Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Mullateaduse välipraktika aruanne (1)

3 KEHV
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.
EESTI MAAÜLIKOOL
Metsandus - ja maaehitusinstituut
Metsamajanduse osakond
Sinu Nimi
Metsamullateaduse välipraktika aruanne
Aruanne
Juhendaja dotsent Enn Leedu
Tartu 20XX

Sisukord


Sisukord 1
Sissejuhatus 3
I Peatükk 4
Leitud mullad 4
Esimene kaeve 4
Teine kaeve 5
Viies kaeve 8
II peatükk Järvselja üldiseloomustus 9
Kvartal number 228 muldade iseloomustus 10
Kvartalilt 228 leitud mullad 11
Esimene kaeve 11
Teine kaeve 12
Kolmas kaeve 12
Neljas kaeve 12
Mulla põhjalik iseloomustus 13
Kokkuvõte 15
Kirjanduse loetelu 16

Sissejuhatus

Välipraktika toimus 23.05.2001-25.05.2011 nii Tartus kui ka Järvseljal. Sellel osales metsamajanduse esimene kursus. Esimene päev oli Tartus, teine ja kolmas Järvseljal. Praktika eesmärgiks oli õppida iseseisvalt tegema mulla sügavkaeveid. Et mulda määrata, kasutasin erinevaid kirjandusallikaid. Nendeks olid Külli, R. Metsamullateaduse välipraktika(Kõlli, R. 1985.); Kõlli, R. Muldade määramise ja iseloomustamise maatrikstabelid(Külli, R. 2003.); Lõhmus, E. Eesti metsakasvukohatüüpide juhend(Lõhmus, E.2004.); Kõlli, R ja Lemetti, I. Eesti muldade lühiiseloomustus(Kõlli, R ja Lemetti, I. 1999.) .Lisaks kasutasin aruande koostamisel Kitse , E., Piho , A. jt. Mullateaduse õpikut (Kitse, E., Piho, A. jt.1962.); Arold , I. Eesti Maastikud (Arold, I.2005.). Abivahenditena kasutasime labidat, mullasondi, 10%-list soolhapet, indikaatorit, portselankaussi, PVA liimi, pipetti, mõõdulinti, pliiatsit, vihikut, , Digitaalset mullastikukaardi maa-ameti kodulehel (Maa-amet. 2011.). pappi liimmonoliidi tegemiseks.
Aruandes võrreldakse saadud mullatüüpe maaameti kodulehe mullastikukaardil olevate muldadega.

I Peatükk


Piirkonna üldiseloomustus
Esimesel päeval jõudsime teha kokku viis kaevet. Kõik kaeved jäid Tartu linna lähiümbrusesse. See piirkond jääb näivleetunud ehk kahkjad saviliivmullad liivsavidel valdkonda koos madalsoo muldadega. Valdavalt muldade lõimis selles piirkonnas on saviliivmullad. Selle piirkonna aluspõhi on Kesk- Devoni ladestik, Narva ja Aruküla lade vahepealne ala. Kivimiteks on kirju liivsavimoreen ja punakaspruun liivakivi ning aleuroliit. Pinnavormistikus domineerivad Kõrgsood ehk rabatasandikud, kivised saviliiva- ja liivsavitasandikud ning rähksed ja kivised saviliiva- ja liivsavi tasandikud.. Pinnakate on valdavalt moreen , kuid leidub ka vähesel määral turvast . Tartu jääb Ugandi lavamaa maastiku piirkonda. Keskmine kõrgus jääb 40 ja 60 meetri vahele, erandiks on emajõeäärne piirkond, mis on üldjuhul madalam. Selle piirkonda enamlevinud muldade lähtekivim on punakaspruun rähkne moreen. (Arold, I. 2005).

Leitud mullad

Esimene kaeve

Esimese kaeve tegime Tartu maakonnas , Ülenurme vallas, Eerikal, Viljandi maantee ääres.
Joonis 1. Esimese kave asukoht (märgitus ristiga).
Kõlvikuks oli põld. Reljeef oli lainjas tasandik .I rindes olid kuused ja männid, teises rindes kased . Taimkate : põldhein, võilill, punane ja roosa ristik , harilik haruhein , timut ja aasnurmikas. Veerežiim oli parasniiske. Esines kivisuse I aste. Tegemist oli katsealaga. Leitud mullaprofiil oli A-Bm-C. Määratud muld oli K0 ehk leostunud muld , sest profiilis on savikumulatiivne Bm horisont ja gleistumine puudub, aga mulla veehoiuvõime on piisav taimede vee varustamiseks (Kõlli, R. 2002). Kasvukohatüübiks on sinilille ja huumusprofiiliks on värske mull. Maksustamise hind: 5083 EEK hektari kohta.
Maa-ameti mullakaardil puuduvad andmed selle punkti mulla kohta.

Teine kaeve

Esimese kaeve tegime Tartu maakonnas, Ülenurme vallas, Eerikal, Viljandi maantee ääres.
Joonis 2. Teise kaeve asukoht (märgitus ristiga).
Kõlvikuks oli põld. Reljeef oli lainjas tasandik. Taimkate: põldhein, võilill, punane ja roosa ristik, harilik haruhein, timut ja aasnurmikas. Veerežiim oli parasniiske. Esines kivisuse I aste. Tegemist oli katsealaga. Leitud mullaprofiil oli A-E-Bmt-C. Määratud muld oli KI ehk leetjas muld (Kõlli, R. 2002). Kasvukohatüübiks sinilinne, sest mullaprofiilis on eluviaalne ja savikumulatiivne Bt horisont ning gleistumine puudus, aga mulla veehoiuvõime oli piisav, et taimi varustada. Huumusprofiil värske moder mull. . Maksustamise hind: 5083 EEK hektari kohta.
Maa-ameti mullakaardil puuduvad andmed selle punkti mulla kohta.
Kolmas kaeve
Joonis 3. Kolmanda kaeve asukoht (asukoht ristiga).
Kolmanda kaeve tegime Tartu maakonnas, Tähtvere vallas, Tallin-Tartu maantee ääres. Külvikuks oli mets. Reljeef oli enam-vähem tasane . Esimeses puurindes oli mänd teises puurindes oli kask . Tegemist oli kultuurpuistuga. Alusmets: pohl , mustikas , piibeleht ja võsaülane. Metsa vanus oli üle 100 aasta. Leitud mullaprofiil oli A-E-Bg. Määratud muld oli Lk’g ehk gleistunud nõrgalt ehk õhukeselt leetunud muld, sest sest see oli kujunenud kamardumise ja leetumise koosmõjul ning tegemist oli ajutiselt liigniiske mullaga, milles oli hästi näha roostetäppe (Kõlli, R. 2002). Kasvukohatüüp on jänesekapsa-naadi. Huumusprofiil oli niiske moder. Maksustamise hind: 5379 EEK hektari kohta.
Antud mullatüüp Maa-ameti mullakaardil on LkG(LG1), kus 85% on leetunud gleimulda ja 15% leede turvastunud mulda (Eesti Maa-amet 2011).
Neljas kaeve

Joonis 4. Neljanda kaeve asukoht (asukoht ristiga).
Neljanda kaeve tegime Tartu maakonnas, Tähtvere vallas, Tallin-Tartu maantee ääres. Külvikuks oli mets. Reljeef oli enam-vähem tasane. I puurindes oli mänd, II rindes oli kask. Rohurindes metsosi ja jänesekapsas. Leitud mullaprofiil oli AO-G. Määratud muld oli G(I) ehk küllastumata gleimuld . Kasvukohatüüp oli angervaksa-osja-tarna. Huumusprofiil märg metsamull. Maksustamishind: 1827 ja 3209 EEK vahepeal hektari kohta.
Antud mullatüüp Maa-ameti mullakaardil on LkG(LG1), kus 85% on leetunud gleimulda ja 15% leede turvastunud mulda (Eesti Maa-amet 2011).

Viies kaeve


Joonis 5. Viienda kaeve asukoht (märgitud ristiga).
Viies kaeve asusTartu maakonnas, Tähtvere vald, Tallinn-Tartu maantee umbes 8. Kilomeetril. Reljeef oli enam-vähem tasane. Kõlvik oli mets. I puurindes oli mänd, II rindes oli sookask ja kuusk . Rohurindes pohl ja mustikas. See oli turvasmuld , milles esimesed 10 cm oli keskmiselt lagunen ud turvas ja ülejäänud halvastilagunenud turvas. Mulla pH oli
Vasakule Paremale
Mullateaduse välipraktika aruanne #1 Mullateaduse välipraktika aruanne #2 Mullateaduse välipraktika aruanne #3 Mullateaduse välipraktika aruanne #4 Mullateaduse välipraktika aruanne #5 Mullateaduse välipraktika aruanne #6 Mullateaduse välipraktika aruanne #7 Mullateaduse välipraktika aruanne #8 Mullateaduse välipraktika aruanne #9 Mullateaduse välipraktika aruanne #10 Mullateaduse välipraktika aruanne #11 Mullateaduse välipraktika aruanne #12 Mullateaduse välipraktika aruanne #13
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-10-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 202 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor enternum Õppematerjali autor
Tegemist metsamajanduse kursuse välipraktika aruandega.
Leedu noris selles aruandes viitamise või kirjanduse loetelu vormistamisega, aga arvestuse pani ta ikkagi ära.

Sarnased õppematerjalid

Muldade väliuurimine
18
doc

Muldade väliuurimine

EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus ­ja keskkonnainstituut Kursusetöö muldade väliuurimises Tartu 2011 SISUKORD 1 2 2.2.1 Rohumaa huumusering Tabel.1 Rohumaa huumuseringi iseloomustus Kaeve number Näitajad 1 2 3 4 5 6 7 8 Sügavus (cm) 25 25 23 23 25 25 25 25 Hu % 3 3 3 3 3 3 3 3 pH 5,8 5,8 5,9 5,9 5,8 5,8 5,8 5,8 Lõimis Ls1 Ls1 Ls1 Ls1 Ls1 Ls1 Ls1 Ls1 Boniteet (hp) 54 54 51 51 54 54 54 54 Keskmine Ph oli 5,8-5,9 vahel ja lõimis keskmine liivsavi. Huumushorisondi tüsedus oli vahemikus 23-25 cm. 2.2.2 Metsa huumusering Tabel 2. Metsa huumuseringi iseloomustus

Mullateadus
Liisoja ja Mäe talu mullastik
62
docx

Liisoja ja Mäe talu mullastik

milleks olid mullatekketingimused, aluspõhi, pinnakate jms. Arvestustöö raames oli vaja sooritada iseseisvalt kolm mullakaevet (sügavusega 1 m) autori kodukohas, mis asub Tartumaal, Konguta vallas, Karijärvel. Labidaga kaevati auk, mille üks sein oli vertikaalne ning millele langes päikesevalgus, teine sein jäeti trepikujuliseks. Vältimaks mullahorisontide segunemist tõsteti kõigi horisontide mullad erinevatesse hunnikutesse. Kõik välipraktika käigus tehtud sügavkaeved olid üksteisest võimalikult erinevad - üks põllul, üks rohumaal ning üks metsas. Lisaks tehti iga sügavkaeve kohta kaheksa poolkaevet ehk huumushorisondi sügavune (u 30 cm) kaeve ringis ümber sügavkaeve (u 5m kauguselt). Kõikide kaevete kirjeldamiseks kasutati muldade väliuurimise raamatut, labidat, mõõdulinti, portselankaussi, süstalt, 10%-list soolhapet, universaalindikaatorit, vihikut, joonlauda, vett, mobiili ja paberümbrikuid.

Põllumajandus
Mullastikukaardi analüüs
20
doc

Mullastikukaardi analüüs

Ka leetjate gleimuldade osakaal on suur: nad moodustavad ligikaudu 1/3 kõigist gleimuldadest. Nende suurimad levikualad on Pärnu-, Lääne-, Hiiu- ja Raplamaal. 9 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Eesti mullastik. 2011. Eesti entsüklopeedia. [WWW] http://entsyklopeedia.ee/artikkel/eesti_mullastik 2. Muldade väliuurimine. 2013. Koostajad: A.Astover, E. Reintam, E. Leedu,R. Kõlli. Tartu. 70 lk. 3. Mullateadus. 2012. Koostaja: A.Astover. Tartu. 486 lk. 4. Penu, P. Eesti muldadest põllumehele. 2006. Põllumajandusuuringute keskus. http://pmk.agri.ee/pkt/files/f22/eesti_muldadest_p6llumehele.pdf 5. Põllumaade metsastamine. 2004. Koostajad: E. Asi, R. Kõlli, E. Laas. Tartu. 83 lk. 10

Mullateaduse alused
Meriley Raudsepp PS 2020- 4
21
docx

Meriley Raudsepp PS 2020- 4

EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandusinstituut UUE-VIDRIKU TALU MULLASTIKU ANALÜÜS Kursusetöö Autor: Meriley Raudsepp Juhendaja: Endla Reintam, prof Tartu 2020 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................... 3 1. TÖÖ METOODIKA.............................................................................................................4 1.1.Välitööd......................................................................................................................... 4 1.2. Sisetööd....................................................................................................................... 4 2. UURIMISALADE ÜLDISELOOMUSTUS............................................................................5 2.1. Mullatekketingimused.................................

Kategoriseerimata
Mullastikukaardi analu u s
15
pdf

Mullastikukaardi analu�u�s

punakaspruuni moreeni puhul Viljandimaa ja Tartumaa. [4] Leostunud mullad (Ko) moodustavad ca 4,2% kogu maafondist ja 9,7% põllumaast. Levikuala on peamiselt Kesk-Eestis. [4] 14 Kasutatud kirjandus 1. Astover, A., Reintam, E., Leedu, E., Kõlli R. (2013). Muldade väliuurimine. Tartu: Eesti Maaülikool. 2. Astover, A., Kõlli, R., Roostalu, H., Reintam, E., Leedu, E. (2012). Mullateadus. Õpik kõrgkoolidele. Tartu: Eesti Maaülikool 3. M a a - a m e t i k a a r d i s e r v e r X - G I S . h t t p s : / / x g i s . m a a a m e t . e e / m a p s / X G i s ? app_id=UU82A&user_id=at&LANG=1&WIDTH=1122&HEIGHT=655&zlevel=0,552500, 6505000 4. Astover, A. (2005). Eesti mullastik ja muldade kasutussobivus. http://maad.maad.ee/ avalik_leht/img/Eesti-mullastik.pdf 15

Mullateaduse alused
Kadrina valla mullastiku tingimused
58
docx

Kadrina valla mullastiku tingimused

põhjal ja saadud teadmiste abil, koos kirjandusest saadud andmetele toetudes, kirjeldati muldade kasutamisest ja kaitsmisest. Selles punktis toodi välja milleks mullad sobivad, milleks kasutati seda mulda antud hetkel, kuidas neid muldi kaitstakse või saaks kaitsa. 19 10. Kasutatud kirjandus: 1. Mullatedus, õpik kõrgkoolidele - Astover, A., Kõlli, R., Roostalu, H., Reintam, E., Leedu, E. 2012. Mullateadus. Tartu: Eesti maaülikool. 2. Muldade väliuurimine - Astover, A., Reintam, E., Leedu, E., Kõlli, R. 2013. Muldade väliuurimine. Tartu: Eesti Maaülikool. 3. http://geoportaal.maaamet.ee/ Kasutatud kaardid. 20 11. Lisad: 11.1 Põllumaa sügavkaeve lisad. Lisa 1. Põllumaa sügavkaeve horisondid. 21 Lisa 2. Põllumaa sügavkaeve asukohaskeem. Lisa 3

Põllumajandus
Nimetu dokument
25
docx

Nimetu dokument

EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandusinstituut UUE-VIDRIKU TALU MULLASTIKU ANALÜÜS Kursusetöö Autor: Meriley Raudsepp Juhendaja: Endla Reintam, prof Tartu 2020 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Muldi tuleb kaitsta kuna mullad on taastumatu loodusvara ning see pakub palju ökosüsteemiteenuseid, milleta inimkond elada ei saaks. Kahjuks ei hävine mullad mitte ainult inimese tõttu, vaid hävinemisele aitavad kaasa ka looduslikud tegurid nagu näiteks erosioon. Selleks et inimesed aitaks võimalikult palju kaasa muldade säilimisele ja aitamaks paremini takistada muldade hävinemist, selleks aga tuleb teada konkreetse koha näitajaid. Töö eesmärgiks oli uurida Uue-Vidriku talu mullastiku, morfoloogiat, agronoomilisi omadusi ja kasutussobivust. 3 TÖÖ METOODIKA 1.1.Välitööd Kaeved teostati Põlvam

Kategoriseerimata
Mullastikukaardi analüüs
11
docx

Mullastikukaardi analüüs

moodustavad gleistunud leetjad mullad suurima osa Kolga-Jaani ja Tänassilma ümbruses. Näivleetunud mullad (LP) moodustavad 5,9% kogu Eesti maafondist ja eriti suur on nende osatähtsus haritaval maal, täpsemalt 15,1%. Levikuala peamiselt Kagu-Eesti lavamaa ja Sakala kõrgustikul. [6] [2] Kasutatud kirjandus 1. Maa-ameti kaardiserver X-GIS. Mullakaart. Kättesaadav: http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis (20.04.2017) 2. Astover, A., Kõlli, R., Roostalu, H., Reintam, E., Leedu, E. 2012. Mullateadus. Õpik kõrgkoolidele. Eesti Maaülikool. Tartu, 486 lk. (25.04.2017) 3. Astover, A., Reintam, E., Leedu, E., Kõlli, R. 2013. Muldade väliuurimine. Eesti Maaülikool. Tartu, 70 lk. (25.04.2017) 4. Maa-amet. Vabariigi digitaalse suuremõõtkavalise mullastiku kaardi seletuskiri. 2001. Tallinn, 46 lk. (25.04.2017) 5. Mullalegend. Maa-ameti geoportaal. http://geoportaal.maaamet.ee/docs/muld/mullalegend.pdf?t=20091211092214 (25.04.2017) 6. Astover, A. 2005

Mullateadus




Meedia

Kommentaarid (1)

meerit111 profiilipilt
meerit111: oli heaks abiks
14:43 18-06-2015



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun