OÜ lõpetamine (0)

ÄS teeb vahet kahel erineval terminil – lõpetamisel ja likvideerimisel. Terminiga “ühingu lõpetamine ” tähistatakse valdkonda, mis hõlmab materiaalõiguslikke küsimusi ja näeb ette lõpetamise alused ja tegevuse jätkamise võimalused, reguleerib vastavate otsuste vastuvõtmise korda jmt. Likvideerimine on aga menetlus, mille kaudu toimub ühingu tegevuse lõpetamine, selle käigus müüakse osaühingu vara, rahuldatakse võlausaldajate nõuded, jaotatakse allesjäänud vara osanike vahel ning lõpuks kustutatakse osaühing äriregistrist. Alles siis, kui osaühing on äriregistrist kustutatud, saab öelda, et osaühingut ei ole enam olemas, ta on lõppenud. “ Likvideerimise ” ja “lõpetamise” kui mõistete omavahelise seose sätestab ÄS‑i § 205, mille kohaselt osaühingu lõpetamisel toimub selle likvideerimine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tuleb silmas pidada, et osaühingu lõpetamisotsuse vastuvõtmisega osaühing ei lõpe , sest ühing juriidilise isikuna eksisteerib edasi.
6.2. 
Lõpetamise alused
Juriidiliste isikute lõpetamise üldised alused sätestab TsÜS-i § 39 ja sundlõpetamise alused sama seaduse § 40. Osaühingu lõpetamise alused näeb ette ÄS‑i § 201 ja sundlõpetamise alused § 203. ÄS‑i vastavad normid täiendavad TsÜS‑i sätteid, olles viimaste suhtes erinormiks.

Osaühing lõpetatakse:


• osanike poolt vastava otsuse vastuvõtmisel; 

  
• kohtuotsuse või -määruse alusel; 

  
• osaühingu pankroti väljakuulutamisega; 

  
• osaühingu pankrotimenetluse raugemisega enne pankroti väljakuulutamist; 

  
• teistel seaduses või põhikirjas sätestatud alustel. 

  

Seadus ei sätesta otseselt, milliseid täiendavaid aluseid võib põhikirjas ette näha. Osaühingut ei ole näiteks võimalik luua tähtajalisena ega sätestada põhikirjas, et ühing lõpeb automaatselt teatud tähtaja saabumisel. TsÜS‑i § 27 lõike 1 järgi asutatakse juriidiline isik üldjuhul määramata ajaks, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seda sätet tuleb tõlgendada nii, et juriidilise isiku loomine kindlaksmääratud tähtajaks on võimalik vaid juhul, kui vastav võimalus on seaduses otseselt sätestatud. Osaühingu puhul ÄS sellist võimalust ei sätesta (küll on aga näiteks ÄS‑i § 103 lõike 1 punkti 3 kohaselt võimalik luua tähtajaliselt täisühing ).

Mis puudutab osaühingu lõpetamist ühingu pankroti väljakuulutamisel, siis seda sätet tuleb tõlgendada koos pankrotiseaduse vastavate normidega. Osaühing ei lõpe automaatselt pankroti välja kuulutamisega. Pankrotiseaduse § 35 sätestab pankroti välja kuulutamise õiguslikud tagajärjed, nende hulgas ei ole märgitud juriidilisest isikust võlgniku lõppemist. Pankrotiseaduse § 77 punktide 2–4 kohaselt on võlausaldajate üldkoosoleku pädevuses otsustada võlgniku lõpetamine või ettevõtte tegevuse jätkamine ja kompromissi tegemine. Kui osaühing pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib osaühingu haldur . Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja osaühingu lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks ( PankrS § 130 lg 3). Kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu PankrS § 29 lõike 1 alusel, sest võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates.

6.5. 
Likvideerimismenetlus
Likvideerimismenetluse eelduseks on asjaolu, et ühingul on vara rohkem kui kohustusi. Kui pärast lõpetamise otsustamist likvideerimise käigus ilmneb, et olukord on vastupidine ja võlad ületavad vara, siis peavad likvideerijad esitama pankrotiavalduse (ÄS § 210). Sellisel juhul jätkub vastav menetlus pankrotiseaduses sätestatud reeglite kohaselt.
Kokkuvõtlikult on osanike poolt otsustatud lõpetamise raames toimuva likvideerimismenetluse käigus tehtavate toimingute ajakava üldjuhul järgmine:

• Osaühingu majandustegevuse ülevaate koostamine. Kuna juhatus peab esitama osanikele lõpetamisele eelneva majandusaasta aruande ja ülevaate osaühingu käesoleva aasta majandustegevusest, siis on esimeseks toiminguks vastava ülevaate koostamine (ÄS § 202 lg 2).
  
• Lõpetamisotsuse vastuvõtmine osanike poolt. Arvestama peab, et lõpetamisotsuse saab vastu võtta vaid kvalifitseeritud häälteenamusega. Lõpetamisotsuse võib võtta vastu nii koosolekul kui ka kirjalikul hääletamisel, minimaalselt peab otsuse vastuvõtmiseks olema otsuse poolt antud 2/3 koosolekul osalenud osanike häältest või kirja teel hääletamisel 2/3 kõigist osanike häältest. Osaühingu lõpetamisotsuse saab vormistada ka osanike ühehäälse kirjaliku otsusena (ÄS § 173 lg 3) ilma koosolekule kokku tulemata.
  
• Võlausaldajatele teatamine. Likvideerijad peavad viivitamatult avaldama teate osaühingu likvideerimismenetlusest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded, samuti saatma likvideerimisteate teada olevatele võlausaldajatele (ÄS § 212 lg 1 ja 2).
  
• Lõpetamise ja likvideerijate äriregistrisse kandmine. Osaühingu lõpetamisotsuse ja likvideerijate kandmiseks äriregistrisse peab juhatus esitama avalduse (ÄS § 204 lg 1 ja § 208 lg 1).
  
• Likvideerimise algbilansi koostamine, selle kinnitamine osanike poolt ja registripidajale esitamine. Lõpetamisotsuse vastuvõtmisest alates kolme kuu jooksul peavad likvideerijad koostama likvideerimise algbilansi. Lõpetamisotsuse vastuvõtmisega lõpeb osaühingu seni kestnud majandusaasta ja algab uus, mistõttu likvideerijad koostavad majandusaasta aruande osaühingu lõpetamise ajaks lõppeva majandusaasta lõpu seisuga. Algbilanss ja majandusaasta aruanne esitatakse kinnitamiseks osanikele ning pärast selle kinnitamist osanike poolt ka registripidajale (ÄS § 211 lg 2, 3 ja 4).
  
• Ühingu vara müük, võlgade sissenõudmine ja võlausaldajate nõuete rahuldamine, vajadusel pankrotiavalduse esitamine. Kui ilmneb, et likvideeritava osaühingu varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks, peavad likvideerijad esitama pankrotiavalduse (ÄS § 210). Tegemist on äärmiselt olulise normiga, sest karistusseadustiku § 380 näeb seaduses sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmise eest karistusena ette kas rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.
  
• Lõppbilansi ja vara jaotusplaani koostamine. Pärast kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist koostavad likvideerijad lõppbilansi ja likvideerimisel järelejäänud vara jaotusplaani (ÄS § 215 lg 1).
  
• Lõppbilansi ja vara jaotusplaani osanikele tutvumiseks esitamine. Lõpp­bilanss ja vara jaotusplaan tuleb esitada osaühingu asukohas tutvumiseks kõigile osanikele ja sellest osanikele ka teatada (ÄS § 215 lg 3).
  
• Vara tegelik jagamine osanike vahel. Vara võib välja jagada kuue kuu möödumisel osaühingu lõpetamise äriregistrisse kandmisest ja likvideerimisteate avaldamisest ning kahe kuu möödumisel lõppbilansi ja vara jaotusplaani osanikele tutvumiseks esitamisest osanikele teatamisest, kui bilanssi ega vara jaotusplaani ei ole kohtus vaidlustatud või on hagi läbi vaatamata või rahuldamata jäetud või asjas menetlus lõpetatud (ÄS § 216 lg 2). Viidatud norm kohaldub ka rahalise likvideerimisdividendi jaotamise tähtaegadele. Oluline on silmas pidada, et teisena nimetatud ehk kahekuuline tähtaeg ei hakka kulgema mitte lõppbilansi ja vara jaotusplaani osanikele tutvumiseks esitamise ajast, vaid ajast, mil sellest (bilansi ja jaotusplaani tutvumiseks esitamisest) osanikele teatati.
  
• Ühingu kustutamisavalduse esitamine äriregistrile. Vastava avalduse esitamine registripidajale on võimalik pärast likvideerimise lõpetamist, kuid mitte varem kui kuue kuu möödumisel osaühingu lõpetamise äriregistrisse kandmisest ja likvideerimisteate avaldamisest ning kolme kuu möödumisel lõppbilansi ja vara jaotusplaani osanikele tutvumiseks esitamisest osanikele teatamisest ja ainult tingimusel, et osaühing ei osale Eestis poolena üheski käimasolevas kohtumenetluses (ÄS § 218 lg 1). Samas avalduses on õige näidata ära ka dokumentide hoidja.
  

Seadus ei näe ette tähtaega , mille jooksul peaks likvideerimismenetlus olema lõpule viidud . See on ka arusaadav, sest juhtumid on erinevad ja ei ole võimalik näha ette üldist tähtaega, mis annaks kindlalt alust eeldada, et see on piisav mistahes osaühingu likvideerimismenetluse läbiviimiseks. Likvideerijad peaksid siiski arvestama, et menetluse kulud ei tohiks olla liiga suured ning ebamõistlikud, sest see võib hiljem olla nende suhtes isikliku vastutuse kohaldamise aluseks, mistõttu ka likvideerimise läbiviimise aeg peaks olema optimaalne. Kui näiteks mõnda võlausaldajat ei õnnestu mõistliku aja jooksul leida, tuleb vastava isiku nõudele vastav summa hoiustada. Hoiustamise õiguslik tähendus seisneb selles, et juhul, kui võlausaldaja nõuet ei ole likvideerimise ajal võimalik rahuldada või kui nõue on vaieldav, ei või osaühingu vara osanike vahel jagada, kui vaidlusalust rahasummat ei ole hoiustatud või võlausaldajale ei ole antud piisavat tagatist (ÄS § 214 lg 3, sama põhimõte oli juba varem väljendatud TsÜS‑i § 43 lõikes 3).
Enne 1. jaanuari 2006 oli lõpetamise kanne (sh likvideerijate kanne) deklaratiivne (st sellest ei sõltunud tegelik õigusmuudatus), samal ajal kui lõpetamist katkestav tegevuse jätkamise kanne oli konstitutiivne ehk õigustloova tähendusega. Kuna lõpetamise kanne oli deklaratiivne, siis lõppesid lõpetamisotsuse vastuvõtmisega senise juhatuse volitused ning läksid vastavalt üle likvideerijatele.
Alates 1.  jaanuarist 2006 on lõpetamise kanne konstitutiivne (v.a sundlõpetamise korral). Seega ei alga likvideerijate volitused mitte lõpetamisotsuse vastuvõtmisest, vaid on seotud vastava registrikande tegemisega (erinevalt juhatuse liikme volitustest, mis algavad vastava isiku valimise otsuse tegemisega). Lõpetamiskande konstitutiivsuse kehtestamist on põhjendatud võlausaldajate huvide kaitse vajadusega ning juhatust asendava organi ( likvideerija ) volituste kitsendamisega (ta võib teha vaid lõpetamiseks vajalikke tehinguid ).

6.10. 

Äriregistrist kustutamine ja dokumentide säilitamine

Osaühing kustutatakse äriregistrist üldjuhul likvideerijate poolt esitatud vastava avalduse alusel. Kui ühingu likvideerimise lõpulejõudmisel ei esita likvideerijad avaldust ühingu kustutamiseks äriregistrist, on registripidajal õigus ühing ka omal algatusel registrist kustutada (ÄS § 59 lg 2). Samas on küsitav, kuidas saab registripidaja teada, kas likvideerimine on lõpule jõudnud või mitte, sest ka vara jaotusplaan ja lõppbilanss esitatakse talle koos kustutamisavaldusega (ÄS § 218 lg 1). Igal juhul on normi mõtteks suunata ühinguid likvideerimismenetluse võimalikult kiirele läbiviimisele.
Äriühingut ei või vabatahtliku lõpetamise korral äriregistrist kustutada ilma Maksu‑ ja Tolliameti piirkondliku struktuuriüksuse kirjaliku nõusolekuta . Maksu- ja Tolliametilt ei pea nõusolekut taotlema mitte likvideerijad, vaid see on registripidaja ülesanne. Nõusoleku saamiseks esitab registripidaja kirjaliku taotluse Maksu‑ ja Tolliametile, kes ei või nõusolekust keelduda, kui tal ei ole nõudeid äriühingu vastu. Kui nõusolekut ei ole saadud 20 päeva jooksul pärast taotluse saatmist, loetakse, et Maksu‑ ja Tolliamet on registrist kustutamisega nõus (ÄS § 59 lg 4).
Juriidilisel isikul, sealhulgas osaühingul, on tulenevalt TsÜS‑i § 46 lõikest 1 kohustus säilitada oma dokumente kümme aastat. Raamatupidamiskohustuslasena on ühingul samuti raamatupidamise seaduse § 4 punkti 5 ja § 12 lõike 1 kohaselt kohustus säilitada raamatupidamise algdokumente seitse aastat alates selle majandusaasta lõpust , mil algdokument raamatupidamises kajastati . Sellest tulenevalt näeb ÄS ette, et likvideerijad annavad osaühingu dokumendid hoiule likvideerijale, arhiivipidajale või muule usaldusväärsele isikule. Arhiiviteenuseid osutavad arhiiviseaduse §‑de 22 ja 23 kohaselt vastavat tegevusluba omavad isikud. Kui likvideerijad dokumentide hoidjat määranud ei ole, määrab selle vajaduse korral kohus. Dokumentide hoidja isik peab nähtuma ka äriregistri kandest. Dokumentide hoidja vastutab hoiule antud dokumentide säilimise eest seadusega ettenähtud tähtaja jooksul (ÄS § 219 lg 1 ja 3).
Hoiule antud osaühingu dokumentidega võivad tutvuda eelkõige osanikud ja nende õigusjärglased, kuid kohtu loal on vastav õigus ka ühingu võlausaldajatel (ÄS § 219 lg 4).