Foobiad ja ärevushäired
Juhendaja: Mare Kiis
Töö koostas: ..............
Tallinn 2009
Mis on foobia ja millest see
tekib?
Foobia ehk haiguslik kartus on
ärevustunne, mis tekib mingi
kindla nähtuse või elusolendi
ees, mida tajutakse tegelikust
ohtlikumana. selliseid objekte
või situatsioone hakatakse
vältima või talutakse neid väga
suure ebamugavustundega.
Levinuim foobia
Kõige levinumaks foobia vormiks loetakse agorafoobia, mis hõlmab
endas hirmu avalike kohtade, aga ka selliste kohtade ees, kust
põgenemine turvalisse kohta on raskendatud väljakud,
kaubanduskeskused, poejärjekorrad, lennukid, bussid, rongid, jne.
Ärevus
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 11 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-03-13
Kuupäev, millal dokument üles laeti
18 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Tibulinnu18
Õppematerjali autor
ühiskonnaelust, elamistingimused, ümbritsev keskkond, transport, turvalisus ja kindlustunne, vaba aja sisustamine jne. Enamik paanikahäireid kirjeldavaid termineid pärineb juba Antiik-Kreekast. Sõna ,,foobia" ongi tuletatud kreekakeelsest sõnast phobus, mis tähendab paanilist kartust. Usuti, et Vana-Kreeka jumal Phoebus suutis tekitada Kreeka vaenlastes orjalikku hirmutunnet, et neid oleks lahingus kergem võita. Selline halvav hirm valdab foobia all kannatavat inimest, kui ta seisab vastamisi hirmu stimulaatoriga, mõnikord piisab reaktsiooni tekitamiseks ainult mõttest või eelaimusest taolisele situatsioonile. Foobses situatsioonis tuntakse kõrgenenud ärevust, mis väljendub kehaliste sümptomitena- südamekloppimine, hingeldamine või hingetuse tunne, higistamine, külma- või kuumahood, jalgade, käte ja/või keha värisemine, tasakaalutuse ja/või nõrkustunne, iiveldus, pearinglus,
Referaat Klass FOOBI AD Kool Nimi Õpetaja Mis on sümptomitena sümptomitest. Sümptomite subjektiivne - tugevus võib varieeruda kergest foobia? südamekloppi ebamugavustundest väljakannatamatu mine, paanikahooni. Foobia ehk hingeldamine Enamusel inimestest esineb vähemalt üks haiguslik või hingetuse foobia, kuid tihemini esineb foobiaid just kartus on tunne, naistel. ärevustunne, higistamine, mis tekib külma- või Kõnekeeles kasutatakse sõna "foobia" ka mingi kindla kuumahood, tähistamaks vastumeelsust millegi suhtes. nähtuse või jalgade, käte elusolendi ees, ja/või keha mida tajutakse värisemine,
Mis on foobia? Foobia on sundmõtteil rajanev haiglane ja põhjendamatu hirmuseisund või ärevustunne kindla olukorra, nähtuse või olendi ees, mida tajutakse tegelikust ohtlikumana. Kuidas foobiad tekivad? Foobia areneb tavaliselt eelsoodumusega isikuil psüühilise trauma tagajärjel. Usutakse, et pärilikkus, geenid ja ajukeemia segunevad elukogemustega ja mängivad suurt rolli foobiate arengus. See tähendab, et foobiad võivad olla ka päritavad. Lapsed jälgivad oma vanemate foobseid situatsioone ning see mõjutab neid samamoodi reageerima. Foobia võib põhjustada sümboolset kaitse- või tõrjetegevust s.t. kardetud objekte või situatsioone hakatakse vältima või tajutakse neid väga suure ebamugavustundega. Kõnekeeles kasutatakse sõna "foobia" ka tähistamaks vastumeelsust millegi suhtes. Foobia on ravitav, kuid võib korduda. Mis on foobne situatsioon ja mis on selle sümptomid?
..................................................................3 1.1 Biheivorism......................................................................................3 1.2 Biheivorismi puudused.....................................................................4 1.3 Psüühika.........................................................................................4 2.Hirm.....................................................................................................5 2.1 Foobiad...........................................................................................5 3.Halb kogemus ......................................................................................6 4.Meedia.................................................................................................6 5.Lennuhirmu ravi....................................................................................8 5.1 Alternatiivne ravi.................................................................
Psüühikahäire väljendab tavaliselt aju seisundit ja ei viita alati täpsele põhjusele ega haiguslike muutuste iseloomule ajus. RHK-10, Psüühikahäired (F) F0 – Orgaanilised psüühikahäired (nt dementsus) F1 – Psühhoaktiivsetest ainetest tingitud psüühikahäired (nt kuritarvitamine, sõltuvus) F2 – Psühhootilised häired (nt skisofreenia) F3 – Meeleoluhäired (nt depressioon) F4 – Ärevushäired, dissotsiatiivsed häired, somatoformsed häired (nt foobiad, äge stress) F5 – Söömishäired, unehäired, seksuaal-düsfunktsioonid F6 – Isiksusehäired, muud käitumishäired F7 – Vaimne alaareng F8 – Psüühilise arengu spetsiifilised häired (nt lugemishäire, autism) F9 – Psüühikahäired lapse- ja noorukieas (käitumishäire, suhtlemishäired, kartus, et vanemad surevad) F53 – Sünnitusjärgse perioodiga seotud mujal klassifitseerimata psüühika- ja käitumishäired F53.0 – Kerged F53.1 – Rasked Ff53.8 – Muud
*Lähed kodust ära -> siis tagasi -> äkki jäi pliit sisse jms -> ütle kõva häälega välja ,,lülitan nüüd pliidi välja" jne. F1 psühhiaktiivsetest ainetest tingitud psüühikahäired (nt kuritarvitamine, sõltuvus) *Ajus olevate ülekannete häired tekivad. F2 psühholoogilised häired (nt skisofreenia) F3 meeleoluhäired (nt depressioon) F4 ärevushäired, dissotsiatiivsed häired, somatoformsed häired (nt foobiad, äge stress) F5 söömishäired, unehäired, seksuaaldüsfunktsioonid F6 isiksusehäired, muud käitumishäired F7 vaimne alaareng F8 psüühilise arengu spetsiifilised häired (nt lugemishäire, autism) F9 psüühikahäired lapse- ka noorukieas (käitumishäire, suhtlemishäired, kartus, et vanemad surevad) F53 sünnitusjärgse perioodiga seotud mujal klassifitseerimata psüühika- ja käitumishäired (F53.0 kerged; F53
toimetuleku probleeme tööl, tavalistes sotsiaalsetes tegevustes või suhtes teistega või tingivad hospitaliseerimise, et takistada enese või teiste kahjustamist või esinevad psühhootilised sümptomid. 5) Sümptomid ei ole otseselt seotud ainete toimega või kehaliste haigustega. Ärevushäired ja stressiga seotud häired Ärevus- ja stressiga seotud häirete klassifikatsioon F40 Foobsed ärevushäired e. foobiad F40.00 Agorafoobia paanikahäireta F40.01 Agorafoobia paanikahäirega F40.1 Sotsiaalfoobia F40.2 Lihtfoobiad F40.8 Muud täpsustatud foobiad F41 Muud ärevushäired F41.0 Paanikahäire F41.1 Generaliseerunud ärevushäire F41.2 Depressiooni sümptomitega segatüüpi ärevushäire F41.3 Muud segatüüpi ärevushäired F41.8 Muud täpsustatud ärevushäired F42 Obsessiiv-kompulsiivne häire Emotsionaalne stress ja ärevus Emotsionaalne stress = normaalne ärevus.
- Tugevam IQ, mälu ja tunnetustegevuse kahjustus kui varase algusee puhul - Halvem toimetulek hilisemas elus Varase algusga skisogreenia - 50x suurem esinemissagedus - Enne 18. eluaastat - Raske kuluga - Halb toimetulek Depressioon - Esinemissagedus kasvab vanusega; 18. eluaastaks 20% - Kui pereliikmete hulgas siis tõuseb risk 3x Ärevushäired - Iga kolmas nooruk täidab ärevushäire kriteeriumid - Enamik foobiad - Kõik ärevushäired on sagedasemad tüdrukute seas Ärevhushäirete ravi lastel ja noorukitel - Elustiili ja keskkonna muutused - Psühhoteraapia - Farmakoteraapia Söömishäired - Anoreksia sageneva tendentsiga poiste ja tüdrukute osas - Tavaline algusaeg on keskmine noorukiiga - Buliimia sagedased kui anoreksia, eriti norte naiste seas Isiksusehäired - Üldiselt ei diagnoosita enne 16. eluaastat Vaimne alaareng
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid