Harilik mänd (0)

Referaat

Harilik mänd

2008
Harilik mänd (ladina keeles Pinus sylvestris ) kuulub igihaljaste okaspuude sugukonda. Neid  on umbes 100 liiki lähisantarktikast troopika mägedeni. Mänd on Eesti kõige tavalisem metsapuu. Teda võib kohata kõikjal, ka seal, kus enamik teisi puid kasvada ei suuda. Nii on mänd peaaegu ainuke puu kuivades nõmme- ja palumetsades ning rabades. Ainukeseks piiravaks teguriks võib tema kasvule saada valgusepuudus. Seetõttu me ei kohta mändi hämara kuuse- või lehtmetsa all. Äärmuslikes tingimustes suudab mänd kasvada seepärast, et tema juurestik võib ulatuda nii hästi sügavale maa sisse kui ka laiuti tüvest väga kaugele. Tavaliselt on tema vanuseks 300…..400 ( kuni 600 ) aastat. Ta on ühekojaline.
Kasutusalad
Männi puit on laialt kasutatav. Sellest saab head ehitusmaterjali ja ilusa mustriga mööblit, parketti või vineeri . Huvitavad on rabamännid, mis on tihti vaevalt käsivarrejämedused, kuid samas mitusada aastat vanad. Osa neist on huvitavalt paindunud tüvega ja neid saab kasutada iluesemete valmistamiseks. Merevaik, millest tehakse kauneid ehteid , on tegelikult eelkõige männipuudest pärit: nimelt on ta ammu elanud puude kivistunud vaik.

Raviomadused

Mänd on tuntud ka ravimtaimena. Noored kasvud tõmmisena aitavad köha ja bronhiidi puhul, vannis aga peletavad väsimuse ja tagavad rahuliku une. Männimetsas on õhk väga puhas, sest okkad toodavad mikroobe hävitavaid aineid. Seetõttu on männimets väga hea puhkamise ja tervisetugevdamise paik.

Männi tähtsus looduses

Kuna kuivades männimetsades suudavad kasvada väga vähesed taimed, siis peab mänd ise olema paljudele loomadele toiduobjektiks. Nii võime kohata männiokastel rohelisi putukavastseid, koore alt leida aga üraskite keerulisi käike. Kõrgel võras võib kuulda vaikselt sädistamas käbilindu ja oma sepikojas käbidest seemneid välja toksimas musträhni. Metsisele on männiokkad üheks põhitoiduks. Isegi kalad saavad mändidest palju head: neile on maiuspalaks suvine veepinnale langev õietolm. Männiga koos elavad metsas mitmed seened. Osa neist on männile kasulikud, aidates tema juurtel vett imeda, teised jälle kahjulikud, põhjustades puu mädanemist. Kasulikest seentest võib sügisel kohata männiriisikat või puravikke . Noored männikud on talvel meelistoidulauaks põtradele. See aga ei meeldi metsakasvatajatele, kuna põtrade näritud puud jäävad kiratsema või koguni hukkuvad.

Männid Eestis

Eesti kõrgeim harilik mänd kasvad Tartu maakonnas Järveselja metskonnas. Selle kõrgus on umbes 43 meetrit. Sõltuvalt maa viljakusest on küpsete mändide kõrgus väga erinev. Rabamännid võivad paarisaja aastaselt olla vaid mõne meetri kõrgused.
Eestis kasvavad männid keskeltläbi umbes 30 meetri kõrguseks. Eestis kasvavad viljakaimad männimetsad Kagu-Eestis Põlvamaal ning Võrumaal.
Männi levinuimad rahvapärased nimetused on: pedajas , pedakas, pettäi ja pedak
Mänd on suuteline kasvama väga erinevates tingimustes. Kõige rohkem on meil pohla - (24%), mustika- (19%) ja kanarbikumännikuid (13%). Väga kuivi liivamaid katvad samblikumännikud moodustavad umbes 4% männikute kogupindalast. Ligikaudu sama palju on jänesekapsamännikuid ja pisut vähem (3%) loomännikuid. Soostunud maadel ( sinika , karusambla, osja ja tarna kasvukohatüüp) kasvab umbes 15% ning soodes (siirdesoo, raba , kõdusoo) pisut alla 20% männikutest.
Paljunemine
Mänd on tuultolmleja . Tema seemned on munajad, värvuselt hallid või pruunid . Seemned on varustatud lendtiivaga. Nad levivad tuule abil Mänd tolmleb kevad – suvel. Seemnealgmed, aga viljastuvad järgmisel aastal. Puu emaskäbid valmivad teise aasta sügisel. Valminu emaskäbide pikkuseks on 3..7cm. Isaskäbid on, aga pikkuselt 0.5..0.6cm ja on emaskäbidest tunduvalt lühemad. Kohe pärast tolmlemist nad hävivad. Värvuselt on nad kollased . Männi viljakanduvus algab üksikult kasvades 10..15 aastaselt.
Harilik mänd mujal maailmas
Oma levila põhjapoolses osas kasvab harilik mänd enamasti tasasel maal ning mägedes tavaliselt 800 meetrist kõrgemale ei tõuse. Seevastu lõuna pool näeb mändi ainult mägedes, kus ta jõuab näiteks Baieri Alpides 1600 m, Šveitsi Alpides 1800 m, Püreneedes 2000 m ja Kaukaasias isegi kuni 2400 m kõrgusele merepinnast. Männi levila ulatub taigavööndist, metsastepi- ja stepivööndini. Enam-vähem ühtlaselt kulgeva põhjapiiri määravad looduslikud tingimused: igikelts , mis vaid vähesel määral suvel sulada jõuab, ning sellest tulenev madal mullatemperatuur, sagedased kevadised külmad, tihe sammalkate jne. Lõunapiiri ei saa tõmmata kindla joonena , sest mänd kasvab sageli soojematel aladel saarekestena kohtades, kus teised puuliigid toime ei tule – kuivadel liivmuldadel ja mägede lõunanõlvadel. Kõik see viitab männi erakordsele vastupidavusele.
Harilik mänd
(Pinus sylvestris)
(hong, pedajas, pettai)

Kasutatud kirjandus

http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/puudest.ht m
http://bio.edu.ee/taimed/okaspuu/mand.ht m
http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_m%C3%A4nd
http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/paljaseemnetaimed.ht m
http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/0101/ylo.html