või hirmuseisund, millega seonduvad mitmed kehalised kaebused: südamepekslemine, käte värisemine, hingamisraskused, peapööritus, nõrkustunne, jäsemete tundetus, higistamine. Teisteks hoogudega seonduvateks sümptomiteks on hirm kaotada enesekontroll, surmahirm. Hoog kestab tavaliselt mõned minutid, enamasti alla poole tunni. Hood harilikult korduvad. Tekkepõhjused Paanika on iseenesest normaalne, elu alalhoidev reageerimisviis. Paanikahäire erineb tavapärasest paanikast sellepoolest, et hoog esineb olukorras, kus paanikal ei ole ilmselget elu alalhoidvat otstarvet. Häire tekkepõhjuste kohta on mitmeid erinevaid teooriaid. Bioloogilise teooria pooldajad usuvad, et tegemist on normaalse kaitsemehhanismi sünnipärase häirega ehk siis peamiselt biokeemilise või neuroloogilise probleemiga. Paanika tekkimise künnis on erandlikult madal, mistõttu paanikahood tekivad suurema impulsita. On uuritud mitmeid
mille eesmärk on organismi mobiliseerimine, et antud olukorraga paremini toime tulla. Kui ärevuse väljendused on liiga tugevad või kestvad, ei allu tahtele ja toovad kaasa elupiiranguid ja kannatusi, võib ärevust pidada haiguslikuks. Haiguslikkuse piir ongi see, et ärevuse ületamine käib inimesele üle jõu. Ärevushäireid on väga erinevaid, peamised neist on: · üldistunud ärevushäire · paanikahäire · foobiad · somatisatsioonihäire · traumajärgne ärevushäire Ärevushäiresse võib haigestuda igaüks, selle eest ei kaitse haridus, jõukus või arukus ega ka nende vähesus. Paljud ärevushäirete all kannatajad on tublid ja targad inimesed. Ärevushäiretel ei ole ühte kindlat põhjust. Peamised põhjuslikud tegurid on teatud iseloomuomadused, elusündmused, pärilikkus ja aju iseärasused. Mõned inimesed lihtsalt on kõrgema ärevusega
Foobiad ja ärevushäired Juhendaja: Mare Kiis Töö koostas: .............. Tallinn 2009 Mis on foobia ja millest see tekib? Foobia ehk haiguslik kartus on ärevustunne, mis tekib mingi kindla nähtuse või elusolendi ees, mida tajutakse tegelikust ohtlikumana. selliseid objekte või situatsioone hakatakse vältima või talutakse neid väga suure ebamugavustundega. Levinuim foobia Kõige levinumaks foobia vormiks loetakse agorafoobia, mis hõlmab endas hirmu avalike kohtade, aga ka selliste kohtade ees, kust põgenemine turvalisse kohta on raskendatud väljakud, kaubanduskeskused, poejärjekorrad, lennukid, bussid, rongid, jne. Ärevus Ärevus võib ilmneda mitmel kujul ja erinevatel tugevusastmetel. See võib raskusastmetelt ulatuda kergest rahutuspuhangust täiemõõdulise paanikahooni, mida tähistavad südamepekslemine, desorientatsioon ja suur hirm. Ärevust, mis ei ole seotud ühegi konk...
● Kognitiivne käitumisteraapia (lähtub sellest, et inimest häiriv enesetunne ja käitumine tuleneb elusituatsioonides tekkivatest negatiivsetest mõtetest ja tähendustest) ● Elustiili muutmine (toitumine, liikumine, mõtlemine) ● Lõdvestustehnikad ● Teraapiad Näide https://www.youtube.com/watch?v=58o7ht88k_I Kogemuslugu Paanikahäire Paanikahäire on see, kui tekib häiriv hirmuhoog ehk paanikahoog. Ühekorde paanikahoo esinemine ei tähenda veel psüühikahäiret, kuid see on märk sellest, et tuleks tähelepanu suunata oma tervisele ja heaolule. Tavaliselt läheb paanikahoog üle kuskil kümne minutiga, kuid tunnused võivad jääda veel kauemaks. Subjektiivselt võib öelda, et paanikahoog võib sööbida inimese mällu pikaks ajaks. Paanikahoog võib tulla justkui “välk selgest taevast”.
Ärevushäirete ravi Andres Tiinonen Ärevushäired F40 Foobsed ärevushäired e. foobiad F40.00 Agorafoobia paanikahäireta F40.01 Agorafoobia paanikahäirega F40.1 Sotsiaalfoobia F40.2 Lihtfoobiad F40.8 Muud täpsustatud foobiad F41 Muud ärevushäired F41.0 Paanikahäire F41.1 Generaliseerunud ärevushäire F41.2 Depressiooni sümptomitega segatüüpi ärevushäire F41.3 Muud segatüüpi ärevushäired F41.8 Muud täpsustatud ärevushäired F42 Obsessiiv-kompulsiivne häire Foobsete ärevushäirete ravi Kognitiiv-käitumuslik teraapia! Sotsiaalfoobia SSRId MAOId Benzodiasepiinid Beeta-blokkerid vajadusel Ravi mahajätmine 6-12 kuu jooksul sümptomite kadumisest Agorafoobia ravi SSRId Minimaalne toimiv annus
restoranid, tunnelid, bussid, sillad jne) Kardetakse neid kohti eriti sellepärast, et need on kohad, kus paanika korral võib väljapääsemine olla raskendatud ja tekitada piinlikkust Levinumad kardetud paigad: Rahvarohked avalikud kohad Suletud või piiratud kohad Ühistranspordivahendid Kodus üksi olemine Tunnus Ärevus kodust või "turvalisest isikust" eemalolek Välditakse üksindust Enamik ajast ollakse ärevuses Ärevus võib viia depressioonini Tekitaja Paanikahäire Pärilikkus Keskkond Hetkel, mil hakatakse olukordi paanikahirmu pärast vältima nimetatakse agorafoobiaks Kõigil paanikahoogudega inimestel ei teki agorafoobiat, põhjused siiani teadmata Kerge juhtum - ebamugavustunne Keskmine juhtum - välditakse mõningaid olukordi Tõsine juhtum - kõiki tegevusi hõlmavad piirangud Statistika Kõigist eluvaldkondadest ja igast sotsiaalsest kihist inimesed 80% naised (viimasel ajal vähem)
Insomnia ehk unetus Mis on insomnia? Insomnia on sündroom, millele on iseloomulik ebarahuldava kvaliteedi/kvantiteediga uni märkimisväärse perioodi vältel. Insomniat klassifitseeritakse vastavalt kas ajutiseks, vahelduvaks või krooniliseks. Insomnia korral on peamisteks kaebusteks uinumisraskused, katkendlik uni (une säilitamisraskused) või liigvarajane ärkamine hommikul. Kellel esineb insomniat? Insomnia ilmneb tüüpiliselt tugeva püsiva stressi perioodil ning tundub olevat sagedasem naistel, Unehäired segavad igapäevaelu, vähendavad töövõimet ning võivad põhjustada töö- ja liiklusõnnetusi. Mis põhjustab insomniat? Ligikaudu iga kolmas inimene põeb unetust ehk insomniat, seda ise teadmata. Insomnia sagedasemad põhjused on: Infektsioossed haigused Alkohol Südamehaigused Nikotiin Kõik valusid põhjustavad Kofeiin haigused Vererõhku alandavad Kroonilised ...
Psühhopatoloogia ja psühhoteraapia Psühhopatoloogia Psühhopatoloogia on psüühikahäireid käsitlev õpetus, mis kuulub peamiselt psühhiaatria ja kliinilise psühholoogia valdkonda. Kliiniline psühholoogia ehk ebanormaalsuse psühholoogia käsitleb käitumist, mis ei sobi kultuurilisse või sotsiaalsesse konteksti, põhjustab ebameeldivust ning kannatusi nii endale kui ka teistele ning esineb statistiliselt harva. Psüühikahäired Depressioon ehk masendus, kurvameelsus esineb ligi 15-20% täiskasvanutest. Sealhulgas naistel sagedamini kui meestel. Sümptomid on alanenud meeleolu, huvi ja elurõõmu kadumine, energia vähenemine. Langeda võib enesehinnang, esineda une- ja söömishäireid, tekkida lootusetus tuleviku suhtes ning unarusse võivad jääda kohustused ja enese eest hoolitsemine. Ärevushäired- pinge, närvilisus, ebamugav erutus. Foobia- püsiv ja tugev hirm mingi objekti, sündmuse või olukorra ees, mis ei ole tege...
ole seotud kindlate keskkonnatingimustega 2. Foobiad on häired, kus ärevust põhjustavad situatsioonid või objektid, mis tegelikult ei ole ohtlikud 3. Hirm sattuda väikeses grupis teiste inimeste tähelepanu keskpunkti sotsiaalfoobias 4. Hirm avalike kohtade, rahvahulkade, kodust väljumise või üksi liikumise ees avaldub agorafoobias 5. Paanikahäire ei ole seotud kindla situatsiooni või objektiga, on subjektile ootamatu ja prognoosimatu, hood kestavad tavaliselt minuteid 6. PTSD(posttraumaatiline stressihäire) on häire, mis võib tekkida pärast eluohtlikku ja erakordset vapustavat sündmust 7. Häire, mille korral on stressoriks tavaliselt raske kehaline haigus, lähedase inimese kaotus, lahusolek, migratsioon, eraldamine kinnisesse suletud ruumi, on
Psüühikahäired:piiri psüühilise tervise ja haiguse vahele tõmmata on raske:inimesed on erinevad, kultuurid on erinevad.Tingimused:*subjektiivne norm-inimene ise väidab et ta on terve/kõik on korras,*kultuurinorm-oma kultuurist lähtuvalt anname hinnangu teistele,*staatiline norm, *kliiniline norm-kaebusi,käitumisi võrreldakse haiguste tunnustega.Psüühilise häire seletused: *meditsiinilised põhjused-igal haigusel on oma põhjus N:ajuvigastus,nakkushaigus.*bioloogilised põhjused,*sotsiaalsed põhjused-haiguse on põhjustanud ühiskond,teised inimesed. *biopsühhosotsiaalsed põhjused-on põhjustatud kolmest eelnevast. ,,MINA" kaitsevõtted. Lapsepõlves varajased kaitsevõtted.Täiskasvanuks saades saavad nendest arenenud kaitsevõtted. Varajased kaitsevõtted:*eitamine-N:mina pole seda teinud,*tükeldamine-maailm jagatakse kaheks- heaks ja halvaks.*samastumine-mõeldakse välja halbade tegudega mingi tegelane. *kõikvõimsuskujutus-kujutatakse ebarealistli...
7 Kasutatud kirjandus……………………………………………………………………8 2 Sissejuhatus Muusikateraapia on teraapiavorm kus patsient kuulab muusikat võimängib ise mingit instrumenti. See on maailmas väga laialt levinud teraapiavorm. Muusikateraapiat kasutatakse tervise parandamiseks ja säilitamiseks, psühholoogiliste haiguste näiteks ärevus- ja paanikahäire leevendamiseks. Valisin uurimistöö teemaks muusikateraapia, sest see teema on mind väga pikalt huvitanud ning muusikateraapia on minu elus üks suur osa. Muusikateraapia on minul aidanud toime tulla enda paanika- ja ärevushoogudega ja ma tahtsin sellest veel rohkem infot saada. Eelolevast tulenevalt on uurimistöö eesmärgiks saada rohkem infot muusikateraapia kohta. Lähtudes uurimistöö eesmärgist püstitasin kaks küsimust ja kaks hüpoteesi: 1. Mis on muusikateraapia mõte?
DIAGNOSTILINE LÄHENEMINE RHK-10 F00-F09 ORGANILISED PSÜÜHIKAHÄIRED - sellised häired nagu kahjustuse tagajärjel tekkinud: *dementsus (nt alzheimer) mäluhäired, eriti lühimälu - õppimisvõime *deliirium teadvuse ja tähelepanuhäired *hallutsinatsioonid *isiksusehäired jne F10-F19 PSÜHHOAKTIIVSETE AINETE TARVITAMISEST TINGITUD PSÜÜHIKA JA KÄITUMISHÄIRED *äge intoksikatsioon (alkohol, mürgistusnähud, mis kaovad) *kuritarvitamine (ainet on tarvitatud sagedasti ja suures koguses, mis hakkab tekitama jäävamaid probleeme) *sõltuvus *võõrutusnähud (deliiriumiga või ilma) aju konsentratsioon veres on piisavalt suur ja hakkab langema, siis inimesel võivad olla tugevad somaatilised nähud, võib kaasneda ka mälukaotus *psühhootiline häire F20-F29 SKISOFREENIA, SKISOTÜÜPSED JA LUULISED HÄIRED - mõtlemise ja tajumise sügavad häired ning tuimenenud või inadekvaatne tundeelu *teadvuse selgus ja intellektuaalsed võimed tavaliselt säilinud *Crow (1...
Ärevust võivad tekitada ka mõned ravimid ja narkootiliste ainete tarvitamine, samuti liigne kohvijoomine. Ärevushäire liigid: Stressiga seotud ärevushäired kohanemishäire äge stressreaktsioon posttraumaatiline stresshäire Stressiga mitteseotud ärevushäired Foobsed ärevushäired o agorafoobia (paanikahäireta, paanikahäirega) o sotsiaalfoobia o lihtfoobia Paanikahäire Generaliseerunud ärevushäire Depressiooni sümptomitega segatüüpi ärevushäire Obsessiiv-kompulsiivne häire 3. Levimus ja Pärilikkus Ärevushäired on üsna tavaline haigus, mille all kannatab 4–7% kogu elanikkonnast. See on tavalisem naistel ja alla 30-aastastel inimestel. Küll võivad vanemate inimeste kehalised haigused ärevushäirete kujunemisele kaasa aidata.
ee/) 7 Paanikahäire põhitunnuseks on häirivate hirmuhoogude tekkimine, mille ajal võidakse tunda südamepekslemist või kiirenenud pulssi, hingetust, lämbumistunnet, valu rinnas, iiveldust või kõhuvalu, nõrkust, peapööritust või minestamistunnet, ebareaalsusetunnet, hirmu enesevalitsuse kaotuse, surma või hulluksminemise ees, higistamist, värisemist, käte ja jalgade kirvendust, külmavärinad või kuumahooge. Kuigi paanikahoog on paanikahäire keskseks mõisteks, ei tähenda selle ühekordne esinemine veel psüühikahäire olemasolu, kuid on kindlasti märgiks sellest, et tuleks tähelepanu suunata oma vaimsele tervisele ja heaolule. Paanikahoog võib tekkida inimesele täiesti ootamatult ,,kui välk selgest taevast" või vallanduda mingi kindla olukorra, ärritaja, vaimse seisundi mõjul; paanikahood võivad esineda ka une ajal. Reeglina algavad paanikahood hilises teismeeas või kahekümnendates eluaastates.
on omane tavalise toimekuse loidumine või tavatu käitumine,näiteks karjumine.sokile järgneb reaktsiooniperiood.Nendele möödudes saabub helgem lahenemisperiood.Kriisiolukord nõuab peaaegu alati meditsiinilist ravi,mis esimesel perioodil on esmaabitaoline,ehk teisisõnu,hoolitsev ja kaitsev.Kõige tähtsam eesmärk on patsiendi enese tegutsemisvõime taastamine.Siin kasutatakse ära tema lähedasi ja muud tugivõrgustikku ning antakse nn lühiteraapia. 3. NEUROOTILISED HÄIRED 3.1 Paanikahäire Paanikahäire oluline joon on korduvad rasked ärevushood,ühesõnaga - kabuhirm.See ilmub ootamatult sellistes kohtades,mis normaalselt ärevust ei tekita ja kus asjaomane isik ei ole tähelepanu keskpunktis.See kestab mitmeid minuteid,harva ka tunde,ja kordub nädalas mitu korda.Sümptomid esinevad mitmel kujul:hingeldus,peapööritus,minestustunne,südamepekslemine,valu rinnus,värin,higistamine,lämbumistunne ja sellest põhjustatud hingamise
Tüüpilised sümptomid on kontrollimatu muretsemine, ärevus ja pinge, millega kaasnevad kehalised nähud, nagu suu kuivus, niisked käed, higistamine või peapööritus. o Sotsiaalse ärevushäirega (SAD) inimesed kardavad või väldivad sotsiaalseid situatsioone. Inimene kardab, et võib käituda viisil, millega ennast alandab või häbistab. o Paanikahäiret iseloomustavad ootamatud paanikahood, millega kaasneb tõsine hirm või närvilisus. Paanikahäire puhul võivad esineda ka füsioloogilised sümptomid, nagu higistamine, valu, peavalu, iiveldus, südamekloppimine või suu kuivus. o Obsessiivkompulsiivse häire (OCD) puhul esinevad korduvad pealetükkivad ja soovimatud mõtted, mis põhjustavad ebamõistlikke hirme (obsessioonid ehk sundmõtted) seoses puhtuse, keha eritiste, tervise või muude sarnaste teemadega. Reaktsioonina nendele hirmudele võivad patsiendid läbi viia erilisi rituaale
katses osalemisega kaasneksid ning peab arvestama, et seega ei saa nad viimaseks tegelikult alati ka arvestatavat nõusolekut anda. Miks sellist eetilist küsimust võiks nimetada just konfliktiks, on see, et tegelikult on psühhiaatrilistes uurimustes juhtumeid, kus platseebo kontrollkatsetes on platseebo efekti tase kõrge. Näiteks depressiooni uurimustes on raporteeritud 50 % efekti määra, 34 % määra bipolaarse häire, 23% - 34 % määra paanikahäire ja 43 % efekti määra lühiajalise skisofreenia uurimustes (Lau & Mao 2003). Paranemine skisofreenikute hulgas, kes on saanud platseebot uurimuslikes katsetes, on isegi nii tavaline, et see representeerib kliinilistele uurimustele märkmisväärset teaduslikku takistust bioaktiivsete ravimite tõhususe tõestamisel (Kemp & Kalali jt, 2008). Sellised andmed näitavad ehk seda, et kuigi üksikisiku tasandil potentsiaalne risk mingeid tulemusi platseebo-ravist mitte saada või siis
Tallinna Ühisgümnaasium Foobiad Referaat Karl Terase 10a Tallinn 19.02.2009 1. Foobiad (agorafoobia, sotsiaalfoobia, lihtfoobia) 2. Agorafoobia 2.1 Kulg 2.2 Diagnostilised juhised 3. Ravi 3.1 Psühhoteraapia 3.2 Psühhofarmakoteraapia 2 1.Foobiad (agorafoobia, sotsiaalfoobia, lihtfoobia) Üldiseloomustus: Foobiate korral on ärevus põhjustatud ainult või peaasjalikult kindlate selgelt määratavate (subjekti suhtes väliste) situatsioonide või objektide poolt, mis tegelikult ei ole ohtlikud. · Foobiatele on iseloomulik: vältimiskäitumine; foobne ärevus ei ole eristatav teistest ärevuse tüüpidest (subjektiivselt, füsioloogiliselt ega käitumuslikult); ärevuse tugevus võib varieeruda - ebamugavustundest kuni paan...
reaktsioon luulule või sundmõttele Sotsiaalfoobia - Psüühilised ja vegetatiivsed sümptomid peavad olema ärevuse primaarsed avaldused mitte sekundaarsed teiste sümptomitele nagu luulu või sundmõtted - Ärevus peab olema piiritletud või esinema kindlatest sotsiaalsetes situatsioonides - Foobseid situatsioone välditakse nii palju kui võimalik - Algab lapsepõlves Komorbiidsus: - Teised ärevushäired agarofoobia, paanikahäire - Düstüümia krooniline meeleolu alanemine - Alkoholisõltuvus - Vältiv isiksushäire Sotsiaalfoobia teisese diagnoosina - Skisofreenia esineb 36% skisofreenikuteks - Bipolaarne häire - Söömishäired - Depressioon Riskifaktorid - 50% tekkest seletatav pärilikkusega - Temperamendi iseärasused: uudsetele stiimulitele reageeritakse suurenenud
Psühhosomaatika Psühhosomaatika tegeleb psüühikahäirete ja kehaliste haiguste vaheliste seostega. (Soma- kr. keha, Psyche – hing). Rooma mütoloogias oli Psyche imekaunis tütarlaps, kes armus jumalikku Cupidosse ja pidi tegema läbi hulga katsumusi, et armsama usalduse võita. Psühhosomaatilised haigused on tugevate negatiivsete elamuste poolt põhjustatud kehalised haigused. Somatoformne häire on psühholoogilisest konfliktist johtuv kehaline või psüühiline häire. Aluseks sageli: lühiaegsed sagedased stressid, korduv stress ehk organismi pingeseisund füüsilise ja psüühilise ülekoormuse korral. Organismi talitlus allub neurohumoraalsele regulatsioonile ehk elundkondade talitluste mõjutamine toimub närvisüsteemi ja hormoonsüsteemi kaudu. Üks olulisemaid ülesandeid sellises koostöös on organismi homöostaasi hoidmine ehk sisekeskkonna püsivuse tagamine. Stabiilsed füsioloogilised näitajad organismis: Pulss, vere...
Ei tohi esineda ajuhaiguse tunnuseid, kuulmishallutsinatsioone. 13. Depressiivse episoodi diagnoosimise kriteeriumid Depressiivne meeleolu, huvi ja elurõõmu kadumine ja suurenenud väsitatavus peamised sümptomid. Kerge depressioon: Peab esinema vähemalt 2 põhisümptomit ja 2 lisasümptomit, näiteks isu alanemine ja häiritud uni. 14. Mõõduka depressiivse episoodi diagnoosimise kriteeriumid 2/3 + 3/4 15. Korduva raske depressiooni diagnoosimise kriteeriumid 3+4 16. Paanikahäire diagnoosimise kriteeriumid 1 kuu vältel peab olema esinenud mitu tugevat paanikahoogu: - Situatsioonis, kus ei ole reaalset ohtu - Hood ei tohi olla piiritletud mingi kindla, ettearvatava situatsiooniga (foobse situatsiooniga) - Hoogude vahelisel perioodil ei tohi esineda ärevuse sümptomeid, kuigi ootusärevus uue paanikahoo ees on tavaline Saab diagnoosida ainult siis, kui esine ühtegi foobia tunnust. 17
Kliiniline psühholoogia Kliinilise psühholoogia sisu Psühhopatoloogia süstemaatika missuguseid erinevaid ebanormaalsusi on olemas Psühhopatoloogia teooriad missuguseid erinevaid seletusi neile häiretele on Psühhoteraapia missuguseid aitamise meetodeid on psühholoogiat tundval isikul võimalik pakkuda Kliiniline norm Lähtub spetsialistide hinnangutest: ebanormaalsuse tunnused (sümptomid) ja nende häirivuse astme on spetsialistid kokku leppinud. Ebanormaalsuse kriteeriumid 1. Harvaesinev- statistiline kriteerium 2. Äärmuslik 3. Norme rikkuv- normatiivne kriteerium teeb ärevaks pealtvaatajad, tekitab ohutunde 4. Ebameeldivusi põhjust- häirib, paneb kannatama 5. Ebafunktsionaalne- tegevus on puudulik või teeb kahju 6. Ootamatu- subjektiivne & kultuuriline kriteerium Psühhopatoloogia ajalugu 1. Demonoloogia- häireid tekitab paha vaim, lahendus kurja vaimu välja...
muud düskomforditunnet põhjustavad haigused sage urineerimine kroonilised kopsuhaigused · Füsioloogilised jet lag (siirdumine teise ajavööndisse) muutuva ajagraafikuga tööiseloom (sekundaarne insomnia) · Psühholoogilised (primaarne insomnia) stress raske (tähendusega) haigus muutused inimese elus 7 · Psühhiaatrilised alkoholi liigtarbimine, alkoholsõltuvus ärevusega kulgevad häired generaliseerunud ärevushäire paanikahäire kohanemishäire depressioon · Ravimid, ained alkohol nikotiin kofeiin vähivastased preparaadid vererõhku alandavad ravimid steroidid teofülliin türeoid-preparaadid 8 UNEHÄIRETE MÕJUD INIMESELE Kui insomniat kogetakse korduvalt, põhjustab see tihti hirmu unetuse ja selle tagajärgede ees. Uneaja saabumisel tunnevad insomniaga isikud pinget ja ärevust, on mures või masendunud, peas pöörlevad mitmesugused häirivad mõtted
Kriitikata ORGAANILINE LUULULINE HÄIRE Pidevad või korduvad luulumõtted - persekutoorsed - keha muutustest - kiivusmõtted - mõtted patsiendi enda või kellegi teise haigustest või surmast *Teadvus ja mälu pole häiritud ORGAANILISED MEELEOLUHÄIRED *meeleolu või afektide muutused *üldise aktiivsuse muutused: orgaaniline mania, orgaaniline bipolaarne häire, orgaaniline depressioon, orgaaniline segatüüpi meeleoluhäire ORGAANILINE ÄREVUS Üldistunud ärevushäire, paanikahäire või mõlema kombinatsiooni tunnused Tekkinud orgaanilise kahjustuse tagajärjel ORGAANILINE DISSOTSIATIIVNE HÄIRE Dissotsiatiivne amneesia, D fuuga, D stuupor, D transs, D motoorsed häired, D krambid, D hüpesteesia ja anesteesia, segatüüpi D häired, muud D häired ORGAANILINE ASTEENIA *tunduv ja püsiv emotsionaalne pidurdamatus või labiilsus *väsitatavus *mitmesugused ebameeldivad somaatilised aistingud(nt peapööritus) ja valud *põhjustatud orgaanilisest häirest
8. Mis on hirm? a) Seisund, kus süda jääb seisma b) Minestushoogude jada c) Ärevus, mille sisuks on reaalne oht 9. Mis on pinge? a) Mõtlemishäire b) Võimetus lõdvestuda c) Magamishäire 10. Mis on tinnitus? a) Kätevärin b) Pinin kõrvus c) Lihaspinge 11. Mis on lihtfoobia? a) Hirm kindla, tegelikult ohutu objekti või situatsiooni ees b) Ülemeelikustunne kordaläinud teo korral c) Meelepete 12. Mis on paanikahäire? a) Erutunud inimese punastamine b) Põhjuseta ärevushoog c) Põhjusega ärevushoog 13. Õhupuudustunde korral hingeldaval inimesel lasen... a) vett juua b) hingata paberkotti c) teha kükke 14. Mis on agarafoobia? a) Hirm ämma ees b) Hirm avalikes kohtades viibida c) Hirm surra 15. Mida tähendab lühend KKT psühholoogias a) Korduma kipuvad toimingud b) Kordaminek korraldatud tegelusteraapias c) Kongnitiiv-käitumuslik psühhoteraapia
asjadest loobuma. Inimesed õpivad sellega elama. See, kui palju foobia pärsib elukvaliteeti, sõltub foobia liigist. Kui inimesel on näiteks kõrguse kartus, siis ta väldib kõrgeid kohti, mis igapäevast elu tegelikult ei sega. Kui inimene kardab aga paaniliselt rahvarohkeid kohti, siis ei saa ta suures linnas elada, suures firmas töötada, reisida, külastada kontserte, etendusi ja muid rahvarikkaid üritusi, käia suures kaubanduskeskuses jne. On olemas ka selline paanikahäire, mille korral ei suudeta olla hetkegi üksi. Selle foobia all kannataja on koormaks inimestele, kellega ta koos elab, sest keegi ei suuda olla 24 tundi ööpäevas täiskasvanud inimesele lapsehoidjaks. Selliste tõsiste foobiate all kannatavad inimesed peaksid kindlasti pöörduma abi saamiseks arsti poole, kuna elu, mida nad elavad, ei ole normaalne ega täisväärtuslik. Teadlased on tõestanud, et foobiad on siiski ravitavad või vähemalt on neid spetsiaalse raviga võimalik leevendada.
depressioonisündroom (meeleolu alanemine, energia vähenemine, rõõmutunde kadumine, lootusetus, süütunne jne), maniasündroom (meeleolu ja aktiivsuse kõrgenemine, energia lisandumise tunne jne), hallutsinoosisündroom (elavad verbaalsed kuulmishallutsinatsioonid, ärevus- hirmutunne jne). · Psüühikahäire (disorder) orgaaniline luululine häire, skisofreenia, skisoafektiivne häire orgaaniline depressioon, bipolaarne häire, (korduv) depressioon paanikahäire, generaliseerunud ärevushäire, sotsiaalfoobia · Haigus Alzheimeri tõbi, peaaju vaskulaarne haigus, jne Teadvuseseisundi häired. Retikulaarformatsiooni funktsioonid Teadvuse hägunemine Raskusastmed: 1) obnubilatsioon, 2) somnolents, 3) soopor, 4) kooma. 1. Sõnalise kontakti halvenemine ja katkemine 2. Desorientatsioon (disorientation) - allopsüühiline desorientatsioon - ajas ja ruumis; /millele viitavad südmuste ebatäpne rekonstrueerimine ruumilises ja
füsioloogilised nähtused, mille eesmärk on organismi mobiliseerimine emotsionaalse stressi situatsioonis. Samas puudub ülemääraste tunnete korral vegetatiivsetel muutustel kohastumuslik tähendus ning need hakkavad inimest selgelt häirima suvalise tegevuse sooritamisel. Äärmuslikud hälbed vegetatiivses regulatsioonis võivad muutuda inimest hirmutavateks stiimuliteks, nt südame kloppimine, õhupuudustunne, pigistustunne rindkeres jms. paanikahäire korral. (http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/F1/FR/psyhhopatol.htm) Depressiooni korral on sagedased: · anoreksia - isutus; · hüperfaagia - söögiisu suurenemine; · insomnia - uinumisraskused, katkendlik pindmine öine uni ja/või liigvarajane ärkamine hommikul; · hüpersomnia - liigunisus; une kestuse ja virgumisperioodi pikenemine; · meeleolu ööpäevased variatsioonid - enesetunne on regulaarselt halvem
NB! üldpsühholoogia III osa sisaldab pilte (lisatakse 20.novembriks) Areng -organismi korrapärane liikumine suurema diferentseerituse ja integreerituse poole, hõlmates vaimse, sotsiaalse ja füüsilise seisundi muutuseid. Areng algab munaraku viljastamise hetkest ja jätkub peale sündi. Arengulised muutused toimuvad läbi inimese eluea. Ontogenees organismi individuaalne arenemine viljastatud munarakust kuni surmani, fülogenees organismide ajalooline areng. Arengu käigus toimuvad kvantitatiivsed (hulk, suurus) ja kvalitatiivsed (olemus) muutused. Sotsialiseerumine on protsess, mille vahendusel õpime hoiakuid, norme, motiive ja käitumismudeleid, mida peetakse sobivaks või kohaseks inimestele konkreetses ühiskonnas. Mina-pilt (kogum teadmisi enda kohta) kujuneb läbi interaktsioonide ümbritsevaga (perekond, mängud, rolli võtmine), tagasiside olulistelt teistelt, rolliidenteedi mõju mina-skeemidele. Sotsiaalse võrdluse teooria (soov e...
NB! üldpsühholoogia III osa sisaldab pilte (lisatakse 20.novembriks) Areng -organismi korrapärane liikumine suurema diferentseerituse ja integreerituse poole, hõlmates vaimse, sotsiaalse ja füüsilise seisundi muutuseid. Areng algab munaraku viljastamise hetkest ja jätkub peale sündi. Arengulised muutused toimuvad läbi inimese eluea. Ontogenees – organismi individuaalne arenemine viljastatud munarakust kuni surmani, fülogenees – organismide ajalooline areng. Arengu käigus toimuvad kvantitatiivsed (hulk, suurus) ja kvalitatiivsed (olemus) muutused. Sotsialiseerumine on protsess, mille vahendusel õpime hoiakuid, norme, motiive ja käitumismudeleid, mida peetakse sobivaks või kohaseks inimestele konkreetses ühiskonnas. Mina-pilt (kogum teadmisi enda kohta) kujuneb läbi interaktsioonide ümbritsevaga (perekond, mängud, rolli võtmine), tagasiside olulistelt teistelt, rolliidenteedi mõju mina-skeemidele. Sotsiaalse võrdluse teooria (soov e...
Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast» PSP6001 Mis on psühholoogia? Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Mis on psüühika? Psüühika organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Protsessid Seisundid Omadused Psühholoogia harud Psühholoogia harud teoreetilise orientatsiooniga Psühhofüüsika Psühhofüsioloogia Psühhofarmakoloogiaga Isiksuse psühholoogia Sotsiaalpsühholoogia Arengupsühholoogia Neuropsühholoogia Psühholoogia harud rakendusliku orientatsiooniga Kliiniline psühholoogia Õiguspsühholoogia Organisatsioonipsühholoogia Reklaamipsühholoogia Spordipsühholoogia Koolipsühholoogia Militaarpsühholoogia Teaduslik meetod psühholoogia Teaduslik meetod psühholoogias PROBLEEMI DEFINEERIMINE ...
Hypertension. 42:12061252. Eakate võimlemine. Pelgulinna Rahvamaja. http://www.pelgulinn56.ee/taiskasvanute-huviringid/eakate-voimlemine/ (15.10.2018) Ehala-Aleksejeva, K., (2010). Ülekaalulise ja rasvunud haige käsitlus. Eesti Arst, 89(3), 181- https://core.ac.uk/download/pdf/43660146.pdf (22.11.2018) Herdman, T., Kamitsuru S. (Eds.) (2014). NANDA. International Nursing Diagnoses: Definitions and Classifications, 2015-2017. Oxford: Wiley Blackwell. Generaliseerunud ärevushöire ja paanikahäire (agorofoobiaga või ilma) käsitlus perearstiabis, RJ-F/2.1-2014. Ravijuhendite nõukoda. 2014 Klein K. (2016). Noktuuria esineb igal kolmandal menopausieelsel naisel. Terviseuudised, nr 3 https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=terviseuudised20160302.2.8.21 (20.10.2018) 15 Kozier B.,Erb G.,Berman A.,Lake R. (2008). Fundamentals of Nursing: concepts, processand practise. Pearson Education Limited Mr
Sotsiaal-, suhtlemis- ja juhtimispsühholoogia Ainetöö Miks inimesed kardavad lennata? Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................2 1.Inimese käitumisest................................................................................3 1.1 Biheivorism......................................................................................3 1.2 Biheivorismi puudused.....................................................................4 1.3 Psüühika.........................................................................................4 2.Hirm.....................................................................................................5 2.1 Foobiad...........................................................................................5 3.Halb kogemus ........................................................................
1. uurimismeetodid. 2.käitumise geneetilised ja evolutsioonilised alused genotüüp-organismi geenide täiskomplekt fentüüp-organismi nähtavad tunnused ja käitumisviisid polügeenne pärilikkus nähtus, kus mingi tunnuse kujunemist mõjutab palju geene vahetu põhjus organismi eluajal teda mõjutanud tegurid, mis on esile kutsunud teatud tunnused vüi käitumisviisid lõpp-põhjus asjaolud, mis selgitvad, miks on mingi tunnus või käitumine aastatuhandeid väldanud evolutsiooni jooksul aidanud populatsiooni liikmetel ellu jääda ja järglasi saada. Naturalistlik eksitus ekslik arusaam, et kõik `'looduslik'' on tingimata `'hea''. Päritavuskoefitsent suhtarv, mis näitab, kui suur osa mingi tunnuse muutlikkusest konkreetsetes keskkonnatingimustes olevas konkreetses populatsioonis on tingitud geneetilisest erinevusest. Monogaamia ühe isase ja ühe emase püsiv reproduktiivne partnerlussuhe Polügaamia paaritumissüsteem, kus ühes soost isend ...
PSÜHHOPATOLOOGIA Psüühikahäirete avaldumise tasemed: 1) sümptom väljendab haigusliku iseloomuga üksikhälvet psüühilises funktsioonis (nt. meeleolu alanemine, hallutsinatsioon) 2) sündroom enamus psüühilisi haigusi ei avaldu üksiku sümptomi, vaid teatud sageli koosesinevate sümptomite kogumina; nt. depressioonisündroom (meeleolu alanemine, energia vähenemine, rõõmutunde kadumine, lootusetus, süütunne jne), 3) maaniasündroom (meeleolu ja aktiivsuse kõrgenemine, energia lisandumise tunne jne), 4) hallutsinoosisündroom (elavad verbaalsed kuulmishallutsinatsioonid, ärevus-hirmutunne jne). Sümptomeid võib liigitada: 1) PSÜÜHILISTE FUNKTSIOONIDE ALUSEL: a) teadvus, b) tajumine, c) mõtlemine, d) emotsioonid, e) mälu, f) intellekt, muud sümptomid; 2) POSITIIVSED JA NEGATIIVSED SÜMPTOMID; 3) PSÜHHOOTILISED JA MITTEPSÜHHOTILISED. Teadvuse seisund Mõistega "teadvuse seisund" tähistatakse meditsiinis psüühilise aktiivsuse üldist taset, millega...
Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast» PSP6001 Mis on psühholoogia? Mis on psüühika? Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psühholoogia on teadus, mus uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Psüühika on individuaalsele kogemusele toetuv käitumist organiseerivate protsesside süsteem. Jagunevad: protsessid, seisundid ja omadused. Psühholoogia harud isiksusepsühholoogia, sotsiaalpsühholoogia, arengupsühholoogia jne Isiksusepsühholoogia- uuritakse inimesi üksteisest eristavaid omadusi, kuid ka seda, kuidas need omadused moodustavad just selle ainukordse isiksuse. Sotsiaalpsühholoogia- suhtlemist ja sotsiaalsete gruppide psühholoogiat käsitlev haru. Arengupsühholoogia- uurib inimese arengut alates viljastamisest emakas, lõpetates inimese surmaga. Arengupsühholoogia püüab aru saada inimese arengu mehhanismist - mis on see jõud,...
· suletud või piiratud kohad, nagu tunnelid, sillad või juuksuritool · ühistranspordi vahendid, nagu rongid, bussid, lennukid · kodus üksi olemine (Bourne, 2007: 26) Agorafoobia kõige tavalisem tunnus on ehk ärevus kodust või ,,turvalisest isikust" lahkuda (tavaliselt abikaasast, partnerist, vanemast või lihtsalt kellestki, kes on eriti tähtis) eemaloleku pärast ning nimetatud foobia tekitajaks on paanikahäire. Võib juhtuda, et välditakse täielikult 6 üksinda autoga sõitmist või kardetakse üksinda sõita kaugemale kui teatud punktini kodu lähedal. (Bourne, 2007: 26). Kui tegemist on agorafoobiaga, ei kardeta mitte ainult mitmesuguseid olukordi, vaid ollakse üldjuhul enamus ajast ärevuses. Selline ärevus tekib aimdusest, et võidakse sattuda olukorda, milles tekib paanika
kehatemperatuuri tõusu põhjustavad haigused muud düskomforditunnet põhjustavad haigused sage urineerimine kroonilised kopsuhaigused · Füsioloogilised jet lag (siirdumine teise ajavööndisse) muutuva ajagraafikuga tööiseloom (sekundaarne insomnia) · Psühholoogilised (primaarne insomnia) stress raske (tähendusega) haigus muutused inimese elus · Psühhiaatrilised alkoholi liigtarbimine, alkoholsõltuvus ärevusega kulgevad häired generaliseerunud ärevushäire paanikahäire kohanemishäire depressioon · Ravimid, ained alkohol nikotiin kofeiin vähivastased preparaadid vererõhku alandavad ravimid steroidid teofülliin türeoid-preparaadid (Elstein 1968 ) 7.3. Unehäirete mõju inimestele Kui insomniat kogetakse korduvalt, põhjustab see tihti hirmu unetuse ja selle tagajärgede ees. Uneaja saabumisel tunnevad insomniaga isikud pinget ja ärevust, on mures või masendunud, peas pöörlevad mitmesugused häirivad mõtted. Sageli halva
pääaseda 3) Sotsiaalfoobia - algab sageli noorukieas ning on seotud hirmuga sattuda väikeses grupis (vastandina rahvahulgale) teiste tähelepanu keskpunkti. Tagajärjeks sotsiaalsete situatsioonide vältimine. Ei ilmne sõpradega olles ega ka väga suures seltskonnas. Kardetakse, mida tema kohta mõeldakse. Normaalsetele taju tähelepanekutele (nt pillad pastaka kolksatusega maha ja kõik vaatavad) kiputakse juurde mõtlema. 4) Paanikahäire - Põhiliseks iseärasuseks on korduvad rasked ärevushood e paanikahood, mis ei ole seotud kindla situatsiooni või muude välistingimustega ning seetõttu on subjektile ootamatud ja prognoosimatud. Peaaegu alati on surmahirm, hirm kaotada enesekontroll või hulluks minna. Hood kestavad tavaliselt minuteid, vahel ka kauem; nii hoogude sagedus kui ka häirete kulg varieeruvad; ei tea, millal need ilmuda võivad. Paberkotti ei soovitata. Obsessiiv-kompulsiivne häire:
pääaseda 3) Sotsiaalfoobia - algab sageli noorukieas ning on seotud hirmuga sattuda väikeses grupis (vastandina rahvahulgale) teiste tähelepanu keskpunkti. Tagajärjeks sotsiaalsete situatsioonide vältimine. Ei ilmne sõpradega olles ega ka väga suures seltskonnas. Kardetakse, mida tema kohta mõeldakse. Normaalsetele taju tähelepanekutele (nt pillad pastaka kolksatusega maha ja kõik vaatavad) kiputakse juurde mõtlema. 4) Paanikahäire - Põhiliseks iseärasuseks on korduvad rasked ärevushood e paanikahood, mis ei ole seotud kindla situatsiooni või muude välistingimustega ning seetõttu on subjektile ootamatud ja prognoosimatud. Peaaegu alati on surmahirm, hirm kaotada enesekontroll või hulluks minna. Hood kestavad tavaliselt minuteid, vahel ka kauem; nii hoogude sagedus kui ka häirete kulg varieeruvad; ei tea, millal need ilmuda võivad. Paberkotti ei soovitata. Obsessiiv-kompulsiivne häire:
- Hinnang, millest haigus tuleneb. Bioloogiliste mõjutajatega bioloogiline ravi; - Elekterravi – kahest elektroodist lastakse vool ja rakud hakkavad koos tööle, raske depressiooniga Psüühikahäirete avaldumise tasemed - Sümptom – väljendab haigusliku iseloomuga üksikhälvet psüühilises funktsioonis (meeleolu alanemine, luul) - Sündroom – teatud koosesinevad sümptomid - Psüühikahäire - RHK-10, DSM; häirel on omaette kulg, (skiso, paanikahäire, bipolaarne häire) - Haigus – Alzheimer, dementsus(sündroom) Sümptomeid võib liigitada: Psüühiliste funktsioonide alusel - teadvus, tajumine, mõtlemine, emotsioonid, mälu, intellekt jne Positiivsed ja negatiivsed – mis tulevad juurde või lähevad ära Psühhootilised ja mittepsühhootilised sümptomid – - Eristatakse sest need kellel on psühhootilised sümptomid ei saa päriselt reaalsusest aru nt paranoilised mõtted Diagnoos
Pillid-5 ööpäeva jooksul saab kasutada SOSpille..saab vabalt osta,kehtib soodustus. Seda peab jälgima,sest seadusandlus muutub. Plaaster räägitud Rasestumisvastane rõngas-hormonaalne vahend,kaitse kestab üks kuu üks rõngas.Sisaldab kahte hormooni: östrogeen ja kollaskeha hormoon. Tuppe asetuvad.Imenduvad tupe kaudu limaskesta. Sealt läbi limaskesta lähevad vereringesse. Tuperõnga ja kombineeritud rõnga . Toime-pärsib munaraku küpsemist ja ei lase tal munasarjast vabaneda. Munarakku ei vabane ja ei toimu rasestumist. Pärast sünnitust ja rasestumise katkemist,võib seda kasutada ainult arsti loal! Pärast aborti võib kohe paigaldada. Minipillid:Kollaskeha sees.Emakakeha lima ja limaskest muutuvad raskesti läbipääsetavaks. Võib mõjuda nii,et ovulatsiooni ei toimu. 1-hormooniga selle tõttu sobivad ka imetavale emale. Need kellele kombineeritud on vastunäidustatud.Aga kui on poisslaps,siis ei tohiks kasutada minipille,sest tüdrukuga on emal...
F40 - F49 Neurootilised, stressiga seotud ja somatoformsed häired. F50 - F59 Füsioloogiliste funktsioonide häirete ja füüsiliste teguritega seotud käitumissündroomid. F60 - F69 Täiskasvanu isiksus- ja käitumishäired. F70 - F79 Vaimne alaareng. F80 - F89 Psühholoogilise arengu häired ehk psüühilise arengu spetsiifilised häired. F90 - F98 Tavaliselt lapseeas alanud käitumis- ja tundeeluhäired Meeleoluhäire näide: Depressioon Ärevushäire näide: paanikahäire 62. Kuidas ravitakse psüühilisi häireid? Farmakoloogiline ravi näiteks skisofreenia või depressioon, Psühhoteraapia näiteks neurootilised häired (foobiad) või füsioloogiliste ja füüsiliste tegurite häired. Kognitiiv-käitumuslik teraapia (terapeut üritab muuta inimese tõlgendust enda käitumise kohta ja situatsioonide kohta), kuid iga teraapia efektiivsus sõltub häirest, selle tugevusest ja patsiendi isikuomadustest.
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Noorsootöö ja täiendusõppe osakond NT 1 Dagne Press Erinevad teraapiavõimalused inimese aitamiseks Referaat Juhendaja: M. Grünthal-Drell Tallinn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS Tänapäeval kannatavad järjest enam inimesi kõikvõimalike vaevuste all. Tihtipeale otsitakse nende leevendamiseks abi erinevatest keemilistest ravimitest. Selle peale, et nendele on ka alternatiivid näiteks teraapiate näol, ei mõelda. Teraapiaid on väga erinevaid ning ka nende mõjud on varieeruvad. Oma töö käigus proovingi välja tuua erinevad teraapiavõimalused ning nende kasutamise otstarbe. Kinesioloogia Sõna kinesioloogia tuleneb kreeka keelsest silbist " kin-", mis tähendab ...
ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST Teadmiseks konspekti kasutajale · Kohustuslik kirjandus "Psühholoogia alused" (vt. aineprogramm) aitab oluliselt kaasa terviklikuma ja detailsema pildi kujunemisele teemadest. · Tekstis viide "vt. lk" viitab kohustuslikule kirjandusele ("Psühholoogia alused") · Konspektis sisalduv materjal ei asenda kohustuslikku kirjandust, vaid võtab kokku loengus käsitletud materjali. Konspekt aitab üliõpilastel valmistuda arvestustööks. · Tekstis esinevad viited pdf failidele, mis illustreerivad konspektis sisalduvaid teemasid. Pdf failid on õppematerjalide juurde ,,üles riputatud". Psühholoogia uurib psüühika olemust ja avaldumist. psüühilisi protsesse (nt taju), seisundeid (nt meeleolu), omadusi (nt. isiksus, võimed). Psüühika on determineeritud bioloogiliselt ja ühiskondlik-ajalooliselt. Inimese teadvust iseloomustab võime eristada tegelikkuse olulis...
· Veenisiseselt "allasurutud mälujälgede" esiletoomiseks Tänapäeval · Krambivastaste ravimitena, veenisiseste üldanesteetikumidena, mõnel pool uinutitena Bensodiasepiinide toimed · Anksiolüütiline · Sedatiivne/uinutav · Antikonvulsiivne · Lihaseid lõõgastav · Amnestiline Bensodiasepiiniretseptorite agonistid · Suurendavad GABA-st sõltuvat Cl- - kanalite avanemise sagedust /pikendavad mini-IPSC-sid (zolpideem) · Anksiolüütiline toime GAD, paanikahäire, sotsiaalse ärevushäire vastu algab kiiresti · Kaasneva depressiooni vastu ei aita ·Üleannustamisel suhteliselt ohutud, kuid tugevdavad alkoholi & muude sedatiivsete ravimite toimet · Erinevused kliinilises toimes erinevate ravimite vahel tulenevad seondumise spetsiifikast retseptori alaühikutele & farmakokineetilistest omadustest (metabolismist) Võõrutussündroom pärast bensodiasepiine · Sümptomid Ülemäärane erutatus: ärevus, ärrituvus, unetus, rahutus
Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkool Hotellimajandus HM38 Meelis Magus TERAAPIAVÕIMALUSED INIMESE AITAMISEKS Referaat esmaabist Juhendaja: Marelle Jaagop Tallinn 2010 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS..................................................................................................................... 4 2 Kinesioloogia........................................................................................................................... 5 2.1 Mis on kinesioloogia? ...................................................................................................... 5 Kinesioloogia sobib: ......................................................................................................... 5 2.2 Ajalugu.............................................................................................
RAKVERE ÕHTUKESKKOOL Kaugõpe 10B klass Nelly Valdmets PSÜHHOLOOGIA poolaasta referaat Rakvere 2009 SISUKORD Sissejuhatus 1. Mõtlemine ja keel 1.1 Mõtlemine 1.2 Loovus 1.3 Keel 2. Intelligentsus ja selle mõõtmine 2.1 Intelligentsuse mõiste ja teooriad 2.2 Pärilikkus ja keskkond 2.3 Intelligentsustestid 3. Motivatsioon 3.1 Motivatsiooniteooriad 3.2 Seksuaalvajadus 3.3 Saavutusvajadus 4. Emotsioonid 4.1 Emotsiooni mõiste ja olemus 4.2 Emotsioonide käsitlus 4.3 Põhiemotsioonid 4.4 Emotsionaalsed seisundid 4.5 Emotsioonide väljendumine 5. Stress ja toimetulek 5.1 Stress 5.2 Stressi põhjused 5.3 Stressikogemuse koostisosad 5.4 Millest stressikogemus sõltub? 5.5 Isiksus ja stress 5.6 Stressi tagajärjed 5.7 Stressiga toimetulek 6. Isiksus ja testid 6.1 Isiksus 6.2 ...
NEUROLOOGIA NÄRVISÜSTEEMI EHITUS JA ARENG Eksamiks vaata selle järgi!!! 1. Närvisüsteemi areng ja arenguhäired Vastsündinu aju kaalub keskmiselt 350-450 grammi. 1. eluaasta lõpuks kaalub aju juba 1000g ja täiskasvanu aju 1200-1400 grammi ehk umbes 2% kehakaalust. Seljaaju kaal on ligikaudu 2% peaaju kaalust. Närvisüsteemi ontogenees (areng) : 18. fetaalpäeval formeerub embrüodisk, millest hakkavad arenema lootelehed, mida on kolm: ektoderm (välisleht), endoterm (siseleht) ja mesoderm. Ektodermist hakkab välja arenema kogu närvisüsteem. 21.-28. fetaalpäeval tekib lootel ektodermi paksend medullaarplaat, mis muutub kiiresti neuraalvaoks ja sulgub seejärel neuraaltoruks, millel on kaks osa: kraniaalne ja kaudaalne. Kaudaalne osa on seljaaju algmeks ja kraniaalne osa peaaju algmeks. 36.-49. fetaalpäeval diferentseeruvad suuraju osad (peaaju koor ja koore alused tuumad ehk basaalganglionid) ja neuraaltoru õõnest areneb ajuvatsakes...
projektsioonidesse. Hinnatakse nt - peab hiirega jälitama palli mis ringleb. Kahjustused: huntingtioni tõbi ja Parkinsoni tõbi – basaalganglionite kahjustus. - Klassikaline tingimine Mis on emotsionaalne mälu ja millised on emotsionaalse mäluga seotud ajupiirkonnad? Stiimulite või sündmuste afektiivsete aspektide mälu. - Sisaldab implitiitsetele ja eksplitsiitsele mälule omaseid elemente – võib karta situatsioone millel ei ole mälestusi ja nendele millel on - Paanikahäire seotud Implitsiitse emotsionaalse mäluga Seotud ajupiirkonnad: amügdala ehk mandelkeha – mõjutab emotsionaalset mälu, mõjutab vähe implitsiitset ja eksplitsiitset mälu. Mis on lühimälu ja millised on seotud ajupiirkonnad? Too mõni näide, kuidas seda hinnatakse? Neuraalne salvestus äsja möödunud sündmustest ja nende järjestusest. Kasutatakse sensoorse, kognitiivse ja motoorse info lühiajaliseks töötluses hoidmiseks. Seotud ventraalse ja dorsaalse juhteteega.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
