või hirmuseisund, millega seonduvad mitmed kehalised kaebused: südamepekslemine, käte värisemine, hingamisraskused, peapööritus, nõrkustunne, jäsemete tundetus, higistamine. Teisteks hoogudega seonduvateks sümptomiteks on hirm kaotada enesekontroll, surmahirm. Hoog kestab tavaliselt mõned minutid, enamasti alla poole tunni. Hood harilikult korduvad. Tekkepõhjused Paanika on iseenesest normaalne, elu alalhoidev reageerimisviis. Paanikahäire erineb tavapärasest paanikast sellepoolest, et hoog esineb olukorras, kus paanikal ei ole ilmselget elu alalhoidvat otstarvet. Häire tekkepõhjuste kohta on mitmeid erinevaid teooriaid. Bioloogilise teooria pooldajad usuvad, et tegemist on normaalse kaitsemehhanismi sünnipärase häirega ehk siis peamiselt biokeemilise või neuroloogilise probleemiga. Paanika tekkimise künnis on erandlikult madal, mistõttu paanikahood tekivad suurema impulsita. On uuritud mitmeid
mille eesmärk on organismi mobiliseerimine, et antud olukorraga paremini toime tulla. Kui ärevuse väljendused on liiga tugevad või kestvad, ei allu tahtele ja toovad kaasa elupiiranguid ja kannatusi, võib ärevust pidada haiguslikuks. Haiguslikkuse piir ongi see, et ärevuse ületamine käib inimesele üle jõu. Ärevushäireid on väga erinevaid, peamised neist on: · üldistunud ärevushäire · paanikahäire · foobiad · somatisatsioonihäire · traumajärgne ärevushäire Ärevushäiresse võib haigestuda igaüks, selle eest ei kaitse haridus, jõukus või arukus ega ka nende vähesus. Paljud ärevushäirete all kannatajad on tublid ja targad inimesed. Ärevushäiretel ei ole ühte kindlat põhjust. Peamised põhjuslikud tegurid on teatud iseloomuomadused, elusündmused, pärilikkus ja aju iseärasused. Mõned inimesed lihtsalt on kõrgema ärevusega
vaibumisperiood. Ootusärevus aga hakkab tavaliselt tasapisi kasvama, kui puututakse kokku ähvardava olukorraga või lihtsalt mõeldakse sellele, ning vaibub seejärel kiiresti. Inimene võib tund aega või rohkem ennast ,,hulluks muretseda" ning seejärel muretsemise lõpetada, kui on leidnud midagi muud mis mõtteid köidab. Generaliseeritud ärevushäire Psühhiaatriline häire, millega kaasneb pidev ja pikaajaline ärevus. Paanikahäire Paanikahäire all mõistetakse psüühikahäiret, mille keskseim tunnus on korduvate tugevate ärevushoogude esinemine, millega kaasuvad kehalised ja mõtteliskujutuslikud sümptomid. Pildi lisamiseks klõpsake ikooni Pildi lisamiseks klõpsake ikooni Foobiaid ja Hirme on väga erinevaid! Selle töö koostas ............. Tallinn 2009 Tänan tähelepanu eestJ
12S ● Kognitiivne käitumisteraapia (lähtub sellest, et inimest häiriv enesetunne ja käitumine tuleneb elusituatsioonides tekkivatest negatiivsetest mõtetest ja tähendustest) ● Elustiili muutmine (toitumine, liikumine, mõtlemine) ● Lõdvestustehnikad ● Teraapiad Näide https://www.youtube.com/watch?v=58o7ht88k_I Kogemuslugu Paanikahäire Paanikahäire on see, kui tekib häiriv hirmuhoog ehk paanikahoog. Ühekorde paanikahoo esinemine ei tähenda veel psüühikahäiret, kuid see on märk sellest, et tuleks tähelepanu suunata oma tervisele ja heaolule. Tavaliselt läheb paanikahoog üle kuskil kümne minutiga, kuid tunnused võivad jääda veel kauemaks. Subjektiivselt võib öelda, et paanikahoog võib sööbida inimese mällu pikaks ajaks. Paanikahoog võib tulla justkui “välk selgest taevast”
Ärevushäirete ravi Andres Tiinonen Ärevushäired F40 Foobsed ärevushäired e. foobiad F40.00 Agorafoobia paanikahäireta F40.01 Agorafoobia paanikahäirega F40.1 Sotsiaalfoobia F40.2 Lihtfoobiad F40.8 Muud täpsustatud foobiad F41 Muud ärevushäired F41.0 Paanikahäire F41.1 Generaliseerunud ärevushäire F41.2 Depressiooni sümptomitega segatüüpi ärevushäire F41.3 Muud segatüüpi ärevushäired F41.8 Muud täpsustatud ärevushäired F42 Obsessiiv-kompulsiivne häire Foobsete ärevushäirete ravi Kognitiiv-käitumuslik teraapia! Sotsiaalfoobia SSRId MAOId Benzodiasepiinid Beeta-blokkerid vajadusel Ravi mahajätmine 6-12 kuu jooksul sümptomite kadumisest Agorafoobia ravi SSRId Minimaalne toimiv annus
restoranid, tunnelid, bussid, sillad jne) Kardetakse neid kohti eriti sellepärast, et need on kohad, kus paanika korral võib väljapääsemine olla raskendatud ja tekitada piinlikkust Levinumad kardetud paigad: Rahvarohked avalikud kohad Suletud või piiratud kohad Ühistranspordivahendid Kodus üksi olemine Tunnus Ärevus kodust või "turvalisest isikust" eemalolek Välditakse üksindust Enamik ajast ollakse ärevuses Ärevus võib viia depressioonini Tekitaja Paanikahäire Pärilikkus Keskkond Hetkel, mil hakatakse olukordi paanikahirmu pärast vältima nimetatakse agorafoobiaks Kõigil paanikahoogudega inimestel ei teki agorafoobiat, põhjused siiani teadmata Kerge juhtum - ebamugavustunne Keskmine juhtum - välditakse mõningaid olukordi Tõsine juhtum - kõiki tegevusi hõlmavad piirangud Statistika Kõigist eluvaldkondadest ja igast sotsiaalsest kihist inimesed 80% naised (viimasel ajal vähem)
põhjustada töö- ja liiklusõnnetusi. Mis põhjustab insomniat? Ligikaudu iga kolmas inimene põeb unetust ehk insomniat, seda ise teadmata. Insomnia sagedasemad põhjused on: Infektsioossed haigused Alkohol Südamehaigused Nikotiin Kõik valusid põhjustavad Kofeiin haigused Vererõhku alandavad Kroonilised ravimid kopsuhaigused Steroidid Stress Vähivastased Paanikahäire preparaadid Kohanemishäire Jet lag Depressioon Kasvajad Kuidas ravida insomniat? Sageli tekivad unehäired mõne kindla haiguse kaasnähuna. Sellisel juhul tuleb esmalt ravida unehäireid põhjustavat haigust. Unehäireid on võimalik ravida tablettravi abiga, selleks kasutatakse psühhostimulante ja antidepressante. Kasuks tuleb regulaarne spordiga tegelemine ning alkoholist ja suitsetamisest loobumine
Sealhulgas naistel sagedamini kui meestel. Sümptomid on alanenud meeleolu, huvi ja elurõõmu kadumine, energia vähenemine. Langeda võib enesehinnang, esineda une- ja söömishäireid, tekkida lootusetus tuleviku suhtes ning unarusse võivad jääda kohustused ja enese eest hoolitsemine. Ärevushäired- pinge, närvilisus, ebamugav erutus. Foobia- püsiv ja tugev hirm mingi objekti, sündmuse või olukorra ees, mis ei ole tegelikult ohtlik. Paanikahäire- pidevalt korduvad ägedad paanikahood. Isiksushäired- sügavad, jäigad käitumismustrid. (düssotsiaalsus) Skisofreenia- psüühhikahäiretest püsivaim. Soodustavad pärilikud tegurid, ajudefektid. Sümptomiteks on häired tajumises, mõtlemises, tunde- ja tahteelus, tahtlike liigutuste sooritamises. Psüühikahäiretesse suhtumine Vanakreeka arst Hippokrates oli esimene, kes veendus, et inimpsüühika on ajutegevuse väljendus ning psüühikahäired
ole seotud kindlate keskkonnatingimustega 2. Foobiad on häired, kus ärevust põhjustavad situatsioonid või objektid, mis tegelikult ei ole ohtlikud 3. Hirm sattuda väikeses grupis teiste inimeste tähelepanu keskpunkti sotsiaalfoobias 4. Hirm avalike kohtade, rahvahulkade, kodust väljumise või üksi liikumise ees avaldub agorafoobias 5. Paanikahäire ei ole seotud kindla situatsiooni või objektiga, on subjektile ootamatu ja prognoosimatu, hood kestavad tavaliselt minuteid 6. PTSD(posttraumaatiline stressihäire) on häire, mis võib tekkida pärast eluohtlikku ja erakordset vapustavat sündmust 7. Häire, mille korral on stressoriks tavaliselt raske kehaline haigus, lähedase inimese kaotus, lahusolek, migratsioon, eraldamine kinnisesse suletud ruumi, on
Arenenud kaitsevõtted:*tõrjumine-teadvusest neg.välja tõrjumine,*reaktsiooni kujundamine vastupidiseks-ei näidata neg.asju välja, *ratsionaliseerimine-loogiline suhtumine,võetakse arvesse ,,+" ja ,,-".*regressioon-taandumine, tagasiminek lapsearengusse.Tänapäeval enamlevinud psüühikahäired: I ärevushäired: tunnused: pinge,närvilisus.Foobiad-hirmus.Foobia-hirm ei vasta realistlikule olule.Foobia on tugev hirm tegevuse,objekti ees.N:avalikkuse hirm,veehirm.II paanikahäire-tekib siis kui kaotame kontrolli situatsiooni üle N:nõrkus,higistamine,südamekloppimine.III üldistatud äravushäire: Inimene tunneb suuremat ärevust kui tegelikult on. Ärevuse kõrge tase-närveerimine; ärevuse õigustatus ; ärevuse tagajärjed-mõtlemisvõime kaob.Psüühikahäirete diagnoosimine:Et saada paremat ülevaadet siis jagatakse nad kategooriatesse.Diagnostikakategooriate ülevaade: orgaagilised psüühikahäired-kognitiivsete funktsioonide langus;psühhoaktiivsete ainete
7 Kasutatud kirjandus……………………………………………………………………8 2 Sissejuhatus Muusikateraapia on teraapiavorm kus patsient kuulab muusikat võimängib ise mingit instrumenti. See on maailmas väga laialt levinud teraapiavorm. Muusikateraapiat kasutatakse tervise parandamiseks ja säilitamiseks, psühholoogiliste haiguste näiteks ärevus- ja paanikahäire leevendamiseks. Valisin uurimistöö teemaks muusikateraapia, sest see teema on mind väga pikalt huvitanud ning muusikateraapia on minu elus üks suur osa. Muusikateraapia on minul aidanud toime tulla enda paanika- ja ärevushoogudega ja ma tahtsin sellest veel rohkem infot saada. Eelolevast tulenevalt on uurimistöö eesmärgiks saada rohkem infot muusikateraapia kohta. Lähtudes uurimistöö eesmärgist püstitasin kaks küsimust ja kaks hüpoteesi: 1. Mis on muusikateraapia mõte?
DIAGNOSTILINE LÄHENEMINE RHK-10 F00-F09 ORGANILISED PSÜÜHIKAHÄIRED - sellised häired nagu kahjustuse tagajärjel tekkinud: *dementsus (nt alzheimer) mäluhäired, eriti lühimälu - õppimisvõime *deliirium teadvuse ja tähelepanuhäired *hallutsinatsioonid *isiksusehäired jne F10-F19 PSÜHHOAKTIIVSETE AINETE TARVITAMISEST TINGITUD PSÜÜHIKA JA KÄITUMISHÄIRED *äge intoksikatsioon (alkohol, mürgistusnähud, mis kaovad) *kuritarvitamine (ainet on tarvitatud sagedasti ja suures koguses, mis hakkab tekitama jäävamaid probleeme) *sõltuvus *võõrutusnähud (deliiriumiga või ilma) aju konsentratsioon veres on piisavalt suur ja hakkab langema, siis inimesel võivad olla tugevad somaatilised nähud, võib kaasneda ka mälukaotus *psühhootiline häire F20-F29 SKISOFREENIA, SKISOTÜÜPSED JA LUULISED HÄIRED - mõtlemise ja tajumise sügavad häired ning tuimenenud või inadekvaatne tundeelu *teadvuse selgus ja intellektuaalsed võimed tavaliselt säilinud *Crow (1...
Ärevust võivad tekitada ka mõned ravimid ja narkootiliste ainete tarvitamine, samuti liigne kohvijoomine. Ärevushäire liigid: Stressiga seotud ärevushäired kohanemishäire äge stressreaktsioon posttraumaatiline stresshäire Stressiga mitteseotud ärevushäired Foobsed ärevushäired o agorafoobia (paanikahäireta, paanikahäirega) o sotsiaalfoobia o lihtfoobia Paanikahäire Generaliseerunud ärevushäire Depressiooni sümptomitega segatüüpi ärevushäire Obsessiiv-kompulsiivne häire 3. Levimus ja Pärilikkus Ärevushäired on üsna tavaline haigus, mille all kannatab 4–7% kogu elanikkonnast. See on tavalisem naistel ja alla 30-aastastel inimestel. Küll võivad vanemate inimeste kehalised haigused ärevushäirete kujunemisele kaasa aidata.
muretsemine muretsemise pärast. Põhjused on nii geneetilised, ajukeemiaga seotud, kui ka keskkonnast sõltuvad. Tunnused: 1) Unehäired ( ei suuda uinuda, uni on katkendlik või ärgatakse vajalikust varem) 2) Lihaspinged 3) Rahutustunne 4) Keskendumisraskused (ei suuda püsida mõtte või tegevusega ühe asja juures, ei märka olulisi detaile) 5) Kergesti väsimine 6) Ärrituvus (Üldistunud ärevushäire, http://peaasi.ee/) 7 Paanikahäire põhitunnuseks on häirivate hirmuhoogude tekkimine, mille ajal võidakse tunda südamepekslemist või kiirenenud pulssi, hingetust, lämbumistunnet, valu rinnas, iiveldust või kõhuvalu, nõrkust, peapööritust või minestamistunnet, ebareaalsusetunnet, hirmu enesevalitsuse kaotuse, surma või hulluksminemise ees, higistamist, värisemist, käte ja jalgade kirvendust, külmavärinad või kuumahooge. Kuigi paanikahoog on paanikahäire keskseks mõisteks, ei tähenda selle ühekordne
on omane tavalise toimekuse loidumine või tavatu käitumine,näiteks karjumine.sokile järgneb reaktsiooniperiood.Nendele möödudes saabub helgem lahenemisperiood.Kriisiolukord nõuab peaaegu alati meditsiinilist ravi,mis esimesel perioodil on esmaabitaoline,ehk teisisõnu,hoolitsev ja kaitsev.Kõige tähtsam eesmärk on patsiendi enese tegutsemisvõime taastamine.Siin kasutatakse ära tema lähedasi ja muud tugivõrgustikku ning antakse nn lühiteraapia. 3. NEUROOTILISED HÄIRED 3.1 Paanikahäire Paanikahäire oluline joon on korduvad rasked ärevushood,ühesõnaga - kabuhirm.See ilmub ootamatult sellistes kohtades,mis normaalselt ärevust ei tekita ja kus asjaomane isik ei ole tähelepanu keskpunktis.See kestab mitmeid minuteid,harva ka tunde,ja kordub nädalas mitu korda.Sümptomid esinevad mitmel kujul:hingeldus,peapööritus,minestustunne,südamepekslemine,valu rinnus,värin,higistamine,lämbumistunne ja sellest põhjustatud hingamise
· Laiendab veresooni, · Lõõgastab intensiivsemalt lihased, · Vaigistab valu. (Paju, Raudsik 2007) SOTSIAALNE ÄREVUS Ärevus on normaalne reaktsioon stressile, murele või ohule, kuid kui ärevus muutub väga tõsiseks või kauakestvaks või ei ole olukorraga proportsioonis, hakatakse seda nimetama ärevushäireks. (Baldwin 2005) Ärevushäireid on mitut tüüpi, näiteks generaliseerunud ärevushäire, sotsiaalne ärevushäire, paanikahäire ja obsessiiv-kompulsiivne häire. Kuna ärevushäire mõjutab inimese meeleolu, mõtteid ja käitumist, raskendab see igapäevaeluga toimetulekut nii kodus, tööl, koolis kui ka teiste inimestega suheldes. (Baldwin 2005) Ärevushäirete põhjuseks on ajus leiduvate kemikaalide tasakaalu häirumine. Tegureid, mis häire vallandavad, täpselt ei teata, kuid mõningad bioloogilised ja sotsiaalsed tingimused võivad ärevushäirete riski suurendada. (Baldwin 2005)
katses osalemisega kaasneksid ning peab arvestama, et seega ei saa nad viimaseks tegelikult alati ka arvestatavat nõusolekut anda. Miks sellist eetilist küsimust võiks nimetada just konfliktiks, on see, et tegelikult on psühhiaatrilistes uurimustes juhtumeid, kus platseebo kontrollkatsetes on platseebo efekti tase kõrge. Näiteks depressiooni uurimustes on raporteeritud 50 % efekti määra, 34 % määra bipolaarse häire, 23% - 34 % määra paanikahäire ja 43 % efekti määra lühiajalise skisofreenia uurimustes (Lau & Mao 2003). Paranemine skisofreenikute hulgas, kes on saanud platseebot uurimuslikes katsetes, on isegi nii tavaline, et see representeerib kliinilistele uurimustele märkmisväärset teaduslikku takistust bioaktiivsete ravimite tõhususe tõestamisel (Kemp & Kalali jt, 2008). Sellised andmed näitavad ehk seda, et kuigi üksikisiku tasandil potentsiaalne risk mingeid tulemusi platseebo-ravist mitte saada või siis
Diferentsiaaldiagnoos Depressiooni, depersonalisatsiooni ja obsessiivsed sümptomid ning sotsiaalfoobia ei välista diagnoosi juhul, kui need ei domineeri kliinilises pildis. Kui foobiasümptomitele eelnes märgatav depressioon, tuleks depressiooniepisoodi käsitleda peamise diagnoosina; see on tavaline häire alguse korral hilisemas eas. 4 Paanikahäire (F41.0) esinemine märgitakse viienda koodinumbriga: · F40.00 Agorafoobia paanikahäireta · F40.01 Agorafoobia paanikahäirega Sotsiaalfoobia Sotsiaalfoobia on seotud hirmuga sattuda väikeses grupis (vastandina rahvahulgale) teiste inimeste tähelepanu keskpunkti. Sotsiaalfoobia tagajärjeks on tavaliselt teatud sotsiaalsete situatsioonide vältimine. Esineb võrdselt nii meestel kui naistel (M=N). 2.1 Kulg · algus noorukieas.
reaktsioon luulule või sundmõttele Sotsiaalfoobia - Psüühilised ja vegetatiivsed sümptomid peavad olema ärevuse primaarsed avaldused mitte sekundaarsed teiste sümptomitele nagu luulu või sundmõtted - Ärevus peab olema piiritletud või esinema kindlatest sotsiaalsetes situatsioonides - Foobseid situatsioone välditakse nii palju kui võimalik - Algab lapsepõlves Komorbiidsus: - Teised ärevushäired agarofoobia, paanikahäire - Düstüümia krooniline meeleolu alanemine - Alkoholisõltuvus - Vältiv isiksushäire Sotsiaalfoobia teisese diagnoosina - Skisofreenia esineb 36% skisofreenikuteks - Bipolaarne häire - Söömishäired - Depressioon Riskifaktorid - 50% tekkest seletatav pärilikkusega - Temperamendi iseärasused: uudsetele stiimulitele reageeritakse suurenenud
Anorgasmia, menstruatsiooni ebakorrapärasus, enneaegne seemnepurse. Higistamine, suukuivus, sage urineerimine. Lihtfoobiad Hirm mingi kindla, tegelikkuses ohutu objekti ees (nt kõrgus, äike, loomad, pimedus, kinnised ruumid, kurja õppejõu ees). Elupuhune esinemissagedus ~11%. Ravis esiplaanil käitumisteraapilised võtted. Ravimeid kasutatakse harva (vahel Xanax, vahel aitab platseeboravim). Paanikahäire Keskseim tunnus on korduvate tugevate ärevushoogude (paanikahoogude) esinemine ilma ühegi ilmse põhjuseta. Tavaliselt ootamatu algusega südamekloppimisega, nõrkus, valu rindkeres, õhupuudus, surmahirm. Katkestatakse käimasoleva tegevused. Hood on ootamatud ja mitte progresseeruvad, kestavad minuteid. Esineb 1-6x sagedamini naistel. Diagnostilistele kriteeriumitele vastas mingil eluperioodil 0,4-2,9% küsitletutest.
Ei tohi esineda ajuhaiguse tunnuseid, kuulmishallutsinatsioone. 13. Depressiivse episoodi diagnoosimise kriteeriumid Depressiivne meeleolu, huvi ja elurõõmu kadumine ja suurenenud väsitatavus peamised sümptomid. Kerge depressioon: Peab esinema vähemalt 2 põhisümptomit ja 2 lisasümptomit, näiteks isu alanemine ja häiritud uni. 14. Mõõduka depressiivse episoodi diagnoosimise kriteeriumid 2/3 + 3/4 15. Korduva raske depressiooni diagnoosimise kriteeriumid 3+4 16. Paanikahäire diagnoosimise kriteeriumid 1 kuu vältel peab olema esinenud mitu tugevat paanikahoogu: - Situatsioonis, kus ei ole reaalset ohtu - Hood ei tohi olla piiritletud mingi kindla, ettearvatava situatsiooniga (foobse situatsiooniga) - Hoogude vahelisel perioodil ei tohi esineda ärevuse sümptomeid, kuigi ootusärevus uue paanikahoo ees on tavaline Saab diagnoosida ainult siis, kui esine ühtegi foobia tunnust. 17
toimetulekuvõime alahindamine, välise toetuse alahindamine. Käitumise iseärasused Ohuolukordade vältimine, turvalisuskäitumine- rahustuse otsimine, kontrollimine, füüsilise koormuse vältimine. Ärevushäire liigid Foobia- iseloomulik kestev ja põhjendamatu hirm mingi objekti või olukorra ees, mis ei ole tegelikult ohtlik. Muud ärevushäired- ärevus ei ole seotud kindla välise objekti ega situatsiooniga, võib tekkida kus iganes. Paanikahäire- ärevus ilmneb episoodiliste paanikahoogudena, mis tekivad situatsioonis, kus pole reaalset ohtu. Generaliseerunud ärevushäire- esineb pidev muretsemine ja püsiv pingeseisund. Sotsiaalfoobia riskifaktorid 50% häire tekkest seletatav pärilikkusega Temperamendi iseärasused- uudsetele stiimulitele reageeritakse suurenenud erutuvusega ja ärevus tõusuga, mis omakorda viib käitumise pärssimiseni.
muud düskomforditunnet põhjustavad haigused sage urineerimine kroonilised kopsuhaigused · Füsioloogilised jet lag (siirdumine teise ajavööndisse) muutuva ajagraafikuga tööiseloom (sekundaarne insomnia) · Psühholoogilised (primaarne insomnia) stress raske (tähendusega) haigus muutused inimese elus 7 · Psühhiaatrilised alkoholi liigtarbimine, alkoholsõltuvus ärevusega kulgevad häired generaliseerunud ärevushäire paanikahäire kohanemishäire depressioon · Ravimid, ained alkohol nikotiin kofeiin vähivastased preparaadid vererõhku alandavad ravimid steroidid teofülliin türeoid-preparaadid 8 UNEHÄIRETE MÕJUD INIMESELE Kui insomniat kogetakse korduvalt, põhjustab see tihti hirmu unetuse ja selle tagajärgede ees. Uneaja saabumisel tunnevad insomniaga isikud pinget ja ärevust, on mures või masendunud, peas pöörlevad mitmesugused häirivad mõtted
Kriitikata ORGAANILINE LUULULINE HÄIRE Pidevad või korduvad luulumõtted - persekutoorsed - keha muutustest - kiivusmõtted - mõtted patsiendi enda või kellegi teise haigustest või surmast *Teadvus ja mälu pole häiritud ORGAANILISED MEELEOLUHÄIRED *meeleolu või afektide muutused *üldise aktiivsuse muutused: orgaaniline mania, orgaaniline bipolaarne häire, orgaaniline depressioon, orgaaniline segatüüpi meeleoluhäire ORGAANILINE ÄREVUS Üldistunud ärevushäire, paanikahäire või mõlema kombinatsiooni tunnused Tekkinud orgaanilise kahjustuse tagajärjel ORGAANILINE DISSOTSIATIIVNE HÄIRE Dissotsiatiivne amneesia, D fuuga, D stuupor, D transs, D motoorsed häired, D krambid, D hüpesteesia ja anesteesia, segatüüpi D häired, muud D häired ORGAANILINE ASTEENIA *tunduv ja püsiv emotsionaalne pidurdamatus või labiilsus *väsitatavus *mitmesugused ebameeldivad somaatilised aistingud(nt peapööritus) ja valud *põhjustatud orgaanilisest häirest
Anorgasmia: menstruatsiooni ebakorrapärasus, enneaegne seemnepurse, higistamine, suukuivus, sage urineerimine. Lihtfoobiad Hirm mingi kindla, tegelikkuses ohutu objekti ees (nt kõrgus, äike, loomad, pimedus, kinnised ruumid, kurja õppejõu ees). Elupuhune esinemissagedus ~11%. Ravis esiplaanil käitumisteraapilised võtted. Ravimeid kasutatakse harva (vahel Xanax, vahel aitab platseeboravim). Paanikahäire Keskseim tunnus on korduvate tugevate ärevushoogude (paanikahoogude) esinemine ilma ühegi ilmse põhjuseta. Üldjuhul algab ootamatult südamekloppimisega, nõrkus, valu rindkeres, õhupuudus, surmahirm. Katkestatakse käimasolev tegevus. Hood on ootamatud ja mitte progresseeruvad, kestavad minuteid. Esineb 1-6x sagedamini naistel. Sageli esineb perekonniti. Sageli pöördutakse somaatilise meditsiini spetsialisti poole. Hirm hoo kordumise ees: ootusärevus. Vältiv käitumine
asjadest loobuma. Inimesed õpivad sellega elama. See, kui palju foobia pärsib elukvaliteeti, sõltub foobia liigist. Kui inimesel on näiteks kõrguse kartus, siis ta väldib kõrgeid kohti, mis igapäevast elu tegelikult ei sega. Kui inimene kardab aga paaniliselt rahvarohkeid kohti, siis ei saa ta suures linnas elada, suures firmas töötada, reisida, külastada kontserte, etendusi ja muid rahvarikkaid üritusi, käia suures kaubanduskeskuses jne. On olemas ka selline paanikahäire, mille korral ei suudeta olla hetkegi üksi. Selle foobia all kannataja on koormaks inimestele, kellega ta koos elab, sest keegi ei suuda olla 24 tundi ööpäevas täiskasvanud inimesele lapsehoidjaks. Selliste tõsiste foobiate all kannatavad inimesed peaksid kindlasti pöörduma abi saamiseks arsti poole, kuna elu, mida nad elavad, ei ole normaalne ega täisväärtuslik. Teadlased on tõestanud, et foobiad on siiski ravitavad või vähemalt on neid spetsiaalse raviga võimalik leevendada.
depressioonisündroom (meeleolu alanemine, energia vähenemine, rõõmutunde kadumine, lootusetus, süütunne jne), maniasündroom (meeleolu ja aktiivsuse kõrgenemine, energia lisandumise tunne jne), hallutsinoosisündroom (elavad verbaalsed kuulmishallutsinatsioonid, ärevus- hirmutunne jne). · Psüühikahäire (disorder) orgaaniline luululine häire, skisofreenia, skisoafektiivne häire orgaaniline depressioon, bipolaarne häire, (korduv) depressioon paanikahäire, generaliseerunud ärevushäire, sotsiaalfoobia · Haigus Alzheimeri tõbi, peaaju vaskulaarne haigus, jne Teadvuseseisundi häired. Retikulaarformatsiooni funktsioonid Teadvuse hägunemine Raskusastmed: 1) obnubilatsioon, 2) somnolents, 3) soopor, 4) kooma. 1. Sõnalise kontakti halvenemine ja katkemine 2. Desorientatsioon (disorientation) - allopsüühiline desorientatsioon - ajas ja ruumis; /millele viitavad südmuste ebatäpne rekonstrueerimine ruumilises ja
füsioloogilised nähtused, mille eesmärk on organismi mobiliseerimine emotsionaalse stressi situatsioonis. Samas puudub ülemääraste tunnete korral vegetatiivsetel muutustel kohastumuslik tähendus ning need hakkavad inimest selgelt häirima suvalise tegevuse sooritamisel. Äärmuslikud hälbed vegetatiivses regulatsioonis võivad muutuda inimest hirmutavateks stiimuliteks, nt südame kloppimine, õhupuudustunne, pigistustunne rindkeres jms. paanikahäire korral. (http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/F1/FR/psyhhopatol.htm) Depressiooni korral on sagedased: · anoreksia - isutus; · hüperfaagia - söögiisu suurenemine; · insomnia - uinumisraskused, katkendlik pindmine öine uni ja/või liigvarajane ärkamine hommikul; · hüpersomnia - liigunisus; une kestuse ja virgumisperioodi pikenemine; · meeleolu ööpäevased variatsioonid - enesetunne on regulaarselt halvem
määratletakse korraga viiel erineval teljel, mis annavad erinevat informatsiooni (kliinilised sündroomid, isiksusehäired ja arenguhäired, somaatilised haigused, psühhosotsiaalsed pingutused (stressiskaala 0 kuni 6), viimase aasta kõrgeim adaptatsioonitase (mõõdab üldist funktsioneerimist). ICD 10 (International Classification of Diseases) publitseeritud Maailma Tervishoiuorganistatsiooni poolt. Häirete liigid, nt: - ärevushäired (nt. foobiad, paanikahäire) - somatoformsed häired (nt. hüpohondria) - dissotsiatiivsed häired (nt. identiteedi häired) - meeleoluhäired (nt. bipolaarne depressioon) - skisofreenia ja muud psühhootilised häired - isiksusehäired (nt. nartsissistlik isiksus) - unehäired - seksuaalelu ja sooidentsuse häired (nt. seksuaalsuunitluse häired e parafiiliad seotud ebaharilike objektide ja tegevustega) Teraapiad. Nt:
määratletakse korraga viiel erineval teljel, mis annavad erinevat informatsiooni (kliinilised sündroomid, isiksusehäired ja arenguhäired, somaatilised haigused, psühhosotsiaalsed pingutused (stressiskaala 0 kuni 6), viimase aasta kõrgeim adaptatsioonitase (mõõdab üldist funktsioneerimist). ICD – 10 (International Classification of Diseases) – publitseeritud Maailma Tervishoiuorganistatsiooni poolt. Häirete liigid, nt: - ärevushäired (nt. foobiad, paanikahäire) - somatoformsed häired (nt. hüpohondria) - dissotsiatiivsed häired (nt. identiteedi häired) - meeleoluhäired (nt. bipolaarne depressioon) - skisofreenia ja muud psühhootilised häired - isiksusehäired (nt. nartsissistlik isiksus) - unehäired - seksuaalelu ja sooidentsuse häired (nt. seksuaalsuunitluse häired e parafiiliad seotud ebaharilike objektide ja tegevustega) Teraapiad. Nt:
(kaasneva ärevusega või ilma) või meeleolu tõusu suunas. · Meeleolumuutusega kaasneb tavaliselt aktiivsuse muutus Ärevushäired · Normaalne ärevus · Haiguslik ärevus (intensiivne, häirib sotsiaalset adaptatsiooni) · Foobne komponent · Lapseea hirmud (lahutamiskartus, foobiad, mutism, hirmuunenäod) · Hirmud nagu täiskasvanul (agorafoobia, sotsiaalfoobia, lihtfoobia, paanikahäire) Mida uurib sotsiaalpsühholoogia? · ... uurib, kuidas inimesed üksteisest mõtlevad, üksteist mõjutavad ja üksteisesse suhtuvad. Mida tähendab sotsiaalne soodustamine? Millised on ilmnemise tingimused? (nt õngerulli kerimise katse, Triplett 1898) · Tekib siis, kui inimene tajub konkurentsi ja teeb kergeid äraõpitud ülesandeid (Zajonc, 1980) Mida tähendab sotsiaalne looderdamine, millise on ilmnemise tingimused?
Hypertension. 42:12061252. Eakate võimlemine. Pelgulinna Rahvamaja. http://www.pelgulinn56.ee/taiskasvanute-huviringid/eakate-voimlemine/ (15.10.2018) Ehala-Aleksejeva, K., (2010). Ülekaalulise ja rasvunud haige käsitlus. Eesti Arst, 89(3), 181- https://core.ac.uk/download/pdf/43660146.pdf (22.11.2018) Herdman, T., Kamitsuru S. (Eds.) (2014). NANDA. International Nursing Diagnoses: Definitions and Classifications, 2015-2017. Oxford: Wiley Blackwell. Generaliseerunud ärevushöire ja paanikahäire (agorofoobiaga või ilma) käsitlus perearstiabis, RJ-F/2.1-2014. Ravijuhendite nõukoda. 2014 Klein K. (2016). Noktuuria esineb igal kolmandal menopausieelsel naisel. Terviseuudised, nr 3 https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=terviseuudised20160302.2.8.21 (20.10.2018) 15 Kozier B.,Erb G.,Berman A.,Lake R. (2008). Fundamentals of Nursing: concepts, processand practise. Pearson Education Limited Mr
Hirm motiveerib vältimiskäitumist - vältimine vähendab hetkeliselt hirmu ja see omakorda kinnitab vältimist ega lase reaktsioonil kustuda. Foobia tekkele aitavad kaasa puudulik kustumine, sünnipärane valmisolek, õppimine mudelilt ja vältiva käitumise kinnitamine. Hirm on üks peamisi tegureid, miks inimesed kardavad lennata. Ja hirmu võimenda ka meedia, mis kajastab igat lennuõnnetust. Lennuhirmu all kannatavad sagedamini inimesed, kel esineb ka muid ärevushäireid (nt paanikahäire). Täheldatud on seoseid depressiooni ja ärevushäirete vahel 2.1Foobiad Foobia ehk haiguslik kartus on ärevustunne, mis tekib mingi kindla nähtuse või elusolendi ees, mida tajutakse tegelikust ohtlikumana. selliseid objekte või situatsioone hakatakse vältima või talutakse neid väga suure ebamugavustundega. Foobses situatsioonis tuntakse kõrgenenud ärevust, mis väljendub kehaliste sümptomitena -
põhjustest Diateesi-stressi mudel tegurid e diatees loos eelsoodumuse häirte tekkeks ja stress toimib päästikuna. Nt depressiooni vallandavad pärast lahutust bioloogiline eelsoodumus. Diagnoos DSM kategooriate alusel. DSM I telje tuntumad, DSM II isiksushäired Biopsühhosotsiaalne lähenemine- psühhopatoloogia lähenemisviis, mis rõhutab bioloogiliste, psühholoogiliste ja sotsiaalsete tegurite rolli vaimuhaiguste tekkeks. Ärevushäired: Foobiad, paanikahäire (paanikahood) ja agorafoobia (hirm olukordade ees, kus abi ei pruugi olla kättesaadav, kardetakse paanikahoogusid kogeda, ei lahkuta turvalisest keskkonnast), üldine ärevushäire GAD- pidev muretsemine kõige pärast obsessiiv-kompulsiivne häire stressihäired: akuutne stressihäire-traumaatilise sündmuse läbi elanud, mälupildid ja õudusunenäod; PTSH-korduvad õudukad, unehäired, mälupildid Meeleoluhäired: Depressioon, Biopolaarne häire-emotsionaalsete äärmuste
Emotsioonidega seotud kehalised aktiivsuse muutused on normaalsed füsioloogilised nähtused, mille eesmärk on organismi mobiliseerimine näiteks emotsionaalse stressi situatsioonis. Ülemääraste emotisoonidega kaasuvatel väljendunud vegetatiivsetel ja motoorika muutustel on ebakohastumuslik tähendus. Äärmuslikud hälbed vegetatiivses regulatsioonis võivad muutuda inimest hirmutavateks stiimuliteks, nt südame kloppimine, õhupuudustunne, pigistustunne rindkeres jms. paanikahäire korral. Depressiooni korral on sagedased: anoreksia (anorexia) - isutus; hüperfaagia (hyperphagia) - söögiisu suurenemine; insomnia (insomnia) - uinumisraskused, katkendlik pindmine öine uni ja/või eriti liigvarajane ärkamine hommikul; hüpersomnia (hypersomnia) - liigunisus; une kestuse ja virgumisperioodi pikenemine; meeleolu ööpäevased muutused (diurnal variation) - enesetunne on regulaarselt halvem hommikul, vahetult pärast ärkamist ja paraneb päeva jooksul;
Meeleoluhäired - Nende häirete puhul on põhiliseks meeleolu või afekti muutus, tavaliselt depressiooni (kaasneva ärevusega või ilma) või meeleolu tõusu suunas. Meeleolumuutusega kaasneb tavaliselt aktiivsuse muutus. Ärevushäired - Haiguslik ärevus (intensiivne, häirib sotsiaalset adaptatsiooni) Foobne komponent.Lapseea hirmud (lahutamiskartus, foobiad, mutism, hirmuunenäod). Hirmud nagu täiskasvanul (agorafoobia, sotsiaalfoobia, lihtfoobia, paanikahäire) Mida uurib sotsiaalpsühholoogia? uurib, kuidas inimesed üksteisest mõtlevad, üksteist mõjutavad ja üksteisesse suhtuvad. Mida tähendab sotsiaalne soodustamine? Millised on ilmnemise tingimused? Tekib siis, kui inimene tajub konkurentsi ja teeb kergeid äraõpitud ülesandeid. Tingimusteks, kui suur on auditoorium, inimese üldine erutatavuse tõus, kui oluline on vaatleja inimese jaoks, teiste inimeste juuresolek.
· suletud või piiratud kohad, nagu tunnelid, sillad või juuksuritool · ühistranspordi vahendid, nagu rongid, bussid, lennukid · kodus üksi olemine (Bourne, 2007: 26) Agorafoobia kõige tavalisem tunnus on ehk ärevus kodust või ,,turvalisest isikust" lahkuda (tavaliselt abikaasast, partnerist, vanemast või lihtsalt kellestki, kes on eriti tähtis) eemaloleku pärast ning nimetatud foobia tekitajaks on paanikahäire. Võib juhtuda, et välditakse täielikult 6 üksinda autoga sõitmist või kardetakse üksinda sõita kaugemale kui teatud punktini kodu lähedal. (Bourne, 2007: 26). Kui tegemist on agorafoobiaga, ei kardeta mitte ainult mitmesuguseid olukordi, vaid ollakse üldjuhul enamus ajast ärevuses. Selline ärevus tekib aimdusest, et võidakse sattuda olukorda, milles tekib paanika
kehatemperatuuri tõusu põhjustavad haigused muud düskomforditunnet põhjustavad haigused sage urineerimine kroonilised kopsuhaigused · Füsioloogilised jet lag (siirdumine teise ajavööndisse) muutuva ajagraafikuga tööiseloom (sekundaarne insomnia) · Psühholoogilised (primaarne insomnia) stress raske (tähendusega) haigus muutused inimese elus · Psühhiaatrilised alkoholi liigtarbimine, alkoholsõltuvus ärevusega kulgevad häired generaliseerunud ärevushäire paanikahäire kohanemishäire depressioon · Ravimid, ained alkohol nikotiin kofeiin vähivastased preparaadid vererõhku alandavad ravimid steroidid teofülliin türeoid-preparaadid (Elstein 1968 ) 7.3. Unehäirete mõju inimestele Kui insomniat kogetakse korduvalt, põhjustab see tihti hirmu unetuse ja selle tagajärgede ees. Uneaja saabumisel tunnevad insomniaga isikud pinget ja ärevust, on mures või masendunud, peas pöörlevad mitmesugused häirivad mõtted. Sageli halva
järgneb depressiooni periood *F34 Püsivad meeloluhäired: -tsüklotüümia - meeleolu kõikumine. Pole nii suur, et bipolaarne häire olla -düstüümia - krooniline meeleolu alanemine. Pole depressiooni mõõtu Antidepressandid meeleoluhäirete puhul (toimimiseks võib paar nädalat aega minna); rahustid ärevuse puhul. F40-F49 Neurootilised, stressiga seotud somatoformsed häired Foobiad Ärevushäired (nt paanikahäire) Obsessiiv-kompulsiivne häire Konversioonihäire 5-HT, NA, GABA Ärevus ja ärevushäired: *normaalne ärevus - igapäevaselt (nt ettekande esitamine) *haiguslik ärevus -intensiivne, häirib sotsiaalset adaptsiooni; reaktsioon sündmusele suurem kui võiks olla; ei pruugi tekkida kindla asja peale. *foobne komponent ärevus tekib kindla asja peale *lapseea hirmud (lahutamiskartus, hirmuunenäod) *hirmud täiskasvanul (erinevad foobiad, paanikahäire) Foobiad
järgneb depressiooni periood *F34 Püsivad meeloluhäired: -tsüklotüümia - meeleolu kõikumine. Pole nii suur, et bipolaarne häire olla -düstüümia - krooniline meeleolu alanemine. Pole depressiooni mõõtu Antidepressandid meeleoluhäirete puhul (toimimiseks võib paar nädalat aega minna); rahustid ärevuse puhul. F40-F49 Neurootilised, stressiga seotud somatoformsed häired Foobiad Ärevushäired (nt paanikahäire) Obsessiiv-kompulsiivne häire Konversioonihäire 5-HT, NA, GABA Ärevus ja ärevushäired: *normaalne ärevus - igapäevaselt (nt ettekande esitamine) *haiguslik ärevus -intensiivne, häirib sotsiaalset adaptsiooni; reaktsioon sündmusele suurem kui võiks olla; ei pruugi tekkida kindla asja peale. *foobne komponent – ärevus tekib kindla asja peale *lapseea hirmud (lahutamiskartus, hirmuunenäod) *hirmud täiskasvanul (erinevad foobiad, paanikahäire) Foobiad
- Hinnang, millest haigus tuleneb. Bioloogiliste mõjutajatega bioloogiline ravi; - Elekterravi – kahest elektroodist lastakse vool ja rakud hakkavad koos tööle, raske depressiooniga Psüühikahäirete avaldumise tasemed - Sümptom – väljendab haigusliku iseloomuga üksikhälvet psüühilises funktsioonis (meeleolu alanemine, luul) - Sündroom – teatud koosesinevad sümptomid - Psüühikahäire - RHK-10, DSM; häirel on omaette kulg, (skiso, paanikahäire, bipolaarne häire) - Haigus – Alzheimer, dementsus(sündroom) Sümptomeid võib liigitada: Psüühiliste funktsioonide alusel - teadvus, tajumine, mõtlemine, emotsioonid, mälu, intellekt jne Positiivsed ja negatiivsed – mis tulevad juurde või lähevad ära Psühhootilised ja mittepsühhootilised sümptomid – - Eristatakse sest need kellel on psühhootilised sümptomid ei saa päriselt reaalsusest aru nt paranoilised mõtted Diagnoos
Sotsiaalse toetuse tagamine.Hõlmata pereliikmed. Alternatiivse meetodid: Soovitatakse tähelepanu pöörata vitamiinide manustamisele nii raseduse ajal kui ka sünnitusjärgselt. Ravida aneemiat- meeleolu langeb, väsimus. Valgusteraapia. Rase ei võrdu vitamiinid! Soovitatakse anda oströgeene kui on poiss,siis kahtlane. =? Kui enne oli PPD,kas panna siis kohe talle depressandid peale teise raseduse puhul. Rasedusaegne paanikahäire- 2-4% esineb ja sünnitusjärgset ph.4-6% Enamiks naisi -ligikaudu pooled on tundnud ph-t. Esineda võib ka sünnitusjärgne psühhoos 1000-st 2-l. On andmeid,et seostub skisofreeniaga.Sümptomid tekivad kuskil 2 nädala pärast, lisaks PPD sümtomitele lisanduvad hallutsinatsioonid,mis on seotud lapsega, meelepetted,mis on lapsega seotud. Uskumused ja hirm,et laps on surnud ja ei hinga. Tuleb arvestada,et võib esineda maniakaalne psüh. vorm.
F40 - F49 Neurootilised, stressiga seotud ja somatoformsed häired. F50 - F59 Füsioloogiliste funktsioonide häirete ja füüsiliste teguritega seotud käitumissündroomid. F60 - F69 Täiskasvanu isiksus- ja käitumishäired. F70 - F79 Vaimne alaareng. F80 - F89 Psühholoogilise arengu häired ehk psüühilise arengu spetsiifilised häired. F90 - F98 Tavaliselt lapseeas alanud käitumis- ja tundeeluhäired Meeleoluhäire näide: Depressioon Ärevushäire näide: paanikahäire 62. Kuidas ravitakse psüühilisi häireid? Farmakoloogiline ravi näiteks skisofreenia või depressioon, Psühhoteraapia näiteks neurootilised häired (foobiad) või füsioloogiliste ja füüsiliste tegurite häired. Kognitiiv-käitumuslik teraapia (terapeut üritab muuta inimese tõlgendust enda käitumise kohta ja situatsioonide kohta), kuid iga teraapia efektiivsus sõltub häirest, selle tugevusest ja patsiendi isikuomadustest.
Mugulsibul kui toiduaine võib põhjustada limaskesta ärritust ja pisaravoolu, kuid homöopaatilise ravimina arstib see samu nähtusi, näiteks hooajalist nohu. Kui mesilane nõelab, tekivad kiiresti turse, nahapunetus ja torkiv valu. Homöopaatiline mesilaspreparaat Apis aga tervendab kiiresti turseid just sellise iseloomuga haiguste korral. Homöopaatia abil saab hästi ravida haigusi, millel on selgesti tuntav psühhosomaatiline taust (nt paanikahäire). Laste puhul on olulised algavas staadiumis bronhiaalastma, allergilised nahahaigused, psoriaas, liigesehaigused, neerupuudulikkus. Vajadusel pakub homöopaatia toetavat ravi kroonilistele haigustele. Homöopaatiat peaksid eelistama rasedad, sest homöopaatilised ravimid on lootele kahjutud. Sama kehtib nõrgenenud immuunsusega laste kohta. Homöopaatiaga võib saada häid tulemusi allergiate, kroonilise gastriidi ja koliidi, kaksteistsõrmikuhaavandi,
korraga viiel erineval teljel, mis annavad erinevat informatsiooni (kliinilised sündroomid, isiksusehäired ja arenguhäired, somaatilised haigused, psühhosotsiaalsed pingutused (stressiskaala 0 kuni 6), viimase aasta kõrgeim adaptatsioonitase (mõõdab üldist funktsioneerimist). ICD 10 (International Classification of Diseases) publitseeritud Maailma Tervishoiuorganistatsiooni poolt. Häirete liigid, nt: - ärevushäired (nt. foobiad, paanikahäire) - somatoformsed häired (nt. hüpohondria) - dissotsiatiivsed häired (nt. identiteedi häired) - meeleoluhäired (nt. bipolaarne depressioon) - skisofreenia ja muud psühhootilised häired - isiksusehäired (nt. nartsissistlik isiksus) - unehäired - seksuaalelu ja sooidentsuse häired (nt. seksuaalsuunitluse häired e parafiiliad seotud ebaharilike objektide ja tegevustega) Teraapiad. Nt:
· Veenisiseselt "allasurutud mälujälgede" esiletoomiseks Tänapäeval · Krambivastaste ravimitena, veenisiseste üldanesteetikumidena, mõnel pool uinutitena Bensodiasepiinide toimed · Anksiolüütiline · Sedatiivne/uinutav · Antikonvulsiivne · Lihaseid lõõgastav · Amnestiline Bensodiasepiiniretseptorite agonistid · Suurendavad GABA-st sõltuvat Cl- - kanalite avanemise sagedust /pikendavad mini-IPSC-sid (zolpideem) · Anksiolüütiline toime GAD, paanikahäire, sotsiaalse ärevushäire vastu algab kiiresti · Kaasneva depressiooni vastu ei aita ·Üleannustamisel suhteliselt ohutud, kuid tugevdavad alkoholi & muude sedatiivsete ravimite toimet · Erinevused kliinilises toimes erinevate ravimite vahel tulenevad seondumise spetsiifikast retseptori alaühikutele & farmakokineetilistest omadustest (metabolismist) Võõrutussündroom pärast bensodiasepiine · Sümptomid Ülemäärane erutatus: ärevus, ärrituvus, unetus, rahutus
ärritust ja pisaravoolu, kuid homöopaatilise ravimina arstib see samu nähtusi, näiteks hooajalist nohu. Kui mesilane nõelab, tekivad kiiresti turse, nahapunetus ja torkiv valu. 41 Homöopaatiline mesilaspreparaat Apis aga tervendab kiiresti turseid just sellise iseloomuga haiguste korral. Homöopaatia abil saab hästi ravida haigusi, millel on selgesti tuntav psühhosomaatiline taust (nt paanikahäire). Laste puhul on olulised algavas staadiumis bronhiaalastma, allergilised nahahaigused, psoriaas, liigesehaigused, neerupuudulikkus. Vajadusel pakub homöopaatia toetavat ravi kroonilistele haigustele. 11.3 Homöopaatiat peaksid eelistama Rasedad, sest homöopaatilised ravimid on lootele kahjutud. Sama kehtib nõrgenenud immuunsusega laste kohta. Homöopaatiaga võib saada häid tulemusi allergiate, kroonilise
mida kauem ta kestab, seda suuremaks läheb enesetapurisk. Ärevushäired Nagu ütleb ka nimetus, iseloomustavad neid häireid eelkõige ärevustunded: pinge, närvilisus ja ebamugav erutus. Foobia Foobia on püsiv ja tugev hirm mingi objekti, sündmuse või olukorra ees, mis pole tegelikult ohtlik. Kuigi foobia all kannatav isik saab ka ise aru, et tema kartus pole õigustatud, tekib tal ikkagi vastupandamatu soov vältida foobiat esilekutsuvaid olukordi või neist pääseda. Paanikahäire Paanikahäirele on iseloomulikud korduvad ägedad paanikahood. Need pole seotud kindla olukorraga ja tulevad inimesele ootamatult. Järsku tekib meeletu hirm ning koos sellega tugev südamekloppimine, higistamine, peapööritus, nõrkustunne. Paanikahäiret saab määrata kolme tunnuse põhjal: ärevuse tase ärevuse õigustatus ärevuse tagajärjed Skisofreenia Skisofreenia sümptomid võivad olla isikuti väga erinevad, ent üldjuhul täheldatakse häireid:
et enam epilepsiat ei esine. Epilepsia etioloogia: 50% on ta primaarne haigus- krüptogeenne, essentsiaalne; siis on sekundaarne ajukasvajast, infektsioonidest, traumadest, vskulaarsetest häiretest, ja ainevahetushäiretest.; juhuslikud hood- võivad siis tekkida palavikust, ravimitest, toksiinidest jne. Haigetumus 40-70 aastas. EEG Epilepsia diferentsaaldiagnostika. Vasovagaalsed hood, sünkoobid, kollapsid. Südame rütmihäired Psühhogeensed hood Paanikahäire Narkolepsia 7. PEAVALU. MIGREEN:tüübid ja ravi 21 Migreen, selle ravipõhimõtted Sageli esineb peavalu eraldi vaevusena. Peavalud jagunevad ideopaatilisteks, orgaanilisest ajuhaigusest põhjustatud ja üldhaigestumisest põhjustatud peavaludeks. Neuroloogias räägitakse ideopaatilisest iseeneslikest paevaludest. Ideopaatiliste peavalude vormid on migreen, pingepeavalu, kobarpeavalu
projektsioonidesse. Hinnatakse nt - peab hiirega jälitama palli mis ringleb. Kahjustused: huntingtioni tõbi ja Parkinsoni tõbi – basaalganglionite kahjustus. - Klassikaline tingimine Mis on emotsionaalne mälu ja millised on emotsionaalse mäluga seotud ajupiirkonnad? Stiimulite või sündmuste afektiivsete aspektide mälu. - Sisaldab implitiitsetele ja eksplitsiitsele mälule omaseid elemente – võib karta situatsioone millel ei ole mälestusi ja nendele millel on - Paanikahäire seotud Implitsiitse emotsionaalse mäluga Seotud ajupiirkonnad: amügdala ehk mandelkeha – mõjutab emotsionaalset mälu, mõjutab vähe implitsiitset ja eksplitsiitset mälu. Mis on lühimälu ja millised on seotud ajupiirkonnad? Too mõni näide, kuidas seda hinnatakse? Neuraalne salvestus äsja möödunud sündmustest ja nende järjestusest. Kasutatakse sensoorse, kognitiivse ja motoorse info lühiajaliseks töötluses hoidmiseks. Seotud ventraalse ja dorsaalse juhteteega.
annaabi.ee 
