Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Evolutsioon - Kordamisküsimused (0)

1 Hindamata
Punktid




Kordamisküsimused Platon-   kõik   olemasolev   on   ebatäiuslik   koopia   täiuslikust   vormist   (evolutsiooni   suur
antikangelane); Linne- pani aluse modernsele organismide klassifikatsioonile; Lamarck-
elu   jooksul   organismis   toimunud   muutused   päranduvad   edasi   järglastele,   Cuvier-
fossiilsetele   leidudele   tuginedes   tõestas   ta   liikide   väljasuremise,   Darwin-
evolutsiooniteooria   rajaja   Evolutsiooniteooria põhiseisukohad:  Isendite sigivust arvesse võttes peab paratamatult tekkima konkurents piiratud ressursside
pärast ehk olelusvõitlus.  Iga liigi isendid erinevad üksteisest ehk populatsioonides esineb muutlikkus.  Suurem   osa   pärilikest   muutustest   tekivad   keskkonnast   sõltumatult   ehk   on   keskkonna
suhtes juhuslikud.  Osa muutusi võimaldavad isenditel keskkonnas paremini hakkama saada ehk muudavad
organismid kohasemaks, mistõttu võivad nad võrreldes populatsioonikaaslastega kauem
elada või rohkem järglasi saada. Selline ebavõrdne sigimine aitab keskkonnaga paremini
sobivatel tunnustel järglaspõlvkondades levida ning kaotab kahjulikud tunnused. See ongi
looduslik valik.  See aeglane protsess tagab populatsioonide parema kohastumise keskkonnaga, muutuste
kuhjumine võib viia lõpuks uue liigi tekkimiseni.  Kõikide liikide sigivus on selline, et isendite arv peaks kiiresti kasvama, kuid ometi 
säilitavad populatsioonid enam-vähem püsiva suuruse.  Ressursid (toit, elupaigad) on looduses piiratud Homoloogilised  elundid-  sarnase  ehitusega,   kuid  funktsioon  erinev (linnutiib muundunud
eesjäse, mis samasugune imetajaga) analoogilised elundid- erineva päritoluga, kuid täidavad
sama ülesannet ( kärbse ja linnu tuuvad mõeldud lendamiseks, kuid ehituselt erinevad) MAA vanus 4,6miljardit aastat. Millest sai alguse elu Maal?
  Oparin-Haldane’i hüpotees:  *Varase maa atmosfääris puudus hapnik *energiarikkas atmosfääris
tekkisid   lihtsad   orgaanilised   ühendid   *ühendid   kogunesid   ürgsupiks   erinevates   kohtades   *supis
tekkisid lihtsamatest ühenditest keerulisemad, biomolekulid
  Miller-Urey katse- viisid läbi katse, mis pidi jäljendama tingimusi varasel Maal. Eesmärgiks oli
saada anorgaanilistest orgaanilised ühendid. Saadi 4 erinevat aminohapet.
Arhed-  ürgbakterid on bakterid,  mis elavad äärmuslikes  keskkonnatingimustes  ja  Neil  on  teistest
bakteritest erinev rakumembraan ja –kest. Kambriumi ajastul-välise skeletiga loomad (limused), keelikloomad(nendest arenesid selgrooksed),
lülijalgsed   trilobiidid,   käsnad,   meduusid,   merevetikad    Kivisöe-   kolla-,   osja-   ja   sõnajalametsad,
roomajad, kõhrkalad
Taimede areng: Agueoonis hulkraksete taimede arenemine/ Vanaaegkonnal taimed maismaale mulla
teke,  paljasseemnetaimede areng, Ordoviitsiumis maismaal samblad/Keskaegkond õistaimede areng ja paljasseemnetaimede väljasuremine
 Mis võimaldas areneda dinosaurustel?- .......... Loodusliku   valiku   tüübid:   stabiliseeriv-  soosib   keskmiste   tunnustega   isendeid/  suunav-   soosib
keskmisest erineva tunnustega isendeid/ lõhestav- soosib äärmuslikke tunnnuseid, valge ja must
Tööstusliku melanism- tumeda pigmendi rohkus looma kehakattes, tumedavärviliste putukate levik
tööstuspiirkondades.


Kohastumise   ja   kohanemise   erinevus-     kohastumine   on   pärilik   pöördumatu   muutumine,   kuid
kohanemine on organimsi ehituse ja talitluse mittepärilik ja pöörduv muutmine Geenivool-  geneetilise materjali vahetus populatsioonide vahel isendite migratsiooni ja ristumise teel geenitriiv-  alleelide   sageduse   juhuslikud   muutused   (sh   nende   kadumine)   populatsiooni   uutes
põlvkondades, mis tulenevad sellest, et paljunemisel antakse edasi juhuslik valik alleele.
Sugulise paljunemise seos evolutsiooniga- ......... ristumisbarjäär- omadused mis takistavad ristumist võõra liigi isenditega
Kuidas võib tekkida uus liik: geograafiline isolatsioon kus populatsiooni eraldab meri, mäestik jne
siis tekib allopatriline liigiteke Millistesse taksonitesse kuulub inimene? Australopiteekus- e. lõunaahvlane-käisid kahel jalal ja esimeseks lüliks inimahvide ja inimeste vahel;
umb. 2,5 milj. Neandertallane- inimese liik, kes kujunes Euraasiasse asunud püstisest inimesest, kes
seal umbes 150 000 aasta jooksul elas ja tegutses.
Mille poolest erineb neist tänapäeva inimene?- erinev koljuehitus, kehaehitus jässakas
Mis eristab inimest teistest loomades?- teiste imetajatega võrreldes on pikem eluiga, pikk lapsepõlv,
käte   kasutus,   ajumaht   suurem   kui   inimahvil,   liigub   täiesti   püsti,   kõnelemine,   oskavad   kasutada
tehnikat ja seda täiustada
Evolutsioon - Kordamisküsimused #1 Evolutsioon - Kordamisküsimused #2
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2020-11-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor burx1234 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Bioloogiline evolutsioon
4
docx

Bioloogiline evolutsioon

Bioevolutsioon 1.Millised 19. sajandi teiseks pooleks tehtud avastused ja aset leidnud sündmused olid evolutsiooniteooria sünni eeldusteks? Charles Darwini evolutsiooniteooria. 2. Evolutsiooniteooria põhiseisukohad. 1.) Liikide sigivus on selline, et isendite arv on kiire, kuid populatsioonid säilitavad sama suuruse. 2.) Ressursid on looduses piiratud. 3.) Isendite sigivuse tõttu peab tekkima konkurents ressursside pärast – olelusvõitlus. 4.) Iga liigi isendid erinevad üksteisest ehk populatsioonides esineb muutlikkus. 5.) Suurem osa pärilikest muutustest tekivad keskkonnast sõltumatult ehk keskkonna suhtes juhuslikult. 6.) Osad muutused võimaldavad isenditel keskkonnas paremini hakkama saada ehk muudavad organismi kohasemaks, mistõttu võrreldes populatsiooni kaaslastega võivad nad elada kauem või saada rohkem järglasi. Selline ebavõrdne sigimine aitab keskkonnaga paremini sobivatel tunnustel järglaspõlvkondades levida ning kaotab kahjulikud tunnused. See ongi lood

Bioloogia
Külm sõda
3
docx

Külm sõda

Selline ebavõrdne sigimine aitab keskkonnaga paremini sobivatel tunnustel järglaspõlvkondades levida ning kaotab kahjulikud tunnused. See ongi looduslik valik. 7. See aeglane protsess tagab populatsioonide parema kohastumise keskkonnaga, muutuste kuhjumine võib viia lõpuks uue liigi tekkimiseni. 3. Mida mõeldakse füüsikalise-, keemilise-, bioloogilise ja sotsiaalse evolutsiooni all? Millega said need alguse? ● Kosmiline e füüsikaline evolutsioon – universumi kujunemine. Suure paugu hüpotees, elementaarosakestest tekkisid aatomid ● Keemiline evolutsioon – lihtsatest molekulidest moodustavad lõpuks keerukad orgaanilste ühendite kompleksid. tekkisid monomeersed org.ühendid. ● Bioloogiline evolutsioon – elu areng Maal esimestest elusolestest inimeseni. DNA (kannab endas pärilikkuse infot), Valgud (päriliku info

10.klassi ajalugu
Kontrolltöö
3
docx

Kontrolltöö

Selline ebavõrdne sigimine aitab keskkonnaga paremini sobivatel tunnustel järglaspõlvkondades levida ning kaotab kahjulikud tunnused. See ongi looduslik valik. 7. See aeglane protsess tagab populatsioonide parema kohastumise keskkonnaga, muutuste kuhjumine võib viia lõpuks uue liigi tekkimiseni. 3. Mida mõeldakse füüsikalise-, keemilise-, bioloogilise ja sotsiaalse evolutsiooni all? Millega said need alguse? ● Kosmiline e füüsikaline evolutsioon – universumi kujunemine. Suure paugu hüpotees, elementaarosakestest tekkisid aatomid ● Keemiline evolutsioon – lihtsatest molekulidest moodustavad lõpuks keerukad orgaanilste ühendite kompleksid. tekkisid monomeersed org.ühendid. ● Bioloogiline evolutsioon – elu areng Maal esimestest elusolestest inimeseni. DNA (kannab endas pärilikkuse infot), Valgud (päriliku info

Kategoriseerimata
Kontrolltöö
3
docx

Kontrolltöö

Selline ebavõrdne sigimine aitab keskkonnaga paremini sobivatel tunnustel järglaspõlvkondades levida ning kaotab kahjulikud tunnused. See ongi looduslik valik. 7. See aeglane protsess tagab populatsioonide parema kohastumise keskkonnaga, muutuste kuhjumine võib viia lõpuks uue liigi tekkimiseni. 3. Mida mõeldakse füüsikalise-, keemilise-, bioloogilise ja sotsiaalse evolutsiooni all? Millega said need alguse? ● Kosmiline e füüsikaline evolutsioon – universumi kujunemine. Suure paugu hüpotees, elementaarosakestest tekkisid aatomid ● Keemiline evolutsioon – lihtsatest molekulidest moodustavad lõpuks keerukad orgaanilste ühendite kompleksid. tekkisid monomeersed org.ühendid. ● Bioloogiline evolutsioon – elu areng Maal esimestest elusolestest inimeseni. DNA (kannab endas pärilikkuse infot), Valgud (päriliku info

Kategoriseerimata
Evolutsioon
3
odt

Evolutsioon

Evolutsioon 1.) Evolutsiooni teooriad: Antiik-Kreeka filosoofid ­ loomad ja inimesed võisid areneda teist tüüpi loomadest. Aristoteles ja Platon ­ ideede õpetus, mille järgi kõik olemasolev on ebatäiuslik koopia täiuslikust vormist. Summutasid Antiik-Kreeka filosoofide hüpoteesi. Georges-Louis Leclerc de Buffom ­ koostas 44-köitelise loodusloo ensüklopeedia ning seadis kahtluse alla Piibli väite, et Maa on vaid 6000 aastat vana. Tema arvates arenesid liigid suhteliselt väikesest hulgast eellasliikidest, kuid ta ei suutnud esitada tõsiselt võetavat mehhanismi liikide muutumise kohta ega tõendeid Maa vanuse kohta. Carl von Linne ­ nentis küll liikide omavahelise ristumise võimalust (ta oli seda varem taimede peal seda märganud), ent uskus, et liikide muutused on siiski ette määratud ja toimuvad piiratud ulatuses. Jean Baptiste Lamarck ­ arvas, et lihtsaid eluvorme tekib looduses iseenesest kogu aeg juurde ja ajapikku

Bioloogia ajalugu
Evolutsioon
5
doc

Evolutsioon

Evolutsioon 1. Evolutsioon. Evolutsiooni 4 vormi (füüsikaline, keemiline, bioloogiline ja sotsiaalne) ning nende sisu. Evolutsioon tähendab kõige üldisemas mõttes mingi süsteemi pöördumatut ajloolist arengut, tema järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumist. Füüsikaline ­ ebapüsivatest elementaarosakestest raskemate aatomite(keemiliste elementide) tähtede, planeetide ja galaktikate teke ning edasine areng. Keemiline ­ aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest

Bioloogia
Bioloogia - evolutsioon-looduslik valik
5
docx

Bioloogia - evolutsioon, looduslik valik

taevakeha, kuid jahtudes tekkis sellele maakoor ja peagi ka ookeanid. Tingimused Maal 4 miljardit aastat tagasi: Sagedased vulkaanipursked Puudus mullakiht Oli suures osas kaetud madalate soojaveeliste meredega Atmosfäär, mis moodustus vulkaanilistest gaasidest (nt lämmastik, metaan, ammoniaak jne) Atmosfääris puudus vaba hapnik Puudus osoonikiht ja UV-kiirgus jõudis takistamatult Maale Keemiline evolutsioon tähendab, et lihtsatest molekulidest moodustusid lõpuks keerukad orgaaniliste ühendite kompleksid. Selle etapid (nende toimimiseks vajalik energia saadi UV-kiirgusest, soojuskiirgusest ja õhuelektrist): Tekkisid monomeersed orgaanilised ühendid (aminohapped, nukleotiidid, monosahhariidid) Polümerisatsioonil tekkisid orgaanilised polümeerid Polümeerid liitusid polümeeride kogumikeks 1953 aastal tõestas Stanley Miller katseaparatuuriga ,,ürgsupi" hüpoteesi.

Evolutsioon
Bioloogia kontrolltöö
18
docx

Bioloogia kontrolltöö

EVOLUTSIOON EVOLUTSIOONITEOORIA 1. Mõisted: evolutsioon, fossiilid, homoloogilised elundid, analoogilised elundid, mantunud elundid, paleontoloogia. Evolutsioon – organismide päritavate tunnuste muutumine põlvkondade jooksul Fossiilid – ammustel aegadel elanud organismide jäänused Homoloogilised elundid – eri liikide elundid, millel on sarnane ehitus, kuid erinev funktsioon Analoogilised elundid – eri liikide elundid, mis täidavad samu ülesandeid, kuid erinev päritolu Mantunud elundid – oma esialgse ülesande kaotanud elundid Paleontoloogia – teadus, mis uurib möödunud aegadel elanud organismidest 2

Evolutsioon




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun