50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2017-12-16
Kuupäev, millal dokument üles laeti
71 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
306180
Õppematerjali autor
Kaasus nr 8.1 Eraisik A kuulutab lehes, et müüb remonti vajava korteri Tallinnas Kalamajas. Kuulutusele vastavad ning korteriga käivad tutvumas B ja C. Kuna B pakub 5000 eurot kõrgemat hinda, otsustab A müüa korteri B-le. Nad sõlmivad kirjaliku kokkuleppe pealkirjaga „Korteri müügi leping”, mis sätestab muuhulgas A kohustuse kinnisasi müüa ja B kohustuse nimetatud kinnisasi osta kokkulepitud hinnaga ning poolte kavatsuse vormistada ost-müük notariaalselt. B asub koheselt tegema ettevalmistusi korteri remondiks: nädala jooksul tellib ta 1000 euro eest sisekujundusprojekti ja tasub selle eest osaliselt ettemaksu ning ostab 830 euro eest siseviimistlusmaterjale. Tal on kavas korteris kiiresti remont teha ning siis korter uuesti müüki panna. Nädala lõpuks on aga ka C jõudnud otsusele, et ta on nõus Kalamaja korteri eest pakkuma 7000 euro võrra kõrgemat hinda. Seetõttu teatab A kaks nädalat peal
Sõrmuse müügi kohta sõlmitakse kirjalik leping. Et kauplusel ei ole võimalik kogu summat korraga maksta, kantakse Kadri arvele üle pool sõrmuse hinnast ning lepitakse kokku, et ülejäänud summa makstakse järgmisel nädalal. Sõrmus jääb seni Kadri kätte. Kadri räägib oma tehingust tädile, kes laidab Kadri tegevuse maha. Ta leiab, et kuna tegemist on perekonnareliikviaga, siis ei tohiks sõrmust müüa. Kadri rahamurede lahendamiseks pakub tädi aga Kadrile tähtajatut laenu. Kadri mõtleb järgi ning leiab, et tädil on õigus ning sõrmuse müümine ei ole õige. Kadri saadab kaupluse Old Gold omanikule Juliusele e-kirja, milles teatab: “olen ümber mõelnud ning ei soovi siiski sõrmust müüa. Saadud raha maksan tagasi.” Julius on teatest väga häiritud, sest eksperdina on ta meister Füchsenbergi töödega kursis ning lootis sõrmuse oma kaupluse kaudu veelgi kallimalt edasi müüa.
Lepinguõigus Võõrandamislepingud Sisuks on kohustus kanda mingi õigusobjekt üle ühe isiku vara hulgast teise isiku vara hulka. Jagunevad tasuta (kinkeleping) ja tasulised (müügi- ja vahetusleping) võõrandamislepingud. Müügileping Mõiste tuleneb VÕS § 208 lg 1. (1) Asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Müügileping kui võlaõiguslik leping ja kohustustehing. Kohustustehingu ja käsutustehingu (õigusliku staatuse muutumine; omandiõiguse ülekandmine ühelt isikult teisele; AÕS) eristamine: lahutamispõhimõte (müügilepingu täitmiseks on vaja lisaks mingi täiendava tehingu tegemine, mille sisuks on omandiõiguse ülekandmine ostjale) ja abstraktsiooniprintsiip (käsutustehingu kehtivus ei sõltu kohustust
Lepinguõigus kollokviumid MÜÜGILEPING Müügilepingu mõiste ● Müügileping VÕS § 208 lg 1 järgi: ○ asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja kohustub müüjale tasuma ostuhinna rahas ja võtma asja vastu ○ müügileping kui võlaõiguslik leping ning kohustustehing ● Kohustustehing – võlaõiguslik leping, mille alusel tekib lepingu objektiks oleva vara võõrandamise kohustus. ○ Müügileping on kohustustehing, millega luuakse lepingu poolte vahel müüdud asja ja selle omandi üleandmise ja vastuvõtmise kohustus. ● Käsutustehing – toimub võõrandatava vara omandiõiguse ülekandmine ○ TsÜS § 6 lg 3 Reeglina on kohustus- ja käsutustehing samas dokumendis Müügile
elukohast). Ta oli teda otsinud, et küsida kas ta vajab neid raamatuid, kuid sõbrannat leida polnud võimalik. Veel nimetas ta, et kuigi nende vahel polnud sõlmitud hoiulepingut, hoidis ta võõrast vara kokkuleppel 7 aastat oma riiulitel, mistõttu ta peab ka selle eest hüvitust saama. Sõbranna sellega ei nõustunud. Siis tegi ta Mari P. ettepaneku pöörduda advokaadi poole, kes selgitaks, kellel neist on õigus. 3.1. Mida soovitab advokaat vaidluse lahendamiseks? Esiteks, tegemist on hoiulepinguga. Teiseks, tulenevalt VÕS § 884 lg-st 1 on hoidjal õigus saada tasu üksnes juhul, kui pooled on selles sõnaselgelt kokku leppinud või kui asjaolude kohaselt võib eeldada tasu maksmist. Sellist kokkulepet pooltel ei olnud ja seega pole Mari Pl õigus nõuda raamatute hoidmise eest hüvitist. Vastavalt VÕS § 886 sätestatule ei ole hoidjal õigus asja kasutada ega anda seda kolmanda isiku kasutusse
midagi öelda, ainult kohus võib lepingu rikkumise korral nõuda selle täitmist. Selline lepinguvabaduse põhimõte tuleneb otseselt inimese vabadusest. Kui inimene on vaba, siis võib ta ise otsustada, kellega ja millistel tingimustel ta mingeid kokkuleppeid sõlmib või sõlmimata jätab. Nii on Kevinil täielik vabadus valida, millisesse kohvikusse ta sööma läheb, mida ostab ja kui palju ta on nõus selle eest maksma. Mingi väline sund siin võimalik ei ole. Teine oluline lepinguõiguse põhimõte on juba mainitud pacta sunt servanda - printsiip, mille kohaselt õiguspäraselt sõlmitud lepingud on täitmiseks kohustuslikud. Neid tagab riigi sunnijõud. Käesoleval sajandil on aga lepinguvabaduse põhimõtet hakatud piirama. Põhjuseks on see, et tihti ei ole lepingu sõlmijad võrdses seisus. Õiglane on riiklikult kaitsta nõrgemat lepingu poolt, kelleks on nn lihtne inimene, mees tänavalt. Näiteks panga
tagaseinal olevale sildile. VÕS42lg3p5. Isiku hoolsuskohustus on oluline. Leppetrahv 250 eurot ei saa olla paberi kaotamise korral olla 250eurot, leppetrahv peaks olema summa mis katab tekkinud kahju. Seega on tegemist tühise tingimusega, esimene variant anda jope ära teine variant maksta leppetrahvi ja alusetu rikastumise prg alusel raha tagasi küsida. ● Kui praktikas on vaja lahendada õigusliku küsimust mille lahendamiseks on vaja lahti saada tüüptingimusest siis tuleb kontrollida VÕS 42 lg 3-le, siis lg 2-te ja siis 1-te. VÕS 44 laiendab VÕS 42 kohandamisala. ● Kui tüüptingimusi kasutatakse, siis mida eeldatakse? Seda, et need on kasutaja kahjuks. Seda peab tõendama tüüptingimuse kasutaja. ● Kaasus. OÜ Laen annab Vambolale laenu 15 000 eurot kohustusega laen tagastada hiljemalt 1. Jaanuar 2020. OÜ Laen kannab raha Vambolale 1.juuni 2018. OÜ Laen on nö nurgatagune
VI seminar Õiguskaitsevahendid (III) Viivis; hinna alandamine; õkv konkurents Hinna alandamine ei ole väga levinud – kohaldamine problemaatiline, kohtupraktikas tekib palju vigu Viivis on levinud ÕKV, kohaldamisel mõned erandid Kuni kokkulepitud kuupäevani intress (seega kasutusintress), pärast kokkulepitud kuupäeva viivis (seega viivitusintress), mitte enam intress – praegusel juhul ei saa alates 1.01 viivist nõuda RKTKo 3-2-1- 1. A sõlmis laenulepingu V-ga summas 20 000 eurot tähtajaga 2 aastat (kuni 1.01.16) intressimääraga 20 % aastas võlgnetavalt summalt. Lepingu kohaselt pidi V maksma viivist 8,5 % aastas tagasimaksmisega hilinemise korral. V maksis kokkulepitud tähtajal 20 000 eurot ja märkis sellele, et palun arvestada makstud summa esimeses järjekorras põhivõla katteks. A arvestas makstud summa esmalt intressi katteks, siis viivise ja viimasena põ
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid