Isikute vahetumine, isikute paljusus võlasuhtes. Kolmandad isikud võlasuhtes (0)

X seminar Isikute vahetumine, isikute paljusus võlasuhtes. Kolmandad isikud võlasuhtes 1. Vald sõlmis ehitusettevõtja U ehitustöövõtulepingu koolimaja laiendamiseks 400 000 euro eest. Lepingus   oli   klausel,   mille   kohaselt   oli   lepingutasu   nõude   loovutamine   keelatud.   U   oli   enne
töövõtulepingu   sõlmimist   tarnija   käest   omandireservatsiooniga   soetanud  150   000   euro  eest
ehitusmaterjali.   Lepingu   kohaselt   oli   ehitusmaterjali   ostjal   (U)   õigus   püsivalt   ühendada
kinnisasjaga   vaid   juhul,   kui   sellest   tulenevad   nõuded   loovutatakse   tarnijale   L.   Seepärast   oli
müügilepingus sätestatud, et materjali püsival ühendamisel võõra kinnisasjaga loetakse kaupade
omandajale   kuuluv   töövõtulepingust   tulenev   nõue   loovutatuks   kaupade   müüjale.   Pärast
töövõtulepingu sõlmimist võttis U pangast laenu  300 000 euro  ulatuses. Selle laenu tagamiseks
loovutas ta ehituslepingust tuleneva nõude H (vald) vastu pangale B. Nõude loovutamisel kinnitas
U,   et   nõuet   ei   ole   varem   loovutatud.   U   ühendas   ehituse   käigus   L-lt   ostetud   ehitusmaterjali
kinnisasjaga pärast pangaga laenulepingu sõlmimist.  1) Kellele kuulub ehituslepingust tulenev nõue? 1. Võlasuhe  1.1. Kas leping on sõlmitud? Jah, H-i ja U vahel on sõlmitud leping. VÕS § 635 lg 1 – tegemist on töövõtulepinguga. VÕS § 9 lg 1 järgi on leping sõlmitud. 1.2. Kas on kehtiv? Jah, sisu ega vormipuudusi ei esine. 2. Võlasuhtest tuleneva nõude loovutamine  2.1. Vastav leping endise ja uue võlausaldaja vahel (+) – jah, nii U ja B kui ka U ja L-i vahel on leping 2.1.1. VÕS § 164 lg 1 I lause võlgniku nõusolek pole vajalik – kuigi H ei teadnud, siis ta ei pidanudki teadma; tema nõusolek ei ole vajalik 2.1.2. Samas vormis, mis aluseks olev leping (+) – jah, nii U ja B kui ka U ja L-i vahel on leping sõlmitud samas vormis, mis U ja H vahel olev leping (VÕS § 11
lg 3) 2.2. Nõude olemasolu – jah, nõue on olemas, U on õigustatud isik
2.3. Nõude määratletavus – VÕS § 165 järgi nõue on määratletud,  rahamaksmisnõue 400 000 eurot H-i vastu töövõtulepingust, see on tulevikus tekkiv nõue 2.4. Loovutatav nõue peab olema üleantav 2.4.1. VÕS § 166 lg 1 ei saa loovutada nõuet, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet  (-) – ei, seda nõuet saab loovutada 2.4.2. VÕS § 164 lg 1 II lause ei saa loovutada nõuet, mis on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui
senisele võlausaldajale (-) – ei, pole seadusega keelatud ega muuda kohustuse
sisu 2.5. Nõude loovutamise välistamine ja korduv loovutamine 2.5.1. VÕS § 166 lg 2 – Võlgniku ja võlausaldaja vahel sõlmitud kokkulepe, millega nõude loovutamine välistatakse või nõude loovutamise õigust piiratakse, ei kehti
kolmandate isikute suhtes → kuigi H ja U vahel oli kokkulepe, siis L-i ja B
suhtes see ei kehti 2.5.2. VÕS   §   164   lg   1   –   nõuet   saab   loovutada   ka   osaliselt,   kuid   samas   U   ei loovutanud kordagi osaliselt, vaid täies mahus 2.5.3. VÕS   §   164   lg   3   kui   sama   võlausaldaja   loovutab   korduvalt   sama   nõude, loetakse   kehtivaks   varasem   loovutamine   –   U   ja   L-i   vahel   oli   varaseim
loovutamine, st kehtib loovutamine L-ile (“loetakse nõue loovutatuks”, käsutus
tema jaoks tehti esimesena ära). Pangale ei saa enam nõuet anda, kuna see on


tingimuslikult   L-ile   antud,   st   edasilükkava   tingimusena.   See   loovutus   ise   on
ajaliselt varem ära toimunud, kuigi ta hiljem ühendas ehitusmaterjali hoonega. L
saab osa nõudest ja ülejäänud 250 000 saab pank, kuna L-i nõue ei kata kogu
400 000.  2.5.4. § 1045 lg 1 heade kommete vastasus – kui teatakse, et nõude loovutus on keelatud ( st nõude saaja teab, et keelatud) Järeldus: Ehituslepingust tulenev nõue kuulub L-ile.
Kolm   lepingut:   töövõtuleping   (loovutuskeeld   on   seal   –   mõjutab   ainult   lepingu   poolte
omavahelisi   suhteid),   laenuleping   (laenu   tagamiseks   loovutas   töövõtulepingust   tuleneva
nõude, nõue oli juba ära antud – ebaõige teade pangale), müügileping (VÕS § 165 l
VÕS § 164 lg 3 prioriteedi põhimõtte 2) Milline   tagajärg   on   valla   poolt   kohustuse   täitmisel   valele   isikule?   Millised   on võlgniku võimalused oma positsiooni kaitsta, kui vallalt nõuavad täitmist mõlemad
võlausaldajad?  Kui   vald   täitis   kohustuse   valele   isikule:   VÕS   §   169   lg   1   võib   võlausaldaja   täita   ka
endisele võlausaldajale, kui ta ei teadnud ega pidanud teadma võlausaldaja vahetumisest.   Kui vallalt nõuavad täitmist mõlemad: VÕS § 172 – H (vald) võib keelduda kohustuse
täitmisest,   kui   talle   ei   anta   senise   võlausaldaja   poolt   väljastatud   dokumenti   nõude
loovutamise   kohta,   välja   arvatud   juhul,   kui   senine   võlausaldaja   on   talle   nõude
loovutamisest kirjalikult teatanud; 119 kohustuse täitmise takistus, ei tea kellele maksma
peab, hoiustamine hea võimalus, kuidas viivitusse sattumist vältida. Siis riisiko nihkub. 3) Millised vastuväiteid saab võlgnik esitada uuele võlausaldajale?  VÕS § 171 lg 1 võlgnik võib uue võlausaldaja nõude vastu lisaks vastuväidetele, mis tal
on uue võlausaldaja vastu, esitada  kõiki vastuväiteid,  mis tal olid senise võlausaldaja
vastu nõude loovutamise ajal  VÕS § 169 lg 1 kohaselt  kui võlgnik täitis kohustuse nõude loovutanud võlausaldajale ja
ta ei teadnud ega pidanudki kohustust täites nõude loovutamisest teadma, loetakse, et ta
on kohustuse täitnud õigele isikule   VÕS § 169 lg 2 kohaselt kui võlgnik tegi nõude suhtes tehingu või muu toimingu nõude
loovutanud võlausaldajaga ja tehingut või muud toimingut tehes ei teadnud ega pidanudki
nõude loovutamisest teadma, loetakse tehing või muu toiming kehtivaks  VÕS § 171 lg 3 kohaselt võib võlgnik talle senise võlausaldaja vastu kuulunud nõude ka
uue   võlausaldaja   nõudega   tasaarvestada,   välja   arvatud:   a)   kui   ta   omandas   nõude
kolmandalt isikult ja ta teadis või pidi selle nõude omandamisel teadma, et tema vastu
suunatud nõue on loovutatud või kui b) võlgniku nõue muutus sissenõutavaks hiljem kui
loovutatud nõue ja hiljem, kui võlgnik loovutamisest teada sai või teada saama pidi.  43-17 nõude loovutuse kehtivuse vastuväide, võlgnik võib tugineda tühisusele 4) Milline tähendus on võlgnikule loovutusest teatamisel?  Võlgnik teab sellisel juhul, kellele ta peab kohustuse täitma, kui ta täitab valele isikule
ning ta ei teadnud seda, siis tema vastu ei saa õkv rakendada  Võlgnik saab siis teada, kellele ta saab vastuväiteid esitada ja tasaarvestust teha  Nõue loetakse loovutatuks isikule, kellest on võlgnikule teatatud § 170 I lause   Sama   kehtib,   kui   uus   võlausaldaja   esitab   võlgnikule   loovutamise   kohta   välja   antud
dokumendi VÕS § 170 II lause


2. Gustav otsustas kinkida oma vennapojale gümnaasiumi lõpetamise puhul kasutatud sportauto. Kasutatud autode müüja Toivo pakkus talle "uue mootoriga Porsche Cayenne
4.8 298kW 2009 mudel" hinnaga 13 000 eurot. Gustav oli sellega nõus ja leppis Toivoga
kokku, et vennapoeg Sulev tuleb ise järele ning ka selles, et dokumendid vormistatakse
Sulevi nimele. Kui Sulev läks autot ära tooma, keeldus Toivo auto üleandmisest, kuna
ostuhinda ei olevat veel tasutud. Sulev arvas, et see ei puuduta teda.  Ülesanne: Milline on õiguslik lahendus? Hüpotees: Toivo võib kohustuse täitmisest keelduda VÕS § 111 alusel,  võib nõuda ka ostuhinna
tasumist Gustavilt VÕS § 108 lg 1 alusel Võlasuhe  Lepinguliik – tegemist on müügilepinguga VÕS § 208 lg 1. Gustav ostis auto, Toiva müüs
selle. Müügileping on vastastikune leping. Gustavi ja Sulevi vahel saab olla VÕS § 259 lg 1
alusel kinkeleping  Lepingu sõlmimine - Toivo pakkus Gustavile autot 13 000 euro eest (VÕS § 16 lg 1) ja
Gustav otsustas selle auto osta (VÕS § 20 lg 1). Seega Toivo esitas pakkumuse ja Gustav
nõustus ehk leping on sõlmitud (VÕS § 9 lg 1). Leping on sõlmitud kolmanda isiku ehk
Sulevi kasuks VÕS § 80 lg 1  Kaasusest ei tulene, et esineks sisu või vormi puudusi Rikkumine  Poolte kohustused – kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele (VÕS § 76 lg 1) -
praegu   on   lepingus   kokku   lepitud,   et   Toivo   annab   auto   üle   Sulevile.   Sulev   võib   täita
kohustuse ja võtta asja  vastu (VÕS § 78 lg 1). Lepingus ei olnud kokkulepitud, kes maksab
auto eest. Seega VÕS § 208 lg 1 kohaselt peab maksma Gustav ostetud auto eest. Pooled
pevad vastastikused kohustused täitma üheaegselt VÕS § 82 lg 5. Gustav on kohustatud VÕS
§ 263 alusel kõrvaldama takistused Sulevi eseme valdamiseks.  Kohustuste rikkumine - VÕS § 100 kohaselt on lepingut rikutud, sest kohustusi pole kohaselt
täidetud - tuldi küll autole järele, aga tasu ei makstud (VÕS § 82 lg 5)  Kohustuse rikkumisele tuginemine – Toivo ega temast tulenevad asjaolud ei ole põhjustanud
kohustuste rikkumist. Vastutus  Vastutusstandard - VÕS § 103 lg 1 eeldatakse, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest.
Ehk Gustav vastutab kohustuse rikkumise eest.  Vastutust välistavad asjaolud – praegu ei ole Gustav jätnud maksmata vääramatu jõu tõttu,
seega see ei välista ta vastutust (VÕS § 103 lg 2)  Vastutamise piiramise kokkulepe – Praegu ei ole VÕS § 106 järgi pooled vastutuse piiramises
kokku leppinud. Puuduvad täitmisest keeldumise piirangud VÕS § 111 lg 3-6  Lg 3 teine pool ei ole oma kohustust veel täitnud - raha on maksmata  Lg 4 Gustavil ei olnud mõistlikku alust arvata, et Toivo ei täida oma kohustust  Lg 5 ja 6 ei sobi kaasuse tekstiga - tähtaega ei ole antud ja ei ole ka kokkulepitud, kes täidab
kohustuse enne


Järeldus: Toivo võib kohustuse täitmisest keelduda VÕS § 111 alusel. Variant I: Samad asjaolud. Sulev ei tulnud pikema aja jooksul, vaatamata Toivo meeldetuletustele,
autot ära viima. Toivol tekkisid sellest täiendavad kulutused. Kas selle kahju hüvitamist saab Toivo
nõuda Sulevilt või Gustavilt? Hüpotees 1: Toivo võib nõuda Sulevilt kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alt I alusel.
Võlasuhe  Lepinguliik – Toivo ja Sulevi vahel ei ole mingit lepingut sõlmitud. Toivo ja Gustavi vahel on
sõlmitud müügileping VÕS § 208 lg 1  Järeldus: Toivo ei saa nõuda Sulevilt kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alt I alusel. Hüpotees 2: Toivo võib nõuda Gustavilt kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alt I alusel.
Võlasuhe - eelnevalt kontrollitud
Rikkumine  Poole kohustused - kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele (VÕS § 76 lg 1) -
praegu   on   lepingus   kokku   lepitud,   et   Toivo   annab   auto   üle   Sulevile.   Sulev   võib   täita
kohustuse ja võtta asi vastu (VÕS § 78 lg 1). Kui Sulev sellele autole järele läheb, siis Gustav
vabaneb vastuvõtmiskohustusest. Praegu ei ole Sulev järele läinud ehk seega see on Gustavi
kohustus minna autole järele (VÕS § 208 lg 1) mõistliku aja jooksul (VÕS § 82 lg 3).   Kohustuse rikkumine – VÕS § 100 kohaselt on tegemist, sest pikema aja jooksul autole mitte
järele minemine mittekohane täitmine (VÕS § 76 lg 3)  Kohustuse   rikkumisele   tuginemine   –   VÕS   §   101   lg   3   järgi   ei   ole   kohustust   rikutud
võlausaldajast tulenevate asjaolude tõttu. Vastutus  Vastutusstandard - VÕS § 103 lg 1 eeldatakse, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest.
Ehk Gustav vastutab kohustuse rikkumise eest.  Vastutust välistavad asjaolud – praegu ei ole Gustav jätnud järele minemata vääramatu jõu
tõttu, seega see ei välista ta vastutust (VÕS § 103 lg 2)  Vastutamise piiramise kokkulepe – Praegu ei ole VÕS § 106 järgi pooled vastutuse piiramises
kokku leppinud. Kahju hüvitamise nõue  Toivol   on   tekkinud   rikkumise   tõttu   diferents   –   kaasuses   on   öeldud,   et   Toivol   tekkisid
täiendavad kulutused. Seega VÕS § 127 lg 1 järgi on rikkumise tõttu tekkinud diferents  poolel   on   tekkinud   kahju   –   VÕS   §   128   järgi   on   tegemist   otsese   varalise   kahjuga,   sest
rikkumise tõttu peab Toivo kandma mõistlikke kulutusi, et autot hoiustada  põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4) lepingu rikkumise ja kahju tekkimise vahel Nõude sisu  lepingulise kohustuse rikkumise tagajärjel tekkinud kahju olema mõistlikult ettenähtav (VÕS
§ 127 lg 3)  kahju   peab   olema   hõlmatud   rikutud   kohustuse   eesmärgiga   -   Gustav   rikkus   kohustust,   ei
tulnud mõistlikul ajal autole järele ning selle tõttu Toivo pidi autot kauem hoiustama ning
selle tõttu suurenesid Toivo kulutused (VÕS § 127 lg 2) Järeldus: Toivo võib nõuda Sulevilt kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alt I alusel. Variant II:  Samad asjaolud. Auto anti peale ostuhinna tasumist Sulevile üle. Kuna auto ei olnud
sellises olukorras, kui Sulev oli seda ette kujutanud, viis ta selle kontrolli. Sellest ilmnes, et autol oli
vana mootor, kuigi oli lubatud panna uus mootor. Uus mootor sellele autole maksaks 1000 eurot.
Seepeale kaalub Sulev Toivolt mootori vahetamiseks mineva raha väljamõistmist. Kas õigustatult? Ehtne vs ebaehtne leping?
Ehtsa   lepingu   puhul   saaks   kolmas   isik   esitada   lepingu   rikkumisest   tuleneva   nõude   võlausaldaja
kasuks?


See tuleb kokkuleppe sisust – peaks olema selgelt arusaadav kokkuleppest, kas sikul on täitmisnõue
olemas. Praegusel juhul seda ei ole. Seega tegemist on ebaehtsa lepinguga ning VÕS § 81 lg 2
kohaselt ei ole Sulevil õigus esitada Toivo vastu nõuet.


3. Üliõpilased A, B  ja C üürisid D-lt 900 euro eest kuus kolmetoalise korteri, vormistades lepingu,
millele kõik kolm alla kirjutasid. Kui D tuli üürile järgi, kohtas ta üksnes C-d. D nõudis kogu summat
C-lt. C ei olnud nõus maksma rohkem kui 300 eurot, kuna vaid see olevat tema osa ja tal ei olevat
tahtmist maksta teise eest. Kellel on õigus?  A, B ja C on solidaarvõlgnikud VÕS § 65 lg 4 kohaselt. Kaasuses ei ole öeldud, et lepingus
on   kokku   lepitud   iga   üürniku   osas,   mida   nad   peavad   maksma,   järelikult   ei   ole   tegemis
osavõlgnikega. Seega kuna tegemist on solidaarvõlgnikega, siis D võib nõuda C-lt VÕS § 65
lg 1 kohaselt kogu summa tasumist C-lt. VÕS § 65 lg 2 järgi on üür sama sisuga kohustus,
mida saab D nõuda ainult ühe korra.  C-l tekib omakorda solidaarvõlgniku tagasinõue A ja B osas VÕS § 69 lg 2 kohaselt. Selle
kohaselt C- le läheb üle D nõue võlgnike vastu, välja arvatud talle endale langevas osas
(300€). § 69 lg 1 kohaselt peavad solidaarvõlgnikud A, B ja C omavahelises suhtes täitma
kohustuse võrdsetes osades (igaüks 300€ eelduslikult).  Variant I: Samad asjaolud. D kohtab kõiki üürnikke. A, kellel on autoõnnetusest tulenev nõue D
vastu,   teeb D-ga   üüri  suhtes tasaarvestuse.   D leiab,  et  A  saab tasaarvestada  siis,   kui  tema  käest
maksmist nõutakse, seekord tahab D maksmist B -lt ja C-lt. Kas B ja C peavad maksma?  B ja C ei pea maksma, kuna VÕS § 67 lg 1 kohaselt ei pea ülejäänud võlgnikud kohustust
täitma,   kui   keegi   solidaarvõlgnikest   on   kohustuse   täielikult   täitnud.   A   tegi   üürisumma
ulatuses tasaarvestuse. Tasaarvestuse suhtes kehtib § 67 lg 1 teine lause, mis ütleb, et sama
kehtib teistele võlgnikele ka tasaarvestuse korral.   A-le läheb üle võlausaldaja nõue B ja C vastu VÕS § 69 lg 2 kohaselt.  Variant   II:   Samad   asjaolud.   A   vabastas   ühel   päeval   kimbatuses   olles   D   kohustuse   täitmisest.
Tänulikkusest ütles D, et vabastab A selle kuu üüri maksmisest. A noogutas väga rõõmsalt. Kuu lõpus
nõudis D, küll mitte A käest aga B ja C käest 900 euro maksmist. Viimased väitsid vastu, et nad
peavad maksma üksnes 600 eurot, kuna A tohib ilma üüri maksmata elada. Kas õigustatult?  B ja C peavad kahekesi maksma üüri D-le täies ulatuses VÕS § 66 lg 1 kohaselt. D loobus
nõudest A vastu ning seega on kohustuse täitmine läinud üle B-le ja C-le.   VÕS § 69 lg 3 kohaselt aga B ja C saavad selle 300 €, mille nad A eest maksid, A käest tagasi
nõuda. Kaasuses on kirjas, et D ei vähendanud ka üürisummat A osa võrra solidaarvõlgnike
omavahelises suhtes (300€), mis oleks saanud A maksmisest täielikult vabastada.   Seega D saab nõuda B ja C käest üürisumma täielikku maksmist VÕS § 66 lg 1 kohaselt. B ja
C aga omavad tagasinõuet A vastu A-le langevas osas § 69 lg 3 kohaselt.


Riigikohtu praktika
Nõuete loovutamine, kohustuse ülevõtmine:  1. RKTKo 3-2-1-8-06, p 14 – ühinemine kohustusega tagamise eesmärgil
2. RKTKo   3-2-1-55-09,   p   10   I   lõige,   RKTKo   3-2-1-35-09,   p   15   –   kujundusõigused   lepingu ülevõtmisel 3. RKTKo 3-2-1-134-12, p 18 – PRIA toetuste väljamaksmise nõude loovutamine
4.  RKTKo 3-2-1-61-13 p 15 – VÕS §166 võimaldab loovutada kõrvalnõudeid ilma põhinõuet üle andmata 5. RKTKo   3-2-1-43-17   p   16,   17   –   loovutuse   kehtivaks   lugemine,   uue   võlausaldajaga   tehtud tehingu kehtivaks lugemine Isikute paljusus:  6. RKTKo   3-2-1-56-02,   p   24   –   ehitaja   ja   projekteerija   vahel   solidaarkohustuse   tekkimist välistavad asjaolud, osavastutuse tekkimine; 7. RKTKo 3-2-1-75-05, p 17 – VÕS § 137 ja 138 kohaldamine
8. RKTKo 3-2-1-190-13, p 27 – nõudest loobumine ühe solidaarvõlgniku vastu
9. RKTKo 3-2-1-29-14, p 19-21 – tagatise andjate võrdsustamisest solidaarvõlgnikega 
10. RKTKo  3-2-1-11-15, p 14 – solidaarvõlausaldaja vastuväited 11. RKTKo 3-2-1-46-17, p 16, 31 –kinnistu üleandmiskohustuse täitmine ja vastutus rikkumise  eest isikute paljususe korral  12. RKTKo 2-13-37940/136, 28.11.2017 – ühe solidaarvõlgniku tasaarvestusele tuginemine teise  solidaarvõlgniku poolt Kolmandad isikud: 13. RKTKo   3-2-1-142-00 (Tõrva  Vara)  – kolmanda  isiku  kasuks sõlmitud  lepingu  muutmise ajaline piir.   14. RKTKo 3-2-1-94-02 – lepingu muutmine ainult kolmanda isiku nõusolekul, NB!
15. RKTKo 3-2-1-140-05, p 13 – ehtne ja ebaehtne leping kolmanda isiku kasuks 
16. RKTKo 3-2-1-147-12, p 11- eelleping kolmanda isiku kasuks 1. Isikute vahetumine 1.1. Nõude loovutamise mõiste ja liigid
1.2. Nõude loovutamise eeldused
1.4. Nõude loovutamise õiguslikud tagajärjed
1.5. Tagatiste ja kõrvalõiguste üleminek nõude loovutamisel
1.6. Võlgniku kaitse nõude loovutamise korral
2. Nõude üleminek seaduse alusel
3. Kohustuse ülevõtmine
3.1. Kohustuse ülevõtmise tingimused ja tagajärjed
3.2. Kohustusega ühinemine (VÕS § 178)
3.3. Lepingu ülevõtmine (VÕS § 179) 2. Isikute paljususe liigid 2.2. Osakohustus
2.3. Ühiskohustus
2.4. Solidaarvõlgnikud. Tagasinõue solidaarvõlgnike sisesuhtes. Rikutud solidaarvõlasuhe
2.5. Osavõlausaldajad
2.6. Ühisvõlausaldajad
2.7. Solidaarvõlausaldajad 3. Kolmandad isikud 3.1. Piiritlemine, liigitus ja tüüpilised lepingud
3.2. Leping kaitsekohustusega kolmanda isiku suhtes
3.3. Lepingud kolmanda isiku kasuks Üliõpilane oskab:  1. Kontrollida nõude ülemineku kehtivust, võlgniku vastuväiteid ning teab,  millised kõrvalkohustused  lähevad üle koos nõudega; tunneb kohtupraktikat  2. Kontrollida kohustuse ülevõtmise kehtivust, uue võlgniku vastuväiteid ning eristada lepingu  ülevõtmisest; tunneb ettevõtte üleandmise üldisi põhimõtteid ja tunneb sellekohast kohtupraktikat.  


3. Tunneb ära isikute paljususe liigid, oskab sõltuvalt paljususe liigist formuleerida nõudeid, teab,  millised on solidaarvõlgnike ja –solidaarvõlausaldajate omavahelised suhted ning suhted vastavalt 
võlausaldaja ja võlgnikuga; teab, kuidas kohaldada isikute paljususe sätteid koos erinormidega (nt 
käendus)  4. Tunneb ära ehtsa ja ebaehtsa lepingu kolmanda isiku kasuks, teab, milliseid nõudeid võib kolmas isik  esitada ja kui kaua; tunneb ära lepingu kolmanda isiku kaitseks ja oskab sellise kaitsva võlasuhte 
tekkimise tingimusi kontrollida, mõistab kolmanda isiku poolt täitmise erisusi ja tagajärgi.  

Document Outline

• 2. Gustav otsustas kinkida oma vennapojale gümnaasiumi lõpetamise puhul kasutatud sportauto. Kasutatud autode müüja Toivo pakkus talle "uue mootoriga Porsche Cayenne 4.8 298kW 2009 mudel" hinnaga 13 000 eurot. Gustav oli sellega nõus ja leppis Toivoga kokku, et vennapoeg Sulev tuleb ise järele ning ka selles, et dokumendid vormistatakse Sulevi nimele. Kui Sulev läks autot ära tooma, keeldus Toivo auto üleandmisest, kuna ostuhinda ei olevat veel tasutud. Sulev arvas, et see ei puuduta teda.
• Hüpotees: Toivo võib kohustuse täitmisest keelduda VÕS § 111 alusel, võib nõuda ka ostuhinna tasumist Gustavilt VÕS § 108 lg 1 alusel
• Võlasuhe
• Järeldus: Toivo võib kohustuse täitmisest keelduda VÕS § 111 alusel.