise tagamine ning seega ka pankrotimenetluse algatamise aluse tekkimise vältimine. Pankrotimenetluse peamine eesmärk on võlausaldajate kaitsmine nende nõuete rahuldamise näol võlgniku lõpetamisel, sellal kui saneerimismenetluse eesmärk on pigemini kaitsta makseraskustes või makseraskustesse sattuda võivate võlgnike ettevõtete jätkusuutlikkust. Pankrotimenetluses toimub sisuliselt ettevõtte likvideerimine, saneerimismenetlus on aga suunatud ettevõtte säilitamisele.
otsustada õigusliku tagajärje rakendamise üle. Valikudiskretsiooni puhul nähakse vastavas normis ette kaks või enam võrdväärset õiguslikku tagajärge. Ametnikul või ametiasutusel on õigus oma otsustuse alusel valida üks normis sätestatud dispositsioonidest, mis sobiks kõige paremini tegelikkusega, ning see ka ellu viia. 18 Tubakaseaduses kuulub otsustusdiskretsiooni hulka näiteks: § 19. Tubakatoote võõrandamine täite- või pankrotimenetluses (1) Kohtutäitur või pankrotihaldur võib arestitud või pankrotivara hulka kuuluva nõuetekohase tubakatoote võõrandada vastavalt täite- või pankrotimenetluses isikule, kellel on tubakatoote hulgi- või jaemüügi õigus. § 25. Spondeerimispiirang ja sponsorteated (2) Juhul kui spondeerijaks on tubakatoodete käitleja, võib spondeerimisega seoses avalikustada andmeid sponsori isiku või tema antud materiaalse toetuse kohta.
NotS § 32 kohaselt kuuluvad ametiteenuste hulka: − õigusnõustamine väljaspool tõestamistoimingut (dokumendi koostamine, maksekäsu kiirmenet- luse avalduse esitamine notari vahendusel, samuti isiku esindamine haldusmenetluses ja kohtus tsiviilkohtumenetluse seadustiku*4 (TsMS) § 475 lg 1 p-des 1, 3–5, 8–11 ja 13–14 nimetatud hagita asja menetluses ning pärija esindamine pärandvara pankrotimenetluses); − maksundus- ning välismaa õiguse alane nõustamine väljaspool tõestamistoimingut või selle raa- mes; − lepitamine vastavalt lepitusseadusele*5; − tegutsemine vahekohtunikuna tsiviilkohtumenetluse seadustiku alusel; − enampakkumise, hääletamise, loosimise ja liisuheitmise korraldamine ning tulemuste tõestamine tõestamisseaduse alusel; − vannutamine ja vande all antava tunnistuse tõestamine tõestamisseaduse alusel;
juriidiline isik 3) Seaduses, põhikirjas või ühingulepingus seatud eesmärgi saavutamisel; 4) Tähtaja saabumisel, kui isik oli asutatud tähtajaliseks; 5) Juriidilise isiku pankroti väljakuulutamisega või pankrotimenetluse raugemisega enne pankroti väljakuulutamist; 6) Võlausaldajate üldkoosoleku otsusega pankrotimenetluses; 7) Kohtumäärusega, millega pankrotimenetlus on lõpetatud vara puudumise tõttu 8) Kohtumäärusega sundlõpetamise kohta; 9) Muul seaduses, põhikirjas või ühingulepingus ettenähtud alusel. 57. Juriidilise isiku pankrot. Pankrot on võlgniku kohtuotsusega väljakuulutatud maksejõuetus. Võlgnik on maksejõetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikult olukorrast tulenevalt ajutine
Jur. isiku lõpetamine 1)vabatahtlikult 2) sundlõpetamine Vabatahtliku lõp. Otsuse võtab vastu jur. isiku kõrgeim organ. Põhjused nt: Huvi kaotamine, majanduslikud põhjused, eesmärgi täitmine. Alused on järgmised: 1) üldkoosoleku v muu pädeva organi otsusega 2) isiku, organi v asutuse otsusega, kellel on õigus lõpetada jur. isik. 3) põhikirjas, seaduse, ühingulepingus seatud eesmärgi saavutamisel 4) võlausaldajate üldkoosoleku otsusega pankrotimenetluses 5) tähtaja möödumisel(kui on asut. Tähtajaliselt) 6) kohtumäärusega pankrotimenetluse korral 7) kohtuotsusega sundlõpetamise kohta 8) muul pkirja, seaduse v ühingulepinguga ettenähtud alusel Sundlõpetamine, kui tegevuses on toimunud midag seadusevastast või on muid aluseid tema tegevuse lõpetamiseks Jur. isik lõpetatakse kohtuotsusega siseministri v selles seadusega õigustatud isiku v asutuse nõudel siis kui: 1) jur
või asutuse nõudel (sundlõpetamine), kui: 1) juriidilise isiku eesmärk või tegevus on vastuolus seaduse, avaliku korra või heade kommetega; 2) juriidilise isiku asutamisel on oluliselt rikutud seadust või asutamislepingu sõlmimisel või asutamisotsuse tegemisel esines asjaolu, mis toob kaasa lepingu või otsuse kehtetuse, ja rikkumist ei saa hiljem kõrvaldada; Juriidilise isiku lõpetamisel toimub selle likvideerimine. Pankrotimenetluses toimub juriidilise isiku likvideerimine pankrotimenetlusele sätestatud korras. Likvideerimise korraldavad likvideerijad, kelleks on juriidilise isiku juhatuse või seda asendava organi liikmed, kui seaduse, põhikirja või ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Sundlõpetamise korral määrab likvideerijad kohus. Likvideerimise alustamisega lõpevad juhatuse või seda asendava organi volitused.
seda sätet tuleb tõlgendada koos pankrotiseaduse vastavate normidega. Osaühing ei lõpe automaatselt pankroti välja kuulutamisega. Pankrotiseaduse § 35 sätestab pankroti välja kuulutamise õiguslikud tagajärjed, nende hulgas ei ole märgitud juriidilisest isikust võlgniku lõppemist. Pankrotiseaduse § 77 punktide 2–4 kohaselt on võlausaldajate üldkoosoleku pädevuses otsustada võlgniku lõpetamine või ettevõtte tegevuse jätkamine ja kompromissi tegemine. Kui osaühing pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib osaühingu haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja osaühingu lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks (PankrS § 130 lg 3). Kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu PankrS § 29 lõike 1 alusel, sest võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja
1) üldkoosoleku või muu pädeva organi otsusega; 2) isiku, organi või asutuse otsusega, kellele seadusega on antud õigus lõpetada avalik- õiguslik juriidiline isik; 3) seaduses, põhikirjas või ühingulepingus seatud eesmärgi saavutamisel; 4) tähtaja möödumisel, kui juriidiline isik on asutatud tähtajaliselt; juriidilise isiku pankroti väljakuulutamisega või pankrotimenetluse raugemisega enne pankroti väljakuulutamist; 5) võlausaldajate üldkoosoleku otsusega pankrotimenetluses; 6) kohtumäärusega, millega pankrotimenetlus on lõpetatud vara puudumise tõttu; 15 7) kohtuotsusega sundlõpetamise kohta; 8) muul seaduse, põhikirja või ühingulepinguga ettenähtud alusel. Juriidilise isiku sundlõpetamine Juriidiline isik lõpetatakse kohtumäärusega siseministri või muu selleks seadusega õigustatud isiku või asutuse nõudel (sundlõpetamine), kui:
isikult ei ole võimalik maksuvõlga sisse nõuda; Füüsilise isiku maksuvõla tema surma või surnukstunnistamise korral, kui puudub pärandvara, millele sissenõuet pöörata, või maksuvõla osa, mis ületab inventeeritud pärandvara maksumust, millest on vastavalt pärimisseaduses sätestatule rahuldatud eelmiste järjekohtade nõuded. Riiklike maksude maksuhaldur võib kustutada maksuvõla pankrotimenetluses kompromissi tegemiseks, samuti võlgade ümberkujundamisel nende vähendamise teel saneerimismenetluses või võlgade ümberkujundamise menetluses. Maksuhaldur teeb kompromissettepanekuga nõustumise korral maksuvõla kustutamise otsuse, mis jõustub kompromissi kinnitamise päeval. Riiklike maksude maksuhaldur võib maksukohustuslase põhjendatud kirjalikul taotlusel kustutada tema maksuvõla, kui selle sissenõudmine on
1) Üldkoosoleku või mõne muu pädeva organi otsusega 2) Isiku, organi või asutuse otsusega, kellele on seadus andnud õiguse lõpetada avalik õiguslik juriidiline isik. 3) Seaduses, põhikirjas või ühingulepingus seatud eesmärgi saavutamisel 4) Tähtaja möödumisel kui on asutatud tähtajaliselt 5) Pankroti väljakuulutamisega või pankrotimenetluse raugemisega enne pankroti väljakuulutamist 6) Võlausaldajate üldkoosoleku otsusega pankrotimenetluses 7) Kohtumäärusega sundlõpetamise kohta 8) Muul seaduses, põhikirjas või ühingulepingu ettenähtud alusel Juriidilise isiku lõpetamisel toimub selle likvideerimine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, pankrotimenetluses toimub juriidilise isiku likvideerimine pankrotiseaduses sätestatud korras Äriühingu likvideerimismenetlus kestab üle poole aasta, sageli võib likvideerimisprotsess ka pikemaks osutuda
MENETLUSESE Menetluse esemeks tsiviilkohtumenetluses on eraõigussuhtest tulenev ese näiteks: võla- ,perekonna-,pärimis- ja asjaõiguslike kohtuvaidluste puhul. Problemaatiliseks võib osutuda tsiviilasja piiritlemine haldusasjast näiteks vaidlused töösuhetes munitsipaalkooliga, kahjunõuded notari vastu, kaebus kohtutäituri tegevuse peale, vara õigusvastase võõrandamise fakti tuvastamine, riikliku pensioni maksmise aluseks oleva tööstaazi kindlakstegemine,maksunõuded pankrotimenetluses, avalik-õiguslike isikute eraõiguslik tegevus (nt vara väljaüürimine). Kriteeriumiteks eraõiguslike ja avalik-õiguslike vaidluste piiritlemisel on nii asjaosaline õigussubjekt kui õigussuhe ise, kusjuures hinnatakse mõlemat kriteeriumi. Tsiviilkohtumenetluses tuleb menetleda ka asju, mida prokuratuur keeldub kriminaalasjana menetlemast ning prokuratuur leiab, et seda eset tuleb menetleda tsiviilkorras.
kohtule esitada kuue kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates. 2.2.4 Juriidilise isiku lõpetamine Juriidiline isik lõpetatakse: 1) üldkoosoleku või muu pädeva organi otsusega; 2) isiku, organi või asutuse otsusega, kellele seadusega on antud õigus lõpetada avalik- õiguslik juriidiline isik; 3) seaduses, põhikirjas või ühingulepingus seatud eesmärgi saavutamisel; 4) tähtaja möödumisel, kui juriidiline isik on asutatud tähtajaliselt; 5) võlausaldajate üldkoosoleku otsusega pankrotimenetluses; 6) kohtumäärusega, millega pankrotimenetlus on lõpetatud vara puudumise tõttu; 7) kohtuotsusega sundlõpetamise kohta; 8) muul seaduse, põhikirja või ühingulepinguga ettenähtud alusel. 2.2.5 Juriidilise isiku sundlõpetamine 1). Juriidiline isik lõpetatakse kohtuotsusega siseministri või muu selleks seadusega õigustatud isiku või asutuse nõudel (sundlõpetamine), kui: 1. juriidilise isiku eesmärk või tegevus on vastuolus seaduse, avaliku korra või heade kommetega
52. Mis on maksuvõla ajatamine ja millistel tingimustel on võimalik maksuvõlga ajatada? Maksuhalduril on õigus makseraskustes maksukohustuslase taotlusel ajatada tema maksuvõla tasumine. Maksuvõla tasumise ajatamine ei vabasta maksukohustuslast jooksvate maksukohustuste täitmisest. (MKS § 111 lg 1) Maksukohustuslane esitab maksuvõla tasumise ajatamiseks põhjendatud taotluse ja maksuvõla tasumise ajakava. (MKS § 111 lg 2) Riiki, valda või linna pankrotimenetluses esindav maksuhalduri ametnik võib kompromissi tegemisel hääletada maksuvõlgade tasumise tähtaja pikendamise poolt, kui maksuvõla tasumise tähtaja ajatamise kohta on tehtud otsus, mis jõustub kohtu poolt kompromissi kinnitamise päeval. (MKS § 111 lg 3) 20 Kui maksuvõla tasumise ajatamine on riigiabi konkurentsiseaduse tähenduses, järgib maksuhaldur konkurentsiseaduse §-s 341 sätestatut. (MKS § 111 lg 4)
vaidlustamise ajaks kuni selles asjas on tehtud lõpliku lahendi jõustumise.7 4. INTRESSI MITTEARVESTAMINE Intressi arvestamine peatub, kui: krediidiasutuse moratooriumi ajaks; maksukohustuslane kuulutab välja pankroti. Pankroti väljakuulutamise korral rahuldatakse maksuvõlad pankrotiseaduses sätestatud korras; maksumaksjal on täitmata jäänud maksukohustus, mille täitmine toimib vastavalt pankrotimenetluses kinnitatud ja kehtivale kompromissile; 7 http://www.eas.ee/et/alustavale-ettevotjale/ettevotlusest-loobumine/saneerimine-ja- uemberkujundamine/ettevotte-saneerimise-laebiviimine intressinõue ületab maksuvõlga; on algatatud saneerimiskava või ümberkujundamiskava menetlemine ning see intressi arvestamine algab saneerimiskava või ümberkujundamiskava kinnitamiseni.
Ekslik on ringkonnakohtu järeldus, et R. Paala nõude saab lugeda ebaselgeks seetõttu, et ta ei esitanud haldurile tõendeid nõude tasaarvestamise kohta. R. Paala esitas koos tõendavate dokumentidega nõude, mille suurusele 866 097 krooni protsessis osalenud asjast huvitatud isikud vastuväiteid ei esitanud. Pankrotiseadusest tulenevalt ei pea võlausaldaja esitama dokumente selle kohta, mida ta ei nõua. Ekslik on kassatsioonkaebuse väide, et asja lahendas ebaseaduslik kohtukoosseis. Pankrotimenetluses kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikku, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti (PankrS § 2 lg 4). Võlausaldajate üldkoosoleku otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise korda ei ole pankrotiseaduses sätestatud. Tsiviilkohtumenetluse seadustikus on üldine hagimenetluse kord ja sellest mõneti erinev hagita menetluse kord. Viimane neist sobib enam käsiloleva asja lahendamiseks. Hagita menetluses puudub õiguslik vaidlus ja
kui: 1) taotluses puudub põhjendus või see ei ole piisav või 2) maksukohustuslasele on tehtud korraldus tasuda maksuvõlg 48 tunni jooksul korralduse saamise päevast arvates (§ 129) või 3) maksukohustuslane ei pea õigusaktides sätestatud korras arvestust, ei esita maksudeklaratsioone või ei säilita dokumente või 4) maksukohustuslane ei esita nõutavat tagatist või maksuhaldur ei pea esitatud tagatist küllaldaseks või usaldusväärseks või 5) maksuhaldur leiab pankrotimenetluses võlgniku tehtud kompromissettepanekut kaaludes, et võlgniku varaline seisund ei võimalda ka kompromissi tegemise tulemusel võetud kohustuste täitmist või 6) esineb muid asjaolusid või põhjuseid, mille tõttu maksuhaldur ei pea maksuvõla tasumise ajatamist otstarbekaks. Riiklike maksude maksuhaldur võib maksukohustuslase põhjendatud kirjalikul taotlusel kustutada tema maksuvõla, kui selle sissenõudmine on lootusetu või
võivad jagad kasumit oma liikmete vahel. Mittetulundusühing on selline juriidiline isik, kes seda teha ei või. Aktsiaselts on samuti piiratud vastutusega äriühing, nö. suur osaühing oma olemuselt. Täisühing- osanikel täisvastutus; usaldusühing-ühel osanikul täisvastutus. Juriidilise isiku lõpetamine: Pädeva organi otsusega, põhikirjas toodud eesmärgi saavutamisel, kohtumäärus (sundlõpetamine, lõpetamine vara puudumise tõttu pankrotimenetluses. Tehing- toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed. Ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Tahteavaldus võib olla nii otsene(sõnaselge tahte avaldamine, nt tahan saia
Menetlusosaline (hageja, kostja, kolmas isik) võib menetluses osaleda isiklikult või tsiviilkohtumenetlusteovõimelise esindaja kaudu. Esinduse liigid: seadusjärgne esindus ja lepinguline esindus. Seadusjärgne esindus. Alaealise seaduslikuks esindajaks on tema vanem või eeskostja. Piiratud teovõimega täisealisel isikul on seaduslikuks esindajaks kohtu poolt määratud eestkostja. Juriidilisel isiku esindajaks on juhatuse või seda asendava organi liige, samuti likvideerija. Pankrotimenetluses esindab võlgnikku pankrotihaldur. Esindajaks oma volituse piires ka pärandi hooldaja või testamenditäitja, kinnisasja sundvalitseja, tedmata kadunu vara hooldaja. Esindaja ei ole protsessiosaline, kuid tal on selle protsessiosalise õigused ja kohstused keda ta esindab. Lepinguline esindus. Adokaat, prokurist, isik, kes on protsessiosalisega töö-või teenistussuhtes, protsessiosalise üleneja või alanejasugulane, üks hageja teiste hagejate eest või kostja kostjate eest, kui
4) Juriidilisest isikust võlgnik kaotab õiguse teha mis tahes tehinguid. 5) Võlgniku muud õigused on piiratud pankrotiseaduses ettenähtud korras. 6) Võlgniku vastu vastu suunatud nõuetelt lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine. 7) Järgnevad muud pankrotiseaduses ettenähtud tagajärjed. Kes on pankrotivõlgnik ja pankrotivõlausaldaja? Pankrotivõlgnik Millised on pankrotiorganid ja milline on nende pädevus? 1) Pankrotihaldur Pankrotimenetluses võlgniku seaduslik esindaja, kes teeb võlgniku nimel pankrotivaraga seonduvaid tehinguid ja muid toiminguid ning esindab võlgnikku kohtus pankrotivaraga seotud vaidlustes. Halduri pädevus on erinev sellest, kas ta esindab juriidilisest isikust võlgnikku või füüsilisest isikust võlgnikku. Juriidilisest isikust võlgiku puhul võib haldur esindada võlgnikku kõigis tehingutes ja õigustoiminugtes, füüsilisest isikust
teha tehinguid seoses pankrotivaraga. 4) Juriidilisest isikust võlgnik kaotab õiguse teha mis tahes tehinguid. 5) Võlgniku muud õigused on piiratud pankrotiseaduses ettenähtud korras. 6) Võlgniku vastu vastu suunatud nõuetelt lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine. 7) Järgnevad muud pankrotiseaduses ettenähtud tagajärjed. Kes on pankrotivõlgnik ja pankrotivõlausaldaja? Pankrotivõlgnik - Millised on pankrotiorganid ja milline on nende pädevus? 1) Pankrotihaldur – Pankrotimenetluses võlgniku seaduslik esindaja, kes teeb võlgniku nimel pankrotivaraga seonduvaid tehinguid ja muid toiminguid ning esindab võlgnikku kohtus pankrotivaraga seotud vaidlustes. Halduri pädevus on erinev sellest, kas ta esindab juriidilisest isikust võlgnikku või füüsilisest isikust võlgnikku. Juriidilisest isikust võlgiku puhul võib haldur esindada võlgnikku kõigis tehingutes ja õigustoiminugtes, füüsilisest
- võib seada teatud isiku või teise kinnisasja igakordse omaniku kasuks - võib koormata kin.asja mõttelist osa, kui see on kaasomaniku osa - võib tekkida seaduse või tehingu alusel - ei ole üleantav - kehtib senikaua, kuni kehtib vastav seadus Näiteks, kui omanik on müünud asja kolmandale isikule, peab ta ostueesõigust omavale isikule teatama ostjaga sõlmitud müügilepingust ja tema sisust Piirangud: · ei saa teostada, kui asi müüakse sundtäitmisel või pankrotimenetluses, samuti kui asi suundvõõrandatakse · pole võimalik kasutada juhul, kui asi müüakse alanejale või ülenejale sugulasele või abikaasale - Kui kuulub mitmele isikule ühiselt, võivad nad teostada täies ulatuses - Kui kuulub mitmele isikule eraldi, heidetakse teostamise õigus nende vahel liisku Lõpeb: - kinistusraamatu kande kustutamisega (notariaalselt kinnitatud avalduse alusel) - isiku surmaga - kui õigustatud isik jätab selle kin
Vabariigile ning tema põhiseaduslikule korrale, südametunnistuse järgi täita kohustusi) · Õiguskantsler (sarnane õiguskantsleri vandele) Kes veel vande annavad · Kaitseväelane · Kaitseliitlane · Piirivalveametnik · Päästeteenistuja · Kohtunik, rahvakohtunik, kohtunikuabi · Kohtuekspert, riiklikult tunnustatud ekspert · Vandeadvokaat · Mitmed kutsed Vanded menetlustes · Võlgniku vanne täitemenetluses · Võlgniku vanne pankrotimenetluses · Ettevõtja vanne saneerimismenetluses Vandest keeldumise tagajärjed tsiviilkohtumenetluses · § 270. Menetlusosalise keeldumine vande ja vande all seletuse andmisest · (1) Kui pool keeldub vannet või vande all seletust andmast või kui ta ei tee kohtu nõudmisest hoolimata selle kohta mingit avaldust, võib kohus lugeda vastaspoole väidetud asjaolu tõendatuks, arvestades muu hulgas vande või seletuse andmisest keeldumise kohta esitatud põhjendusi
Arvamuses märgib ajutine haldur, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Peab haldur- 1. kuritegu 2. raske juhtimisviga 3. muu ; kui on kuritegu või raske juhtimisviga- järgneb vastutus. kui on kuritegu- prokuratuurile või politseile tuleb teatada. Kui on raske juhtimisviga- tuleb esitada hagi, et nõuda p varasse nende poolt tekitatud kahju hüvitamist. § 28- Kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatab kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. (aga ka haldur! Siin on ebatäpsus). (2) Kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma
1. Juriidilise isiku lõpetamine. Juriidilise isiku lõpetamine võib toimuda: ·üldkoosolekul või muu pädeva organi otsusega ·isiku või asutuse otsusel, kelle on antud õigus lõpetada a-õ juriidiline isik ·seaduses, põhikirjas või ühingulepingud seatud eesmärkide saavutamisel ·tähtaja saabumisel, kui isik oli asutatud tähtajaliselt ·juriidilise isiku pankroti väljakuulutamisega või menetluse raugemisega ·võlausaldajate üldkoosoleku otsusega pankrotimenetluses ·kohtumäärusega, vara puudumise tõttu ·kohtumäärusega sundlõpetamisel ·muul juhul 1. Juriidilise isiku pankrot. Juriidilise isiku sundlõpetamine toimub ainult kohtumäärusega. Juriidilise isiku lõpetamisel toimub selle likvideerimine. 2. Pankrotimenetlus. Juriidiline isik lõpetatakse pankrotimenetluses, kui likvideeritava isiku varast ei piisa kõigi võlausaldajate nõudmiste rahuldamiseks. Tal on seda teha teatud aeg peale maksejõuetust. TEINE KONTROLLTÖÖ 3
saamiseks maksumaksjale pandud rahaline kohustis, mis kuulub täitmisele käesolevas seaduses ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel. 49.Millistelt tasudelt tuleb sotsiaalmaksu maksta? §2 Sotsiaalmaksu makstakse: 1) töötajale rahas makstud töötasult ja muudelt tasudelt; 2) ametnikule makstud palgalt ja muudelt tasudelt. 3) juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani tulumaksuseaduse § 9 tähenduses liikmele ning füüsilise isiku pankrotimenetluses pankrotihaldurile ja pankrotitoimkonna liikmele makstud tasudelt käesoleva seaduse § 9 lõike 1 punktis 2 sätestatud juhul; 4) füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtlusest saadud tulult tulumaksuseaduse § 14 tähenduses, millest on tehtud tulumaksuseaduses lubatud ettevõtlusega seotud mahaarvamised, arvestades käesoleva paragrahvi lõigetes 5, 7 ja 8 sätestatut, kuid mitte rohkem kui maksustamisperioodi kuude töötasu alammäärade 15- kordselt summalt aastas;
Likvideerimise kord. Juriidilise isiku lõpetamine võib toimuda: 1) Üldkoosoleku või muu pädeva organi otsusega 2) Isiku või asutuse otsusel, kellel on seadusega antud õigus lõpetada avalik-õiguslik juriidiline isik 3) Seaduses, põhikirjas või ühingulepingus seatud eesmärgi saavutamisel 4) Tähtaja saabumisel, kui isik oli asutatud tähtajaliselt 5) Juriidilise isiku pankroti väljakuulutamisega 6) Võlausaldajate üldkoosoleku otsusega pankrotimenetluses 7) Kohtumäärusega, millega pankrotimenetlus on lõpetanud vara puudumise tõttu 8) Kohtumäärusega sundlõpetamise kohta 9) Muul seaduses, põhikirjas või ühingulepingus ettenähtud alusel. Juriidilise isiku sundlõpetamine toimub ainult kohtumäärusega. Juriidilise isiku lõpetamisel toimub selle likvideerimine. Likvideerimise korraldavad likvideerijad. Vabatahtliku likvideerimise korral on
Ettevõte võib omandajale üle minna ka seaduse alusel. (2) Ettevõttesse kuuluvad ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, muu hulgas ettevõttega seotud lepingud. § 181. Kohaldamise piirangud Käesolevas jaos sätestatut ei kohaldata ettevõtte üleminekule juriidiliste isikute ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise puhul, samuti kui ettevõtte üleminek toimub seaduse alusel, eelkõige sundtäitmisel või pankrotimenetluses. · VÕS § 182. Ettevõtte üleandmine (vastus küsimuse osale, et kuidas toimub üleminek) (1) Ettevõttesse kuuluvad asjad antakse omandajale üle vastavate asjade üleandmise sätete järgi ja õigused vastavate õiguste üleandmise sätete järgi, lepingud aga lepingute ülevõtmise sätete järgi. Ettevõtte üleandja on kohustatud andma omandajale üle asjade valduse, registreerimisele kuuluva vara puhul tagama ka vastavate kannete tegemise registrites.
aegumistähtaeg 6a. - Kui puudub deklaratsiooni esitamise kohustus on maksusumma määramise aegumistähtaeg 1a (maamaks). Sama aegumistähtaeg on intressikohustusel. - Tagastusnõude puhul 3aastaga. - Maksuvõla sundtäitmise aegumistähtaeg on 7a. Sundtäitmise aegumistähtaja lugemine algab kohustuse tekkimise aastale järgneva aasta 1.jaanuarist. 5) Kustutamine- Maksuvõla võib kustutada pankrotimenetluses kompromissi tegemiseks. Maksuhaldur võib kustutada füüsilise isiku maksuvõla, kui selle kättesaamine on lootusetu või oleks ebaõiglane maksukohuslasest mitteolenevate asjaolude tõttu. 6) Õiguse minetamine- Avalduse või kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmine. Intressid ja maksuvõla tasumise ajatamine INTRESSID: Intressikohustus võib tekkida nii maksukohuslasel kui maksuhalduril. Intressinõude täitmiseks, kui see tekib maksukohuslasel, peab maksuhaldur esitama
olemasolu. §111 (1);(2) 53. Millistel juhtudel maksuvõlg kustutakse? Riiklike maksude maksuhaldur võib maksukohustuslase põhjendatud kirjalikul taotlusel kustutada tema maksuvõla, kui selle sissenõudmine on lootusetu või oleks ebaõiglane maksukohustuslasest mitteolenevate asjaolude, sealhulgas vääramatu jõu tõttu, samuti kui tulumaksuvõlg tekkis maksukohustuslase vara realiseerimisest kolmanda isiku võla tagatisena täitemenetluses või pankrotimenetluses. Maksuhalduril on õigus nõuda eelnimetatud asjaolude kindlaks tegemiseks vajalike dokumentide esitamist. Sellisel juhul võib maksuhaldur teha otsuse 30 päeva jooksul dokumentide esitamisest arvates. Maksuvõla kustutamisele laieneb käesoleva seaduse § 111 lõikes 5 sätestatu. §114 (3) 54. Kui suur on intressimäär maksuvõlalt? Käesoleva seaduse §155 ja §116 sätestatud intressimäär on 0,06% päevas. §117 (1) 55. Millistel juhtudel intressi ei arvestata?
ei saa muul põhjusel üle anda ostjast tuleneva asjaolu tõttu või kui ostja on asja oluliselt muutnud, peab ostja müüjale hüvitama sellest tuleneva kahju. Kui asi on halvenenud asjaolu tõttu, mille eest ostja ei vastuta, või kui asja on ebaoluliselt muudetud, ei või müüja nõuda sellest tekkinud kahju hüvitamist ega alandada ostuhinda. (2) Kui ostja on enne müüja poolt tagasiostuõiguse teostamist ostetud asja käsutanud või kui asja on käsutatud sundtäitmisel või pankrotimenetluses, on ostja kohustatud käsutamisest tekkinud kolmandate isikute õigused kõrvaldama. § 241. Kulutuste hüvitamine Ostja võib nõuda müüjalt tema poolt ostetud asjale enne tagasiostu tehtud kulutuste hüvitamist ulatuses, mille võrra asja väärtus on kulutuste tulemusena suurenenud. § 242. Tagasiost asja tagasiostuaegse väärtusega Kui asja tagasiostuhinnaks on poolte kokkuleppe kohaselt asja väärtus tagasiostu ajal, ei kohaldata käesoleva seaduse §-des 240 ja 241 sätestatut.
ravikindlustuseks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud rahaline kohustis, mis kuulub täitmisele käesolevas seaduses ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel. Sotsiaalmaksu makstakse: · töötajale rahas makstud palgalt ja muudelt tasudelt; · avalikule teenistujale makstud palgalt ja muudelt tasudelt. · juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele ning füüsilise isiku pankrotimenetluses pankrotihaldurile ja pankrotitoimkonna liikmele makstud tasudelt; · füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtlusest saadud tulult, millest on tehtud tulumaksuseaduses lubatud ettevõtlusega seotud mahaarvamised, kuid mitte rohkem kui maksustamisperioodi kuude palga alammäärade 15-kordselt summalt aastas; · füüsilisele isikule töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud
Äriühingu ärinimi Äriühingul võib olla ainult üks ärinimi. Ärinimi peab sisaldama täiendit nt " täisühing" või lühendit "TÜ" Täiendit või lühendit võib kasutada ainult ärinime alguses või lõpus. Äriühingu ärinimi peab olema selgesti eristatav teistest äriregistrisse kantud ärinimedest. Ärinimi ei pea olema eristatav vähem kui kolm aastat tagasi äriregistrist kustutatud ärinimedest kui õigus nimele omandati: · ettevõtja likvideerimisel või pankrotimenetluses · FIE omandab ettevõtte pärimise teel · kui tegemist on välismaa äriühingu filiaali ärinimega Ärinime valiku piirangud Ärinimi ei või olla eksitav ettevõtja õigusliku vormi, tegevusala ega tegevuse ulatuse osas. Ärinimi ei või olla vastuolus heade kommetega. Ärinimes ei tohi kasutada kaubamärgina kaitstavat sõnalist, tähelist või numbrilist tähist. Isikul, kellel ei ole geograafilise tähise
isiku või asutuse otsusel, kellel on seadusega antud õigus lõpetada avalik-õiguslik juriidiline isik seaduses, põhikirjas või ühingulepingus seatud eesmärgi saavutamisel tähtaja saabumisel, kui isik oli asutatud tähtajaliselt juriidilise isiku pankroti väljakuulutamisega või pankrotimenetluse raugemisega enne pankroti väljakuulutamist võlausaldajate üldkoosoleku otsusega pankrotimenetluses kohtumäärusega, millega pankrotimenetlus on lõpetatud vara puudumise tõttu kohtumäärusega sundlõpetamise kohta muul seaduses, põhikirjas või ühingulepingus ettenähtud alusel. 59. Juriidilise isiku pankrot Pankroti korral lõpetatakse juriidilise isiku tegevus pankrotiseaduse sätete alusel. Pankrot on võlgniku kohtumäärusega väljakuulutatud maksejõuetus. Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus
§ 157. Jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumine (1) Jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg on 10 aastat. [RT I, 06.12.2010, 1 - jõust. 05.04.2011] (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõude aegumistähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest või muu täitedokumendi väljaandmisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist. (3) Pankrotimenetluses tunnustatud nõude aegumistähtaeg on kümme aastat pankrotimenetluse lõppemisest. (4) Korduvate kohustuste või ülalpidamiskohustuse täitmisest tuleneva tulevikus sissenõutavaks muutuva tunnustatud nõude aegumisele kohaldatakse käesoleva seaduse §- s 154 sätestatut. [RT I, 06.12.2010, 1 - jõust. 05.04.2011] 5. jagu Aegumise katkemine ja peatumine § 158. Aegumise katkemine nõude tunnustamisega katkeb- hakkab uuesti peale algusest
annaabi.ee 
