Tööõiguse konspekt (2)

Tallinna Tehnikaülikool - Õigus - Õiguse alused

5 VÄGA HEA

TÖÖÕIGUS

Tööõiguse mõiste. Tööõiguse allikad.
Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töötaja poolt sõltuva töö tegemist tööandja alluvuses. Tööõigus on sõltuva töötaja kaitseõigus, töötaja kaitseks loodud eriõigus.
Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töötaja ja tööandja vahel töölepingu alusel tekkinud töösuhteid töötaja poolt sõltuva töö tegemisel tööandja alluvuses
Tööõiguse allikateks on: 1). Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioonid ; 2). Euroopa Sotsiaalharta; 3). Euroopa Liidu töösuhteid reguleerivad õigusaktid; 4). Eesti Vabariigi Põhiseadus; 5). seadused (töölepingu seadus, töötuskindlustuse seadus, individuaalse töövaidluse lahendamise seadus, töötajate distsiplinaarvastutuse seadus, kollektiivse töötüli lahendamise seadus, täiskasvanute koolituse seadus jt); 6). Vabariigi Valitsuse ja ministrite määrused; 7). kohaliku omavalitsuse õigusaktid; 8). kollektiivlepingud.

Tööleping. Töölepingu põhitunnused.
Tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile , tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused.
Tööõigus reguleerib töölepingu alusel tekkinud suhteid. Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu .
Töölepingu põhitunnused: 1). kahepoolne kokkulepe; 2). töötaja kohustub tegema kokkulepitud tööd; 3). töötaja allub tööandja juhtimisele ja kontrollile; 4). oluline on tööprotsess; 5). tööandja maksab töötajale kokkulepitud tasu.

Tööõiguse seos võlaõigusega. Töösuhte piiritlemine. Töölepingu eeldamine (TLS § 1 lg 2)
Tööõiguse seos võlaõigusega: 1).Võlaõigusseaduse üldosas sätestatut kohaldatakse kõikidele VÕS-s või muudes seadustes nimetatud lepingutele, s.h töölepingule; 2).Töölepingule kohaldatakse VÕS-s käsunduslepingu kohta sätestatut, kui TLS-s ei ole sätestatud teisiti.
Töösuhte piiritlemine. Töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata: 1). lepingule, mille kohaselt töö tegemiseks kohustatud isik on töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev; 2). juriidilise isiku juhtorgani liikme ega välismaa äriühingu filiaali juhataja lepingule.
Töölepingu eeldamine – kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga.

Tööandja kui tööõigusliku suhte subjekt . Töötaja kui tööõigusliku suhte subjekt.
Tööandjaks võib olla: 1). juriidiline isik; 2). juriidilise isiku struktuuriüksus; 3). teovõimeline füüsiline isik.
Töötajaks võib olla füüsiline isik: 1). täisealine töötaja: 18-aastaseks saanud täieliku teovõimega isik - (eriseadusega on teatud töötajate suhtes kehtestatud kõrgem vanusemäär); 2). alaealine töötaja: alla 15-aastase ja koolikohustusliku alaealise töötamise keeld. Erandina võib: 1).13-14-a või 15-16.a koolikohustuslik alaealine teha kerget tööd; 2). 7-12-a teha kerget tööd kultuuri-, spordi-, kunsti- või reklaamitegevuse alal.

Töölepingu sõlmimine. Töölepingu kohustuslikud andmed. Andmete esitamise viis. Töötaja teavitamine töötingimustest erijuhtudel.
Töölepingu sõlmimine: Tööleping sõlmitakse kirjalikult. Samas, vorminõude järgimata jätmine ei too kaasa lepingu tühisust. Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja nõustub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest.
Töölepingu kohustuslikud andmed: - poolte andmed, -töölepingu sõlmimise ja töötaja tööleasumise aeg, -tööülesannete kirjeldus, - ametinimetus , kui sellega kaasneb õiguslik tagajärg, - töötasu, selle arvutamise viis ja maksmise kord, palgapäev, maksud ja maksed, - muud hüved, - tööaeg, töö tegemise koht, -puhkuse kestus, - töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtajad (viitena), - tööandja kehtestatud reeglid töökorraldusele, - viide kohaldatavale kollektiivlepingule.
Andmete esitamise viis: - Töölepingu andmed esitatakse heauskselt, selgelt ja arusaadavalt. - Tööandja võib nõuda töötajalt kinnitust andmete esitamise kohta. - Kui andmed ei ole töötajale enne tööle asumist esitatud, võib töötaja neid igal ajal nõuda. - Tööandjal on kohustus esitada andmed kahe nädala jooksul, arvates nõude saamisest. – Andmete muudatused esitatakse töötajale kirjalikult ühe kuu jooksul muudatuste tegemisest.
Töötaja teavitamine töötingimustest erijuhtudel: -seaduses sätestatust lühema katseaja kestus; - tähtajalise töölepingu kestus ja sõlmimise põhjus, - konkurentsipiirang ; - saladuse hoidmise kohustus; - kaugtöö tegemine; -renditöö tegemine; -summeeritud tööaja puhul tööajakava teatavaks tegemise tingimused; -tööaja kulutuste hüvitamine; - välisriigis töötamise aeg, töötasu maksmise vääring, saadavad hüved ja tagasipöördumise tingimused.

Tähtajaline tööleping.
Tähtajaline tööleping: 1). Eeldatakse, et tööleping sõlmitakse tähtajatult; 2). Tähtajalise töölepingu võib sõlmida kuni 5 aastaks, lähtudes: - töö ajutisest tähtajalisest iseloomust tulenevatest mõjuvatest põhjustest, eelkõige töömahu ajutisest suurenemisest või hooajatöö tegemise vajadusest; - vajadusest asendada ajutiselt äraolevat töötajat; 3). Kui töötaja ja tööandja on töö ajutisest tähtajalisest iseloomust tulenevatel mõjuvatel põhjustel: - sõlminud tähtajalise töölepingu samalaadse töö tegemiseks järjestikku rohkem kui 2 korda;
- tähtajalist lepingut on pikendatud rohkem kui 1 kord viie aasta jooksul.
Tähtajaliste töölepingute sõlmimine loetakse järjestikuseks, kui kahe töölepingu vaheline aeg ei ületa 2 kuud.

Katseaeg .
Katseaeg: 1). Töölepingu võib sõlmida poolte kokkuleppel katseajaga, mille käigus tehakse kindlaks töötajal vajalik tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastava töö tegemiseks; 2). Seadusjärgne katseaeg on 4 kuud; 3). Alla 8-kuulise lepingu puhul ei või katseaeg olla pikem kui pool lepingu kestusest; 4). Pooled võivad kokku leppida katseaja mittekohaldamises või lühendamises.; 5). Töölepingu lõpetamise lihtsustatud kord.

Koolituskulude kokkulepe. Saladuse hoidmise kohustus. Konkurentsipiirang.
Koolituskulude kokkulepe: poled võivad kokku leppida, et tööandja teeb töötaja koolitamiseks lisakulutusi ja töötaja töötab nende kulude hüvitamiseks tööandja juures siduvusaja jooksul.
Koolituskokkulepe kehtib, kui: - see on sõlmitud kirjalikult; - selles on näidatud koolituse sisu ja kulud;
- siduvusaeg ei kesta kauem kui 3 aastat; - siduvusaeg ei ole koolituskulusid arvestades ebamõistlikult pikk; - see ei ole sõlmitud seaduses ettenähtud koolituskohustuse täitmiseks.
Saladuse hoidmise kohustus: - See on töötaja seadusest tulenev kohustus; - Töötaja ei või töölepingu kehtivuse ajal avalikustada asjaolusid, mille saladuses hoidmiseks on tööandjal õigustatud huvi (tootmis- ja ärisaladus), -Tööandja võib määrata saladuses hoitava info sisu; -Pärast töölepingu lõppemist peab töötaja saladust hoidma ulatuses, mis on vajalik tööandja õigustatud huvide kaitseks; - Pooled võivad kokku leppida leppetrahvis, mis ei välista kahju hüvitamise nõuet.
Konkurentsipiirang: - See on töötaja kokkuleppeline kohustus mitte töötada tööandja konkurendi juures või mitte tegutseda tööandjaga samal majandus- või kutsetegevuse alal, - Piirangu eesmärk on kaitsta tööandja erilist majanduslikku huvi, mille saladuses hoidmiseks on tööandjal õigustatud huvi, -Piirang peab olema esemeliselt, ruumiliselt ja ajaliselt piiritletud .

Töölepingu muutmine. Töölepingu muutmise üldpõhimõte. Töölepingu muutmine tööandja algatusel . Töölepingu muutmine töötaja algatusel.
Töölepingu muutmise üldpõhimõte - töölepingut saab muuta ainult poolte kokkuleppel
Töölepingu muutmine tööandja initsiatiivil: 1). tööandja võib tööaja korraldust muuta, kui muudatused tulenevad ettevõtte vajadusest ja on mõlemapoolseid huve arvestavad; 2). hädavajadus – hädavajaduse puhul peab töötaja täitma töösuhtega otseselt mitteseotud tööandja korraldust.
Töölepingu muutmine töötaja algatusel: 1). Määramata ajaks sõlmitud töölep lõpetamine töötaja algatusel; 2). Määratud ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamine töötaja algatusel (ainult tööd jätkamise takistav haigus!)

Ettevõtte üleminek.
Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb.Ettevõttesse kuuluvad ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, s.h ettevõttega seotud lepingud . Ettevõtte üleminekul läheb üle terviküksus, sama tegevus jätkub.
Õiguste ja kohustuste üleminek: 1).Ettevõtte üleminekul lähevad üle töölepingud ettevõtte omandajale .;
2). Ettevõtte üleminek ei sõltu lepingupoolte nõusolekust; 3).Töölepingu muutmine on siin võimalik üldjuhul kokkuleppel.
Tööandja ei või ettevõtte ülemineku tõttu töölepinguid üles öelda: 1). Tööjõu vähendamise vajadusel on võimalik töötajaid koondada; 2). Ettevõtte üleminekul vastutab senine tööandja solidaarselt uue tööandjaga töölepingust tulenevate kohustuste eest, mis: - on tekkinud enne ettevõtte üleminekut; - on muutunud sissenõutavaks ülemineku ajaks või 5 a jooksul peale üleminekut.

Töölepingu lõppemise alused. Töölepingu lõpetamine poolte kokkuleppel. Töölepingu lõppemine lepingu tähtaja möödumisel. Töölepingu lõpetamine töötaja algatusel. Töölepingu lõpetamine tööandja algatusel.
Tööleping lõpeb üldjuhul: - poolte kokkuleppel, - lepingu tähtaja möödumisel, - töötajapoolsel lepingu ülesütlemisel, - tööandjapoolsel lepingu ülesütlemisel.
Töölepingu lõpetamine poolte kokkuleppel: - põhjus ei ole oluline, - algatus võib tulla mõlemalt poolelt, - kokkulepe võib olla suuline , - hüvitise maksmine pole kohustuslik.
Töölepingu lõppemine lepingu tähtaja möödumisel: 1). Tähtajaline tööleping lõpeb tähtaja möödumisel; 2). Töötaja jätkab töö tegemist pärast lepingu tähtaja möödumist, loetakse leping tähtajatuks, kui tööandja ei avaldanud teistsugust tahet 5 tööpäeva jooksul, arvates ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama, et töötaja jätkab töölepingu täitmist.; 3).Kui tööandja ütleb tähtajalise töölepingu üles majanduslikel põhjustel, maksab ta töötajale hüvitist ulatuses, mis vastab töötasule, mida töötajal oleks olnud õigus saada lepingu tähtaja saabumiseni
Töölepingu töötajapoolne ülesütlemine: 1). Töötaja saab lepingu üles öelda kas korraliselt või erakorraliselt; 2). Ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; 3). Ülesütlemisavaldus ei või olla tingimuslik ; 4). Erakorralist ülesütlemist peab töötaja põhjendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
Töötajapoolne korraline ülesütlemine: 1). Tähtajatu töölepingu ja teise töötaja asendamiseks sõlmitud tähtajalise töölepingu lõpetamiseks etteteatamise tähtaeg on 30 kalendripäeva; 2). Katseajaga sõlmitud töölepingu lõpetamise etteteatamise tähtaeg on katseajal 15 kalendripäeva.
Töötajapoolne erakorraline ülesütlemine: 1). Mõjuv põhjus; 2). Ette ei pea teatama; 3). Üles öeldakse mõistliku aha jooksul peale teadasaamist. Mõjuv põhjus on nt töötajapoolne oluline kohustuse rikkumine – ebaväärikas kohtlemine; viiviamine tasu maksmisega; oht elule – töötajal on õigus saada hüvitist 3 kuu ulatuses.
Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda ainult kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning ülesütlemist peab põhjendama.Tööandja võib töölepingu üles öelda erakorraliselt mõjuva põhjuse olemasolul (majanduslikud põhjused, koondamine): 1) kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (töö lõppemine); 2) tööandja tegevuse lõpetamisel, 3) tööandja pankroti väljakuulutamisel või pankrotimenetluse lõpetamisel, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu.
Tööandja võib töölepingu üles öelda erakorraliselt ka töötaja isikust või käitumisest tulenevatel ning muudel töötaja tegevusest tulenevatel põhjustel

.DOCX Laadi alla originaalfail 2 lk · .docx · 108 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-05-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti

108 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

lesja12 Õppematerjali autor

Põhjalik ja ülevaatlik konspekt

tööõigus tööõiguse mõiste tööõiguse allikad tööleping tööandja töötaja

Sarnased õppematerjalid

docx

TÖÖÕIGUS

TÖÖÕIGUS Eksamiküsimused 2016 I. Tööõiguse olemus ja rakendusala 1. Tööõiguse olemus (sh tööõiguse kujunemine, mõiste, valdkonnad, töölepingu tunnused) ja koht õigussüsteemis. Turvalise paindlikkuse (flexicurity) kontseptsioon, selle elemendid ning mõju töösuhete reguleerimisele. Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööadnja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujundamist. Tööõigus reguleerib töölepingu alusel tekkinud suhteid. Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja maksab töötajale töö eest tasu.

Õigus

doc

Tööõigus

TÖÖÕIGUSE EKSAMI KORDAMISKÜSIMUSED I. Tööõiguse olemus, rakendusala ja allikad 1.1. Tööõiguse kujunemine Tööõigus on ajalooliselt kujunenud töötaja kaitse õiguseks. Tänapäeval on oluline saavutada töötaja ja tööandja huvide tasakaal. Töösuhe võib olla: _ tüüpiline _ üks töökoht _ tähtajatu tööleping _ täistööaeg _ ebatüüpiline _ tähtajaline tööleping _ osaline tööaeg _ renditöö _ kaugtöö, _ töö väljakutsel jmt 1.1.1 Tööõiguse mõiste Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujunemist. Töölepingu alusel: · teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile · tööandja maksab töötajale töö eest tasu 1.1.2 Tööõiguse valdkond Saame rääkida: - individuaalsest tööõigusest, mis reguleerib tööandja ja töötaja suhet

Tööõigus

doc

Tööleping, töötaja ja tööandja kohustused

elatusvahendite hankimiseks. Eestis on võimalik töötada töövõtu lepingu, käsunduslepingu või töölepingu alusel. Käsundusleping ja töövõtu leping põhinevad võlaõigusseadusele, tööleping ja töölepingu seadusele. Kuna enamus inimesi töötab siiski töölepingu alusel, ei pruugi siiski iga töötaja olla piisavalt kursis töölepingu seaduse olemuse, töötaja ja tööandja kohustustega. Seega on antud teema väga aktuaalne. Esimeses peatükis räägime tööõiguse mõistest,kujunemisest ja valdkonnast, samuti tööõiguse allikatest ja tööõiguse printsiipidest. Teises peatükis räägime töölepingu mõistest, tunnustest, töölepingu sõlmimisest, lepingupooltest, töölepingu tingimustest, tähtajast ja katseajast Kolmandas peatükis uurime töötaja ja tööandja kohustusi. 3 1. TÖÖÕIGUS 1.1 Tööõiguse mõiste, kujunemine ja valdkond

Tööõigus

doc

TÖÖIGUSE EKSAMIKS

 TMS - täitemenetluse seadustik  TsÜS - tsiviilseadustiku üldosa seadus  TUIS - töötajate usaldusisiku seadus  TvLS - töövaidluse lahendamise seadus  TvLSE seletuskiri - seletuskiri töövaidluse lahendamise seaduse eelnõu juurde. 20.03.2017 - https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/ac1b920f-a163-438d- aaeb-2e895f660506/Töövaidluse%20lahendamise%20seadus  VVM - vabariigi valitsuse määrus  VÕS - võlaõigusseadus  õpik - Tööõigus. Loengud. 4., täiendatud ja muudetud trükk. Koost. M. Muda. Tln: Õigusteabe AS Juura, 2008 I Tööõiguse olemus ja rakendusala 1. Tööõiguse olemus - töö tegemine võib toimuda erinevates õiguslikes vormides. Tööõigus reguleerib töölepingu alusel tekkinud suhteid. Tööõiguse kujunemine - Tööõigus tekkis ajalooliselt töötaja kaitse õigusena, sest töötaja oli töösuhtes majanduslikult nõrgem pool. Tänapäeval on oluline saavutada töötaja ja tööandja

Tööõigus

doc

Kontrollküsimusi tööõiguses

Kontrollküsimusi tööõiguses 1. Töölepingu mõiste. Teada täpselt Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. Töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata lepingule, mille kohaselt töö tegemiseks kohustatud isik on töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev. Töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata juriidilise isiku juhtorgani liikme ega välismaa äriühingu filiaali juhataja lepingule. 2. Töölepingu pooled TÖÖTAJA (füüsiline isik)

Tööõigus

docx

TÖÖÕIGUS

2)21november- riigikohtulahendite analüüs grupi poolt vabalt valitud teemal-max 5õpilast. Kas puudutab töölepingu sõlmimist, töölepingu lõpetamine koondamise tõttu, töötaja töökohustuste rikkuminse tõttu. Tõõlepingu lõpetamise alused VAATAME! Oma seisukohad. EKSAM: 5küsimust.3üldisemat ja 2 konkreetset. LOENG 1 Eesti Vabariigi Töölepinguseadus jõustus 1. juuni 1992. aasta. Oluline muudatus, mida tuleb silmas pidada: Euroopa tööõiguse mõju. Tööõiguse valdkonnas on hästi palju direktiive. Töövaidlusi lahendatakse laias laastus neljas etapis:Töövaidluskomisjon-maakohus-ringkonnakohus-riigikohus. Töövaidlsukomisjonidel on oluline osa, sest nad võtavad kohtute töö mahust palju enda kanda. Kehtinud TLS oli vastu võetud 1992, milles oli lähtutud paljuski ENSV Töökoodeksi redaktsioonist, mis vajas muutmist. Iseloomulik oli, et TLS-s puudus töösuhete paindlikkus.

Tööõigus

docx

TÖÖÕIGUSE KORDAMISKÜSIMUSED

TÖÖÕIGUSE KORDAMISKÜSIMUSED I. Tööõiguse olemus, rakendusala ja allikad 1. Tööõiguse olemus (sh tööõiguse kujunemine, mõiste, valdkonnad, töölepingu tunnused) ja koht õigussüsteemis. Turvalise paindlikkuse (flexicurity) kontseptsioon ja selle mõju töösuhete reguleerimisele (õpik, TLS selgitused, TLSE seletuskiri, loengus ja seminaris käsitletud küsimused. Abistav materjal: Muda, M. Turvaline paindlikkus uues töölepingu seaduses. - Juridica, 2012, 4) Tööõiguse olemus Tööõiguse mõiste töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd,

Tööõigus

docx

Tööseadusandluse praktiline rakendamine 2017

Tööseadusandluse praktiline rakendamine Töölepingu ja töövõtulepingu erisused (A) TLS § 1 sätestab töölepingu mõiste, mille kohaselt töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, ning tööandja maksab töötajale töö eest tasu. TLS § 1 sätestab töölepingu mõiste, mille alusel muutub võimalikuks töölepingu eristamine teistest võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) 8. osas nimetatud teenuse osutamise lepingutest, ning määrab töölepingu asukoha kehtivas õiguses. Töölepingu eristamine muudest VÕS-s nimetatud teenuse osutamise lepingutest (eelkõige § 619 käsundusleping, § 635 töövõtuleping, § 658 maaklerileping, § 670 agendileping ja § 692 komisjonileping) on vajalik töölepingu alusel tekkiva tugeva sõltuvussuhte tõttu, mille alusel vajavad pooled, eelkõige töötaja, erilist kaitset ja konkreetset õigussuhtesisest regulatsiooni. Sõ

Tööseadusandluse alused

Rohkem sarnaseid