Referaat: kuld (0)

Jõgeva Gümnaasium
Simmo Säärits
Kuld
Referaat
10. a klass
Juhendaja : Ulvi Tiisler
2010/2011
Omadused
Kuld on keemiline element, mille sümbol on Au ( ladina keeles: aurum ). Järjenumber on 79. Kuld on väärismetall, mis on suure tiheduse (19,7 g/cm³), läikiv, pehme ning kõige paremini vormitav ja kõige plastilisem metall. Puhas kuld on erekollast värvi ja kulla pind on läikiv kuna ta ei reageeri õhu ning veega.
Kulla ajalugu
Olelusvõitluses kasutas meie kauge eellane kivi, puud ja luud. Jahile mindi keppide ja kividega, hiljem kirveste ja nugadega. Haruharva leiti päiksekollast kivi, ehedat kulda, mis erines teistest kividest värvuse, helgi ja raskuse poolest. Löögil see ei purunenud , vaid muutis kuju, lõkkes pehmenes. Esialgu siiski kullast esemeid nende pehmuse tõttu ei kasutatud, küll sobis kuld ideaalselt ehete ja kultusesemete valmistamiseks. Karl Marx nimetas kulda esimeseks inimese poolt avastatud metalliks. Seda tõestavad arheoloogilised leiud, kus kivist tööriistatega kõrvuti on ka kuldesemeid.
Kuld on saanud nime päikese järgi. Ladina keeles aurora tähendab koitu.
Arvatakse, et esimesed kuldesemed on pärit 4. aastatuhandest e.m.a. Umbes 3000a e.ma kujunesid Tigrise , Eufrati ja Niiluse orus ja 2500a e.m.a Egeuse rannikualadel riigid, kus osati kulda pesta. Egiptusest on säilinud joonis, millel kujutatakse kulla kaevandamist ja töötlemist 2. aastatuhandel e.m.a. Enamik uurijaid peab kullatootmise hälliks Aafrikat. Antiikmaailmas ili peamine kullatootja orjanduslik Egiptus. Arheoloogid on vaaraode dünastiate püramiididest avastanud suuri koguseid kullast ehteid ja tarbeesemeid.
Kullapalavik
Esimesed kuldehted olid kõikidel rahvastel pea ühesugused : õige vähe töödeldud eheda kulla tükid. Kultuuritaseme tõustes ja tehnika arenedes hakati kulda sepistama ja lehtkullast kujusid välja lõikama. Kulda hakati esmakordselt tootma Niiluse liivast . Egiptusesse veeti kulda ka teistest Aafrika riikidest ja Siinai poolsaarelt. Egiptus oli muistsel ajal kulla rikkaim maa. Valge ja Sinise Niiluse oru ühes tonnis kullaliivas sisaldus kuni 80 g kulda ja seal toodeti seda väärismetalli juba 5500a tagasi. Vaarao Thutmosis III ajal(1491-1436 e.m.a) toodeti aastas u 50 t kulda aastas. Euroopas olid tuntud Pürenee poolsaare kvartsiliivad, mille tonnist saadi 100 g kulda. Kullapuistutena on tuntud Duero jt. jõgede orud, Kesk-Euroopa Reini ja Rhone`i jõe orud.
Eheda kulla koostis sõltub leiualast. Tavaliselt on ehedas kullas 10-15 % hõbedat. Mida puhtam looduslik kuld on seda erkkollase värvusega ta on, iseloomulik on ka punane helk. Hõbedasisalduse suurenedes värvus kahvatub. Peamiselt esineb kuld looduses eheda kullana, lisandina aga sulfiidsetes mineraalides. Kokkuleppeliselt peetakse loodusest avastatud kulda ehedaks, kui selle mass on vähemalt 10 g. Suurim ehda külla tükk on nn. Holtermanni plaat massiga 285 kg, mis leiti Sydney lähedalt.
Kulda leidub kõikides maailmajagudes. Euroopa leiukohad on vaesemad ja ammendatud . Aasias on kulda Uuralis ja Siberis , peale selle veel Indias, Tiibetis, Hiinas ja Indoneesias. Aafrika rikkamad kullaleiukohad on Lõuna-Aafrikas. Ameerika vanimad kullakaevandused on Californias, Colorados ja Nevadas.
Kulla ehtsusest ja kullaproovidest
Kulla värvus oleneb looduslikest või tehislikult sisestatud lisandites, milleks on vask, hõbe, tina, arseen , raud või mõni muu element. Kulla värvus võib varieeruda laiades piirides, näiteks erekollasest tuhmkollase või kollakashallini, aga ka punaste värvitoonideni. Kollane kuld sisaldab veidi hõbedat ja vaske. Hallikas kuld sisaldab palju hõbedat, mis eseme pinnal in sajandite jooksul muutunud hõbekloriidiks. See laguneb valguse käes ja tekkivad hõbeda mikrokristallid annavadki pinnale hallika tooni. Roosa värvus võib olla tingitud looduslikest lisandeist, kuid selle võib anda sulamile ka raua lisamise teel. Punakaspruuni värvuse annavad kullale raud ja vask. Purpurpunane värvus tekib orgaaniliste ärvainete mõjul. Palju kasutati Egiptuses lehtkulda, millega kaeti nii metalle kui ka puitu ning isegi mööblit ja hambaid. Esemeid hakkati kuldama kuldmalgaamiga alles u aastal 30 Roomas.
Kuldesemete või -ehete kullasisaldust näitab kullaproov, mida väljendatakase kolmekohalise arvuga. Kullaproovi kolmekohaline arv näitab väärismetalli sisaldust massiosades 1000 massiosa sulami kohta. Kullale lisatakse tavaliselt 4-60% vaske, et anda sulamile kõvadust ja plastilisust. Mida suurem on aga vasesisaldus , seda tugevam on väliskeskonna mõju kullale. Nõukogude Liidus toodeti kuldesemeid viie prooviga: 375, 500, 583, 750, 958. Paljudes riikides on karaatsüsteem. Selle järgi on puhas kuld 24 karaati (ct). 18ct kulda sisaldab 18ct kulda ja 6ct ligatuuri (18+6=24).
Kuld teadusavastustes
Keemiliselt on kuld väga püsiv. Ta ei reageeri isegi tugevate hapetega. Reakstsioon toimub vaid sool- ja lämmastikhappe seguga , kui nende mahuvahekord on 3:1. Mainitud segu on ajalooliselt tuntud kuningveena, mille avastasid alkeemikud. Nimetus tuleneb hapete segu omadusest reageerida metallide kuninga kullaga. Palju hiljem avastati, et keemilises mõttes on tähelepandamatu seleenhape reageerib ka kullaga ja viib kulla lahusesse. Kullaga reageerib ka kloor; tekib kuldkloriid, tähtsaim kullaühend. Kui kuldkloriidisse toimida ammoniaagiga, tekib paukkuld, mis plahvatab väga kergesti. Kuldkloriidi kasutatakse ka värviliste klaaside saamisel, sest klaasimassile lisatud kuldklorrid annab värvivarjundeid heleroosast purpurpunaseni. Punast rubiinklaasi kasutatakse fotonduses, signalisatisoonis, dekoratiivklaasina.
Pärast seda, kui saksa päritoluga vene füüsik M. H. Jacobi leiutas 19. sajandi keskel galvanosteegia ja -plastika, hakati esemeid kuldama elektrivooluga. Elektrolüütiliselt on võimalik saada täiesti ühtlase paksusega kullakihti. Kihi värvus oleneb lisanditest. Kui elektrolüüdis on lisandiks vasktsüaniid, saadakse punakas kiht, vask- ja hõbetsünaniidi segu annab rooska kihi, hõbetsüaniidi korral tekib roheka tooniga kullakiht.
Kuhu kaob kuld
Iga aastaga tuuakse maapõuest välja kuni 1500 tonnia kulda. Paradoksaalne, kuid suurem osa sellest läheb tagasi maa alla - pangahoonete keldritesse ja seifidesse. Paar protsenti kullast kulub hambakroonide valmistamiseks ja kümmekond protsenti sõrmuste, kõrvarõngaste jms. tootmiseks. Umbes 20-25 % kulutatakse tehnikas. Juba neoliitikumis tehti kullast ehteid, tarbe- ja kultusesemied. Nüüdisajal on kulla rakendusalad avardunud täitesulepea kuldsulest kuni kuldkaablini, mis ühendab väljunud kosmonauti kosmoselaevaga. Suurimaks kulla kasutajaks on juveelitööstus, kus kulutatakse u 60 % töödeldavast kullast. Kuigi kuld kallineb suureneb nõudmine kullast valmistatud toodete järele, sest inimesed soovivad oma raha kulda investeerida. Ehedest tehakse enim kuldsõrmuseid. USAs tehakse neid igal aastal üle 2,5 miljoni, milleks kulub umbes 15 tonni kulda.
Kulda on merevees , kulda toodavad bakterid
Kullasisaldust on elusorganismides ja kulla bioloogilist osa on veel vähe uuritud. Suhteliselt kullarikkad on maisiseemned, -lehed ja -tõlvikud. Kulda on avastatud ungari viinamarjades ja prantsuse veinides . Kulda sisaldab ka muld. Mõnes huumusrikkas mullas on kulda kuni 0,5g/t. Üsna suur on kullasisaldus kullamaardla piirkonnas kasvavates taimedes. Näiteks lõikheina, osja , kuuse ja teraviljakultuuride tuha kullasisaldus on kuni 600g/t. Väga tühises koguses leidub kulda igal pool. Seda on avastatud nii Päikese spektris kui ka Maale langenud meteoriitides. Õige vähe on kulda õhus, rohkem Itaalias, kus Sitsiilias asuv Etna tulemägi paiskab iga päev iga päev koos vulkaanigaasidega atmosfääri 2,4 g kulda ja 9 g hõbedat.
Kõige kullarikkam on surnumeri; seal on kulda üle 50 mg/t. On välja arvutatud, et Surnumeres on kokku umbes 300 000 tonni kulda, seega mitu korda rohkem kui inimajaloo jooksul üldse kulda toodetud. Maakoore keskmine kullasisaldus on 4,3 mg/t. Maakoores ja vesikonnas on kokku üle 50 miljoni tonni kulda, sellest tänapäeval ekspluateeritavates maardlates vaid 50 000 t, s.t 99,9 % kullast on looduses hajutatult.
Kuld kui investeering
Läbi aegade on edukad inimesed hoidnud osa oma rahast füüsilises kullas ja just see on nad võitjana välja toonud erinevatest majanduskrahhidest või poliitilistest ümberjagamistest. Kuld on stabiilne ja pikaajaline investeering, mis on eelkõige mõeldud raha säilitamiseks. Kui maailmas peaks juhtuma mingi suurem katastroof, siis elektrooniline raha ja väärtpaberid on momentaalselt ohus ja nende ringlus häiritud. Kuld on aga reaalselt Sinu käes ja puutumatu .
Kulla väärtust ei saa vähendada ega kaotada poliitiliste otsustega millega saab mõjutada raha väärtust või kinnisvara omandit. Näited ajaloost: enne 1992. aasta rahareformi oli rubla hüperinflatsioon, 1940 - Nõukogude okupatsioon , natsionaliseeriti kogu kinnisvara.
Kulla väärtust ei saa vähendada ega hävitada majanduskatastroofidega – pankrotid, valed otsused, halb juhtimine jne.
Kuld on sobiv investeering ka finantsmaailmaga vähem kursis olevale inimesele, kuna ei pea igapäevaselt jälgima majandusuudiseid ja neid analüüsima.
Kuld on stabiilne ja pikaajaline investeering, mille pealt ei maksa kiiret kasu oodata, kuid pikas perspektiivis on see tasuv ja ohutu valik.
Hetkel on kulla hind tõusutrendis ja paljud analüütikud ennustavad veel mitmekordset tõusu. Erinevate mõjutegurite tõttu võib hinnakõver siiski aeg-ajalt ka alla liikuda . Kindlat tõusu ei saa keegi garanteerida. Saame aga juhtida tähelepanu nendele teguritele, mis kulla hinda maailmas mõjutavad. Kogutud info põhjal peab iga inimene investeerimisotsuse siiski ise vastu võtma. Reaalajas saab hinda jälgida www.kitco.com. Eestis on alates aastast 2000 investeerimiskuld käibemaksuvaba.
Kulla kilohind on umbes 120 000 krooni ehk 7693 €.
Pildid
Kasutatud materjal
www.wikipedia.org
Tavid kuld ja valuuta
Hergi Karik " Vask, kuld ja raud olid esimesed"
http://blog.deborahblum.com/?p=419
http://www.luutar.ee/kulla-hinnad