Meetaimed (1)

Eesti Maaülikool
Referaat
Meetaimed
Autor: xxx
Juhendaja : Priit Pihlik
2011

Sisukord

Sissejuhatus 3
Meetaimede jaotus 4
Looduslikud meetaimed 5
Külvatavad meetaimed 6
Kasutatud kirjandus 7

Sissejuhatus

Mesilased vajavad oma elutegevuseks taimede nektarit ja õietolmu. Mesilaspere aastane õietolmuvajadus on 17-25 kg.
Meetaimed on taimed, millest mesilased korjavad nektarit, lehemett, õietolmu ja ainet taimepungadelt. Meetaimede kasvukohta nimetatakse korjemaaks.
Mee kvaliteet ja kogus sõltub korjemaa meetaimede mitmekesisusest ja korjemaa kaugusest tarust. Mesilaste korjemaa peab asuma tarust umbes 2 kilomeetri raadiuses.

Meetaimede jaotus

Meetaimed võib jaotada:
1. Õitsemise aja järgi: a) kevadised meetaimed (õitsevad märtsist juunini ); b) suvised meetaimed (õitsevad juulis-augustis); c) sügisesed meetaimed (õitsevad augustis-septembris).
2. Mee produktiivsuse järgi:
a) peameetaimed – pajud, vahtrad, valge ja roosa ristik , vaarikas , raps , pärn, valge mesikas, pajulill , ahtalehine põdrakanep. Nendelt taimedelt saab mett koguda ka mono­floorsena (ühelt taimeliigilt). Eestis saadakse headel aastatel mono­floorset mett pärnalt, ristikult, rapsilt ja mesikalt.
Enamik Eesti meest on segamesi. Peameetaimede mee produktiivsus on üle 100 kg mett hektarilt;
b) kõrvalmeetaimed, mille seas on palju ravim - ja mürgiseid taimi, mida ka mesinik peaks tundma. Mesilastele on vajalik meetaimede mitme­kesisus.
3. Kasvukoha järgi: a): põllukultuurid; b) aiakultuurid; c) niidu-, soo- ja karjamaataimed; d) umbrohud; e) metsataimed; f) haljasalade ja parkide taimed.
Eestis tagavad looduslikud korjemaad 80% korjest, millest omakorda 50% pärineb metsast . Siit järeldub rändmesinduse korraldamise vajadus metsade läheduses. Varakevadise korje annavad aprillis-mais pajud, mis kasvavad loo-, osja - ja madalsoometsades.
Suvise meekorje annavad sinika- ja jänesekapsa-, pohla- ja mustikametsad, kus taimed õitsevad juunis-juulis.
Juulis tagavad hea korje pajulille ning ahtalehise põdrakanepi õitsemine raiesmikel ja metsa ääres, augustis aga kanarbik
metsas.
Meetoodang võib kanarbiku­metsas olla 40–44 kg/ha, rabametsas ja siirdesoos 30–36 kg/ha, pohlametsas kuni 24 kg/ha, mustikametsas
15–18 kg/ha.
Metsades on korjet peamiselt juunis-juulis, juulis tuleks kolida raiesmikele, kus õitsevad vaarikas, ahtalehine põdrakanep jt.
Kuna looduslike meetaimede õitsemise ajas on juulis-augustis vaheaeg, tuleb ühtlase korje saamiseks meetaimi külvata. Vaid ühe liigi külvamine ei taga veel head korjet, sest mesilased vajavad taimeliikide mitmekesisust.

Looduslikud meetaimed

Looduslikud meetaimed on taimed, mis kasvavad metsades, niitudel , soodes, karjamaadel. Nende taimede liigirikkus ja kasvukohad sõltuvad putukatest(tolmendajatest) ja tuule suundadest(isetolmnevad taimed).
Head looduslikud meetaimed on pajud, remmelgad, vahtrad, paakspuu , türnpuu, ojamõõl, pajulilled, põdrakanep, äiatar, nõmm- liivatee , puned, kanarbik, võilill, pärn jpt.
Metstaimed
Metsades kasvavad meetaimed on valge lepp, sarapuu, paju, valge iminõges, tõrvalill, viirpuu, käbihein, ojamõõl, harilik pihlakas , harilik paakspuu, mustikas , harilik kukehari , naat , pohl , harilik mailane , mets-nõianõges, aas- kurereha , heinputk, harilik sealõuarohi, harilik ebajasmiin, ahtalehine põdrakanep, karvane pajulill, kanarbik, kuldvits .
Põllukultuurid
Põllukultuuride hulka kuuluvad paiseleht , harilik võilill, köömen, raps, harilik hiirehernes , lutsern, jumikas, aas-seahernes, aas-kurereha,harilik sealõuarohi, söödagaleega, humallutsern, roosa ristik, tatar , sigur, valge mesikas, kurk , põldmünt,
aeduba , aedmajoraan.
Viljapuud ja marjapõõsad
Must sõstar, ploomipuu , astelpaju , punane sõstar, pirnipuu , harilik kirsipuu , aedõun jaapani ebaküdoonia, must aroonia .
Haljasalade ja parkide taimed
Hall ehk valge lepp, sarapuu, paju, harilik vaher, astelpaju, viirpuu, mägivaher, harilik kukerpuu , suur läätspuu, harilik tamm, harilik pihlakas, hobukastan, harilik robiinia, harilik ebajasmiin, valge ristik, amuuri korgipuu, lumimari , kuldvits, lumikelluke .
Muud meetaimed
Teised meetaimed, mis mesilaste õietolmu varusid täidavad on valge iminõges, põldsinep, kaarkollakas, harilik vereurmarohi, käbihein, ojamõõl, naat, mets-harakputk, harilik tõlkjas, harilik pune , põldohakas, ussikeel, esparsett, harilik raudrohi, suur takjas, lõhnav reseeda, äitar.
Harilik pihlakas Ojamõõl Paiseleht

Külvatavad meetaimed

Meetaimi külvatakse, kui taru läheduses on vähe meetaimi ning mesilased ei saa täis vajaliku normi õietolmu. Taimi külvatakse ka siis, kui tahetakse muuta mee värvust või maitset (mee värvus ja maitse sõltuvad taimede õietolmust). Eriti rikkalik mesi on nende taru elanikel, kelle läheduses asuvad rapsipõllud.
Külvatavate meetaimede hulka kuuluvad raps, aedkoriander, metssalvei, jumikas, harilik keerispea, söödagaleega, valge ristik, harilik käokannus, roosa ristik, ussikeel, tatar, valge mesikas, harilik kurgirohi , valkjas mesiohakas, moldaavia tondipea, veiste südamerohi, kurk, iisop , lõhnav reseeda, aedmajoraan, harilik naistenõges.
Iisop Valge mesikas
Valkjas mesiohakas

Kasutatud kirjandus

• Internet: www. mesindus .ee
  
• Ajalehed: Maaleht