Võlaõiguse-kaasused (0)

Võlaõiguse  kaasused. 1. Mis on võlasuhe ja kuidas see tekkib? Vastuse koostamisel põhjenda seda konkreetse õigusnormiga? Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgniku) kohustus teha teise isiku (õigustatud isiku ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Võlasuhted võivad tekkida (VÕS § 3): 1. lepingust 2. õigusvastaselt kahju tekitamisest 3. alusetust rikastumisest 4. käsundita asjaajamisest 5. tasu avalikust lubamisest 6. muul seaduses ettenähtud alusel     2.Vanaisa  Jüril on kena õunaaed, kuid vanaduse tõttu ei ole ta võimeline selle eest enam ise hoolt kandma. Ta otsustab õunaaia anda oma naabri Maia hoolde. Maia maksab Jürile iga kuu selle eest tasu. Maial on lubatud kõik õunad endale jätta. Lisaks on Maial õigus soovi korral ka kõik õunad maha müüa ja tasu selle eest endale jätta. Samuti  otsustab Jüri anda enda elamust kaks tuba   Tiinale  elamiseks,  kes on üliõpilane. Kokkuleppe kohaselt kohustub Tiina koristama   Jüri elamut   kolm korda nädalas ja tooma talle kord nädalas kauplusest  toidukraami. Kuna Jüril oli  olemas korralik arvuti ,siis lepiti kokku ,et Jüri annab selle Tiinale ja Tiina tasub Jürile  kokkulepitud summa viie kuu jooksul võrdsetes osades. Selgita milliste lepingutega on kõikidel juhtudel tegemist   ja oma selgitust põhjenda vastava õigusaktile viitamisega?  VASTUS:  1. Üürileping (VÕS § 271) - Jüri annab Maiale oma õunaaia. Maia maksab Jürile iga kuu selle eest tasu.  2. Käsundusleping (VÕS § 619) - Jüri annab enda elamust kaks tuba Tiinale elamiseks. Tiina   kohustub   Jüri   elamut     koristama   kolm   korda   nädalas   ja   tooma   talle   kord


nädalas kauplusest  toidukraami. 3. Müügileping   (VÕS   §   208)   -   Jüri   annab   arvuti   Tiinale   ja   Tiina   tasub   Jürile kokkulepitud summa viie kuu jooksul. Millises vormis peaksid  kokkulepped olema sõlmitud?  VASTUS:  Lepingu   võib   sõlmida   suuliselt,   kirjalikult   või   mis   tahes   muus   vormis,   kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi (VÕS § 11).  Segaduste ja probleemide vältimiseks tasub sõlmida kirjalik üürileping. Kui  üürileping ei ole sõlmitud kirjalikus vormis, kuid lepingu tähtaeg on üle ühe aasta, siis loetakse, et leping on sõlmitud tähtajatult (VÕS § 274).  3.  Oksana   Mänd   (kostja)   parkis   esimest   korda   8.   oktoobril   2017   oma   sõiduautot   hageja kinnistul Tallinnas Narva mnt 50 asuvas tasulises parklas ilma parkimise eest tasumata. AS Pujään (hageja) ja kostja vormistasid selle kohta 8. oktoobril 2017 akti/protokolli, milles on märgitud   mh   parkimistasu   suurus   1000   krooni.   Arve   tasumise   tingimuste   järgi   kohustus kostja tasuma arve kolme päeva jooksul ning ühtlasi leppisid pooled kokku viivisemäära 0,5% päevas. 10. oktoobril 2017 väljastas hageja kostjale arve 120 eurot, millest 100 eurot moodustas parkimistasu ning 20 eurot käibemaks. Kostja arvet ei tasunud. Hagejale väidab, et talle kuuluvas parklas on kehtestatud ja nähtavalt välja pandud tasulise parkimise eeskiri, mille kohaselt on tasulisel parkimisalal parkimise hind 100 eurot Kostja pidi olema teadlik parkimisteenuse hinnast. Parkides oma sõiduauto tasulise parkimise alale, sõlmis ta parkimisteenuse lepingu. Kostja   ei  ole   hagejaga  väidetava   võla  aluseks  olevat   lepingut   sõlminud.   Kostja   ei  olnud teadlik,  et ta pargib eramaale. Narva mnt 50 hoovialale sisenemist ei piiranud tõkkepuu, samuti ei olnud sissekäigu juures nähtaval selget ja silmale eristatavat teavitust eramaa kohta. Kinnistu aiale kinnitatud väikesemõõtmelist valgel taustal teadet tekstiga: "Eramaa. Läbipääs AS Pujään lubadega. Parkimine 100 EURI/kord" ei saa pidada oferdiks võlaõigusseaduse (VÕS) § 16 lg 1 tähenduses. Ofert peab olema piisavalt määratletud ning pakkumuse saajale äratuntav ja nähtav. VÕS   §   9   lg   1   kohaselt   sõlmitakse   leping   pakkumuse   esitamise   ja   sellele   nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.
 


Kas   praegusel   juhul   on   vaidlusalune   teade   pakkumuse   esitamise   ettepanek   või pakkumus (ofert) ? (3)   Ettepanekut,   mis   on   suunatud   kindlaks   määramata   isikutele   ja   mis   seisneb   reklaami, hinnakirjade, tariifide, näidiste, kataloogide ja muu sellise saatmises või kaubaväljapanekus, samuti   kauba   või   teenuse   konkreetsele   isikule   mittesuunatud   pakkumist   avalikus arvutivõrgus, loetakse ettepanekuks esitada pakkumus, kui ettepaneku tegija ei ole selgesti väljendanud, et tegemist on pakkumusega. VASTUS: See on pakkumuse esitamise ettepanek 
  
Kas   aiale   paigaldatud   märk   võib   olla   ettepanekuks   teha   ofert   VÕS   §   16   lg   3 tähenduses?  (3)   Ettepanekut,   mis   on   suunatud   kindlaks   määramata   isikutele   ja   mis   seisneb   reklaami, hinnakirjade, tariifide, näidiste, kataloogide ja muu sellise saatmises või kaubaväljapanekus, samuti   kauba   või   teenuse   konkreetsele   isikule   mittesuunatud   pakkumist   avalikus arvutivõrgus, loetakse ettepanekuks esitada pakkumus, kui ettepaneku tegija ei ole selgesti väljendanud, et tegemist on pakkumusega. VASTUS: Jah Kas on võimalik kohaldada VÕS § 20 lg-te 1 ja 2, kui nõustumus (aktsept) on VÕS § 20  lg 1 järgi otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping,  kui vaikimine või tegevusetus loetakse sama paragrahvi teise lõike kohaselt  nõustumuseks üksnes siis, kui see tuleneb seadusest, lepingupoolte kokkuleppest,  pooltevahelisest praktikast või nende tegevus- või kutsealal kehtivatest tavadest? VASTUS: Ei ole lepingut sõlmitud, hind ebatavaliselt kõrge, praktikat pole.
 
 
 
VÕS § 20 lg 2 kohaldamise eeldused, st kas hageja tegevusetuse saab lugeda aktseptiks seaduse,   lepingupoolte   kokkuleppe,   pooltevahelise   praktika   või   nende   tegevus-   või kutsealal kehtivate tavade järgi? Põhjenda.


VASTUS:  Poolte   vahel   pole   praktikat,   millest   võiks   lugeda   välja,   et   nad   on   sõlminud lepingu. Esimest korda parkis. Tavapäratu olukord. 
 
Kui   lugeda   poolte   vahel   leping   sõlmituks   ja   100   EUROT   parkimiskorra   eest lepingutingimuseks, kas sellisel juhul on tegemist ebamõistliku tüüptingimusega?
 
VASTUS: See summa on ebamõistlik (võrreldes teiste hindadega) ja ebatavaliselt kõrge. Kui vaadata seda, et auto parkis eramaal, siis on AS Pujäänil  õigus küsida mõistlikku  tasu, siiani, kuni pole küsitud, ei pea Oksana Mänd midagi maksma.  
4. Palun selgita mille poolest erineb pankrotimenetlus saneerimismenetlusest? Kui  pankrotimenetlus  on juriidilise isiku puhul enamasti suunatud isiku lõpetamisele, siis saneerimismenetluse eesmärk on isiku ettevõtte tegevuse jätkumise tagamine ning seega ka pankrotimenetluse   algatamise   aluse   tekkimise   vältimine.  Pankrotimenetluse  peamine eesmärk on võlausaldajate kaitsmine nende nõuete rahuldamise näol võlgniku lõpetamisel, sellal   kui  saneerimismenetluse  eesmärk   on   pigemini   kaitsta   makseraskustes   või makseraskustesse   sattuda   võivate   võlgnike   ettevõtete   jätkusuutlikkust.   Pankrotimenetluses  toimub   sisuliselt   ettevõtte   likvideerimine,  saneerimismenetlus  on   aga suunatud ettevõtte säilitamisele.