PANKROTIMENETLUS Pankrotimenetlus toimub: 1. kohtumenetlusena 2. kohtuvälise menetlusena. Menetlusõigusnormide kohaldamine Pankrotimenetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Võlgnevust võib esitada: 1. Hagimenetlusega 2. Pankrotimenetlusega TSIVIILKOHTUMENETLUS - TsMS Kohtumenetlus: hagimenetlus või hagita menetlus Hagimenetlus: Vaidlused nõuete üle, muu hulgas nõuete tunnustamise ja vara tagasivõitmise üle, ning võlausaldaja üldkoosoleku otsuste vaidlustamine toimuvad hagimenetluses. Hagita menetlus, kui seadusest ei tulene, et need lahendatakse hagimenetluses. Uurimispõhimõttel. 1. ajutise halduri nimetamine 2. pankroti väljakuulutamine 3. muud pankrotimenetlusega seotud asjad Pankrotimenetlus toimub uurimispõhimõttel
võlausaldajal õigus vastavas rahuldamisjärgus tunnustatud nõude alusel. Kui haldur on esitanud esialgse jaotusettepaneku, näitab vaidlustatud nõude osas märgitud jaotis võimalikku osa pankrotivara müügist laekunud rahast, millele võlausaldajal on õigus juhul, kui kohus tunnustab tema nõuet täies ulatuses. Väljamaksed. Vastavalt § 146 järjekorrale. Vaata ka § 153 (eriti lg 2) nõuete rahuldamise järgud. Kohus ei alagata kohustustest vabastamise menetlust juhul kui: Võlgnik on viimase 3 aasta jooksul enen pankrotimenetluse algatamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletusega ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohalikult omavalitsuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist Kohus on viimase 10 aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist otsustanud
5) on muud võlgniku õigused piiratud käesolevas seaduses ettenähtud korras; 6) lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt; 61) peatub võlgniku vastu suunatud haldusakti vaidlustamise tähtaja arvestamine; 7) järgnevad muud käesolevas seaduses ettenähtud tagajärjed. (2) Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. 10. Milline erisus kaasneb pankroti väljakuulutamisega juriidilise isiku puhul PankrS § 38 alusel? * Pärast juriidilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamist võib selle võlgniku ärinime või muud nime kasutada üksnes koos sõnaga «pankrotis» 11. Millised nõuded esitab PankrS § 56 haldurile? Kirjelda halduri põhikohustusi ja õigusi PankrS § 55 alusel. * (1) Haldurina võib tegutseda ka välisriigi kutsekvalifikatsiooni omandanud isik, kui tema
Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. EESMÄRK: Pankrotimenetluse kaudu rahuldatakse võlausaldajate nõuded võlgniku vara arvel käesolevas seaduses ettenähtud korras võlgniku vara võõrandamise või võlgniku ettevõtte tervendamise kaudu. Füüsilisest isikust võlgnikule antakse pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest käesolevas seaduses ettenähtud korras. Pankrotimenetluse käigus selgitatakse välja võlgniku maksejõuetuse põhjused. Menetlusosalised on võlgnik ja võlausaldaja. Pankrotimenetluse õiguslik tähendus on rahuldada võlausaldaja nõuded võlgniku vara arvel võlgniku vara võõrandamise või võlgniku ettevõtte tervendamise kaudu. 2. Pankrotiavalduse esitamine:võlgniku ja võlausaldaja pankrotiavaldused, neile esitatavad nõuded ja erisused VÕLGNIK
Halduri nõusolekul võib menetluses osaleda ka võlgnik. Füüsilisest isikust või juriidilisest isikust võlgnik kaotab õiguse teha tehinguid pankrotivaraga, võlgniku muud õigused on piiratud PankrS ettenähtud korras. Võlgniku vastu suunatud nõuetelt lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine ja võlgniku vastu suunatud haldusakti vaidlustamise tähtaja arvetamine peatub. Võlgnik peab esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast ja kohustustest. Pankroti väljakuulutamisega läheb võlgniku õigus pankrotivara valitseda ja käsutada üle pankrotihaldurile, samuti võib pankrotivarasse kuuluva võlgnikult võlgnevate kohustuste täitmist pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta vaid haldur. Pärast juriidilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamist võib selle võlgniku ärinime või muud nime kasutada ainult koos sõnaga “pankrotis”.
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 36 9.3 Pankrotimenetluse tähtaeg ja halduri vabastamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 37 9.4 Toimingud pärast pankrotimenetluse lõppemist ja järeljagamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 37 9.5 Nõuete esitamine ja rahuldamine pärast pankrotimenetluse lõppemist . . . . . . . . . . . . . . . . . 37 10 Füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamine 38 10.1 Võlgniku kohustustest vabastamise mõiste ja eesmärk . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 38 10.2 Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 38 10.2.1 Menetluse algatamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 38 10.2
korraldamine võimalik.2 Pankrotivõlausaldajaks (võlausaldajaks) nimetatakse isikut, kellel on võlgniku vastu varaline nõue, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist (PankrS § 8 lg 3). 1.2. EESMÄRK Pankrotimenetluse eesmärk on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku varast pankrotiseaduses ettenähtud korras võlgniku vara võõrandamise või ettevõtte tervendamise kaudu. Füüsilisest isikust võlgnikule antakse pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest PankrS ettenähtud korras. Pankrotimenetluse käigus selgitatakse välja võlgniku maksejõuetuse põhjused (PankrS § 2). 1 A. Kiris, P. Nuuma, A. Kukrus, E. Oidermaa. Õigusõpetus. Tallinn: Külim 2009, lk 249. 2 Ibid, lk 249. 6 Oluline on võimalikult palju vähendada võlausaldajatele tekkivat kahju ja võimaluse korral säilitada võlgnikule edasise ärilise tegevuse võimalus.3 1.3
SOTSIAALKAITSE ÕIGUSLIKUD ALUSED 1. Sotsiaalseadustiku kodifitseerimine, liigendus - Kodifitseerimine kui tegevus peaks aitama kaasa suurema õigusselguse loomisele. Õiguskirjanduses selgitatakse, et eristada saab reformaatorlikku kodifitseerimist ning konstantse õiguse kodifitseerimist. Reformaatorlik kodifitseerimine hõlmab endas ka uute õigusnormide loomist. Konstantse õiguse kodifitseerimine on tagasihoidlikum. See ei hõlma uue õiguse loomist vaid seisneb üksnes kehtiva õiguse süstematiseerimises.Kodifitseerimise lõppresultaadiks on tüüpiliselt uue seaduse tervikteksti koostamine. SHS võeti vastu 1995. aastal. Seaduse esmaversioon koosnes üksnes umbkaudu 50 paragrahvist. Tänaseks on SHSi muudetud enam kui viiekümnel korral ning paragrahvide arv on kasvanud umbes 150-ni. Selline areng on muuhulgas kaasa toonud selle, et SHS on kaotanud oma selguse. SHS on äärmiselt raskesti loetav ja mõistetav seadus. Seda nii abivajajate, valdkonna spetsialistide kui ka juris
Kõik kommentaarid